Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 1.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Lahendades viimasel ajal järjest keerulisemaid mõistatusaardeid, mille lahenduskäik on päris kosmosesse läinud; otsides tavalisi aardeid, millest igaüks püüab eelmist lahenduse poolest üle trumbata; leides mikroaardeid, mis idee poolest ei kvalifitseeru isegi enam mikroks; kihutades multiaaret tuvastada püüdes ühest punktist teise, mis oma olemuselt sarnaneb mõistatusaardega - oh, hing hakkas ihkama millegi eriti tavalise ja vanaaegse järgi, mida Tallinna ümbruses polnudki enam kuskilt võtta. Seega tuli ise teha.
Ja nüüd tuleb lugeda kirjeldus hoolikalt läbi, et teaks, milliseks õuduseks end ette valmistada.
Käesolevat aaret pole talvel paksu lumega mõtet otsima minnagi. Tõenäoliselt on muul aastaajal ka õhtul pimedas selle leidmine üsna vastik. Aare on täiesti robustsel viisil maha maetud ning ka igasugune ahhetama panev maskeering puudub. Nänni mahub sinna samuti vähe. Kuid see-eest on seal päevavalges ilusad vaated, suvel soe vesi ja õhtul mõnus vaikus, mida suure tee ääres kohtab harva.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid: discgolf (3), lumega_raske (2), ettevaatus_vajalik (1), muguoht (1), lahe_teostus (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC3TGRE
Logiteadete statistika: 209 (94,1%) 13 7 3 1 1 0 Kokku: 234
Paneme kinni.
Kui aare peidetud sai, polnud seal disc golfi. Nüüd oli ikka päris jube üle pea vihisevate taldrikute all otsida.
Lisaks oli peidukoht nii kapitaalselt "ringi korraldatud", et pole ime, et keegi üles ei leidnud. Endalgi võttis aega, sest aare oli sootuks teise koha peal ja tonnise liivakihi all.
Õnneks polnud läheduses ühtegi teist hingelist ja saime rahulikult uudistama hakata. Null näitas õigesse kohta ja aare ilmutas end kiiresti. Aitäh!
Käisin teist korda ja saime logitud, alguses poönud kirjutusvahendit kaasas
Vihjepildist oli tõesti väga palju kasu! Olin mingi 10min otsinud ja tundus, et ei leiagi. Liiva tagasi kühveldades jäi kogemata sõrme alla ja sain ikka nime kirja. Kuigi liivaauk näeb nüüd välja nagu kellegi haud, siis ma tõesti kedagi sinna ei matnud.
Loogika ja Kärdi vaist leidsid õige koha, lihtsalt esimesed 10 minutit 10 cm mööda :P Aitäh.
Kaevasin 10cm mööda :D aga kuna oli kindel, et aare seal, siis lõpuks kaevasin ka õigest kohast :) Aitäh!
Tava aardeks kaevasime selle välja. Keegi discolfar meid ei seganud. Tänud
No ilma vihjepildita ei teeks siin suurt midagi. Ega talvel. Aega ikka läks, kuid mitte kaevamisele, vaid nende kettapildujate tõttu; no neid ikka jagus. Peaaegu olekski kettaga piki kiilakat saanud, maandus teine meeter eemal, puupõrkest. Ühed läksid ning koheselt olid järgmised asemel. Ei ütleks, et otsimisega hullult keegi loodust kahjustaks- otsimist võrdleks liivakastis või rannas mängimisega (kui ikka ollakse enam-vähem koordinaatidel ja see vihjepilt..). No ma paningi rohkem oma neljaaastase plika seda "musta tööd" tegema :D Kuigi jah, leidsin hoopis ise pulgaga sonkides. Peitjale tänud siia juhatamast, niisama ei oleks ealeski siia sattunud!
Puudus püsivus ja "labidas" polnud ilmselt piisavalt terav.
Üle tüki aja tõeliselt maetud aare! Boonuseks oli see, et ei piudanud mudas ja mullas tuhnima vaid mõnusas liivas, meenusid lapsepõlve mängud liivakastis! Tänud meenutamast!
Leitud kasutajaga martenmandla. Valisime huupi punkti ja siis kohapeal alles vaatasime, et oi, võibolla ei saagi kätte. Aga saime! Tublid töökad eestimaalased, kes näppe mullaseks ei karda teha. Õnneks pimedas ei loopinud keegi kettaid ka, seega sai rahus toimetada. Algul tahtsime kogu aarde välja juurida maa seest, kuid mõistus tuli enne koju. Aitüma peitmast!
Loomulikult on kellaaeg hiline, kui Märten ja Mirjam aaret otsima lähevad. Auto sai jäetud Trapi tee juurde, sealt kõndisime veidi edasi. Vihjepildi järgi leidsime õnneks õige koha üles. Tuleb tõdeda, et näpud said korralikult mullaseks nagu eelkäinutel. Täname vahva aarde eest!
Kes on öelnud, et kassi elu on kerge? Ma olin pärast seda kaevamist päris väsinud. Pidevalt peab kõõritama, et kettaga vastu kuplit ei saaks. Aitäh!
Veidi pidi liivas sumpama aga oli edukas käik
Hahaaa. Ei leidnud. Kaevasin Omaarust õigest kohast, mida pildist järeldada võiks. Aga ei õnnestu ud
Tänu vihjepildile ja oksaga pinna katsumisele sai õige kaevamiskoht kiirelt leitud. Järve ääres oli rahvast kuuma ilmaga muidugi murdu, aga saime leiu siiski rahus vormistatud. Aitäh peitjale!
Kiitus peitjale, et ta esimesest ähvardusest hoolimata ühe nõmediku üle pea kerkinud emotsiooniga kirjutatud mitteleiulogi peale aaret arhiivi ei saatnud, siin mängus peabki paks nahk olema. Igal aardel oma lugu ja põhjus, kõik ei pea kõigile meeldima, aga nojah, vinguma ka ei pea, kui ei meeldinud.
Kuigi nüüd minusugusele ka abistav kassivihje lisatud, jäin enda lubadusele kindlaks, et kolmas kord ainult koos varemleidjaga, vähemalt ei lase ta mul siis jälle toriseda. Enne ja pärast geosündmust tuli vaid paar korda vihjata ja üllatusena tuligi kaasa üsna vabatahtlikult, ilma oluliselt sundimata, aga kaevata minu eest siiski ei lubanud. Heh, polegi vaja, nüüd ju lihtne, lähen vaatan, kus kass istub ja seal songin;). Nullis aga hämming, kus on vihjepildil lubatud kass?!? Tean-tean, kassid on isepäised, kui tahab, istub, kui ei taha, jalutab mujale. Sai aga õnneks ilma kiisuta ka seekord, piisas pildist.
Mul oli ammu küpsenud peas mõte, et panen aarde arhiivi, kuna mõned aastad tagasi pidin isegi teisaldama kastitäie liiva aarde kättesaamiseks. Kuid praegu leidsin nii kenasti säilinud peidiku väga õrna liivakihi alt, et otsustasin alles jätta. Ainult karbi uuenduskuur tuleb ja logiraamatu kuivatus. Seega mõneks ajaks "Ajutiselt kättesaamatu".
Pole hullu, varsti läheb nagunii kinni. Enne käin songin ka veidi. :)
Püüame ikka alati midagi head kirjutada, eks!
Sorry, peitja, ausõna püüdsin, aga ei tulnud välja.
Kirjeldus oli loetud, logid ka, aga selliseks õuduseks siiski valmis polnud. Sonkisime pisut siit ja sealt ja tõdesime, et vanakoolikate vastu pole midagi, aga sellise järgi meie hing küll ei ihka. Peitja, anna teada, millal hooldama tuled? Tuleks vaatama, kuidas sellist aaret nauditakse. Seniks ignoori, kui üldse, siis tagasi ainult koos varemleidjaga.
Kahjuks labidat meil kaasas polnud ja tuli kasutada käepäraseid vahendeid, milleks osutus discolfi ketas. Õnneks pikka tuhnimist ei olnud vaja, aare paljastas end kiiresti.
Leitud. Eelmine omanik oli ka jätnud loogilise vihje, see oli abiks. Nullpunkt on enam-vähem õige. Selliseid maetud aardeid võiks tegelikult veel olla, täitsa hea vaheldus.
Kaevetööd oli nelja kettaloopijate kamba saabumise-kiirelt kaevata-uued mööda lubada-uuesti kaevata jagu. Raamat saab kohe täis, kuna on olnud väga hoogsalt suure käekirjaga logijaid.
Oh my God! Päriselt ongi niimoodi peidetud aare. Alguses tundus uskumatu aga ülesleides ei olnudki enam nii uskumatu.
Tänud!
Vot sellise peitmisviisiga polegi veel varem kokku puutunud. v6ttis lausa kukalt kratsima et kas t6esti nii v6ib ka peita. Objektile j6udes oli kohe kaugelt näha nagu olekssiin kari koerasid konte matmas käinud. Ega muud ei jäänudki siis yle kui tuli ise ka samat tegevust tegema hakata. Omajagu maaparandust sai tehtud enne mkui siis l6puks 6ige kondi otsa sattusin :D Tänud peitjale
Sai mõnda aega kaevatud aga lõpuks leitud! Hästi peidetud aare!
Hea päev otsimiseks, ühtegi ketta lennutajat pole.Õnneks tuli leid kiirelt :)
Vähemalt pool meetrit kaevasin... aga lõpuks paistis ka valgus ja leidsin :D
Ilma varemleidnu abita kõplaks seal vist siiani. Tänud!
Üllatusena tuli peale kirjelduse lugemist karbi peitmise viis. Õnneks ei olnud ühtki taldriku lennutajat lähedal ega kaugel, leitud. Tänud peitjale.
Pärast Triinushkini 100. aarde leidmise tähistamist Dineris söömisega, suundusime 101. kallale. Otsisime ja sonkisime, vaatasime, et disciga vasta kukalt ei saa, kasutasime loogikat ja õnne. Ei andnud alla. Ja ühel hetkel, kui ütlesin, et vat siin peaks olema, tunne on selline, kompaski Triinushkin miskit rõõmutegevat. Juhhei! Aitäh selle "ülilihtsa" aarde eest, peitja!
Pärast karjääris ujumist tulime siia ka, Kaupo näitas isegi õige koha ette, mulle jäi ainult kaevamise rõõm. Alguses sai ikkagi pisut valest kohast kaevatud, aga üsna pea ilmus miskit konteinerilaadset nähtavale. Sattusin nii hoogu, et tahtsin esimese hooga kogu aarde rõõmsalt välja kaevata ja kogu selle huumori ajal unustasin ümberringi lendavad kettad sootuks, enne reaalset ohtu jõuti siiski meeldetuletus teha. Jaurasime veel natuke seal ketaste vahel ja liikusime edasi.
Puuoks ajas ka asja ära. Aare korras, logiraamat natuke niiske. GPS hüppas sinna-tänna, aga eelnevad logid aitasid leida.
Eelpool nimetatud abivahendi järgi tundsin ära, et õige koht ja leidsin ilma pikema piidlemiseta. Minu õnneks oli paar korvi tagasi üks disc-golfijatest lennutanud oma ketta kõrgele männi otsa ning seda nad kogu kambaga siis sealt alla saada püüdsid ja jätsid just õige ajaaugu minu jaoks oma asjad korda ajada. Pidi kohalikku pliiatsit kasutama, pastakas ei hakanud niiskele lehele külge. Tagasiteel oli pool grupist liikunud edasi, kuid paar mängijat ikka lootsid veel ketast kätte saada.
Olin üllatunud, et nii palju kettalennutajaid oli. Pool tundi tulid uued ja uued. Lõpuks sai passimisest küllalt ja trügisin ka vahele. Kaevikus oli suht turvaline juba. Õnneks oli keegi õigesse kohta ülimõnusa abivahendi jätnud ja sellega oli leidmine lapsemäng. Tänud huvitava teostuse eest! Pärast jalutasin ümber järve ka.
Lendavate taldrikute suhtes hea vaikne päev. Võttis nõks aega enne kui aare leida õnnestus. Eelnevalt olime sama kohta juba uurinud mitu korda :) Tänud!
Hmm...eeldasin, et mul läheb siin kauem aga kogu protseduur võttis kokku vast minuti :)
Labidat ikkagi päris vaja ei läinud. Sai ilma hakkama. Kuid hoolega tuli jälgida möödalendavaid discolfi taldrikuid.
Vajas ikka pisut kannatlikkust, aga leitud ta lõpuks sai. Aitäh! :)
Mind mõnitati pikalt aktiivse kaevetöö pärast. Läbi nii geokaaslase sõnade kui ka mugude pilkude. Seda lausa neljal eri korral, kui me seda aaret otsimas käisime. Neli päeva kaevamist tasus lõpuks ikka ära ja vahetult enne maa tuuma oli ka aare. Aitäh!
Öösel oli mõnus vaikus. Ilusas paigas, täiskuupaistel leida aare, romantika. Täname!!!
Kaevamiseks ei läinud isegi abivahendeid vaja. Tuli vaid õige koht leida. Tänud teistsuguse eest.
Ihihiiii, tõesti omamoodi! Tasus möödasõites viimase hetke otsusena pidurit vajutada:) Eelkaevajad on maa nii pehmeks kaevanud, et labidat ega muid abivahendeid peale suure kämbla vaja ei läinud. Seal vaatas aga vastu üle ootuste korralik töö. Aitäh!
Sven on alati öelnud, et just nii peab aardeid peitma :) Seetõttu ta selle ka enne mind üles leidis, kuigi ma olin õiges kohas juba natuke aega nuhkinud. Tänud :)
Lendasin labidaga ligi. Väga effektiivne tööriist sellise aarde otsimiseks. Igal juhul hetkega tuli aare nähtavale.
Korralik kaevandustöö, aga kui algul kohe 20cm kõrvalt kaevata, siis paneb kukalt kratsima küll. Aitäh peitjale, top 3 aarete hulgas kindlasti :)
Vinge, esimene sellise teostusega aare meie teed, täname!
Jõudsin nulli ja tekkis nõutus. Kontrollisin geopeituse lehelt üle, lasin lendavatel taldrikutel eemalduda ja kiire kaevamine ning logimine. Tänud peitjale.
Selle päeva viimane aare. Huvitav lahendus. Pärast leidmist hakkasime mõtlema, kuidas tagasi linna saada. Kuna järgmine rong läks alles 2h pärast ja busse ka ei läinud, siis otsustasime kõndida ca 6km männiku(bussipeatuse) poole. Olime üsna väsinud, aga tore oli koos sõbraga juttu puhuda ja maailma asjade üle arutada. Tänud!
Peaaegu tühjade akudega sammusime jõe äärest järveni. Kaevasin alguses aga edutult. Otsisin uusi kohti aga hiljem selgus, et see oli algusest peale samas kohas ja nutikas peidukoht. Sai natuke ka kaevatud. Aitäh peitjale :)
Kaardi pealt vaadates oli järve juures bussipeatus, kuid hoopis oli seal marsapeatus ja seega sammusime jala Männiku bussipeatusesse. Oli tore õhtu, toreda sõbraga. Olenemata mõnedest negatiivsetest hetkedest :)
Eks see taldrikuloopimine on üks ohtlik värk, jälgisin natuke aarde lähistel oleva korvi kasutajaid, osavamatel neist õnnestus isegi negatiivseid tulemusi saavutada, seega tuli olla eriti ettevaatlik. Siiski õnnestus ilma suuremate napikateta ennast maamärgi juurde maha parkida ja seal vaikselt "seljakotist asjade otsimise" varjus nimi kirja panna. Tänud peitjale.
Jummal hoia, nagu oleks kalluriauto kohal käinud ja liivahunniku aardele peale kallanud. Olid ajad, kui see aare oli ainult õhukese samblatuti all, nüüd selline kaevamine. Jätsin järgmistele paar vihjet õigest kohast otsimiseks, aga ega ma muidugi pead ei anna, et need märgid varsti kadunud pole. Suve poole võtan tõsisemad kaevetööd ette ja paigutan asja vähe mõistlikumasse kohta.
Hoolimata tormituultest lennutati kohapeal usinalt taldrikuid ning nüüd kartsin juba tõsiselt, et saan mõnega vastu pead, kuna sellise tuulega ei kontrolli seda lendavat asjandust ikka kohe üldse. Vähemalt need mängijad mitte, keda mina nägin. Aga õnnestus kohale roomata ja ka tagasi autosse pääseda.
Eelmine kord tegin pinnapealset tööd. Leitud, logitud, aitäh!
Väikse seltskonnaga sattus siia ketast loopima ja pean tunnistama, et karjääri kettakontsentratsioon pärast minu külaskäiku ka tõusis. Samas positiivse poole pealt õnnestus see aare üles otsida. Natuke kaevandamist ikka oli vaja, esimese katsega ei kaevanud piisavalt ja hakkasin juba ümberringi veidi vaatama, aga õnneks olid varemleidnud inimesed kõrval ja julgustasid sügavamalt otsima :D
Üritasin jätta olukorra sellisena, et järgmistel oleks veidi kergem.
Aitäh!
Teadsin küll, et sellenimeline aare eksisteerib, aga oma peas tulin siia ainult disc-golfi mängima ja eelnevalt aardekaarti ei tudeerinud. Igatahes said ühel rajal esimesed visked tehtud, kui Kaupo teatas, et nüüd siin on aare, peaks üles otsima.
Otsisin mina ja otsis Kaupo, aga esialgu ei tulnud midagi. Viimaks selgus, et aare oli ikka kohas, kus ma juba kaks korda olin kaevanud, aga sügavusest jäi veidi puudu. Tegelikult igati korralik teostus, aga aja jooksul oli konteiner jäänud ligi kümnesentimeetrise liivakihi alla. Pärast logimist sai liivakihti veidi ümber kühveldatud, nüüd peaks järgmistel nõksa lihtsam olema.
Aga koht on kindlasti külastamist väärt ja aare ise on ka kena-puhas-korras. Aitäh!
Aarde leidmisega läks aega, sest me ei arvanud, et see nii sügaval on. Tänud peitjale!
Siin läks meil ikka natuke aega, enne kui aarde leidsime. Tegelikult oli päris huvitav teostus. Tänud peitjale!
Esimene koht kuhu vaatasin ja kaevasin, sealt see välja tuligi. Keegi oli seal veel kaevanud, aga ju siis mitte nii sügavale, et konteiner välja tuleks.
Sai natuke kaevatud ja sammalt ümber tõstetud, aga aaret ei leidnud seekord.
Leidsin nulli, leidsin liivaaugu, leidsin teiselt poolt kallast kännu - aardekonteinerit kahjuks ei leidnud.
Rattamatk ja värskendav ujumine Tammemäe järves ning seejärel oli mõnus aaret otsida. Aare korras. EVEJ. Aitäh peitjale.
Algselt kulus natukene aeg ,aga siis saime logi kirja, täname.
Järjekordsele rullitamise tiirule minnes tuli äkki mõte, et vaataks ehk on teel mõni aardepoiss ja võta näpust, seal ta pikutaski :D Kell oli juba hiline ja viimased taldriku loopijad juba koju läinud, seega sain rahulikult logida :) Aitäh peitjale!
Ootasin ühed discgolfi mängijad ära ja siis logisin. Korralik bemmitümakas oli ka liivarannale toodud. Lähen ja naudin seda ilusat ilma edasi! P.S. Karbi sisu veidi niiske.
Kirjeldust lugedes arvasime, et siin läheb küll kaua. Tegelikult sai peidukht väga kiiresti tuvastatud. Oodata tuli vaid ümberringi kettaid loopivate mugude eemaldumist. Tänud!
Leitud lihtsalt, mugusid polnud kuskil näha, krossitsikkel põristas metsa all, teda polnud kah näha, ainult põrin. Tänud peitjale.
Suures leidmisrõõmus jäid järve nurgad üle lugemata.Aga ka ilma selleta oli ühtteist huvitavat näha.Tänud peitjale.
Kui me nullpunkti jõudsime, nägi maastik välja täpselt selline nagu seda oleks hetk tagasi tabanud miinipilduja tuli :D Eks me andsime ka tagasihoidlikult oma osa. Mugusid oli tõesti palju - see selline aktiivne vabaajaveetmise piirkond ja arusaadav selles osas. Kuna kiiret kuhugi polnud, siis nautisime meiegi tunnike seal ilusat päiksepaistelist ilma, discgolfi mängu ja külma liiva sõrmede all. Tegelikult oleks leid isegi kiiremini tulnud kui ma oleks kirjeldust täpsemalt lugenud, sest korra varem ma sinna juba vaatasin, kuid unustasin kaevuda, aga tagantjärgi tarkus on ka tarkus.
Geopõnnid lunisid veel lisaaega, kuna nende jaoks oli koht üliäge. Mis meil selle vastu olla sai, kasutasime seda aega järgmise sõjaplaani koostamiseks.
Tähelepanelik silm märkas krossimotikameest, kes puude külge kummalisi helendavaid sildikesi kruvis. Milleks see vajalik oli/on, seda ma lahti raalida ei suutnudki.
Aare oli heas korras. Aitäh peitjale discgolfi tutvustamast. Kui siiani oli mõtteis soov seda proovida, siis nüüd küll enam mitte :D Geopeitus tundub selle kõrval tunduvalt mõtekam tegevus. EV, J: värvipliiatsi.
Läks ikka aega. Lendavaid taldrikuid lennutavad mugusid oli ka väga palju, mitmelgi korral tuli ülesanne katki jätta ja lihtsalt turisti mängida. Lõpuks kui pea tühi ja küünealused liivased olid, sai viimast hoolduslogi loetud ja siis tuli juba hetkega ka leid.
Olin varem ka otsinud pimedal ajal taskulambiga,kui lahkunud leiuta.Nüüd päike säras ja leidsin enam-vähem hoobilt.Tänud peitjale!
Arusaamatut pole tõesti midagi. Kui vihjet enam pole, siis on ju võimalus otsida koordinaatide järgi.
Juba hommikust saati hakkas kuidagi rappa kiskuma. Teel rappa jäi silma muudki huvitavat.
Tuulasin mõningaid nullpunktile lähemaid peidukaid, aga tulemuseta. Siis lugesin takkajärgi aarde kirjeldust. Vihje kohas enam vihjet ei ole. Omakorda seal kus enam pole vihjet, võib nüüd olla hoopis aare. Vat kus lops. Järelikult seal kus vanasti oli aare, enam aaret ei ole. No mis siin arusaamatut saab olla. Minu olematuid selgeltnägemise võimeid arvestades on raske leida motivatsiooni otsimise jätkamiseks.
Poleks eales uskunud, et pean omaenda aaret niimoodi taga otsima. Aga pole ka ime, et 10 minutit nulli taga ajasin, kuna seal, kus minu mäletamist mööda oli kunagi vihje, oli nüüd suur liivaauk. Loodetavasti pole geopeiturid kännu üles juurinud, aga igatahes oli see tubli töö, kuna isegi juurikad on sootuks kadunud. Kuna vihje on õhku lastud, paigutasin sinna aarde, kuna muidu oli see liiga lagedal. Koordinaate ei muuda, kuid vihje kaob sama jäljetult kui see on elusloodusest kadunud.
Karp läks samuti vahetusse, kuna eelmisel oli auk põhjas. Loodetavasti peab kuniks midagi paremat leian.
Lahe aardeleid. Läheduses mängisid noored lendavate taldrikutega golfi. Oli vaeva, et pihta ei saand. Lõpuks olin sunnitud noortele loengu pidama, mis on geopeitus ja kuidas seda mängitakse. Vastukaja oli positiivne - nad lasid meil rahus toimetada, aga ütlesin, et täpsemalt ei räägi ja ei näita - kui tahate, tegelege ise. Parandasin oluliselt aarde maskeeringut. Palun tulevastel käijatel sama teha - muidu ikka liiga nähtav oli... Tänud peitjale!
Aardekarp vähese maskeeringuga, kõrval oli keegi mingi uru kraapinud. Tänud!
Peale mõnusaid veeprotsedure ja kaladega mängimist tegime kiire logimise.
Väike jalutuskäik rannamõnude nautimise vahepeal. Leid tuli võrdlemisi kergelt.
Ega nullpunktis palju vihjele vastavaid kohti polnud, tuli lihtsalt sellele õigele näpud taha ajada. Kiire leid, aitäh!
Mõnus 5 km rattaga seljataga, siis väike aare ja 5km tagasi. Päevane energia laks käes.
Näh, oligi järv nelinurkne, ma mõtlesin, et kaart kahtlane. Paistab, et suvi on alanud, veesuusataja juba harjutas. Aare korras, tänan!
Käisime vaatasime selle kännu üle. Känd oli olemas ja aare ka.
Korra olin seda aaret juba leida püüdnud aga siis jäi ei tahtnud edu kuidagi saata. Täna olid lumeolud märgatavalt soodsamalt ja leid tuli kiirelt kohast, kust olin ka varem otsinud. Aitäh peitjale.
Leitud lumega ja kiirelt. Hägustasin pärast lumel natuke jälgi ja edasi :) Keskmisest toredam teostus.
Aare avaldas oma peiduka üsna ruttu. No mitte ei meenu, kas olen siin juba käinud (mitte aaret otsimas, niisama). Aitäh!
Kevadel ära võetud tund aega anti täna tagasi ja selle tähistamiseks sai pikema jalgratta-geopäeva teha. Võin kinnitada, et metsa ja vee piiril on vaated ilusad ka koidiku hämaras udus, samuti mõnus vaikus pühapäeva hommikul kell 8; ning vesi oktoobri lõpus veel piisavalt soe, et kerge jääkirme all oli vaid järvesängist välja tasasele pinnale üle valgunud vesi.
Robustne maskeering tõi muige suule, leid ise tuli õudsalt kergesti ja osutus ahhetama panevalt ebavastikuks. Ahh, aitäh!
Väga meeldis lahe konteineripesa :). Logiraamat on mingil viisil niiskust saanud, sinna kuluks ära viia üks niiskust imav pakk.
Kiire leid. Väike lapseke ihkas üht väikest tita kujukest konteinerist. Kahjuks ei olnud mul midagi vastusoorituseks kaasas.
Kuna oli rattaga Saku kanti asja, siis jäi see aare ilusti tee peale. Kui olin gepsu juhendamisel lõpuks sellesse kohta saanud, kus geps tunnistas mind nullis olevaks, siis panin ta ilusti taskusse. Alguses avasin ühe geosilma ja vaatasin ringi - ei midagist. Seejärel avasin ka teise geosilma ja läksin kohta, kuhu tõenäoliselt oleks hea aaret peita ja no seal see oligi. Päris huvitav konteineri konteiner oli :)
Tänud! EVEJ
See käis kiirelt, ma ei saanud arugi kui Erik juba aardega metsa-all seisis :)
Kiire leid (kahjuks/õnneks). Logiraamatul puudus mini-grip, meil oli üks kaasas ja panime ümber.
Matsime paremini. V: teip. J: helkur.
Mõtlesin, et siin nüüd tuleb üks suurem kaevamine, aga aare vaatas peaaegu kohe mulle näkku. Karbi kaas ei seisa väga hästi peal, tahab kogu aeg ära tulla.
See aare oli vaikselt mind juba meeleheitele viimas. Täna läksin taas kindla lootusega see aare leida, kuid kohapeal tahtis mind taas juba alla andmine tabada, istusin vaikselt künka otsas ja sisendasin endale "see on siin, see on siin - kusagil, tegemist ei ole mõistatusaardega - ei ole, ei ole - seega ta ikkagi on kusagil siin" Lugesin taas logiteateid ja tundus, et enamusele on see aare lihtne tulema, selle otsa on võimalik isegi komistada ja taas olin meeleheite lainel, sest ei näinud midagi, mille otsa komistada võiksin. Siis viimasel katsel veel kontrollida mõtet, et "See on siin ja tegu ei ole mõistatusaardega" ilmutas see aare ise ennast mulle ning tõeline narr tunne tekkis - "kuidas on see võimalik, ma ju praktiliselt istusin selle otsas" Siit järeldus: peale komistamise saab selle otsas ka istuda
väga lahe aare, kui lõpuks üles leidsin!
On ikka pettumus küll, igasugu jälgi on näha, aga aare välja ei tulnud, erinevad seadmed näitasid erinevasse suunda, sai geokepikesega ka tuhnitud, aga ei midagi - väga tobeda tundega ja raske südamega sai sealt ära tuldud
Aega läks aga asja sai. Kui lootus oli juba kadunud siis lihtsalt komistasime otsa.
Ekslesime seal puude all natuke, nutiGPS väga täpselt ka ei näidanud, eks loeb logisid ja järgmine kord uuesti.
Natuke metsa all jalutamist ja piilumist. Aga kätte saime!
Ise oleks käega löönud, aga üheksa-aastased poisid ei lase end eksitada :D Ilma GPS-ta sealjuures. Jätsime aardesse õnnetoova hobuseraua.
Tükk aega sai seal õhtupimeduses nulli ümber tiirutatud, lõpuks logisid lugedes tekkis mõni lisa idee ja õige koht tuli kätte.
Jalutasime veidi aaega nulli ümber ringi ja jälgisime jääl kalamehi, kuid sügavustesse ei soovinud minna ning leidamta see jäigi.
Õnneks oli leid väga kiire, sest keegi oli korralikult midagi otsinud seal nullis :D
Tänan aarde eest, täitsa kena järveke
Kui GPSi sisse lülitasin, siis selgus, et olime just õigest kohast mööda kihutanud. Ega midagi, tegime siis tagasipöörde, sõtsime veidi tagasi ja uus tagasipööre, et õigele poole teed saada. Lasime läbi veel ühe õppeveoauto, mis ka tagsipööret sooritas. Selgus, et taas olime aardest mööda põrutanud... Taas tagasipööre. Jõudsime tagasi tagasipöördekohta. Seekord parkisime auto ära ja otsustasime jala jätkata. Taaskord oli sama õppeveokas samas kohas tagasipööret sooritamas. Läksime siis üle tee aarde järgi. Hea, et selili ei käinud... autoga ei tundunud see tee üldse nii libe. Kõigepealt tutvusime mõningate betoonehitistega ja ümbrusega. Ühest leidis Miku mannergu, mida ekslikult aardeks pidas, kuigi see ei vastanud üldse suurusele ja lisaks oli ka totaalselt vales kohas. Algaja geopeituri asi :) Igatahes see oli lohakate grillijate poolt maha jäetud saslõkiämber, mille avamisel väljus sealt väga võika lõhnaga vedelik. Kui punktid uuritud siis suundusime nulli poole. Paar vihjele vastavat objekti isegi leidsime, aga aaret seal küll polnud. Muidugi lund oli ka omajagu, see võis ka segada.
Leitud. Jõudsin poistega aarde lähedale pimedas. Mis siis ikka, lamp kaasa ja hakkasime astuma. Koha leidsin kergesti aga aaret pidi päris tükk aega otsima.
Vaatasime esimest korda- ei midagi, teist korda- ikka mitte midagi. Võtsime kaardi ja GPS-i ette- no peab ikka siin olema. Oligi :)
Päris vaevaline oli see asi. Kände sinna jagus ja loogiliselt ei suutnud ma seda õiget tuvastada. Mingi hetk mu tiirutamine viis õigesse kohta, aga metssea kombel tuhnida ei olnud isu. Nii et sai toikaga maad sorgitud ja lolli näoga samblaga tõtt vahitud.
Ka mul tekkis tahtmine see känd kuskile vette ära visata. Lisaks hakkas koer vinguma, et kaua me passime ühe koha peal ja teeks parem midagi põnevamat. See oli vist viimane piisk karikas ja kogemata tuli konteiner välja.
Tänud
Känd oli ehku peal rippumas, toestasime seda veidi. Muidu kiire leid, aitäh! :-)
Esialgne huvi oli Salzburgidest liikuda ühe võtmata ODTM´i poole aga segava aia tagajärjel suundusin hoopis Kultuurikihi poole. Olles läbinud olulise osa teest selgus, et edasi tuleks liikuda mööda vesiliiva. Ei sobinud. Äkki nüüd Daymoon? Krt sinna viib ka vesiliiv, see ka ei sobi. Mis siis ikka, tuimalt metsa vahelt välja ja rahustame närvid ühe lihtsa aardega maha! :D Jätsin Kiievist toodud ränduri.
Kena teostus, minimaalne maskeering. Kui on piisavalt otsijaid (peitjaid), siis ehk aare end ka ise vihmaga ehk ei paljasta.
Termomeeter näitas kodus räästa all varjus 30,3 kraadi Celsiust. Särk oli ihu küljes kinni. Ei jäänud muud üle kui vaja ujuma minna. Valdeku nelinurkne karjäär on koht, kus me ujumas ikka käime. Kuna ka meil oli see aare veel kaardistamata, siis ühendasime meeldiva kasulikuga ning saigi ühekorraga kaks käiku tehtud. Leidmisega probleemi ei tekkinud.
Oli vaja sealkandis väheke aega parajaks teha ja siis tuli mul meelde, et see tavalise aare ju veel täitsa leidmata. Koht näeb välja küll nagu metssead oleks kärsaga tuhnimas käinud :) Mõni hetk läks ikka aega, aga õnneks oli kirjeldus läbi loetud, niiet ei midagi keerulist. Tänud peitjale!
Siin läks aega pisut rohkem kui õige oleks olnud. Korra juba oli tahtmine see känd kaenlasse haarata ning talle ujumist õpetada. Ja siis üsna varsti puutus ka aare näppu. Tore pesa tal.
Talvel peab tulema piiluma, kas seal järvel jäärada ka on.
Hea rahulik jalutamine, eemal paar kalameest. Aardepeidik äge, aga sammal on seal 4m raadiuses viga saanud:/
Tore pidukoht. Leidmiseks pidin aga kasutama kuulamisaistingut
Eelmine kord kui seal kandis sai ujumas käidud viskasime sellele aardele pilgu peale, kuid kahjuks jäi leidmata. Täna oli õnn minu poolel.
Siin jätsin lapsed autosse, et mitte tekitada neis ahvatlust tundideks liivakasti kaduda. Enesel kulus aarde leidmiseks kõvasti üle turu keskmise aega. Ikka pidi lõpiks kirjeldust lugema, et leida. sest ene seda tekkis juba kange tahtmine minna autosse jäänud telefoni järgi. Aardekirjeldus gps aitas ja siis oli leid lihtsam. Aare kuiv ja korras. Aitähh!
Väga meeldis aarde välimus, see meenutas ühte asja, millega sõjaväes sai tegeletud, et kui peale astud, siis hakkab vett pritsima igas suunas ;) Vähemalt midagi kerget ka vahelduseks, ja järv muidugi ka omapärane, luigepaar lasi seal vee peal ringi. Ise olin küll läbimärg, kuna vihma sadas enne, aga sobivalt logimise ajaks lõppes ka see jama ära. Ülikena rattatee on seal, mille olemasolust ma enne teadlik ei olnudki, tundub üsna uus värk. Peitjale tervist!
Kimasin Tallinnast rattaga kohale, väga mõnus ilm oli ja järveäärne oli rahvast täis. Eemalt vaatasin, et 2 ratast pargivad aarde kõrval puu najal - lootsin kedagi teolt tabada aga nii hästi ei läinud. Ilmselt olid rannaliste omad, sest rattad olid aga inimesi lähedal mitte. Aarde leidmine läks lihtsalt, hea peidukas :-) Tänan!
Kohale jõudes otsisin enamvähem õigest kohast aga mitte päris sellest õigest. Seejärel oli vaja käia kõik kännud 30m raadiuses läbi. Leidsin ainult suurel hulgal murdunuid kände. Mõistus vist väga hästi ei töötanud eelnevatest võsaseiklusest. Otsustasin selle katki jätta ja võtta Soneria aare ära ja siis tagasi tulla kaine peaga.
Käidud, tehtud, tagasi. Ikka toppisin oma abivahendit igale poole aga ei midagi. Tegin abikõne, et kas otsin õigest kohast. Sain vastuseks, et enamvähem jah. Ei tea mis valemiga just see koht jäi märkamata. Hea peidukas, tänud
Vihje järgi tuli leid väga ruttu. Tänan vaeva nägemise eest aarde matmisel :)
Enne Männiku orienteerumisneljapäevakut väike aardeotsing. Ilm oli päikesepaisteline, kuid külm ja tuuline. Tahvelarvuti GPS ei tahtnud seal üldse normaalselt töötada ja minu asukohta Geocaching-u kaardil aarde suhtes näidata. Seetõttu tuhnisin algul valedest kohtadest. Õnneks sai GPS siiski lõpuks järje peale ja leidsin aarde! Lahe peidukas! Tänan!
Aarde leidsime kiirelt aga metsat välja ei saanud enam. Markus oleks sinna jäänudki. Hea, et käru oli kaasas kuhu ta kinni sai panna. Vahva aare, aitäh!
"Tallinn-Väike, oih, vabandust, Männiku." Nii ütles rongijuht kui rong Männikule jõudis. Pärast Paljassaaret tahtsin midagi veel ka otsustasin Männikule vaadata. Sinna sõitsin rongiga, tagasi rattaga. Vihje järgi polnud õige koha leidmine ka probleem. Küll tuli aga siiski natuke kaevata, aga kui üks hetk käis paljulubav kolks, olin ma konteineri leidnud. Pole ta nii robustne midagi, täitsa toredalt peidetud. Ning loomulikult panin ma kõik lume tagasi täpselt sinna, kus ta enne oli:) Tänud.
Kuigi tegemist on aardega järve, lausa nelinurkse järve ääres, siis polnud siin üldsegi mitte kõige olulisem ülesanne, leida paat. Kõige põletavam probleem oli, kuidas saada autode vahelt turvaliselt üle tee. Aega läks, aga lõpuks sain siiski kenasti mind huvitavasse piirkonda. Järv oli päris vaikne ja inimtühi. Tundub, et teisipäev pole tõesti kalapäev, mitte keegi isegi ei üritanud, "ussike ühes otsas, lollike teises otsas"-stiilis aega veeta. Korilushooaeg tundub ka ümber olevat, ei näinud ei ühtegi seent ega seenelist. Ja ujumine ei ole ka vist siinse piirkonna elanike seas enam popp... Nii ei jäänudki mul muud üle, kui üksi omad asjad korda ajada, mis läks üpris kiirelt. Päris vahva tavaline aare! Karbiga on jah, natuke niru lugu, millegipärast ei taha ta hermeetiliselt sulguda. Veel katastroofi pole, aga...
Nimi kirja ja taas kolgata tee tagasi auto juurde. Üritades teha paar kiiremat jooksusammu, sain aru, et siiski, eemise õhtu jalutuskäik libedal jääl oli jätnud oma jälje jalalihastele. Nagu puuhobune oleks tahtnud traavima hakata... Nii tuligi ilmutada kannatlikku meelt minul ja autos ootajatel ning kauem oodata liiklusvoolus pausi. Lõppes kõik hästi, jäin ellu. :)
Aitäh peitjatele! Aardest EVEJ
Andreas näitas valgust ja Aare suunas meid nulli, nii see leitud sai.
Leidsime. Kiire ja lihtne. Kände oli veel aga õige kännu valik ei olnud siiski üldsegi keeruline. EVEJ
Järv oli nurgeline, politseilindid lehvisid, vesi moodustas kauneid värvilisi moodustisi kivil.
Silm jääb seda aaret otsides ikka suuremate objektide külge. Keegi mollusk oli aarde juhendi kraavipõhja tõngunud. See jäi kännujuure alla kuivama.
Leidsime enne Vaprakese filmi vaatamist. Nii tore, et vahel on tee ääres tavalisi aardeid :) Aitäh!
päästis pühapäeva, mil "aardepärastlõuna" kippus vägisi nulli peale jääma
Eemal püüdis üks kala, teisel kaldal siblisid lapsed edasi-tagasi, laskude kaja kõrvus kajamas logisime. Aarde läheduses oli keegi kärbseseene välja kaevanud, aga oli sinnapaika jätnud. Aardekarbi kaas ei püsi hästi kinni, võib-olla aina külmemate ilmade tõttu kumerdunud, igatahes oli leidmise hetkel kaas maas ja ega ta väga hästi sulguda ei tahtnud. Täname. EVEJ
Pidin ootama, et seenelised lahkuksid. Leid tuli kiirelt. EVEJ.
Vahva koht aardele, tuli enne külma ja lund ära vallutada.
Enne väikest geotrippi sai külastatud teistel leitud aare. Kohapeal palju võimalusi polnud .. Korralikult tehtud :) EVEJ Aitähh! :)
Käisin vaatasin aarde üle just vahetult pärast Taxu lahkumist ja mulle ei tundudnud logiraamat küll kuidagipidi niiske. Kenasti tervena püsinud minigripis ja puha.
Lahe peidukas on, korralik teostus. Kahjuks ei ole karp veekindel, logiraamat niiske juba. EVEJ
Tjah, tolle aarde avaldamise hetkel sõitsin sealt rattaga mööda. Paraku nii sõltlane pole, et oleks uute aarete kohta SMS-id telefoni tellinud vms, nii et sel korral jäi ära.
Täna võtsin aga taas ette rattasõidu Sakku, et sealkandis aardeid otsida ning noppisin selle möödaminnes ära. Huvitav teostus...
Tagasi peitsin samuti huvitavalt. ;-)
Peale rulluisutamist uduvihmas pidi sealt ka läbi käima. Mõnus oli.
Sai siis ka see, viimati liialt eemale jäänud - lausa 2 km kaugusele ;-) - aare üles otsitud ja nelja nurgaga veesilm külastatud. Aare paljastus kiiresti teisest vaadatud kohast. Järv paljastus esimesest. Eemal punkri juures logides pidasid kolm neidu pingil rattasõidupausi, aga nad liikusid edasi aaret otsimata - ju nad pole veel meiesugused.
Mulle meenus, kuidas siin kallakul sai lumme saltosid hüpatud. Ja Jazzyga auto-orienteerumist tehtud. Mõnus paik on. Ja nii lähedal suurele teele, ei pea kehval teel kilomeetreid autot lõhkuma.
Aare korras, peidik ka. Tahtsime jätta rohelise paprika, aga lõpuks ikkagi hästi mahtunud, sellest ka logiraamatus mahatõmmatud "paprika" :-) Võtsime kaasa rännuputuka "Josephines Cachekinz". Neil, kellele meeldivad pikemad logid kui "2022.", soovitan lugeda Joonase logi logiraamatus. Aitäh peitjale siia kutsumast ja jaksu Joonaselegi!
Aarde pidi kiirelt leidma,kuna metsast oli kosta tulistamist:) 3min otsimist ja aare oligi käes :)
Ootasime veidi, kuni eelmised ära logisid ja läksime ringiga ka samasse kohta. Tõesti mõnusalt peidetud aare! Tänud! EVEJ
Huvitav koht, varem ainult mööda vuranud. Seekord oli siis põhjust ka veidi jalutada ja nautida ;)
Parkisime, veidi jalutamist ja logisime. Tänud!
Kõige keerukam oli leida legaalne koht autole.Peale seda pisike jalutuskäik ja maaametist vaadatud kohta saabudes jäi üle nentida, et navi jäi autosse ning ehtsa jahikoera kombel hakkasin jälgi ajama.Hea, et seal oli korduvalt käidud ja ka vihje oli meeles, suured tänud aarde eest!
Liiga palju kordi on saanud sellest järvest mööda sõita ilma, et leiaks aega peatuda ja lähemalt uudistada. Nüüd siis tänu aardele oli konkreetne põhjus peatumiseks olemas.
Nõmmelt ratastega siia jäi mulle natuke lühikeseks, käisin peale aardeleidu ka Sakus ära, lihtsalt niisama, et vaadata kuhu peab hiljem FTF-ima tulema, "11 minutit" ilmus lehele just siis, kui olime koju tagasi jõudnud ja lugesime sportliku geoõhtu edukalt lõppenuks :P. Aitähh peitjale, ilus puhas peidukas!
Mõnus vanakooli aare. Kuna minu gepsu jaoks oli see veel liiga uus aare, siis koordinaate mul seal polnud. Hea oli vahelduseks vaadata kuidas teised otsivad. Tänan.