Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 1.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Lahendades viimasel ajal järjest keerulisemaid mõistatusaardeid, mille lahenduskäik on päris kosmosesse läinud; otsides tavalisi aardeid, millest igaüks püüab eelmist lahenduse poolest üle trumbata; leides mikroaardeid, mis idee poolest ei kvalifitseeru isegi enam mikroks; kihutades multiaaret tuvastada püüdes ühest punktist teise, mis oma olemuselt sarnaneb mõistatusaardega - oh, hing hakkas ihkama millegi eriti tavalise ja vanaaegse järgi, mida Tallinna ümbruses polnudki enam kuskilt võtta. Seega tuli ise teha.
Ja nüüd tuleb lugeda kirjeldus hoolikalt läbi, et teaks, milliseks õuduseks end ette valmistada.
Käesolevat aaret pole talvel paksu lumega mõtet otsima minnagi. Tõenäoliselt on muul aastaajal ka õhtul pimedas selle leidmine üsna vastik. Aare on täiesti robustsel viisil maha maetud ning ka igasugune ahhetama panev maskeering puudub. Nänni mahub sinna samuti vähe. Kuid see-eest on seal päevavalges ilusad vaated, suvel soe vesi ja õhtul mõnus vaikus, mida suure tee ääres kohtab harva.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid: discgolf (3), lumega_raske (2), ettevaatus_vajalik (1), muguoht (1), lahe_teostus (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC3TGRE
Logiteadete statistika: 209 (94,1%) 13 7 3 1 1 0 Kokku: 234
Puudus püsivus ja "labidas" polnud ilmselt piisavalt terav.
Hahaaa. Ei leidnud. Kaevasin Omaarust õigest kohast, mida pildist järeldada võiks. Aga ei õnnestu ud
Püüame ikka alati midagi head kirjutada, eks!
Sorry, peitja, ausõna püüdsin, aga ei tulnud välja.
Kirjeldus oli loetud, logid ka, aga selliseks õuduseks siiski valmis polnud. Sonkisime pisut siit ja sealt ja tõdesime, et vanakoolikate vastu pole midagi, aga sellise järgi meie hing küll ei ihka. Peitja, anna teada, millal hooldama tuled? Tuleks vaatama, kuidas sellist aaret nauditakse. Seniks ignoori, kui üldse, siis tagasi ainult koos varemleidjaga.
Sai natuke kaevatud ja sammalt ümber tõstetud, aga aaret ei leidnud seekord.
Leidsin nulli, leidsin liivaaugu, leidsin teiselt poolt kallast kännu - aardekonteinerit kahjuks ei leidnud.
Juba hommikust saati hakkas kuidagi rappa kiskuma. Teel rappa jäi silma muudki huvitavat.
Tuulasin mõningaid nullpunktile lähemaid peidukaid, aga tulemuseta. Siis lugesin takkajärgi aarde kirjeldust. Vihje kohas enam vihjet ei ole. Omakorda seal kus enam pole vihjet, võib nüüd olla hoopis aare. Vat kus lops. Järelikult seal kus vanasti oli aare, enam aaret ei ole. No mis siin arusaamatut saab olla. Minu olematuid selgeltnägemise võimeid arvestades on raske leida motivatsiooni otsimise jätkamiseks.
On ikka pettumus küll, igasugu jälgi on näha, aga aare välja ei tulnud, erinevad seadmed näitasid erinevasse suunda, sai geokepikesega ka tuhnitud, aga ei midagi - väga tobeda tundega ja raske südamega sai sealt ära tuldud
Ekslesime seal puude all natuke, nutiGPS väga täpselt ka ei näidanud, eks loeb logisid ja järgmine kord uuesti.
Jalutasime veidi aaega nulli ümber ringi ja jälgisime jääl kalamehi, kuid sügavustesse ei soovinud minna ning leidamta see jäigi.
Kui GPSi sisse lülitasin, siis selgus, et olime just õigest kohast mööda kihutanud. Ega midagi, tegime siis tagasipöörde, sõtsime veidi tagasi ja uus tagasipööre, et õigele poole teed saada. Lasime läbi veel ühe õppeveoauto, mis ka tagsipööret sooritas. Selgus, et taas olime aardest mööda põrutanud... Taas tagasipööre. Jõudsime tagasi tagasipöördekohta. Seekord parkisime auto ära ja otsustasime jala jätkata. Taaskord oli sama õppeveokas samas kohas tagasipööret sooritamas. Läksime siis üle tee aarde järgi. Hea, et selili ei käinud... autoga ei tundunud see tee üldse nii libe. Kõigepealt tutvusime mõningate betoonehitistega ja ümbrusega. Ühest leidis Miku mannergu, mida ekslikult aardeks pidas, kuigi see ei vastanud üldse suurusele ja lisaks oli ka totaalselt vales kohas. Algaja geopeituri asi :) Igatahes see oli lohakate grillijate poolt maha jäetud saslõkiämber, mille avamisel väljus sealt väga võika lõhnaga vedelik. Kui punktid uuritud siis suundusime nulli poole. Paar vihjele vastavat objekti isegi leidsime, aga aaret seal küll polnud. Muidugi lund oli ka omajagu, see võis ka segada.