Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Järvamaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Eestimaa on lugusid täis. Nulli juures leiad mälestuskivi tüdrukule, kellele liigne suupruukimine kalliks maksma läks. Pikem lugu tahvlil.
NB! Aardes pole kirjutusvahendit!
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid: soovitan (6), lumega_leitav (3), lahe_teostus (2), lastesõbralik (1), pliiats_kaasa (1), lemmikloomasõbralik (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC3VZH1
Logiteadete statistika: 241 (95,6%) 11 6 3 2 0 0 Kokku: 263
Andsime juba alla ning kui viimast korda vaatasime, oligi käes.
TFTC! Olime alla andmas, aga Raigo võttis selle ootamatult kusagilt välja
Täiesti loogiline on sellisesse kohta sattuda ning minna aaret otsima kottpimedal vihmasel ja tuulisel sügisööl kell 2.50. Seda arvesse võttes oli ikka väga vedamine, et konteiner sai leitud umbes 2,5 sekundiga. Keerulisem osa oli logimisega, sest mul oli autos kaasas küll vähemalt 5 pastakat aga ükski neist ei nõustunud vabatahtlikult töötama, olid vist juba talveunne suikunud. Vot see on sellest, kui pool aastat ei mängi geopeitust. Lõpuks pärast ligi 10 minutit katsetamist ja vandumist sain ühele punasele pastakale siiski hääled sisse ja logi kirja.
Tallinna poole tagasi sõites oli umbes-täpselt Järva- ja Harjumaa piiril puu teele kukkunud nii et blokeeris ühe sõidusuuna. Kuna mul aega oli otsustasin teatada puust kuhu vaja. Aga KUHU (ei, 112 ei ole selliste kõnede jaoks)? No ja muidugi ei olnud antud kohas mul ka andmesidet. Sõitsin siis edasi "levipiirkonda" ja tuhnisin välja Häirekeskuse numbri 1247. Olin puu juures koordinaadid Geocachingu äpiga salvestanud ja lugesin need kõnele vastanud operaatorile rõõmsalt ette. Ta siis klõbistas veidi ning küsib mu käest, kas see on Paunküla veehoidla lähedal. No ei ole ju. Jäid need koordinaadid siis kus seda ja teist ning seletasin operaatorile siis muude objektide abil, kus puu on (tee nr 125, Perila-Jäneda maantee, Harju- ja Järvamaa piiril, kilomeeter nr 24.) No saime lõpuks selle punkti paika. Kodus jäin mõtlema, et mis siis viltu läks, et operaatori sisestatud koordinaadid mööda olid. Mängisin veidi numbritega ning siis taipasin. Mina lugesin talle ette koordinaadid formaadis DD MM.mmm kusjuures ütlesin kindlasti ka sõnad "kraadi" ja "koma", kus need antud juhul olema peavad. Tema aga oli need sisestanud formaadis DD.ddddd, sest mulle meenus, et ta mingi hetk küsis mu käest, kas ma võtsin koordinaadid Google Mapsist. GMapsis tõepoolest, vaikimisi formaat on DD.ddddd (paremklikk kaardile, avanevas menüüs üleval). Kui needsamad numbrid vales formaadis sisestada, siis saadud punkt tuli tõesti Paunküla veehoidla lähedale, metsa. Kõne mis muidu oleks võinud kesta 30 sekundit, venis meil sellise arusaamatuse tõttu 5 minuti pikkuseks.
Ja muidugi vahva aarde eest tänud peitjale!
Oo :D läheneva pimeduse ja algava vihmasaju kiuste tegime kiire peatuse, paar tiiru ümber objekti, natuke mujal puude vahel ka, aga vot siis jäi silma :) aitäh!
Oli Valgehobusemäele asja, väike põige siia oli vältimatu. Aitäh!
Sõitsin palju kordi mööda, nüüd leidsin kuid hiljem ka aega peatumiseks. No tänan!
Õhtune tuulutus kodust eemale. Infotahvlilt info loetud ja nimi logiraamatusse kantud. Tänud!
Väga kavalalt peidetud, aga lõpuks ikka leidaime. Aitäh peitjale!
Siin aarde juures kohtasin Helenit ja Salmet. Neil nimed kirjas, mul veel leidmata. Jagasime edasisi päevaplaane ja kuna tüdrukutel oli plaan omadega rappa minna siis litsusin end kaasa. Aga aare iseenesest väga hea. Tänud peitjale!
Teel Geojaanile tegime mõned kiired aardepeatused. Vaatasime nullis olevad objektid kiire pilguga üle ja üsna kiirelt jäi midagi silma, mis ka aardeni viis. Peale logimist jäime infotahvlil olevat lugu uurima ja silmanurgast nägime, et tee ääre peatub veel üks auto. Eks seda oligi arvata, et täna siin palju geopeitureid liigub. Autost hüppas välja Muhujan, kelle jätsime aaret otsima.
Aitäh, täitsa huvitav aardepeatust vääriv koht!
Pikalt mõtlema ei pidanud, kuna kõik oli suhteliselt konkreetne. Aitäh!
Kurb lugu ja ebaõiglane. Aga kesse ikka tahab, et talle Tallinnas-käimist meelde tuletatakse. Niigi vastik. Topsik on kuiv küll, ent tahaks uuendamist. Tänud peitjale.
Jah loomulikult käidud. Viimasel ajal saab seal peaaegu igapäevaselt lausa käidud ja m6ni päev ka mitu korda ;) Päris sellist lahendust ei olegi varem kohanud aga toimib ju oivaliselt. Tänud peitjale selle peatuse eest ;)
On-on juba Tallinnas käidud. Läksin uuesti ka. Tallinna siis. Kohapeal vaatasin ringi ka, ega siis karp kohe näppu jäänud.
Peale 23.Tallinna Suusamaratoni sõitsin taaskord sellest kohast mööda ja otsustasin uuesti proovida. Lugesin läbi loo ja veidike arupidamist... ja aare oligi leitud. Imeline päev :)
Toimetasime väga õrnalt. Aitäh kohta ja lugu tutvustamast!
Leitud kasutajaga martenmandla. Mul on mingi karvane tunne, et ma olen seda lugu kuskilt juba kuulnud, kuid mäluvärskenduseks tasus tulla. Aitäh!
Jätkasime oma Järvamaa ringreisi. Auto tee äärde ning kibekiirelt nulli jalutatud. Lugesime infotahvli teksti läbi ning siis asusime otsima. Algul nagu ei osanudki midagi arvata, kus aare olla võiks. Silmad peavad ikka terased olema, siis märkab õigeid asju väga hästi. Täname ajalooteadmiste täiendamise eest!
Leitud???? Kaval peidukas, õnneks olen varasemalt taolist kohanud, muidu oleks vist väga pikalt läinud.
Huvitav lugemine ja peidik ka nutikas. Tänud siia juhatamast!
See on vist esimene aare mida ma kolmas või neljas kord otsima tulin. No ei lei üles. Võiks ju täitsa märkida drive-in aardeks, kuid ei. Võimalik, et palju aitas kaasa ka raietööd monumendi ümber, mis kitsendasid peidikute kohta, kuid viimane kord võis küll öelda, et tulin, nägin, logisin. Igatahes suurim müsteerium meie jaoks sai lahendatud :) TFTC!
Ilus ilm ja vaba päev meelitasid meid õue. Otsustasime teha retke Aegviidu kandis. Alustasime Täku Tallist ja siirdusime väikesele jalgsimatkale Jäneda linnamäele.Selle järel võtsime lähima, mis oli leidmata. Marlen väitis, et ta on siin monumendi juures kunagi käinud, kuid praegu oli koht tundmatuseni muutunud, sest kõik vanad ja suured puud olid kännuni maha raiutud? Ei tea, miks? Ja mitme kännu juurde olid sipelgad oma pesa rajanud, sipelgaid olid kõik kohad täis. Huvitav lugemine, kahju sellest noorest neiust! Lauri avastas aarde asukoha esimesena.
Tänud siia kutsumast, aitäh aarde eest!
Kuniks teised ümberkaudseid objekte kahtlustasid, tõmbasin mina aarde välja. Aitäh!
Aitäh :) Tore drive-in, aga ausalt öeldes ainult sellepärast, et avastasime aastaid tagasi analoogi :)
Tõesti huvitav lugu selle 18 aastase tüdrukuga. Aga logi tuli kiirelt, kuna eelnev geokogemus haapsalu maantee keskel sarnasele asjale oli juba logitud
Pole tükk aega infotahvlit nii suure huviga lugenud. Vot siis milline põnev lugu, sobiks kenasti ka mälumängu. Aarde peidukas oli samuti midagi uut. Meeldis!
Leitud teisel katsel. Tegelikult vaatasin kahtlustavalt juba esimene kord, aga kuna pole varem sellise peitmisviisiga kokku puutunud, siis ei hakanud torkima. Seekord siiski proovisin tasakesi ja näe, oligi õige asi :) Lugu muidugi kurb, aga teadma peab.
Vaat, milline lugu - väga õpetlik, kuidas iroonia ja sarkasm elu maksta võivad.
Vahi mäherdune häbematu lugu. Mõni kohe ei talu tabavat irooniat, veri läheb keema ning päästikusõrm hakkab väga vale koha peal hirmsasti sügelema... kurb. Olgugi mõtlematu suupruukimine vahest ohtlik, pean pigem lugu terava keelega, terava meelega, teravalt ausast inimesest kui silmakirjalikust nahahoidjast, kelle "arvamus" muutub koos tuule suunaga, ehk sisuliselt puudub hoopis.
Aardeleiuga läks võrdlemisi kiirelt ainult tänu eelnevale kogemusele teataval määral sarnase lahendusega. Hästi tehtud, aitüma!
Teel mitte-Tallinna kiire aardepeatus, huvitav lahendus jälle, logiraamatud täis, uus leheke jäetud.
Hehe, väga põnev -olen siit aastaid mööda sõitnud aga ei teadnudki, et selline koht sellise looga teeäärde jääb :) Aarde enda leidsin kohe kui jutt loetud ja tähelepanu otsimisele kontsentreeritud :)
Kiire draivinn, kavalalt lahendatud. Tutvusime ka kohaliku kangelasega. Tänud aarde eest!
Kiire peatun-login-lahkun sutsakas asendus 20 minutise raskekahurväega otsimisega. Aega võttis aga asja sai
Algu oli plaan loobuda aga siis hakkasin vaatama ,mis on üleliia ja leitud ta saigi
Põnev koht, ei olegi seal kunagi kinni pidanud, kuigi mööda sõitnud olen sealt lugematuid kordi. Igal juhul ronisime Noorlogeritega autost välja ja lugesime tahvli pealt kõik korralikult läbi. Siis suundusime kivi juurde. Tükk aega müttasime. Võtsin aarde lehe uuesti lahti ja hakkasin eelmisi logisid lugema, sest no peab ju olema! Lõpuks tekkis ahhaa-moment, et millist jälge siin ühes teates silmas peeti ja tuli ka leid. Noorlogerid vaatasid silmad suured, kui aarde rahulikult välja tõmbasin. Väga tore koht, lugu ja otsimine. Aitäh!
Nüüd teist korda siin ja nüüd näkkas, hakkasin juba kahtlema kas alles on, tänud ;)
Sõitsin mööda, võtsin vaevaks peatuda ja lugu läbi lugeda. Roostejälg hakkas huvi pakkuma. Lõpuks logisin ja tänan peitjaid.
Käisime. Lugesime. Logisime. Respect - nutikas lahendus jällegi.
ÄMMa rajale hooldama minnes, tegime siin lühikese peatuse, et tahvlit veidi lähemalt vaadata. Kurb lugu. Tänud peitjale.
Peiduka lahendus oli varasemast ajast tuttav :)Tänud suunamast ja näitamast
Tulime Valgehobusemäele ja teepealt sai logimiseks ka üks aare välja valitud. Ei läinudki kaua ja nimed saidki kirja. Tänud peitjale.
Kaval koht! Soovitan soojalt ka tahvlit lugeda!
Kui Mägede liivakarjääris üks mõnus õhtu seljatatud ja öö mööda saadetud, sai enne Tammsaare külastust üks väike põige ette võetud. Poisid olid karjääri suplusest üsna väsinud ja otsustasid kogu pulli auto aknast pealt vaadata. Natuke läks ikka aega enne kui selle laheda teostusega aarde üles leida suutsin.
Tänud.
See oli vahva otsimine. Pühapäeval nakatasin tuttavaid geopeiturlusega ja nad läksid aaret otsima, seltskond oli päris suur (ise kahjuks ei saanud sellel päeval minna) ja nad ei suutnud seda leida. Täna võtsin siis käekõrvale 6 last ja läksin ise otsima. Millegipärast ütles mulle sisetunne juba ammu, kus see on ja mu tunne ei petnud mind. Natuke otsimist ja leitud see oligi. Minu täiesti esimene enda leitud aare :)
Et kaaslasel oli soov leidude neljakohaliseks muutumise puhul üks tore aare leida, jäi lähikonnast sõelale see. Ega pettuda tulnudki. Teistel oli juba leitud, kui mina ikka veel pimedana nulli ümber tiirutasin. Lõpuks jäi siiski kavalus silma. Aardest enam keskendusin vast kohale endale ja loole. Meeldis, et peitja kirjeldus oli niivõrd lakooniline, nii et ei jäänud muud üle, kui minna ja ise kaeda, milleni liigne suupruukimine viia võib. Kahjuks on selliseid kohti meie kodumaal oi kui palju. Aitäh siia juhatamast!
Siin läks natuke aega ikka, otsisime ikka täitsa valest kohast . Õnneks lõpuks suutsin hakata loogiliselt mõtlema ja nii ta leitud saigi. Aitäh :)
Nüüd siis sain pealkirjast aru. Kohapeal nägin kahtlast kohta ja lasin ka teistel otsida, üpris kiirelt leidsin nad üles, kuigi neil väge geokogemust ja selliseid aardeid vist pole nad leidnud.
Mõned minutid vaatasin valedes kohtades ka ringi, kuni tulin nulli tagasi. Kuna seal kohe mitte midagi ei paistnud, siis juhuslik tuulehoog või ma ei tea mis, tõi meelde ühe idee, mida olen ise mõlgutanud, et võiks kasutada peitmiseks. Ja oligi siin nii tehtud. Lahe :)
Oi see oli hea!!!! Mina alles alustasin proua kurva saatusega tutvumist ja noorpeiturid alles lonkisid nulli poole, kui minu eneseharimiskatse katkestati logiraamatuga. Tänud peitjale!
Kunagi vist jäi leidmata, aga nüüd siis oli ainult vormistamise vaev, sest sil oli piisavalt terav.
Leid oli kiire, sest olime meiegi enne sellist lahendust näinud, kättesaamine aga osutus raskeks ja lõpuks ikkagi ta katki läks :/ Õnneks leidusid autos vajalikud tööriistad, et asi enda järel ka ära parandada. Korras ! Aitäh!
A mine sa ka kukele :) Krt, nii hea peidukas. Täitsa haige, kuidas ma mitu korda õiget kohta jõllitasin ja seda hoopis millekski muuks pidasin. Nüüd siis täpp roheline, aitäh!
Õnneks vaatasin kohe õigesse kohta ja sellist aarde lahendust olin enne näinud. Nii, et kiire leid.
Alguses sahistasin võsas niisama, siis sain ühest logist hinnangu oma senise tegevuse mõtekuse kohta ning lähenesin asjale teisiti. See andis tulemuse. Ohoo, vägev!
Tasakesi sai leituga toimetatud ja autosid loendatud. Tänud peitjale.
Seda aaret külastasime teist korda. Esimesel korral jäi meil leidmata. See kord saime nulli kiirelt paika.
Olime möödasõidul ja pidasime kinni. Tuhnisime põõsastes, kivide ja puude vahel, eriti kohtades, kus kõvasti trambitud, aga ei midagi. Kuna pliiatsit kirjapanekuks ka polnud, siis andsime alla.
Tagasiteel tegime juba koos laenatud pastakaga uuesti peatuse. Raja ei viitsinud autost välja ronida, et nagunii on asi lootusetu. Mina esialgu nii pessimist polnud ja hakkasin tuhnimisega taas otsast peale, aga mida polnud, seda polnud. Lõpuks Raja tüdines autos istumisest, tuli ka sündmuskohale ja küsis äkki, et mis see on. Vaatasin ja seal see oligi. Väga vahvalt peidetud.
Mälestame kurva saatusega noorukest õpetajannat ja täname aarde peitjat, kes tutvustas killukest Eesti ajalugu.
Kogu sellest loost võib leida ka üsna põhjaliku ülevaate aadressilt http://jarvateataja.postimees.ee/2068423/kodulugu-morvatud-opetajat-meenutab-malestuskivi
Oi, olime seda salu siin tuustinud ja kõik kivid kunagi ümber pööranud ja oksad läbi silunud. Aga nüüd teadsin õiget objekti. Vaatasin talle veidi otsa, peategelasest tüdruk aitas ka kaasa ja leidsingi. Mulle nii väga meeldib see peidukas! Super, super, super! Aitäh, peitjad!
No mina olin juba loobumas. Aeg surus takka ja mõtlesin, et 2 minutit veel otsin ja siis loobun. Ja siis avanes minu geopeituri silm ja käes ta oligi.
Jällegi, kahjuks ei mäleta aasta hiljem logides eriti palju. Aitäh!
Raul võttis aarde kiiresti ja õrnalt välja. Oli ju vaja kellaaja peale Kosele jõuda. Suured tänud peitjale.
Praegu vaatan et eelmise aasta mitteleiu logi kirja panemata. Täna oli nulli jalutamise vaev. Tänud peitjale.
Viisime ühe pereliikme Valgehobusemäele oma üritusele ja olime ise teel Tallinnasse. Esimene peatus tuli õige ruttu. Niikaua, kui mina infotahvlit lugesin, avas Ain juba aardekonteinerit. Lugu ise on väga kurb, ikka igasuguseid karme aegu on siin Eestimaal olnud. Täname vahva aarde eest.
Kuna eelnevad teooriad said kinnitust, siis pidin otsima minema ja leitud ta saigi!
Alguses otsisin üksi, aga omadega kuhugi ei jõudnud. Lõpuks tuli Laur appi (tal oli varem leitud), kuid polnud ka sellest kasu. Mis kadunud, see kadunud. Laur võttis peitjaga ühendust ja sai sealt natuke näpunäiteid, kust veel otsida. Lõpuks leidsime aarde põõsast, oli teine täitsa vettinud ja üldse õnnetu olemisega. Võtsime ta Rakverre kaasa, et seal peitjale üle anda. Enne seda sai autos pabereid kuivatatud, nii et mingil hetkel sain nime kirja panna.
Tänud peitjale!
Vot kus lugu, paneb kohe imestama. Samuti hea, et lugu ja koht on niimoodi ära tähistatud, on teistelegi õpetuseks.
Aarde endaga nii kähku ei läinud, päris mitu teooriat jõudsin läbi uurida. Vihje muutus arusaadavaks ka alles siis, kui logiraamat juba kätte paistis. Kaval, muidugi. Aitäh aarde eest!
Kuna aga hakkas öö saabuma ja järgmisel hommikul pidin kell 9 Tapal olema, tuli leida ööbimiskoht. Valisin RMK Mägede lõkkekohad. Vedas, saingi viimase vaba pesa. Tegin kohe lõkke üles, ja kuna kavatsesin autos magada, siis oli see äärmiselt hea mõte, et järgmisi saabuvaid peoseltskondi koha hõivatusest teavitada. Nagu ikka suvel RMK kohtades - igameheõigus on tore asi, aga kui osad tahavad järgmiseks matkapäevaks välja puhata ja teised öö läbi pidu panna, siis tekib huvide konflikt. Autode voorimist jätkus varahommikuni, kuid pidu kolis teisele järvekaldale. Ise tiksusin kuskil poole kolmeni lõkke ääres, kuni silm looja vajus. Tuleb välja, et kui aknad praokile jätta, magab autos väga kenasti välja. Sääsehooajaks ja/või vihmase ilma jaoks tuleb muidugi mingi lisatõke välja mõelda. Eks näis.
Sain ikka lapsed nõusse viimase aarde võtmise osas, eriti sest aare ei nõudnud pikka kõndimist. Ainuke tüütu asi juba suure nälja puhul oli see, et pidin valjuhäälselt kogu jutu ette lugema. Selle sisu sai veel pikalt autos arutatud. Aare oli kiiresti leitav ja sai logitud. Tänan peitjat.
Äge värk. Täiesti tundmatu tegelane ja tema kivike. Aarde kontseptsiooni oleks nagu juba kusagil kohanud, aga kumb oli enne - muna või kana pole minu asi arutada. Peale mõttetut rahmeldamist ümbruskonnas sai aare kenasti leitud. Usalda vaistu , mõistust ja head valgusallikat . See on lühikokkuvõte. Aitähh
Tulin sealt eelmine päev läbi ja pimedas otsisin, aga tulutult. Koju sõites tuli üks mõte, aga kuna olin juba praktiliselt kodus, siis tagasi ei hakanud minema. Kuna süda rahu ei andnud, siis läksin järgmine päev tagasi ja aare sai kohe leitud. Siinseid eelnevaid logisi lugedes tegelikult leidmisele kaasa ei aidanud neist mitte ükski. Väga nutikalt peidetud ja tänud sellise aarde eest.
Leitud. Vinge teostus. Paluks tõesti väga õrnalt.
Vehepeal oli juba pimedaks läinud ja ega ma palju lootust ei andnud selle otsingule. Mõtlesin koguaeg, et peab ikka valges tulema, aga ei... leiab ka pimedaga (Y) Aitäh, väga lahe aare!
Tallinnas täna käidud ei olnud, Aegviidu väikesel seiklusrajal ja Pukimäel aga küll. Edasi suundus teekond Valgehobusemäele, et suuremaid mägesid vallutama asuda. Teel sinna mainis Tanel, et mõne kilomeetri pärast on üks tore aare, täpselt tee ääres. Kuigi pidi puhtalt kelgupäev olema, siis aardest ära ei öelnud. Otsimise vaeva veidi nägime, kuniks Kalmer õigest kohast õige asja võttis.
Aitäh, huvitav lahendus, polegi sellist konteinerit veel kohanud :)
Kurb lugu, väga-väga õudne ... Oli selline aeg - inimelu ei maksnud midagi.
On ju siitkaudu Tallinna-lähistele käidud küll ja küll, aga vaat selle tahvli juures pole ilmas peatunud, pole teist vist märganudki. Jah, Eestimaa on tõepoolest kõiksugu lugusid täis... No küll me seal alles tuuseldasime edasi ja tagasi! Eks kõik ka alles natuke "rohelised":) Meile väga meeldis - aitäh!
Tallinna asemel käisime hoopis Saksis vanavara laadal ja Neerutis seenel. Tagasiteel püüdsime mõned aarded. Nutikas peidukas, aitäh.
Ei olnud Tallinnas käidud,suisa vastupidi. Kiire leid tänu kaasas olnud abikaasale.
Lugu on muidugi kurb, nagu sõjalood kipuvad olema, aga ei saa öelda, et see epic burn teatud punktis poleks muiet näole toonud.
Kodru rabas saime sutsaka vihma kaela ja seepärast olime varsti jälle autos ning mõtlesime, kuhu edasi minna. Seni kui Elve guugeldas hakkasin ma lihtsalt sinnapoole liikuma, kus taevas selgem oli. Selle aarde puhul tegime kilomeetrise kõrvalepõike, sest see oli lihtsalt nii lähedal. Kohapeal tuli meelde, et siin oleme varem olnud. Seekord oleks võibolla samuti läinud kui eelmisel korral aga õnneks Elve märkas otsitavat ehk nagu ma hiljem tõdesin, küll üks õpetaja juba teise üles leiab. :P
Õiget kuupäeva ei mäleta. Oli mitu aastat tagasi, kui sai leitud. MEGALE sõitu ette valmistades jäi teele.
Leitud teel koju, esimene kahest lihtsast teeäärekast… Polnud varem siinsest preilist ja tema loost kuulnudki, aitäh peitjale tutvustamast.
Käisin täna seltskonnaga rallit vaatamas, tagasiteel nõudsin peatust. Kui auto oli seisma jäänud, julgesin mainida, et siin võib nüüd natuke kauem minna... Öeldi, et saad suitsupeatuse jagu. Endise sõltlasena tean, et sain omale 10 mintsa. Ütlesin siis mugukaaslastele, et mis te niisama tossate, otsige parem üks filmitops ülesse. Minu üllatuseks oligi seepeale puudetukk mehi täis. Mõne hetke pärast kutsusin nad enda juurde ja ütlesin, et mis te rapsite, näete siin on! Üks isegi nägi:-)Panime siis logi kirja ja oli veel piisavalt aega ka Salme kurva saatusega tutvuda. Nii, et kui juhtute mugudega seltsis mööda sõitma, pidage ikka kinni, las sirutavad selga ja kui kiirelt kõhvida, jõuab isegi ühe suitsu ära teha. Aitäh peitjale! Lugu nats kurvavõitu aga aare on tore tükk!
Kiire peatus tee ääres, info kogumine tahvlilt, logimine ja edasi. Aitäh.
Täna me Tallinna ei jõudnudki, küll aga saime nautida Lääne-Virumaa kauneid kohti ja veel ilusamat loodust koos kõikide lisadega. Salme koos oma nukra looga jäi meile esimesena teele. Kogu seda lugu lugedes tekkis natuke kaheti tunne, et kas teine ikka oli selline jutupaunik nagu teda esitleda püüti või läks nagu alati ... kui inimene ise enam asjadele kaasa rääkida ei saa, siis küll kõik teised teavad, mida ta teinud või öelnud on. Oli kuidas oli, olgu tal praegu parem seal, kus iganes ta on.
Aare oli ise tibens-tobens ja leid tuli ka kuidagi iseäranis kiirelt. Kuldar käsitles teda hellalt ja vinnastas peale minu logimisprotseduure sama hellalt algasendisse.
Aitäh, oli täitsa huvitav peatuspaik, lugemispaus ja seljasirutus.
Leidsin. Päris huvitav info. Kohendasin aarde üht elementi. Praegu aare korras. Käsitleda tuleb teda ikka hästi ettevaatlikult.
Leid tuli kiirelt, täpset logimise kuupäeva enam ei mäleta. Tänud!
Kas Jänedal laadal juba käidud? Nu eks ta nii läks jah. Kõht oli laadal head ja paremat täis söödud ja aeg oli kodu poole sõita. Ja juhuslikult jäi teele ette see aare, mida olen nüüd kokku külastanud 3 korda. Täna võtsin nüüd kogu ala ette millimeetri haaval. Olin kõik läbi otsinud. Liina läks korraks autosse riideid vahetma, kui mul sai sellest ostimisest kõrini. Hõikasin talle, et lähme parem ära. Aga tema vastu, et enne ei lahku, kui asi leitud. Nii ma siis võtsin kogu ala uuesti ette. Aga ei midagi. Lõpuks läksin ja tuiasin niisama ringi ja juhtus ime. Ma isegi ei oodanud sealt aaret ja ta tuligi välja. Nüüd saan aru teibi vajalikkusest ja õrnast tõmbamisest. Olen ju varem ise ka sellist peitmis viisi näinud. Olin nii häppi, et selle leidsin. Mul oli tuju tereks õhtuks üli võrdes hea. Tänud, tänud, tänud.
Kuna sarnast peitmisviisi olin ennegi kohanud, siis pikalt sellega ei läinud. Aitäh peitjale.
Öömatkalt ja langevate tähtede imetlemisest saadud positsiivse emotsiooni ajel otsustasime mõned aarded otsida. Koht leitud, aga aarde otsimine oli ikka paras tegu, lapse tuju hakkas juba silmnähtavalt langema (sest üks aare juba jäi täna leidmata).. eks me ka alles õpime.. Tänud peitjale, väga tore aare!
Kui peitjat ei tunneks, siis arvaks küll, et oi kui õel. Aga peitja eripärasid arvesse võttes, siis - tavapärane ja tasemel :) Täname.
Talvel lume ja tormiga ei leidnud, seekord oli lihtne. Nutikas, ei oska muud öelda. Aitäh, aarde juurest avanes kena vaada öisele loodusele!
Seekord sai siis käidud. Kell oli umbes pool kaks öösel, põllul oli udu. Vaade oli mega. Aitäh!
Ei tulnud see leid meil kergelt aga tohutult kaua aega ka ei võtnud. Uue logiraamatu FTF. Aitäh!
Väga kena ja huvitav isamaaline kohake. Kahjuks on stendilt lugu loetamatuks pleekinud, Telefon ei olnud eriti kootöövalmis aga kolmandal tagasitulekul loogilisse kohta sai mõnusalt peidetud asi leitud. Aitäh,
Olime siin eelmisel korral 11.05.2014 kahekesi Karoliinaga. Siis otsisime kogu ala läbi, kuid pidime lahkuma leiuta. Vahepeal oleme mitu korda Tallinnas käinud ja sama palju kordi sealt ka tulema saanud. Kuna Pimeduse rüütlit me täna veel ei leidnud, siis alternatiivina sobis ka selle aarde logimine :) Ei tea, kas asi oli selles, et Karoliinal on täna sünnipäev või oli põhjuseks asjaolu, et Erki kaasas oli (kes tegi selle aarde juures oma 200.leiu), igatahes oli kohalemineku vaev vaid. Aitäh kohta tutvustamast ;)
õnneliku juhuse tahtel oli aare esimese 30 sekundiga leitud...:) Hea peidukas ja tore aare...
Siin katsusime vist küll kõik õiget kohta aga näppu jäi ainult Moonikale.Tuleb kindad käest võtta mis muud.Aitäh!
Varbad juba väga külmetasid ja tähelepanu oli hajunud, mistõttu minu katsumine aaret välja ei toonud, kuid õnneks katsus Moonika veelkord sama kohta ja oligi leitud.
Tormasime igaüks ise suunda otsima...no ei ole kuskil..õnneks hakkas mõte tööle.Tänud juhatamast.
Vahva! Karp vajab vahetust, logiraamatus ruumi max. 10-le kirjele
Peale Bike Xdreami jäi see aare tee kõrvale. Väga õrbalt ei olnud selle aardega küll ümber käidud, kogu aardekarp oli üsnagi katki.
Muutusin hulk aega tühja otsides juba pahuraks. Edasine logide lugemine välistas kohe mõned kohad ning siis tekkis mõte ja toimus leidmine. Nagu logiraamatusse kirjutasin - üks-teine-aare-vol.2 Tänud!
Seekordse geomaratoni esimene leid. Tõele au andes tuleb tunnistada, et olen seda teed sõitnud kümneid, et mitte öelda sadu kordi, kuid ei loost ega mälestuskivist ei omanud õrna aimugi... Tänud :)
Täna, 6+ aastat hiljem, aare veel logimata. Piinlik...
Täname õue kutsumast!
Mina poleks leidnud, õnneks Piia tabas triki ära, seega logisime. Mina sain siis mõtiskleda et huumor on ikka surematu küll
Tekst infotahvlil on päikeses nii pleekinud, et ei suutnud end kogu lugu läbi lugema sundida. Aarde leidsime siis, kui nulli usaldama hakkasime. Väline kest on nurgast kannatada saanud, aga see on pigem kosmeetiline viga. Aitäh!
6 aprill 2014 13:24//# 1210...
Algul üritasime otsida telefoni ja locuse abil, kuid otsitav geokuhi jäi peitu. Kui aga vana ausa 60CSx-i välja võtsime, oli kohe selge, kuhu juurika alla karp maetud on.
Siinkohal lähevad tänud [nuffile], kellega koos me ühe sellise peidupaiga "katki hammustasime" ja lubas mul teisel otsimiskorral rohelise täpi kaardile jätta. Tänud peitjale ka muidugi
Suvel mitu korda sõitsin mööda aga üldse ei viitsinud seisma jääda ;) Täna siis sai korraks peatus tehtud ning kohaga tutvutud. Mulle meeldis, aitäh
CDLXX. Tulin Tallinast, lähen Tallinnasse! Kohapeal lugesin julge tütarlapse tegemistest ja leidsin ka aarde.
Varahommik. Läbi silenthilliliku udu kumav päikesetõus ja vaimukas aare. Mõnus. Kiitus aardepeitjale.
Kui ma poleks ühes teises kohas - naiselik vaist ütleb, et 200 km kaugusel taolist aaret näinud, siis otsiks ma seda veel jõululaupäevani aga nüüd kontoririietega kiire leid, tagasipanek küll kauem aga seekord saab tänu ka eelmine geopeitur kelle aaret otsides nüüd spikerdasin, ups!
Sai käidud Tallinnas ja mõnes kohas veelgi, aga päris valju häälega seda tunnistada ei julge - kes teab, mis võib juhtuda. Sel korral otsisime veidi õrnemalt ja asi läks korda. Täname peitjat.
selle aarde puhul kasutasin õlekõrt ehk siis sai tehtud kõne sõbrale. aare korras!
Olles Valgehobusemäele ennast ööbima sisse kirjutanud, otsustasin veel aega parajaks teha ja sõita Jänedale. Tee peale jäi antud aare. Huvitav aga kurb lugu. Peab ikka tänama, et praegu sellist olukorda pole, kus sõnavabadus puudub või siis iga oma teo hind on elu. Infostendil olevad versioonid jäid kummitama terve tee Jänedani. Aare ise aga lahedasti peidetud. Tänud lugu tutvustamast!
Jah, mul ka teine selline. Suur võimalus on, et muidu ei oleks leidnudki.
üha korra sellist peitmisviisi juba näinud, seega enam nii jalust rabatud ei olnud kui esimene kord. aga hea ikka.
Aare mille mitteleiu saab nüüd teistpidiseks vormistada. Olin endale juba ammu selgeks teinud, kus see pärl on, kuid polnud sinnapoole asja. Nüüd ei suutnud enam aga oodata ja lasta teistel otsidagi, sammusin aardeni ja vormistasin leiu enne kui kõik autost väljudagi jõudsid. Tänud peitjale!
Kuniks Aigar kuskil eemal põõsastes tuhnis, võtsin mina elegantselt peidetud aarde välja. Aitäh, polegi seal varem peatunud.
Mul on juba ammu Tallinnas käidud. Aga seekord mul Tallinna plaani üldse ei ole ja kui aus olla, siis ma püüan seda linna ikkagi võimalikult palju vältida. Tibutavas vihmas leidsin kiiresti aarde. Üsna habras on ta seal tõesti. Tänud.
Kurb lugu loetud ja kohe jäi ka aare näppu. Mõnus teostus! Tänud!
Pisut otsisin, lugesin infotahvlit, siis lugesin autos logisid ja läksin võtsin aarde õrnalt välja. Pealt logimist panin õrnalt tagasi.
Neetud geoüritused - isegi kui sa ei taha spoilerdada, siis midagi kuuled tahes-tahtmata ning no jääb meelde, pole midagi teha. Nii oli selle aarde puhul juba kodus pilt silme ees, kus ja mismoodi see peidetud, piisas "vihjest" et selliselt peidetud aardeid on veel.
Nii veetsingi kohapeal enamuse ajast infotahvlit lugedes- huvitavad legendid. Ja seejärel võtsin aarde elegantse õrna liigutusega peidukast välja. Peale logimist parandasin-sättisin natuke ja läks peitu tagasi.
Tore aare, kuid pean siiski ütlema, et see teine analoogne meeldib mulle rohkem, kuna on korralikumalt teostatud.
Leidmisega probleeme ei tekkinud. Kuskil tekkis aimdus ühe sarnase aarde baasil ja nii ta näppu jäi. Logitud, loetud, pildistatud. Aare ok.
kohe kõik loodus sai üle vaadatud ja siis kui loobumise mõtted sai veel viimane pilk tagasi vaadatud ja nii see mikro asukoht paljastus tore tänud juhatamast.
Käisime Jäneda laadal ning tagasiteel otsustasime mõned "karbid" üles otsida. Tänud lõbusa lugemise eest.
Tallinna poolt tuldud. Natsa sai ikke otsitud ka ! Polnudki sellise konteineriga enne kohtund ! Tänud !
Viimastel geopeituse retkedel oleme kohanud üllatavalt palju teisi geopeitureid. Peab tõdema, et eranditult on tegemist olnud toredate inimestega. Seegi kord saime vestelda kaasgeopeituritega ning nende koera silitada :) Tänud aarde peitjale- sõidame sealt pidevalt mööda, kuid polnud varem seda kohta märganud.
Olime just aarde leidnud, kui tee ääres peatus auto. Ei saanud kuidagi märkamatult aaret tagasi panna. Ja siis tuli välja, et üks geopeiturite tiim astus välja. Kahjuks ähmiga ei küsinudki, kellega tegu oli. Kuna nemad soovisid aaret ise leida ja läksid veidi eemale, siis asetasime aarde õrnalt-õrnalt tagasi. Tänud peitjatele!
Peale suusaseiklusi Valgehobusemäel, möödaminnes ära nopitud. Peitmisviis tuli tuttav ette:)
Õrnalt ikka, kuidas muidu. Kõik oksad jäid ka terveks, enne tuli aare peidust välja. Aare korras, aitäh.
Peale koolitust oli plaan minna kohe sauna aga kuna ma sinna natuke hiljaks jäin siis oli saun juba puupüsti täis ja otsustasin siis kiiresti kaks aaret otsida... Peitmisviis oli tuttav kuigi kohe algul ma näppe aardele taha ei saanud. Lõpuks oli logi kirjas, tänud.
Lugesime tahvlil oleva jutu läbi, olid ikka ajad, elu võis väga lihtsalt kaotada. Siis natuke otsisime ja natuke mõtisklesime kuni Andres aarde välja urgitses. Edasi, õigemini tagasi, läksime Jänedale sööma, sest jube nälg oli juba. Suur tänu! Mööda ju korduvalt sõidetud, aga või siis kinni viitsid pidada.
Täna, kui perega Valgehobusemäele sõitsime, nõudsin selle aarde juures peatust, sest eelmine kord oli leidmata jäänud. Vahepeal olid ka erinevad teooriad tekkinud ja üks neist õigeks osutuski. Väga kavalasti peidetud. Aitäh!
Tegelikult sai juba eelmine nädalavahetus leitud, aga pliiatsit ei olnud kaasas. Seekord sai siis ära vormistatud.
Eemalt vaadates tundus, et keegi juba ongi sündmuskohal. Kuid kohale jõudes, saime aru, et mugu jalutab koera. Jalutasime siis meiegi veidi ringi, tutvusime infotahvliga ning kõrvaliste isikute lahkudes logisime aarde. Täname!
Mugu koerakesega oli just parasjagu lugu tüdruku kohta lugemas, kui meie kohale jõudsime. Läksime ja lugesime ka - õigemini luges see, kes lugeda nägi vastu päiksepeegeldust. Mugul sai ka ilmselt jutuke loetud ning ta lahkus. Meil sai aare leitud hõlpsasti, kuna meilgi varajasem kogemus taolise peitmisviisiga. Suured tänud siia juhatamast.
2092.
Üsna kurb lugu tundus olema. Aga aardega läks pisut aega. GPS suunas visalt nullist ligi 10 meetrit eemale teepeenrale. Lõpuks lugesi logisid ja siis läks kiiresti. Aitäh.
Vahva peidukas. On samuti eelnevaid kogemusi sellisega, seetõttu läks leidmine libedalt ja jäi aega ka loo lugemiseks. Tänan.
Korra sellist peitmisviisi näinud siis seekord oli lihtne leid. Ja kuna vihma täiega sadas siis jäi jutt lugematta.
Täna polnud veel Tallinnas käinud, olime sinnapoole teel. Pildistasin vaatamisväärsused üles ja logisime. Tänud ajalooõppetunni eest! Teel Tallinna nautisin kaugel eemal sähviva äikese näitemängu.
Sellistes kohtades tekib ikka väike nukrus hinge, mõeldes, mis aegu meie maa kõik üle elanud on. Aare vahvalt peidetud, tänud!
Vahepeal sai siis Tallinnas ja Tallinna taga ka ära käidud. Ega enne nägijaks ei saanudki, kui valgus saabus. Seekord suusamäärdeid ei korjanud.
Tuttav koht. Õnneks aardeleiuga kaua ei läinud, nodi ei vahetanud.
Võimalikke peidukohti on siin palju. Õnneks välistamismeetodit kasutades jõudsin üsna ruttu peitjaga ühele lainele. Mõnus teostus! Tänud! P.S. võtsin sealt kaasa suusamäärde -1-6. Kui see oli spetsiaalselt sinna talveks valmis pandud, andke teada, viin sama puu alla tagasi.
Ei, ei olnud veel sel hetkel Tallinnas käidud. Oli alles mõtteis sinna kunagi jõuda. Koordinaatidega meil siin probleeme polnud, sest gepsu ei kasutanud 2/3 meist. Gepsudega probleeme polnud, sest nad jäid lihtsalt autosse. Pilk maa-ametisse ja aarde kirjeldusele olid andnud selge vihje, et lihtne õige piirkonna "kammimine" on piisav... Ja seda on tunduvalt ebamugavam teha nina gepsus... Nagu 1/3 meist kõigile arusaadavalt näitas. :D Nii olidki suusad-uisud korralikult varem määritud (kohaliku määrdevarustuse koguseid ei uurinud ega vähendanud) ja väikese ajalootunni saatel said lõpuks nimed kirja. Tänud peitjale, sünge, kuid õpetlik lugu, liigsest suupruukimisest. Ei õpi me ka teiste vigadest. :D Aare korras. EVEJ Ja nüüd võin küll öelda, et jah, Tallinnas on juba käidud... :)
No mis viga nii aaret otsida kui peitja kõik kirjelduses ette ära ütleb, kahju, et logida kodus ei saanud!Meie autos jäid gepsud-navid masinasse ja aarde leidmiseks ei kulunudki aega...küll aga logimiseks, et kõik saaksid leitud...Priit alustas urisemist :DTänud väikse ajalootunni eest mis sai korduvalt läbi loetud!Aaa...aarde eest ka aitüma!
Koht on küll tuttav aga abi sellest ei olnud. Müttasin seal oma poolteist tundi. Leidsin mõndagi aga aaret esialgu mitte. Lõpuks tuli ta ikka välja juba vaadatud kohast. Kõik ei olnud päris nii nagu peitja mõelnud oli, loodan et minust jäi ta õigesti.
Siin olime kohe täitsa hädas. Kappasime tabloo, monumendi, kultusekivi ja auto vahet päris palju kordi. Siis veel mõned tiirud ümber tuka ja siis veel edasi-tagasi suht kaootiliselt auto ja muu kraami vahet. Ei tea kas see sahmimine või miski muu viis sihile, aga aarde me lõpuks üles leidsime. Kuna päike oli ere ja paistis täpselt teadetetahvli peale, siis selle lugemine ilma tumedate päikeseprillideta oli konkreetselt võimatu. Täname juhatamast, viimased 1000 korda oleme sealt 90 km/h mööda sõitnud ja ei teadnud asjast mõmmigi.
Tegelikult me jah tulime sealt, eelmisel õhtul, aga siiani ei jõudnud. Ööbisime Tõrvaaugu ääres ja hommikul esimene käik oli siia, lugesime jutu läbi, päris huvitavad lood. Aarde leidmine võttis mul kauem, Triin on hommikuti alati nutikam :P. Ega see koordinaadi häire tegelikult väga segagi ma arvan. Tänud näitamast kohta, millest tavaliselt olen ikka mööda kihutanud!
Kurbloolisus lisaks neiu õnnetule saatusele seisnes selles, et väljas puhus päris raju surfituul, aga mina tuhlasin keset maismaad elupuid, kadakaid ja kuuski oma pool tundi. Kuigi veebis ühtegi logi polnud, küsisin Triinult vihjet, mille ka sain - koordinaat on 12m mööda - ning leidsingi juba kõne käigus. Koordinaat näitab MA-l jätkuvalt (13.09.12 kl 10:40) vähemalt 10 meetrit mööda tee serva rohu sisse-peale-alla.
Aga koht ise peatumistväärt. Aare ka nutikas, kui null täpseks ajada ongi kõik jonksus. Selleks on siin koordinaate juba küll. EVEJ.
Põhilise aja võttis kogu pärimuse läbilugemine - päris põnev, kui palju külajutte ühest 18-aastasest kaunitarist maha on jäänud. Ei ole minagi seda kivi kunagi märganud, imestasime et kes seal küll käib, kuna puude vahel paistsid juba teist leiulogi kirjutades olevat sügavad georajad sees. Hästi peidetud, lahe! Üritasin ka täpsemaid koordinaate saada.
Kirjas oleva lugemise ja logimise peale läks aega oluliselt rohkem, kui otsimise peale. Geps kah ei seganud. Oli hoopis auto pagassis. Väga huvitav lugu iseenesest. Kõrval olevat muinsust panin tähele juba siis, kui autos tagasi olin ja ei viitsinud enam vaatama minna. Aare ise kaval selline aga eks ole neid ka enne nähtud. Tänud. P.S. Kas see autosignaali törts möödasõitjalt pidi nagu vahelejäämist tähendama vä?
Polnd hullu midagist. Enne tegin kodus omale loo selgeks, aga tuli välja, et kohapeal on ka info olemas. Lugesime siis seal ka ja kohalik naisterahvas (tänu kelle abikaasale meie poolt otsitav mälestus olemas on) tuli uurima, et mida me seal nii kaua loeme. Rääkisin siis talle, et seal käib mäng ja me ei lõhu vaid kogume Eestist põnevaid kohti ning lugusid. Selle infoga jäi ta rahule ja tänas informeerimise eest. Aare oli lahe. Täname!
Kui see aare avaldus, siis tekitas asukoht minus suurt huvi. Kahetsesin, et sinna kanti niipea vaja minna pole. Ise olin ära unustanud, et teisipäeval oli enam-vähem sinna asja just. Sokutasin oma tagasitee sealt läbi ja mõnuga lugesin silti, uurisin ausammast ja kivi. Kui oma uudishimu oli rahuldatud leidsin järsku need suusamäärded. Sisuliselt olin nõus lahkuma ilma aaret leidmata aga tõmbasin toru aarde peitjale ja pakkusin talle müüa neid suusamäärdeid. Suusamäärded ei olnud aga aardega kuidagi seotud ja kaup jäi katki. Ei teagi, kas kõne peitjale andis vihje või lihtsalt jõudu juurde aga aarde ma leidsin.
2 päeva peale avaldamist oli raske oodata midagi sellist nagu FTF.
Aga seal ta on - minu nimi esimesena logiraamatus 04.09.2012 kell 14:36.