Käesolev multiaare juhatab sind Narva Kreenholmi nimelisse kvartalisse. Kreenholmi puuvillaketrustööstuse tõus algas 19. sajandi lõpul, mil tulevane parun von Knoop, üks oma aja rikkamaid mehi, pani nimetatud tööstusharule Narvas aluse. Von Knoop oli saanud oma kogemused ja teadmised puuvillaketrusest Manchesteri tööstusrajoonidest ning seetõttu telliti kogu vajalik masinapark Suurbritanniast, lisaks teostasid tööstusjärelvalvet mitte vene, vaid inglise insenerid.
Pärast Nõukogude liidu kokkuvarisemist käis Kreenholm vaikselt alla ning sulges oma uksed lõplikult 2010. aastal. Kreenholmi kvartal aga on alles peaaegu kogu oma hiilguses, pakkudes imetlejaile võimalust nautida nii britipärast neoklassitsismi kui nõukogude arhitektuuri.

Aarde koordinaadid on N 59°21.ABC E 028°11.DEF.
Et asendada tähed numbritega, pead tegema väikese jalutuskäigu Kreenholmi kvartalis ning koguma vajaliku info.

1. Aleksandri katedraal
   Katedraal ehitati 1884. aastal Kreenholmi luterlastest tööliste tarvis ning mahutab kuni 5000 inimest. Kirik sai Teises maailmasõjas tegevalt kannatada ning muudeti seejärel võimude poolt hoidlaks, tänapäevaks on pühamu aga korrastatud ning seal toimuvad ka jumalateenistused.
   A = Mitmendale korrusele on kiriku tornis võimalik liftiga sõita (tegu on esimese kirikuga Eestis, milles on lift)? NB! Kui sul pole võimalik tornile ligi pääseda, siis tuleb A väärtuse määramiseks veel üks võimalus, kasuta seda.

2. Narva raudteejaam
   Raudteejaama ees on väike park, kus asub mälestusmärk nimega „Memento Mori“ poliitiliste repressioonide all kannatanuile. Raudteejaam ise avati 1870. aastal ning seda suuresti Kreenholmi tööstuse huvides, kuid jaamahoone, mida näed, ehitati alles Nõukogude ajal.
   Tänapäevalgi on tegu peamiselt kauba- ja transiitjaamaga, sest riigisisene reisirongiliikulus on Narvas hõre – iga päev saabub Narva vaid üks (ja ka väljub üks) rong Tallinnasse.
   D = Jaamahoone fassaadi ülaosas näed vappi. Loe kokku, mitu vee-elukat, relva ning geomeetrilist kujundit vapil on (tegelikult on nende geomeetriliste kujundite näol samuti tegu relvaliigiga, nimelt on see laskemoonaks kahuritele)?

3. Narva hüdroelektrijaam
   Jaam ehitati 1955. aastal ning pärast Nõukogude liidu kokkuvarisemist läks jaam kogu täiega Venemaa valdusesse, kes nüüd kasutab elektri tootmiseks tollesama jõe jõudu, mis kunagi pani tööle Kreenholmi veskid.
   C = Vaadates antud koordinaatide poole, näed kauguses hüdroelektrijaama kivist kaari. Jaga A väärtus kaarte arvuga ja saad C.

4. Kalda tänava raudteesild
   Tolles kohas on tegu ainsa rööpapaariga, mis ühendab Tallinnat ja Sankt-Peterburgi. Mööda seda raudteed saabusid muuhulgas Narvasse paljud nii Leningradi kui Sankt-Peterburgi intelligentsist, kelle jaoks oli Narva-Jõesuu üleliidulise tähtsusega kuurortlinnaks. 1991. aasta järel langes külastajate arv drastiliselt, kuid Narva-Jõesuu kogub nüüd vaikselt jälle tagasi suvituskuurordi mainet.
   B = Sillal näed liiklusmärki, mis annab teada maksimaalse silla alt läbi mahtuvate autode kõrguse. See ongi B.

5. Gerassimovi klubi
   Gersassimovi klubihoone on tõenäoliselt üks Narva linna imposantsemaid ehitisi. Vassili Gerassimov mängis (väidetavalt) olulist rolli Kreenholmi 1872. aasta mässus, mis oli üks esimesi omataolisi Tsaari-Venemaal. Nõukogude ajastul peeti teda revolutsionääriks ning hoonet, mille ees sa parajasti seisad, kasutati teatrietenduste pidamiseks ja koosolekupaigana. Õnnetul kombel jäi hoone aga 10 aastat tagasi saatuse meelevalda, kui selle ostis investor, kes paraku pole huvitatud hoone uuendamisest. (NB! Mine vaata ka hoone paremal küljel asuvat „lõbustus“parki! – tõlkija märkus)
   A = Siin on sul alternatiivvõimalus teada saada A väärtus. Seistes hoone ees näoga selle poole, näed kahte rida valgeid sambaid. Mitu sammast on sulle lähimas reas?

6. Võidu park
   Võidu park on pühendatud nende inimeste mälestusele, kes hukkusid Suures Isamaasõjas. Keset parki asub memoriaal, mis koosneb hukkunute nimesid kandvatest kivisammastest. Mitmest kivisammast moodustab mälestusmärgi? Hoia see number meeles, sul läheb seda hiljem vaja.

7. Narva haiglakompleks
   Narva vana haiglat võib tema juugendliku ja klassitsistliku välisilme tõttu pidada ilusaimaks haiglaks Eestis. Samas on tähelepanuväärne ka hoone ees asuv purskkaev, mille üks huviline traagilise ilmega „Eesti kõige kurvemaks purskkaevuks“ nimetas (tõlkija märkus). Hoone ehitati 1913. aastal tähistamaks Romanovite dünastia 300. võimulolemise aastat. Kaks vanemat haiglatiiba oli tollal mõeldud Kreenholmi tööliste tarvis, kuid tänapäeval on kõik kolm tiiba pühendatud Narva linna elanike terviseprobleemidega tegelemisele.
   F = Leia haigla sissepääsu kõrvalt hoone arhitektile pühendatud mälestustahvel, millele on märgitud ka tema sünniaasta kujul 1bcd. Teosta tehe c – 1 – b + d ja saadki F-i väärtuse.

8. Kreenholmi direktori residents
   Direktori tollase residentsi juures asus sissepääs tehasesse, mida läbisid iga päev tuhanded töölised, lisaks, kui satud sinna kevadel on sul suurepärane võimalus jälgida Narva jõe vetemänge. On ju tegu Soome lahte suunduvatest jõgedest suuruselt teisega (voolumahu poolest).
   E = Esiteks, kui palju vabaõhtuterrasse (ehk verandasid) hoonel on? Nüüd tuleta meelde, mis numbri sa küsimusele number 6 vastuseks said ning liida terrasside ja kivisammaste arv, tulemuseks saadki E.

Ongi valmis! Mõistatus on lahendatud ning nüüd võid minna aaret vormistama, mis ei asu viimasest punktist just kuigi kaugel.
Soovijad saavad oma arvutusoskusele karmi hinnangu anda Geocheckeri abil.

Peitja heakskiidul tõlkinud joonas444