Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Läänemaa Raskusaste: peidukoht 1.0, maastik 3.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
14.02.04 peitsid "Mehed ei nuta" aarde Helen, Samuel, Max ja Kondor. Aarde nimi on inspireeritud peidupaika ümbritsevast loodusest. Lambaid küll seekord ei kohanud aga selle võib praeguse aastaaja süüks lugeda.
Aardele lähenemiseks on vaja häid ilmastikuolusid või natuke vaprust aga koht väärib külastamist.Aare on peidetud mitmeharulise männi juurde.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
soovitan (5), väikesaar (1), lumega_leitav (1), ilus_vaade (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GCHPV2
Logiteadete statistika:
109 (98,2%)
2
6
3
2
0
0
Kokku: 122
Teadsin väga hästi, et minu peidetud aardele on juba 2020 kevadel pandud hooldusvajadus ja süda valutas kogu aeg selle pärast, aga kahjuks enne ei jõudnud kuidagi hooldama. Tänase päeva üks peamine eesmärk oligi jõuda laiule ja aare korralikult hooldada. Kodust olime kaasa võtnud kogu komplekti- uus karp, logiraamat, sisu ja kinnitusvahendid.
Auto jätsime paari kilomeetri kaugusele ja matkasime mere äärde. Kui vesiseks läks, siis vahetas Salme tossud veejalanõude vastu, minul juba olid plätud jalas. Mööda traktorijälge oli päris hea liikuda, vett kõige rohkem 10 cm jagu. Kõrkjate vahel polnud ka eksimist karta, kui mööda rada liigud. Saarel saime muidugi kadakast metsa oma paljastel säärtel tunda, kuid õnneks mitte pikalt. Aarde jäänused oli täpselt õiges kohas ja nendega polnud teha enam midagi. Panime uue komplekti paika ja seejärel läksime torni uudistama. Puitosad on juba üsna pehkinud, ei tea, kui kauaks seda torni ronimise lõbu veel on.
Varem olin ainult talvel siin käinud, nüüd siis sain ka suviseid mõnusid tunda. Igal ajal vahva koht!