Võrreldes teiste sarja aaretega tundus see kõvasti keerulisem. Nulli lähedal pikalt uurides kahjuks midagi aga ei leidnudki.

Lisaks mitteleiule kaotasin kirjutusvahendi võssa :(

Veetsin siin vist pea sama kaua aega, kui eelmiste NKT-dega kokku. Lõpuks hakkasid mingid loomad läheduses klähvima ja ma panin padavai tee poole jooksu, nii et leidmata jäigi:(

Ebaõnn

See jäi leidmata. Ei osanud midagi leiutada.

Kahjuks jäi leidmata:(

Täna jäi leidmata kahjuks.

Vahtisin omateada nullis ringi ega leidnud midagi mis aardele viitaks, isegi georadasid mitte. Isemoodi ikkagi. Jalutasin siis edasi-tagasi et midagi geopeituslikku silmata. Veidi eemalt leidsin raja mis viis vihmasesse metsa. Ja siis sattusin huvitavasse paika. Tundus et metsas on tehtud ettevalmistusi alepõletamiseks või siis on tegutsenud geopeiturid. Midagi ma otsida ei osanud, kogemata ka silma ei jäänud, nii et tulin ära. Tegelikult sain juba kohapeal aru et minu eelmise aasta andmed aarde kohta enam ei sobi, hiljem kodus logisid lugedes sain sellele ka kinnitust. Üks huvitav leid siin tuli siiski, laisk toomingas kes otsustas alles augusti lõpus õide puhkeda.

Ei leidnud kahjuks seda veidi omamoodi aaret :(

Kuna tegemist oli omamoodi aardega, siis jäi seekord see võtmata. Ei tea kas silm hämaras enam ei seletanud või lihtsalt mõtted said otsa. Eks järgmine kord valges tagasi :)

nüüd sai lapsed autost välja kamandatud sest vaja veits jalutada.O jõudes sai ikka mitu tiiru sinna ja tänna tehtud ei midagi,nõutult edasi ja tagasi käies otsustasin logisid lugeda ja koordinaate kontrollida ikka sama tark,kaks virisevat silmapaari ka kuidagi ei aidanud nii tuli ilma logita minema jalutada kõike ei peagi leidma.

Märkmetes oli kirjas vihje all teine objekt. Eks see vasikas sinna kaduma läkski...

Selle aardeni jõudes oli juba üsna pimedaks läinud ning metsa vahel ei näinud kohe üldse midagi. Tuleb valges tagasi minna, mis muud :)

Kuna telefonis rahvusvahelise pealt mul millegipärast nkt 29 ei näidanud, arvasin, et maha võetud ja siis sõitsime sirge seljaga mööda. Järgmine kord kontrollime asja :)

See oli tõesti omamoodi. Vaatasime seda maatasa tehtud platsi, suurt maha raiutud puudehunnikut ja kivi selle läheduses ning juurdlesime. Ühtegi kuuske ka ei näinud. Kivi me nihutada ei jaksanud, kuigi seda oli üsna hiljuti tehtud. Lugesin logisid, kus isegi Algaja kiitis peidukat ja olime täiesti nõutud. Kohutavalt palav oli. Isegi autos. Tegelt autos veel eriti. Lõpuks ei pidanud vastu ja helistasin Airile, rääkimaks talle NKT 29st. Airi vali ja südamest tulev naerupahvak kadus just telefoni leviauku. Tahtsin teada, mis seal nii naljakat on ja kui Airi häält taas kuulma hakkasin, ütles ta, et kas ma tõesti arvan, et ta kõiki NKTsid mäletab. Sain teada, et neil on endil mingi hull skeem nendega ja kirjeldsin seega asukohta ja vihjet. Loomulikult ei öelnud ka vihje enam midagi, sest ikkagi omamoodi. Airi soovitusel helistasin Lelole, kes mulle kuidagi ootamatult ruttu teadis väga hästi, millest ma räägin. Ning jah, peidukoht tundus olevat teisaldatud. Sipelgapesa oli puudevirna alla mattunud ja käbidega kuusk maha võetud. Kahju. Aga üldiselt tõi see meile Heleniga pisut elevust sellesse üksluisusesse.

Siinkohal andsime alla. Olustik ei olnud enam soosiv Nelja Kuninga Teekonna jätkamiseks.

Ja järgmine tõrge. Ei leidnud, marss-marss kiirväntamist edasi enne kui täiesti pimedaks läheb.

Ilmselt lume all. Valge kiht üle põlve.

tasuks ikke enne rajale minekut ka gp lehte vaadata. polnud aimugi, et asi uues kohas üleval. tegin peatuse selle ja järgmise vanas kohas ja proovisin risu alt konteinerit leida. vahepeal ju kõvasti sulatanud ja lootsin, et äkki leian. no nüüd siis näen, et omanikud on usinad olnud ja asja juba korda seadnud.

Ma olen täiesti kindel, et see puu koos tünniga on maha raiutud. Heal juhul on see tünn seal kuskil palgivirna all aga vaevalt seda enam leiab. Võimalik, et kevadel sulab lume alt välja.

Ainult üks käbidega kuusk oli, ülejäänu puhas plats, illos värske raie. Võta või jäta. Jätsin.

Juba teine mitteleidmine järjest. Hakkan vist ära väsima.