Läste küla on peitja lapsepõlvemaa. Igal suvel sai küla teid rattaga või võrriga mõõdetud, piirkonna metsades kolatud või kohalike vaatamisväärsustega tutvutud...

Aarde peidupaika kutsuvad kohalikud vanaks turbavabrikuks, mis olevat kunagi olnud piirkonna au ja uhkus. Nüüd on maja muutunud noorte eneseväljenduse kohaks, kus käiakse seintele joonistamas.

Aarde juurde pääseb kõige paremini rattaga või jala. Autoga võib mõnel aastaajal kinni jääda. Auto saab vajadusel jätta näiteks Lehtse raudteejaama lähedusse või suurema külatee äärde.

Logiraamat, pliiats ja teritaja on peidetud pruuni plastkarpi, mis on omakorda maskeeringu taga. Palun leidjatel maskeering pärast logimist tagasi panna ja veenduda, et aardekarp on peidetud. Otsijad leiavad peidukoha eest betoonist abivahendi.

Peidukohas on üsna pime, põrandal leidub kohati klaasikilde. Soovitan kaasa võtta taskulambi! Aardepaik ei sobi väikestele lastele ja lemmikloomadele!