Järvekivi

Leitud. Tänud peitjale.

 1 

Geniaalne!!!! Ja kvaliteetne. 10-palli süsteemis mitte 11 punkti 10st, vaid 12 punkti 10st. Idee, teostus, töökindlus - kõik superluks!!! Tingimata soovitan :)

Kena drive in aare,Pea töötas täna ja leid tuli 5 minutiga.

 1 

Väga originaalne lahendus, tänud!

 1 

Küll siin me toitsime neid sääski ikka kaua. Lausa nii kaua, et saatsin appipalve varemleidnud geosõbrale. ja nagu ikka, sõpra tuntakse hädas ja ulatatakse abikäsi. Kusjuures olime selle ajaga juba jõudnud tõdemuseni, et teatud liigutused ei vii mittekuikuhugi, et siin mingi raketiteadus. Hiljem selgus, et olime seda õiget liigutust mõlemad juba vähemalt korra teinud, aga saamata aru, et seda ongi vaja, järgmise liigutuseni mitte jõudnud. Geniaalne. Hästi hästi vahva teostus. Tänud peitjale välja mõtlemast ja just niimoodi peitmast nagu siin tehtud.

 1 

Esimese hooga, kui aarde peidukas end avas, ei saanud ma ikka veel aru kuidas siis niimoodi juhtus ja seejärel ei osanud ma enam aarde peidukat sulgeda. Kuid lõpp hea kõik hea! Geniaalne!

 2 

Olen näinud küll vähe aasta aardeid aga see on üle prahi. Vist lausa sajandi aare ma pakun. Ma valiksin selle sajandi aardeks. Suutsime omal nõul lahendada, küll kobamisi aga siiski .. Aitäh teostamast!

 1 

Üks parimaid leide mitme päeva jooksul, tänud :)

 1 

Aitäh väga toreda peiduka eest!
Peiduka asukoht oli enamvähem selge, aga siin läks ikka aega.
Kogemata saime konteinerile ligi, aga kumbki meist ei teadnud, mida teine tegi, et see nii juhtus. Lõpuks hakkas juba kerge paanika tekkima, et kuidas seda karpi nüüd tagasi saaks panna. Aga õnneks tekkis Arturil idee, mis lahendas meie mure.

 1 

Lasime ennast parmudel ikka korralikult süüa enne kui karbile pihta saime.Äge.Aitäh!

 1 

Leitud, logitud, tänan!

 2 

Eelmisel suvel olime siin kivi juures korra käinud, üsna pikalt istunud ja mõtisklenud asjade üle. Tookord aardeleiuni ei jõudnud ja antud hetkel oli pettumus päris suur. Täna hommikul alustasime oma geopäeva just siin. Vahepeal mingit uut infot hankinud ei olnud ja lootsime lihtsalt aasta vanemate ja targemate ja geokogenumatena selle aarde leida. Sammusime kohale ja praktiliselt kohe tuli pähe üks mõte ja seda teostades saime nagu võluväel aardekarbi kätte. Endal oli ka selline tunne, et mis nüüd küll juhtus?? Ja üldsegi ei olnud enam kehva tunnet, et miks küll esimesel korral leid tulemata jäi. Hoopis ülihea tunne oli, et täitsa omal jõul selle asja ära lahendasime. Parimat geopäeva algust poleks uneski osanud näha :))

Vinge teostus, palju kiidusõnu selle väljamõtlejale ja teostajale!

 2 

Lisaks Osmussaare tripile oli ka see aare plaanis. Kohale jõudes leidsime eest ühe nõutu geopeiturite seltskonna. Nendel juba korduv külastus. Minul oleks vist ka, kui üksi oleksin tulnud otsima:) Hakkasime siis koos uurima ja tänu Triinu vihjetele saime kõik ka logid kirja.

 1 

Logiraamatu asukoht sai üsna kiirelt määratud, kuid selle kättesaamine nõudis teistkordset tulekut. Tuli välja, et esimesel korral küll tegin vajalikke liigutusi, kuid seost peidiku avamisega ei taibanud. Seekord saime juhusliku kohtumise ja kõrvalise abiga lõpuks nime raamatusse kirja. Tänud ja tervitused toredatele kaasmängijatele!

 1 

Nägime kurja vaeva ja vaevasime end kurjaks :D Möödus ikka seda ajakest kõvasti, enne kui läks käiku õlekõrs ja saime absurdse vihje. Lõpuks osutus absurdsena näiv müks ikkagi mõttekaks, sest saime konteinerile ligi ja logida. Siis oli hoopis pettumus, et lihtsama vastupanu libedale teele olime läinud ja päris täitsa ise seda välja ei suutnud mõelda. Aga hiilgav lahendus ikkagi ja FP vääriline. Aitäh!

 1 

Täitsa nõus aasta aarde valikuga. Sain aru kus on, aga mida teha, ei teadnud. Mingil hetkel saime tõuke, edasi oli kerge. Ilma tõuketa oleks esimesel korral tühjade pihkudega lahkunud, võib-olla ka teisel korral. Jälle silmaring avaram. Aitäh!

 1 

Kivi polnud midagi erilist. Peidiku leidsin kiirelt. Arusaamisega kuidas seda avada läks ikka pikalt aega. Pool tunnikest?! Vb kauem, olin keskendunud avamisele ja ajataju kadus. Siis sai maha istutud ja mõtteid kogutud ja sel puhke hetkel käis peast läbi klõps mida võiks veel proovida. Sellest puhkusest oli kasu. Koht oli ilus. Tänan

 1 

Kõige ägedam aare üldse!

 1 

Äge! Aega läks aga leitud sai ;)

 1 

Täitsa bonditüdruku tunne oli aardepaika avada, aitäh.

 1 

Ma olin seltskonnast ainus kellel oli see veel leidmata. Teised lasid mul rahus nuputada. Kui olin juba õige lähedale jõudnud, siis andsid paar vihjet, mida ja kuidas edasi teha oleks vaja.

 3 

Selle aarde puhul on mul siiralt hea meel, et ma sellest väga midagi ei teadnud ega polnud vist ka kunagi ühtki logi lugenud. Nüüd oli Kaupo selle meie päevaplaani pannud ja aasta aarde külastust ootasime huviga. Kolmekesi paitasime, patsutasime, roomasime ja piilusime, varemleidja Kaupo muigas eemal. Tükk aega saime sealt asja nautida, kuni lõpuks näppisime õiget asja ja koos vau hüüdega olime logiraamatuni jõudnud. Vinge asi, tõepoolest auhinda väärt.

Lisaks ägedale kogemusele sain arvatavasti ka ühele varasemale müsteeriumile lahenduse, kui ühe teise riigi suusakeskuse lähedal paljude siltidega aaret otsisime ja pika ninaga jäime, õnneks me polnud ainsad, sest peaaegu meetri paksuse lume- ja jääkihi tõttu olid seal kõik viimased otsijad mitteleiuga pidanud leppima.

Aitäh peitjale!

 3 

Mina ei olnud selle aarde ajalooga yldsegi tuttav. Kui aga nägin hunnikut favopunkte oli selge etsiin ootab miskit p6nevat ees. Geopeiturile kohaselt lähenesime ikka otse läbiv6sa et siis pärast sirge seljaga m66da rada tagasi minna :D K6ige pealt visuaalne ring ja siis juba poleerimisring. Kujutan ette et Kaupole kui varemleidjale oli päris koomiline vaadata meid askeldamas. Kui aga peale tykki aega ikka yhtegi head m6tet ei tulnud hakkas Kaupo vaikselt vihjama mida teha pole vaja ja et te olete seda juba korduvalt katsunud. Eino tore, praktiliselt k6ike siin ju juba korduvalt katsunud, v6ta siis nyyd kinni. Kuni siis yhel hetkel hammustasime pähkli läbi. Nac aega varem vaatasin ka ju et äkki ... naah vaevalt. Saan täiesti aru miks see aare seda sildimerd ja AA tiitlit väärib. T6esti väga vägev teostus. Analoogseid asju olev varem vaid internetiavarustest näinud. Super teostus. Kiitused peitjale

 4 

See aare on mulle silma jäänud kõrgete lemmikpunktide poolest juba ammu. Seega huvi selle koha külastuse vastu oli täiesti olemas samuti juba ammu. Kaupo oli õnneks selle meie tänasesse geoplaani sisse kirjutanud, kuigi tal endal oli see juba leitud. Tagantjärgi saan aru küll miks ta seda tegi. Usun et seda otsimisprotsessi oli kõrvalt väga koomiline vaadata. Ja seda rõõmu me pakkusime talle täie raha eest. Hoolimata sellest, et tegelesime aardega kolmekesi konstantselt, suutis see müsteerium päris pikalt varjus püsida. Ja kui lõpuks logiraamatule ligi saime, oli ahhetamist ja ohhetamist veel päris tükiks ajaks. Super teostus, sellistega tahaks palju tihedamini kokku põrgata.

On näha, et peitja on sellega palju vaeva näinud, hindan sellist kvaliteeti kõrgelt. Ole sa tänatud selle meistriteose eest.

 2 

Geoveteranid tõotasid alandlikult lahenduse osas vait olla, sel ajal, kui meie üht magusamat täppi geokaardil noolisime. Minu panus oli see, et ma tegin hästi targa näo pähe ja kruttisin erinevaid elemente. Tulemusteta. Järjekordselt säras hoopis Tarmo, kes mõne aja jooksul süsteemi läbi hammustas ja pääsesime logima. Oi kui äge lahendus, loomulikult sildid külge!

 1 

Kui olime Ringi juurest otsustanud edasi suunduda paari aarde poole, mis mul leitud, uurisin natuke kaarti ja avastasin, et see täpp ju täitsa peaaegu jääb tee peale. Varemleidnud kinnitasid, et see haak on seda väärt ning nii me kahes satsis kohale vurasimegi.
Muidugi oli kohe aru saada, kus aare ennast peidab. Kuidas ta sealt välja meelitada, oli aga teine küsimus. Lõpuks suutis Tarmo, kellel kuidagi eriti palju geoõnne oli, kõike nii teha nagu vaja ning seesam avaneski. Väga-väga lahe teostus! Suur aitäh!

 1 

Järvekivi juures jätkas Tarmo oma tänast tähelendu. Ma võtsin koos varemleidnutega poosi sisse ja vaatasin kogu toimuvat rohkem kõrvalt. Muidugi tekkis peas teooria, kuidas logiraamatuni jõuda, kuid käsi ülemäära palju külge ei löönud. Lõpuks oli Tarmo see, kes kavaluse läbi hammustas. Aitäh!

 2 

Kui kivi juurde jõudsime, ei tulnud ühtegi ideed kus võiks aare olla. Käisime mitu korda ümber kivi, kivi peal ja silitasime kogu pinna läbi. Lõpuks tekkis idee ja see sai peagi kinnitust. Aga kuidas kätte saada? Täitsa juhuslikult kärsitu lapse käed aitasid meid edasi.Just tema leidis midagi, mis meid edasi aitas. Väga lahe teostus. Kui lõpuks aarde leidsime, siis proovisime veel kohe mitu korda leida. Nii lahe! Aitäh!

 1 

Jõudsin lõpuks minagi selle Läänemaa ägedaima aardeni. Tegime kivile ringi peale ja siis olin ma juba veendunud, kus aare on. Selle kätte saamine aga nõudis oma aja. Lõpuks osutus kuulmine asja võtmeks. Suurepärne peidukoht ja igati oma silte väärt. Tänan peitmast.

 1 

Vot see meistrimees siin ikka väga andekas...kummardus ta ees Kogemata ei läinud kaua , leid umbes 1 minuti sees, lahendus tuli tänu Stargate vaatamisele

 1 

Täitsa tore tükk. Aitäh!

 1 

Suurepärane teostus! Soovitan sokid jalast! Aitäh!!!! :)

 1 

Leidsime! Me ei tea kuidas, aga leidsime! :) Tee aardeni oli vee all, kuid meil puudusid kummikud. Ei jäänud üle muud, kui läheneda ringiga läbi metsa ragistades. Nii jõudsime kuivade varvastega kohale ka kevadise veerohkusega. Kohapeal tegime kivile mitu ringi peale. Tegime sõrmedki märjaks, kuid ei midagi. Isegi ühtegi mõtteraasu ei tekkinud. Vilkad näpud toimetasid aga samal ajal omasoodu ja terav kõrv tabas mindagi kummalist. Kõik istuvad laisklejad sai aetud jalgadele kuuldule selgitust leidma ja ootamatult torkas aare silma. Hämmastav lahendus. Selle valguses meenusid kogemused Viljandimaal geokrahvi aaretega. Suurepärane teostus, kuid ma ei mõista, kuidas seda leidma peaks.

 1 

Leitud. :D Vau...vau.

 1 

Peale pikka otsimist olime juba peaagu loobumas. Võtsin istet ja mõtlesin veel korra võimalikele lahendustele ja peidikutele, kui järsku sai kõik selgeks :D

 1 

Kivi ümbrus oli kuiv ja lagedam, kui eelnevate logide piltidel. Peidik köitis kohe pilku, aga see ei seganud tiirutamast. Proovisime nii ja naa, ülemäärast jõudu rakendamata kohe kuidagi karbile ligi ei pääse. Lõpuks hakkas Miku varba all midagi krõbisema. Krõbistasime kohe mitu korda, et oma õnne uskuma jääda. Väga äge! Aitäh!

 1 

Ei hakka pikemalt ja laiemalt seletama. Kui kirjutaks kõike mida tegin, mida mõtlesin ja millised emotsioonid olid siis ilmselt saaks siin kasutatavate tähemärkide hulk enne täis :)

Suured tänud :)

 2 

Teel koju Muinastulede öölt oli tahtmine ka miskit otsida ja mis saab olla parem kui aasta aare. Kohapeal vaatasin kohe õiget kohta aga esimene mõte ei pidanud. Aga esimest mõtet proovides tuli karp välja täiesti ootamatult :). Sellise vinge aardega unustatakse kivi täiesti ära :D. Väga lahe asi kokku tehtud. Aitäh!

 2 

Nulli jõudes valitses mõningane nõutus, kahtlused olid, aga tolku neist esialgu polnud. Peale kümnekonna minuti pikkust mõtisklemist tekkis üks mõte ja nii see nimi sinna raamatusse sai. Tänud peitjale, väga lahe aare!

 1 

Polnud aimugi, mis ees ootab. Logide põhjal tundus tulevat põnev otsimine. Nii oligi. Täiesti suurepärane aare. Tänud sellist meisterdamast.

 1 

Seda aaret soovitati meile mõlemale ja me ei pidanud pettuma. Et nii ruttu karbini jõudsime, ei uskunud isegi. Lahendus ikka üllatas. Tänud peitjale.

 1 

Väga äge teostus...aga et asjast aru saada tuli ikka üks hädaabi kõne varem leidnule teha :)

 1 

Äärmiselt ilus aare. Suured tänud sellise maiuspala eest!

 2 

Jõudsin minagi lõpuks selle maiuspala juurde. Kindlasti aastal 2012 oma tiitlit väärt! Hea, et on selliseid peitjaid, kes viitsivad ära teha suure töö, et teisi rõõmustada. Paraku olin minagi vahepealsel suletud olnud ajal juba ühtteist selle aarde kohta kuulnud ja seetõttu läks lihtsalt. Kuid see ei vähendanud põrmugi saadud emotsioni. Aitäh!

 4 

Seda aaret peab nägema. Kuigi avanes ilma vihjeteta üsna ruttu, ongi see mäng selline, kus ka kergelt avanevad aarded annavad mõnikord suure elamuse. Tänud peitjale.

 4 

Ma olen väga kaua oodanud, et seda aaret otsima minna. Kõik ju koguaeg kiidavad ja lisaks kõik need sildid ja muidugi ka tiitel. :) ÕNNEKS midagi reetvat ma kuulnud ei olnud, nii et mitte midagi oodata ei osanud. Seda suurem oli rõõm kui lõpuks logimiseni jõudsime.

Super, super, kõiki silte kindlasti väärt ja topeltki veel. :)

Suured tänud peitjale!!!

 2 

Hommikune kõne: poole tunni pärast Järvekivi? Jaa, muidugi tulen! Poole tunni jooksul tabas muidugist mind parajalt laastavalt teadmine, et oi-oi lähen ju leidma aasta aaret. Kas leian jne. Kohapeal esmased uurimised ja surkimised said tehtud, kui sündmuskohal "see miski" häirima hakkas. Peitja teab, mis see miski tol hetkel oli. Kuulsin midagi ja vau, seesam-seesam avanes! Peitja teostest oli see nüüd viimane, mis mul leidmata ja see on see kõikse ägedam. Tänud Mardile.

 1 

Kuulnud olin küll lugusid sellest aardest,aga kuidas seda leida polnud siiski õrna aimugi :)

On ikka asi valmis tehtud,loodetavasti rõõmustab veel pikki aastaid geokogukonda.Tegin ränduritega vahetuskaupa.Aitüma

Oli see Mart ikka ühe viguri valmis teinud. Esimesel korral käisime ja ragistasime ajusid aga tulutult.
Täna 2+ aastat hiljem logi kirjutades ei mäletagi, kas käisime seal 2 või lausa 3 korda. Saime vist ka kerge abistava müksu. Nüüd püüan meenutada, kas täna ikka suudaks selle taas avada ;)
Ühest küljest ehk isegi lihtne aga siiski väga originaalne masinavärk. Igati auhinna vääriline!
Tänud, meile meeldis!

 3 

Meie olime siin teist korda, eelnevaid vihjeid meid polnud. Nagu nüüdki ma sain aru küll kus karp end peidab, aga kuidas sinnani pääseda. Silitasin ühte kohta, keerasin teist, Vajutasin sinna ja sikutasin mujalt ikka ei midagi. taevasse vaatamine ka ilmutust meeltesse ei toonud, äkki ma polegi korralik kristlane olnud? Habeme olin maha ajanud ja ei saanud ka habemakerva purukstõmbamise ja trahtibitahh võlumist kasutada. Pidime ikka vihjet küsima ja siis oli küll imetlemist täiega. Sellisesse kohta tasus küll asterixina esinevat rändurit jätta.

 3 

Kui ma alles geopeitusega algust tegin ja oli leitud vist 1 aare, siis üks tuttav, kel ikka sadu leide hinge all rääkis mulle aardest, mida enam pole avatud ja mis on tema lemmik. Ja rääkis ka ära lahenduse kuna arvas, et seda aaret enam pole lahti. Ja täna kohale jõudes sain aru, et aaa.... see ongi see. Kui ma poleks lahendust teadnud, siis oleks vist absurdne olnud ja ei usu, et oleksin ära lahendanud. Aga sellegipoolest, milline tohutu töö ja kiidan peitjat, kes ka nõudlikumale geopeituse sõbrale suudab põnevust pakkuda.

 2 

Rääkisin sõbranna nõusse ja asusime peale tööpäeva koos kivi poole teele. Päikselise ilmaga oli väga mõnus männimetsade vahel sõita, sest valgus ja varjud mängisid toredalt. Parkisin teeotsa ja jalutasime kivini, mis juba kaugelt paistis. Eriti märg maa õnneks ei olnud ja sai ka tennistega kuivalt kohale. Aardest olin igasuguseid legende kuulnud ja nii oli selge, kuidas karp end paljastab. Lasin algul veidi Stinal nuputada ja siis proovisime koos. Jube kahju oli, et saladus teada oli, ise oleks ikka palju-palju põnevam olnud. Edaspidi teab, et maksab suu ka arhiivis olevate meistriteoste kohalt lukus hoida, sest kunagi ei või ju teada, äkki ikkagi... Peale leidu nautisime veel päikest ja ronisime nimitegelase otsa. Aitäh!

 3 

Geojaanil lubasin Marlaile, et kui ta selle legendaarse aarde taastada otsustab, siis lähen kohe esimesel võimalusel. Kuna taasavaldumine sattus minu Saaremaa geotuuri nädalale, siis oodatud võimalus tekkis mandrile naastes. Nii sõitsingi õhtul läbi. Arvestades kui keeruline oli Geojaanil Marlai katse-aarde saladuse jälile saada, siis ausalt öeldes valmistusin võimalikuks mitteleiuks. Kesise geokogemusega vahest oleks nõnda läinud isegi. Seekord aga skoorisin viie minutiga. Mitte, et ma nüüd kõigest kohe kristalselt aru oleks saanud, aga nii üldjoontes küll :o) Jube hea teostus igatahes, kõrge kiitus, sügav kummardus, aitäh taastamast!

 1 

Selle aarde magasin ma varasemalt maha, nii et seda toredam, et läks taastamisele.

Kohale jõudes leidsime kiiresti tõenäolise peidukoha, ainult ligi ei osanud pääseda. Vahepeal puutusin ka õiget asja ja õigel viisil, kuid ei taibanud seda kohe vajalikul viisil ära kasutada. Peale veel mõningast pusimist aga nägin võimalikku seost ning koostöö tulemusena oligi logiraamat käes.

See on üks lahedamaid otsitud/leitud aardeid ning igatahes oma tiitlit väärt!

 17 

Kui Järvekivi aare arhiivi läks, siis oli sellest küll väga kahju. Jäi nägemata ju üks hinnatumaid aardeid. Aasta aega tagasi uurisin kaasgeopeituritelt mida nii Järvekivi kui ka Katkise katapuldi aarded endast kujutasid. Oli aru saada, et kumbagi enam lootust loodusesse paigutatuna näha pole. Nüüd kui avastasin, et peitja on äraseedinud allaneelatud mõrudad pillid ja kõigi rõõmuks otsustanud aarde taastada, siis oli minu suund kohe selge. Sinna peab nüüd minema nii ruttu kui võimalik. Ei ole enam edasi lükkamist. Vormsilt kodu poole sai tehtud väikene konks. Valisin selle erilise aarde enda GP 2500. leiuks. Ühtlasi ka Vormsi tuuri ja oma puhkuse viimaseks. Kuna mul oli enamvähem teada mida see aare kunagi oli, siis siin tunde ja päevi ei pidanud veetma. Tõesti suurepärane teostus! Loodetavasti kestab see nüüd kaua kaua. Lisaks oli mul au olla esimene logija pärast kurbasid sündmuseid. Aitäh peitjale kui ka neile kes peitjat tagant utsitasid!

Pikk sõit aardeni. Sai otsitud aardeomanike valvsate pilkude all. Aega anti pool tundi. Siis lubati vihje. Lõpuks kui aare õigete liigutuste peale ei avanenud siis peitjad sekkusid ja avastasid, et asi ei tööta nagu peaks. Koos saime lõpuks aarde lahti ja peitja otsustas , et aarde eluiga on läbi. Igatahes tänud nutikalt vägeva aarde eest.

Leitud.

 1 

"Näh püksid mustad", parmude poolt ära söödud, aga õige koha peal seismine andis juba õigema suuna. Koht oli suhteliselt kiirelt leitud ja selles sai veenduda ka. Edasiminek oli keerulisem. Küll üht ja siis teistpidi. Juba hakkas allaandmistunne peale tulema, sest parmud olid eriti näljased. Kui aga mina otsustasin seista õige kohapeal. Ja nii see vaikselt lahenema hakkas. Väga andekas ja läbimõeldud.

 7 

Oli jäänud Läänemaal olla veel viimane hommikupoolik, otsustasin selle aja kõik pühenduda Järvekivile. Peab ju tiitliomanikusse aupaklikkusega suhtuma:), no ja kui peakski juhtuma... eks siis võib ju teeäärest veel mõne aarde "noppida" :) Üsna kuiv on seal praegu aga see selleks, aarde leidmist see ei takista. Peale poolt ringi ümber kivi, jäin ühte kohta tunniks/pooleteiseks pidama. Enamuse sellest ajast tegelesin põhiliselt vaid ühe mõtte realiseerise katsega!? Sellele aitas väga kenasti kaasa ka jersika mai kuu lõpu logis mainitud lausejupp tõrkuvast lahendusest. Loomulikult! minul on ju täiesti õige mõte!! aga eks aardekirst on natuke kulunud ja vajab lihtsalt vähe rohkem paitamist ja proovimist..... Lõpuks helistasin peitjale ja küsisin, kas minu mõte on õige ja kas tegemist võib olla tõrkega (nii tore sõna aardeleidmise juures):). Mõlemad vastused olid ei, ja rohkem ma ei küsinud, aga lubati lahkesti uuesti helistada, kui hakkama ei saa :) Ei ma helistanud rohkem midagi, hakkasin mõtlema ja varsti oli logi kirjas. Tahaks kohe palju igasuguseid tänusõnu selle aarde ja teostuse kohta öelda aga ei teagi millised need kõige uhkemad oleksid, seda aaret väärt .... nii kõrgel on hetkel emotsoonid :):) Aitäh!

Aitäh laheda aarde eest. EVEJ

 2 

Neljas aasta Roosta puhkekülas firma suvepäevadel. Varasematel aastatel olen rendirattaga ringi sõites lähemad aarded ära loginud. Mida aeg edasi seda pikemaks sõidud lähevad. Kui midagi uut lähemale ei peideta. Seekord võtsin oma jalgratta kaasa ja Järvekivi oli ainuke eesmärk. Sõit ja aarde kättesaamine läksid viperusteta ja kiirest, eks ole juba kogemusi selle peitja aaretega. Aitäh! Mulle meeldis.

 15 

Ühel tavalisel veebruarikuu õhtul sõitsime Ragnega pealinnast välja ja ta rääkis õhinal, kuidas talle oli tutvustatud sellist lahedat mängu nagu Geopeitus. Lühidalt, et on mingid aarded ja mängijad käivad gepsudega neid otsimas. Üks aare olevat aga väga eriline ja selle juures tuleb teha seda, seda ja seda. Nime ja asukohta ta aga ei teadnud. Esimene mõte oli, et kui keegi näeb nii palju vaeva sellise asja tegemiseks, siis peab see üks väärt mäng olema. Väärt mängu osas ma ei eksinud, sest seda on Geopeitus kindlasti. Loomulikult jätkus edasine teekond tärkava geopeituri esimese küsimusega ja ka kohe vastuse leidmisega, et kas minu kodu lähedal ka midagi on.
Selle kuuldud aarde peategelane oli Järvekivi. Legend sellest aardest on meie jaoks Geopeituse müügilugu, mis esimese õhina tekitas.
Nuhkisime välja, millise nimega see salapärane Indiana Jones-i aare on ja planeerisime retke nii, et jõuaksime seal ära käia. Jah see leid oli ainult kohalkäimise rõõmuga, sest otsimisrõõmu meil enam ei olnud, samas jääb see meile alati olulise tähendusega aardeks.
Kui esimese hooga tundus, et vahva peidukas ei tööta enam nii hästi kui ta oleks võinud, siis peale mõningat paitamist ja sõbralikke sõnu saime lahenduse lahti. Vaatasime ja uurisime ja see kõik on täpselt nii hea ja hästi tehtud, kui kirjeldatud.
Aitäh sulle peitja, et sellega nii palju vaeva oled näinud :)
Aardekarp ise oli korras, lahendus tõrkus veidi.

 8 

Esimese päeva viimaseks aardeks jäi see tiitliga pärjatud. Päris mitu aastat on see aare aukartuses alati kõrvale jäänud. Eriti vesin ümbrus polnud ja ligi pääses ilma kummikuteta. Natuke ringivaatamist ja potentsiaalne peidupaik jäi silma. Kuidas edasi. Mida teeks tuntud seiklusfilmitegelane, nii et läbi metsa hiigelkuul veerema ei hakkaks või mürginooled risti-rästi lendama ei vihiseks. Et nüüd siin logi kirja läheb, näitab, et tehtud sai õige samm. Ja seda täiesti iseseisvalt. Aare igsusugu tiitleid tõesti väärt. Ühinen aastatepikkuse tunnustajatereaga.

 2 

Kodus logisid lugedes olime end kõigeks ette valmistanud. Kohale jõudes tiirutasime ühtepidi ja teistpidi. Kohati sai mõistus otsa.Olime juba loobumas kui täiesti juhuslikult leidsime aarde. Lihtsalt olime sõnatud ja vaatasime üksteisele otsa. Tänud peitjale väga hea aarde eest. Soovitan kõigile.

 2 

Väga äge teostus. Aarde autor on vist ise mingis looduskaitse või vaatamisväärsuste seltsi liige. Vastasel juhul, ei jaga kohe lahti kuidas selline "süsteem" sinna tekitatud on.

 2 

No oli see ikka peidukoht.Samas kohas käisime aasta tagasi,siis jäime tühjade kätega.Seekord olime tublimad.Indiana Jones on õige märksõna.Suur kiitus peitjale,tundub siiani uskumatu.

 8 

Täitsa õige tiitli on see aare saanud.
Aga hakkame otsast peale. Kuna minu liikumisteed seda Lääne-Eesti kanti ei läbi, siis kasutasin ära, et üsna lähedal - Nõval - toimus rogain, kus me kolmekesi osalesime.
Pärast võistlust, kui jalad enam eriti meelsasti ei liikunud, seljad olid kanged ja keegi mulle vastu vaielda ei jõudnud, siis küsisin, kas võiks selle ühe aarde juures ära käia. Hea küll, aga ainult ühe, oldi nõus. "Yess!" mõtlesin ja sõitsime Järvekivi poole. Ei Ants ega Siim olnud siinkandis käinud, nii et mägiveised ja sillal seisvad jahimehed olid põnevad vaatlusobjektid juba enne aaret. Parkisime ja jahimehed jõudsid kohe järele.
"No nii, nüüd on siin ajujaht ja me ei saa aaret otsida," tuli kohe pähe. Õnneks valesti. Meid informeeriti hoopis, et minnakse mere äärde parte põmmutama. Lubasime sinna mitte nägusid näidata ja läksime kivi juurde.
Nüüd ei saa valgust süüdistada - seda veel oli. Aga mõistusega oli kehvasti. Kätte me seda laegast ei saanud. Keerutasime nagu kassid ümber palava pudru. Ants piirdus paari tiiruga, me Siimuga katsetasime igasuguseid variante küll ühe- küll kahekaupa. Õiget kohta sai ka seiratud, aga ebaõigel viisil.
Antsul hakkas villand saama ja ta saabus küsima, kas peab tööriistadega appi tulema. Saatsime ta ruttu auto juurde tagasi. Ja ise mediteerisime edasi. Sellest abi polnud. Tunnistasime Mardi võitjaks ja nurusime vastuse oma ei/ja küsimusele. Sellest oli abi ja saime taas selgeks, et me ikka ei oska aardeid peita. Isegi otsimisega jääme hätta. Ja Mart on geokunn. Selle üle on ainult hea meel. Loodetavasti tuleb kodule lähemale uusi aardeid juurde. Aitäh! See aare on elamus. Loomulikult soovitan ja panen favo-punkti.

 1 

Kivi oli täitsa omal kohal isegi geomaantee täitsa kuivalt läbitav aga .... No läks ikka aega ,ilma abikõneta oleks mitukorda kauem läinud. Lapsed vahetasid lelusid.igati väärt aare TÄNAN!

 2 

Oh heldus küll, olin kuulnud, et jube peamurdja on sealkandis. Kuna Vandal ja Tarvol oli see aare juba vallutatud, tulid nad muidugi kaasa itsitama. Õnneks saime hoolimata kummikute puudumisest kuiva jalaga üle järve. Mulle üllatuseks ei kulunud meil palju aega, et mõistatus laheneks. Kuna meil oli kaasas ka paar õpipoissi (lapsgeopeiturid), siis neile oli see matkatarkus nr.2 sel retkel - kahtlusta kõike, mida sa ei kahtlusta. Nende üllatusest lahtised suud olid vaatamist väärt! Igatahes kestvad ovatsioonid peitjale - super teostus!

 1 

Lahe lahe lahe! Õige asja tuvastasime kohe, aga süsteemi ei osanud ette arvata. Carolysilt küsitud pisike abi viis meid aarde avaldumiseni.

 1 

eelmine kord olin õiget asja näppinud, aga mitte õigesti. Küsin omanikult abi ning nüüd oli mahti kohal käia ning logida. Hea teostus.

 1 

Väga vinge lahendus. Kivi ise oli mikroskoopilisest järvekeset ümbritsetud, seega väärib täiega oma nime. Karbi kätte saamiseks katsusin küll õigeid asju, kuid siiski vajasin pisikest lisatõuget. Tänud.

 2 

Juba ammu olin kuulnud, et see üks ütlemata äge aare on, aga seni polnud sinnakanti sattunud. Nüüd siis lõpuks leitud. Tükk aega sai erinevaid teooriad arendatud enne kui karbi kätte saime. Igati oma tiitlit väärt asi. Aitäh peitjale.

 6 

Ma olen seda aaret tahtnud näha mänguga alustamisest peale - kuidagi täitsa kogemata sattus nii, et jäin siia alla lisatud logisid lugema juba siis, kui endal alles üksikud karbid leitud. No ja sellest ajast alates on alati kuskil kuklas olnud teadmine, et Läänemaal on üks ülilahe aare, millel ka Aasta aarde tiitel küljes. Ja kuna mul nüüdseks on võimalus olnud umbes pooled aasta aarded ära näha, oli ootus veel kõrgemaks krutitud… Ning natuke hirm oli ka, sest lahenduse kättesaamine ei tundunud logide pinnalt üldse lihtne. Ja muidugi see siis ei olnud seda ka, kohe üldse, kohale jõudes vaatasin ümbrust ja kõik tundus … no nagu sajaga elektripakett noh :D. Lõpuks senine geokogemus käskis ühele piirkonnale keskenduda ja ettevaatlikud katsetused viisidki lõpuks tulemuseni :). Ja oi, kuidas ma ei oleks võinud olla enda üle uhkem – sest blond saigi karbi kättesaamisega hakkama ning seda täiesti iseseisvalt :). Väga muhe asi, aitäh peitjale põneva aarde eest ning kellel leidmata, soovitan kindlasti proovima minna :).

Soo-neiuvaip

 1 

Säärikud olid igati adekvaatsed abivahendid selle aarde leidmise puhul. Ja aare ise... Pani mõnust mõmisema- igati väärt aasta aarde tiitlit :) Nuputamist nutikaile ;) J.:TB

 1 

Supper lahendus! Indiana Jonesi vihjest sain ka alles lõpus aru, kõige huvitavam aare mis me leidnud oleme

 1 

Ester kibedasti tahtis meid sinna ikka tarida. Seisis ja muheles ja lõpuks pidi ikka vihjetega aitama. Teostus muljetavaldav, veelgi muljetavaldavam see, et saime pea kuiva jalaga sinna ja tagasi. Tänud!

 1 

Soov seda aaret otsida oli nii suur, et kummikute puudumisel leidsime kuiva tee läbi võsa. Ei pääsenud meiegi ilma lisavihjeta mille saime varemleidnult. Sügav kummardus peitjale teostuse eest!

 1 

Ohh, oli see aga nipukas. Sahmisime siit ja sealt, lõpuks aitas kõne sõbrale. Meie meelest on see aarete aare! Suur tänu aarde eest, on mille üle mõelda.

 3 

Selle aarde kohta olin kuulnud, aga vaatamata sellele võttis aega selle avastamine. Aga asja juures on peamine see, et ühe tuttava emotsionaalne seletus selle aarde leidmisest meelitas ka minu üleüldse geopeituse juurde ja sellega tegelema. Nüüd käisin ja veendusin isegi, et see emotsionaalne seletus oli igati põhjendatud. Parim teostus, mida olen oma lühikese kogemuse juures kuulnud-näinud. Tänud ja tunnustus autorile! Konteiner oli heas seisus. V: autokese J: linnukese.

 2 

Eellooks nii palju, et juba pikalt haudus plaan läbi viia üks tõsisem retk saartele ja kuna paar päeva varem sai tehtud väike soojendus Lahemaa väljasõiduga, ei jäänud muud üle, kui teha vajalikud parandused varustuses, kotid-telgid uuesti tsikli taha siduda ja siiakanti põrutada.

Startisime eelmise päeva õhtul ja selleks, et valges veel telk üles saada, ei jäänud aarete jaoks aega. Öö veetsime suhteliselt lähedal otse mere ääres ja niipea kui hommikul jalad alla saime, kärutasime siia. See aare on olnud üheks suureks eesmärgiks sellest ajast kui geopeitusega alustasime, aga koha kauguse tõttu Tartust ei ole just niisama lihtne siia sattuda.

Lõpuks seisime kuulsa kivi juures ja vaatasime seda nõutute nägudega. Kahju, et eriti midagi siia kirjutada ei saa, mis teistele otsimisrõõmu ära ei võtaks. Lihtsalt super.

Suur-suur aitäh!

 3 

Läänemaa-Vormsi-Hiiumaa tsikliretk, teine päev: Noarootsi-Vormsi.

Pärast rannal telkimist oli esimene ülesanne tutvuda selle kuulsa aardega, mis juba nii palju mõtteainet pakkunud on. Mis maagia seal küll mängus on?

Kivile lähenedes hakkasid taevasse tõusma mustad pilved, mida kippus varjutama Rudolfi rataste alt tõusev tolmupilv. Õnneks polnud tee teab mis pikk, kui suur ja võimas kivi paistiski. Hiilisime vaikselt lähemale, et ei tea, mis nüüd juhtuma hakkab. Ei hakanudki justkui midagi.

Liiga detailidesse ei saa laskuda, aga eks nuuskisime ringi ja tuvastasime järjest, et "see" tundub kahtlane ja "oot, miks see nii on?" ja "aga mis siis juhtub, kui ma nii teen?" ja varsti avaneski kavalalt ehitatud aardelaegas. Logisime ära ja uurisime veel natuke, et mis ja kuidas ikkagi toimib. Pani mõne mõtte liikuma küll :)

Aitäh peitjale väga vinge aarde eest! Loomulikult soovitan külastada.

 2 

Ausalt öeldes ei oskagi kohe midagi kirjutada. Üksi oleks ma sinna vist igavesti jäänud. Otse loomulikult läheb soovitan silt külge, väga äge värk. Aitäh!

 2 

Kuna olin sellest aardest juba ammu kuulnud siis kohapeal olles läks suht kergelt. Natukene tormasin ringi aga siis hakkas meenuma, et oleksin nagu midagi Järvekivist kuulnud. Ise poleks kindlasti sellise asja peale tulnud, ikka väga põhjalik ja vinge!!

 3 

Aasta aarde puhul ootasin põnevusega kivi pooldumist kaheks ja karbi hõljumist kahe kivipoole vahel. Päris nii uhke see asi nüüd ka ei olnud ehk arenguruumi selgelt veel jagub :) Tegelikut aga kulus otsimiseks ligi tunnikene. Olen Indiana Jonesi filme korduvalt vaadanud ja ka aaret otsisin õigest kohest mitmel korral kuid selle õige kübaratrikini jõudmine võttis ikka omajagu aega. Aardesse lisasin geomündi.

 3 

Roteerusin nädalaks Haapsallu ning see koht jäi ööbimispaigast linnulennult 8 km kaugusele. Tegin rattaga väikse matka ja otsustasin ka seda aaret otsida. Kohapeal läks ikka miski 20 minutit ära, enne kui taipasin, mis imeviguri peitja välja on leiutanud. Ei no ülivahva ja kestvad ovatsioonid peitjale! :). Ms Indy vihje tabasin ära alles tagantjärele.

 3 

Meie leid tuli suhtliselt kiirelt, sest logide lugemisega oli hea kodutöö tehtud. Ainult ühe tarbetu ringi tegime ümber kivi ;) Ilus teostus! Logiraamat veidi niiske. Kui keegi lähedal suvekodu omab, võib logi äkki ööseks kuivama viia.

 5 

Oh kus siin tahaks kirjutada aga ei saa :) Kokku läks vist kohapeal tund. Enamus sellest kulus kuiva jalaga kohale saamiseks. Ega ei ole mõtet ju meelde jätta, et kummikuid vaja on. Need jäid muidugi maha. Ja peale enda oli siis vaja ka lapsed süles järjest kivini saada ja pärast tagasi autoni. See võttis omajagu aega. Eks siin logisid lugedes tekkis igasuguseid ideid ja mõtteid, et kuidas on peidetud aga õige lahenduse peale küll ei tulnud. Indiana Jonesi vihjed logides ka ei aidanud, kuna tuleb vist välja, et ma ei ole neid näinud. Üks kindel kaader on mis kiviga seotud, mida teadsin aga see ei aidanud :) Peidupaiga enda tuvastasime kiirelt. Aga mis siis edasi? Eks seda kõike siin rääkida ei saa aga lõpp hea, kõik hea ja ikka eriti hea aare. Suured tänud suure töö tegijale! Oleks olnud ka minu kindel valik aasta aarde esikohale, kui oleks sinna ainult õigel ajal jõudnud. Soovitan! Soovitan! Soovitan!

Teel aardeni

Harjunud vist poseerima :)

 3 

Aare oli loogiline nagu Kreisiraadio põhjapõder. Indiana Jonesist oli palju abi. Teostus on super ja väga äge. Tänud suurepärase üllatuse eest :)

 3 

otsisime kõik kahtlased asjad üles ! vaatasime neid kahtlaseid asju kivi alt ja kivi otsast ja põõsa tagant ja ... ! ja siis me leidsime aarde üles ja siis läks veel pool tundi ja siis me saima aarde kätte ! tänud ! super !

VAU! :)

Logiraamatus olin juhuslik mööduja, nüüd siis juba algaja geopeitur.

 3 

Too many movies ( Indiana Jones ). Kui nutti on!

 4 

Leitud! evej. Saime Rootsikunniga seal kivi ümber ikka pikalt sebida, lõpuks hakkas nutuvõru ümber suu juba tekkima. Mõtlesime et aitab, teeme viimased suitsud ja lähme minema. Ja siis tuli kuskilt üks "loll" mõte, prooviks veel sellist varianti ka, et see pole nii kui nii võimalik aga... ja metsast kostus MINE PEKKI !!!

 2 

Selle aardega on nii, et ma juba tükk aega kibelesin teda otsima, aga polnud ühtegi ettekäänet pikemaks autosõiduks. Nüüd otsustasin, et on vaja Nõvale õunamahla järgi minna või noh, tegelikult oli ju vaja Järvekivi juurde minna. Jõudsin kohale, tuvastasin kahtlase objekti, katsusin teda erinevatest kohtadest, aga midagi ei juhtunud. Katsusin veel - ikka ei midagi. Võtsin siis telefoni ja sain paar suunavat vihjet. Juba telefoni taskusse pannes hakkas loogika vaikselt kohale jõudma. On alles viitsitud vaeva näha. Väga lahe.

 1 

Nagu ilmselt kõik teisedki ei pidanud ka meie pettuma. Tegelikult tunnistan ausalt, et ilma abikõneta eelmisele lahkele leidjale oleks vist logimata jäänud. Ometi suundusin pea kohe õigesse kohta ja katsusin tund aega õigeid asju. Aga kuna hämarus oli kiirelt saabumas, siis oli ju vaja lihtsalt kellegi julgustavat sõna, et teed jah õigeid asju. Olen ka seda meelt, et raskusaste võiks kõrgem numbergi olla. Muidugi mitte füüsise pärast, vaid ikka mentaalsete probleemide tõttu :) Seetõttu veelkord abistavad vihjed: 1. See mis tundub kummaline, on põhjusega. 2. Igal asjal oma aeg. 3. Usu võimatu võimalikuks. Ja teostaja ees muidugi sügav kummardus! EVEJ

Vääägev!

 2 

Minul oli see kolmas kord imekivi ja ümbrust imetleda, teistel teine kord. Teadmine, et lahendus peab olema, sundis kollektiivset mõistust takka. Aga... tahaks öelda, et leidmine oli kobin! Ja et aare oleks peaaegu kätte jäänudki... Äge, super! Lapsed vahetasid meeneid.

 1 

Vot see on kõva asi! Meie jaoks jälle uus tase. Ei mäletagi mitu ringi me kivile peale tegime. Ühel hetkel hakkas mõte jooksma, seda muidugi siis kui olime kõik objektid kivi ümber läbi uurinud (rohulibled kaasa arvatud :D). Panime pildi kildudest kokku ja käes ta oligi. Igati aastaaarde vääriline asi. TÄNUD! EVEJ

 1 

Peale tossava j... mitteleidu oli see aare tõeline nauding. Parim, raudselt parim, mida me üldse kunagi leidnud oleme, sest lisaks esialgsele ohhoole, lisandus tõetruu aardelaeka avanemise helitaust, mida assisteeris metsikult andekas töö ja lahendus. Veel päev hiljemgi selle aarde peale mõeldes tõusevad suunurgad kõrvuni. Ega meil enamik aega läkski nuputamisele, kuid lõpuks see saladus sai murtud :) Suured tänud peitjale nähtud vaeva ja pakutud elamuse eest!!! Aitähhhhh. EVEJ

Tänud ja väärib aasta-aarde nime!

 2 

Autos oli totsik kodunt kaasa korjatud ploomidega, terve tee aardeni sõime ja loopisime kive aknast välja, lõbus oli ja ploomid olid jube head, kuid kohale jõudes oli minul jäle kõhuvalu. Istusin siis pingil, valutasin kõhtu ja mõttetöö ei sujunud sugugi. Käisime päripäeva ja vastupäeva ümber kivi, Merily istus natuke aega otsas ka, leidsime anomaalia ja nikerdasime tükk aega ühe asja kallal. Nikerdamine tulemust ei andnud, kuigi olime enam-vähem kindlad, et õige asi. Nii see aeg läks, ajapikku läks kõhuvalu üle ja lõpuks saime aarde ka kätte. Einoh, au ja kiitus! Aasta-aaret peabki mitu tundi otsima, siis on rõõm pärast seda suurem.

 1 

Peale pikka ihalemist aasta-aarde järele, ei jäänudki muud üle kui kiusatusele järele anda ning ise oma silma ja käega järele vaadata, mis imekiviga tegemist on. Valmistusime hullemaks, varustades end kummikute ja pikkade riietega. Tegelikult oli kiviümbrus kuiv ja mõnus ka kerge jalanõu jaoks. Jõudnud kivini tegime kõik oma kolm ringi ümber kivi ja siis ka kivi otsas. Kahjuks kivi alla ei pääsenud, muidu oleks ehk sinnagi vaadanud. Tegi tegelikult päris nõutuks, kui tead, et ta peab siin olema aga no ei ole. Siis aga hakkas näppu miski, mis viitas, et siit peab see kuidagi lahenema. Veel veidi uurimist ja puurimist ning võisimegi end võidumeesteks lugeda. Kivi oli alistatud, vaatamata tema tohutule ülekaalule. Peab ütlema tõesti, et muljetavaldav, väga omapärane. Suur tänu meistrimeestele! :)

V: TB; J: muna.

Ei suutnud meiegi seda lahendada esimese korraga. Tulime tagasi, uurisime ja puurisme põhjalikult - ei midagi. Tuli veelkord lugeda ja vihjeid otsida. No minu poolt oleks see sinna peitu jäänudki sest ka peale leidu ei arvanud ma et see mingi anomaalia on millele tähelepanu pöörata. DJ-d aitas vihje - pingil põlvili!!! Ai ma olin pettunud, et minu peakuju ei võimalda nii mõelda. DJ-l seevastu olid emotsoonid-ovatsioonid :D

 4 

Indiana Jones - Järvekivi aarde saladus :) Ebareaalne! EVEJ

 4 

Ellujäämismatk "Idioto Topografico 2013: Nõva-Österbi" toimus jalgsi täisvarustusest Nõvalt mööda rannikut Österbi sadamamuuli tippu. Seekord oli meid lausa kümme, s.h. üks naisterahvas.

Tutvusime ka tee peale jäävate aaretega. Sellega kruvisin muidugi ootused üles, kiitsin ja tutvustasin, et tegu on Aasta Aardega 2012. Tegime matkal 100-meetrise kõrvalpõike, et aare üles otsida. Kõik peale kolme osaleja otsustasid tulla. Andsin suunavaid vihjeid ja jälgisin tegevust eemalt. Üllatavalt kiiresti läks, aga eks neil oli hea mentor ka :-) Kui karp valla pääses oli "ossaasid!" ja "mine pekkisid!" ikka terve mets täis. 16-aastane Rasmus kiitis veel mitu kilomeetrit takka :-) Aga oli ka, mida meenutada.

Aare oli väga heas korras, asju ei vahetanud. Huvilistele ka teise päeva rada ja statistika, mil läbisime 22 km. S.h. ka päris huvitavat metsa, kus rajad lihtsalt kadusid ja roostikku, kus esimestel ikka kuri vaev näha oli.

Ja ma ei saa mainimata jätta lihtsalt uskumatut lossi, mis meil metsasihi pealt kätte paistis ning mille randa Paslepa viigis me lõpuks lahke peremehe loal telkima saime jääda. Loss oli päeva lõpus ööbimiskohta otsides nagu miraaž keset kõrbe. Nii uskumatu nägi see välja oma tornide ja arhitektuuriga. Minu meelest nägin ma isegi vangistatud printsessi patsi torniaknast välja rippumas. Paraku jäi ta meist vabastamist ootama. Mul on tema koordinaadid olemas :-)

http://www.endomondo.com/workouts/225609483/1392188

Muhe maastik

Ujumispaus Vööla meres

Kus see ometigi on?

Milline kuningaloss. Või Karu koobas

olin seal juba 3 kord. Iga kord sai seda toredat ja teist toredat liigutust tehtud, kuid kunagi ei saanud aaret kätte. Nüüd siis sai kõike järelvalve all tehtud ja nii ongi :) ma muidugi hirmsasti tahtsin sinna blondiini aju juurde lisada, et nii ei ole võimalik, kuid on ikka küll. Aare on hästi läbi mõeldud teostusega ja on väärt aasta-aarde tiitlile. suured tänud peitjale.

Nädala alguses käisime ka seda otsimas, aga siis ei leidnud. Ajan nende sitikate-satikate süüks, kes hordidena ümber tiirlesid ja korralikult mõelda ning otsida ei lasknud. Valmistusin täna ka pikemaks otsimiseks, aga läks kuidagi väga kiirelt. Istusin natuke aega pingil ja mõtlesin, mis variandid on. Tegin midagi, tegin veel korra, ise samal ajal mõeldes, et huvitav, miks see nii peaks olema. Kindluse mõttes tegin paar korda veel ja siis kuulsin seda kõrvu paitavat heli, kuidas aardepeidik avanes ja karp päevavalgele tuli :-) Ei noh, väga lahe. Tänan! Aardesse jätsin TB, mille eelmine nädal Soomest kaasa haarasin kuid kodus kirjeldusest avastasin, et hoopis teistes maades tahab liikuda kui Eestis. Niiet võite ta õigele teele tagasi aidata.

 1 

Maasturimatkadega, 5 maasturit ja palju inimesi, olime reisil läänest põhja. Kuna aardeomanik on ka ise maasturimatkaja ning tegu aasta aardega, siis oli hea võimalus nendele, kes geopeitusest varem midagi ei teadnud, seda mängu ühe hea aardega tutvustada.
Logid olid läbi töödeldud aga kohapeal läks ikkagi omajagu aega. Olime tegelikult juba lootust kaotmas. Mõni asi tundus kummaline aga ei julgenud seda kuidagi aardega seostada. Siis lõpuks pool kogemata andis konteiner ennast näole.
Igatahes suurepärane teostus ning sellest jätkus juttu ka veel õhtul lõkkeäärde.
Lapsed võtsid paar nööpi ja jätsime ka midagi.
Tänan aarde eest!

 2 

Mina olin osad logid läbi lugenud ja teel kivi juurde autos andsin Agule väikese ülevaate sellest, mis meid võib ees oodata, et tegemist pole kindlasti mitte kivi kõrvale sambla alla peidetud karbikesega vaid millegi palju huvitavamaga. Kohale jõudes kõndisime ümber kivi nii nagu paljud enne meid on teinud, oli teine ikka suur mürakas küll. Olin valmis selleks, et siin võib kuluda palju aega. Agu uuris lähemalt üht objekti ja siis teist ja siis tal läks pirn peas põlema. Väga kift teostus. Selle aarde pärast tasus Võrust kohale tulla küll. Suur tänu superlaheda aarde eest.

 11 

Pagan! Loll olen! Kirjeldamatult loll.

Algas ju kõik kenasti. Laupäevaseks väljasõiduks pereringis pakuti Nõva puhkeala, mille peale tegin muidugi nagu muuseas "mhmh, sobib küll", kuigi pokerface varjas kõrvuniveninud irvet - kas mitte Järvekivi sealkandis pole! Ja tõepoolest, Nõvalt Tallinnasse sõites (või vastupidi) jääb ju Järvekivi aare otse teepeale!

Peagi olimegi nagu naksti kivi juures. Pooled jäid autosse, me Miinaga läksime šedöövrit kaema. Logide põhjal olin hakanud ette kujutama, et kuskil on miskine kang või nupp, mille näppimise järel tõuseb kõrvalolevast mülkast terve kosmoselaev, selle all avaneb sisisedes ramp ning silmipimestava valguse taustal (tehnikud lasevad külgedelt tossu ka) kõnnib rampi mööda minu juurde tulnukas ja ulatab aardekarbi. Noh, nuppu ma ei leidnud. Oli kivi. Ja veel igasuguseid asju. Nagu ikka metsas. Ja kui need asjad näevad sellised välja nagu nad näevad, siis on selge, mida need tegema peavad. Või kuidas? Näiteks nuppu nähes on ju selge, et seda tuleb vajutada. Või ust nähes on ju selge, et see käib lahti. Jah, välja arvatud juhul, kui sa oled lihtsalt Loll. Vaatasin kõik objektid kriitilise pilguga üle. Leidsin ühe objekti, mida uurisin lähemalt. Sain mehhanismist aru. Aga aardekarpi kätte ei saa. Noh, siis vaatasin veel ringi. Ja veel. Lolli näoga. Siis tegin ühte liigutust. Panin tagasi. Tegin veel. Panin tagasi. Tegin teist liigutust. Aaret ei kuskil. Tegin esimest liigutust, panin tagasi, tegin teist liigutust. Ei. No... ei.

Oeh, mida teha? Autos istuvad Kaks Kannatamatut, lisaks tuleb jälgida, et kolmas kõrval kusagilt vapsiku pesa üles ei leiaks, senikaua kuni issi lolli mängib. Geokõne.

Mina: "Piinlik lugu, sõber, aga Järvekiviga oleks abi vaja..."

Tema: /Naer/

Mina: "Et siis..."

Tema: /Ikka veel naer/

Mina: "Et kas ma näpin ikka õigeid asju?"

Tema: "Jah, sa näpid õigeid asju"

Mina: "... Kurat! LOLL!"

Oled sa kunagi teinud ukse lahti, pannud jälle kinni ja siis üritanud läbi ukseava joosta. Loll tunne, mis!

 1 

Kõigepealt tervitused Erkole, aare leitud ja logitud ka minul. Aare oli kindlati väärt Aasta Aarde auhinda, ka mina ei ole midagi sellist enne kohanud ja just sellised aarded on need, mis panevad ka mind üha uusi ja uusi aardeid otsima, ilusad kohad ning ülilahedad peidikud. See oli aare mida tahtsin ise otsida ja leida, sellepärast ma kohe meelega ei küsinud Erkolt midagi, kõikide teiste aarete puhul oleksin kohe juttu teinud, nii, et Erko järgmiste kohtumisteni. Kuidas seda teostust on tehtud las jääb saladuseks peitjale aga au ja kiitus talle. Ja ärge väga peensuteni oma logides laskuge, las otsijad murravad pead, tuluke mis süttib kui aru saad ja lõpuks leiad aarde on väärt eelnevat peamurdmist ja otsimist. See on aare mis vajab mõistust, mõistust ja ka su kaaslase mõistust veel! Veelkord suured tänud peitjale. V:klaaskuuli J:buratino

Aitäh!

 1 

Selle aarde pärast me kodunt lahkusimegi. Sihtpunkti jõudes otsisime tükk aega kohta, kust isegi jalgratturid kivini lähevad, kuni lõpuks leidsime väikese sissetallatud raja. Jõudsime mürakani ja ei hakanud isegi seda imetlema, vaid asusime kohe hindava pilguga ringi vaatama. Kuna ülevalt pidi olema parem vaade, turnisin kivile (mis oli meeldivalt parmuvaba) ning lugesin üles kõik asjad ja esemed, mis silma hakkasid, imestades mõningate üle.
Tegime mitu tiiru ja kuigi juba ülalt näha olnud asjad jätsid kahtlase mulje, siis ei suutnud me ometi sealt midagi tuvastada. Mingi hetk jättis Aigar mu jälle maha ja teatas, et loeb selle kohta täpsemalt. Tagasi tulles seisime nõutult kivi juures ja lugesime taas kõik asjad ja esemed üle. Kuna me endiselt imestasime paari asja üle, hakkasime neid veel tähelepanelikumalt uurima, kuniks Aigar avastaski salapärase mehhanismi. Olin samuti seda enne näppinud, aga mitte piisavalt jõuliselt.
Kui aardepeidik avanes, olime taas jahmatanud. Küsisin Aigarilt, kuidas selline asi võiks tehtud olla ja ta vastas, et ta ei taha sellele isegi mitte mõelda. Logisime, panime kõik taas paika ja avaldasime tunnustust peitjale. Ning ka kivile, mida lõpuks imetleda jõudsime. Kõik võttis aega kuskil 20 minutit, nii et ei midagi võimatut. Samas teatas Aigar, et ta olevat täna heas hoos.

 5 

Tekkis plaan teha sel ilusal suvepäeval pikem jalgrattasõit. Kuna Dirhamis olid toimumas orienteerumisvõistlused, siis otsustasin teha ringi sealtkaudu ehk nn. Loode-Eesti suure tiiru (Vasalemma-Dirhami-Linnamäe-Vasalemma). Teel Dirhamisse logisin Nõva puhkeala aarde. Dirhamis aga tegin tunni ajaga 22-kontrollpunktise orienteerumisringi superilusates männimetsades! Edasi oli plaan külastada seda müstilist "2012 aasta aaret" Järvekivi. Muidugi kripeldas mul kogu aeg küsimus, et mille poolest see aare siis nii eriline on, et kõik seda kiidavad?

Leidsin üles teeviida "Järvekivi" ja põrutasin sealt esimese hooga liiga kaugele. Õnneks oli kaasas tänapäevane orienteerumisvahend ehk tahvelarvuti kaardirakenduse ja GPS-iga. Koheselt sain teada oma asukoha Maa-ameti kaardil ja kuhu edasi minna. Jõudsin nüüd probleemideta kivi juurde. Õnneks oli ka rabapinnas jõudnud sedavõrd kuivada, et jalad jäid täiesti kuivaks. Märjal ajal on seal kummikud muidugi soovitavad. Toetasin jalgratta sildi najale ja hakkasin otsima. Tegin mõned tiirud ümber kivi, aga midagi erilist kohe silma ei hakanud. Istusin pingile tahvlist logisid lugema, et natuke selgust saada. Ütlevad, et kaval värk? Tehisobjektid said kõik läbi vaadatud, aga tutkit. Kammisin veel metsa ja suurendasin raadiust - ei midagi. Isegi kivil käisin. Midagi siiski oli, mis sügaval sisimas kahtlust tekitas ja mis ka pärast tõeks osutus (jätame selle siin praegu muidugi mainimata, et ei reedaks). Nälg hakkas näpistama ja võtsin söömiseks aja maha. Pikk teekond juba selja taga ja sama pikk veel ees (kokku kogunes sel päeval jalgrattakilomeetreid 150km). Äkitselt kostus eemat autohääl ja siis inimeste hääled. Kohale saabus mingi perekond. Käidi kivil ja kivi juures tehti pilti. Pärast sain muidugi teada, et Vanamuru. Muidugi oleks võinud küsida, kas geopeitur, aga sama oleks võinud teha ka Vanamuru. Aga "oleksid" ei maksa nüüd tagantjärele enam midagi. Igatahes sain varsti rahulikult otsinguid jätkata ja omaenda IQ tõsisele proovile panna. Mingi hetk tabasin ennast midagi liigutavat. Ja siis see sündis, nagu unes! Sain aru, et nüüd see on juhtunud. "Seesam avanes"! :D Ei noh, põrgu värk - on vast vahva lahendus! Vägevaim aarde teostus, mida olen kohanud! Minu suurimad tänud ja sügavaim lugupidamine peitjale! Selliseid asju peaks rohkem olema! Puujuurikate alt on neid mustas lõhkises kilekotis karbikesi küll välja kraabitud, aga see siin on täiesti uus dimensioon! Loodetavasti leiab nüüd ka Vanamuru selle aarde üles. Soovin talle jõudu ja õnne selleks!

 1 

2132.

 3 

Peale jaanipäeva masse hiilisin plätude plärtsudes minagi kohale. Olin muidugi põnevil. Lonkisin ringi ja siis tahtsin juba kangesti kangutama hakata aga oli ju öeldud et ei tohi. Vahepeal tekitas põnevust juurde ka end lähipokustikus peitev sala-lind, kes ruigas ja tegi muid huvitavaid hääli. Üks hetk olin isegi jalgupidi pingi peal (juhuks kui ta peaks mind ründama), binokliga häälte suunas vaatamas. Normaalne lind ju sellist häält ei tee. Kamuflaaz oli aga nii hea, et lind jäigi nägemata. Miskipärast läks äkki aga aju hoopis aarde osas tööle ja selgus, et kangutada ei ole tõesti vaja. Asi sujus mõnusalt. Pidin muidugi seda pärast logimist veel 2 korda leidma, lihtsalt lusti ja imetluse huvides. Aitäh.

Me muidugi ei kuulanud soovitust kummikuid kasutada... Jalad olid pärast märjad. Aga konteiner on küll kõva sõna! EVEJ.

Olemas.

Kuigi ma olin täiesti kindel, et kivi all, küljes, sees ega peal see aare olla ei saa, tegin ikkagi mitu tiiru kivi ümber, vaatasin kõike ebaolulist, lugesin hoolega infot ning vaatasin lihtsalt taevasse, oodates varest, kes algajale heureka tõi. Ei midagi. Ja siis äkki oli kõik selge. Hetk vaikust, automürin, kiire ajutegevus ja olemas. Logi raamatus ning omanik tervitatud. Suurepärane!!! Ootan huviga järgmisi.

„Muidu nii rahulik kant, aga täna juba 10 autot käinud,“ tegime tee peal nalja kohalikke elamuid kadeda pilguga vaadates. Tegelikult meil aarde juures privaatsusega vedas. Kui kohale jõudsime, olid kaks autot just lahkumas ja järgmiste saabumine on kirjas kaits747 logis. Igatahes saime üsna rahulikult ringi vaata, kivi ümber ringe teha ja küsida endamisi igasuguseid küsimusi. Aga niipea kui kõrvu jäi automürin ja inimesed lähenesid, läks leidmisega kiireks ja ühise käbeda teooriarenduse järel sai kõik selgeks ka. Nagu lapsed, kes pahandusega hakkama saanud ja pahanduse objekt alles pihus, hüüdsimegi tulijatele stop, kartuses nende otsimislõbu rikkuda. Aga aare on tõesti suurepärane! Aitäh peitjatele!

 1 

Kujutasin selle aarde otsimist ette umbes sellisena: Paned kummikud jalga, lähed seisad õige koha peale keset loiku. Keha raskuse all vajub miski asi allapoole ja sellega seoses tõuseb kivi maast lendu. Ja karp on kivi all.

Aga see ei olnud nii. Oli veel lahedam. Tänud peitjale! Ja palju õnne aastaaarde karika võitmise puhul!

Geojaani teise päeva hommikul tuli Kristjan ütlema, et muhujan on nõus meid Järvekivi juurde transportima. Mis siis ikka. Jäid toimetused sinnapaika ja auto peale. Geojaani korraldajatel võiks Aasta Aare ju ikkagi leitud olla :) Koha peal luusisime algul natuke ringi. Vaatasime siia-sinna. Siis saabus ka Märdi tiim objektile, kellega koostöös siis aare leitud sai. Uskumatult ägedalt tehtud ja oma tiitlit täielikult väärt! Kui meie lahkusime, saabusid ka juba järgmised. Aitäh!

 2 

Mina, kui eriti krapsakas inimene jäin Madisest minnes sedavõrd maha, et minu kohale jõudes oli temal juba aardesse rändurid pandud. Teolt tabasin aga aarde omaniku. Kasutasin siis juhust ka kuulsustega samale pildile saada. Ei tea, kas kartusest või aukartusest jäi pilt vähe udune, kuid jagan seda siiski. Nüüd siis asja juurde: ilus suur kivi, üks korralik ja teine vähe kulunud info, mõnus pink ja muidu ka kena koht. Aga aaret ei näe ja mõistust ka ei piisa äraarvamiseks, kuidas nägijaks saada. Madise soovitusel tegin kivi ümber tiiru ja omal soovil veel viis tiiru. Ei midagi! Siis saabus ports ajusid juurde ja minagi pääsesin logima. Noh, tegelikult ma ju ka näppisin seda vidinat, ainult ei tabanud asja ära. Väga vinge värk! Suur tänu ja minu lugupidamine! Võtsin Madise jäetud rändurid kaasa.

Kuulsusega pildile.

Tulid kaasa.

 6 

Kuna ma eriti geouudiseid ei jälgi, siis polnud selle aarde otsimine Geojaanile minnes või sealt tulles üldse mitte plaaniski. Kuid üritusel kiitis Märt seda aartet nii palju, et otsustasime tagasitee täiesti teise suunda sättida, et see ikkagi üle vaadata.

Kui kohale saabusime, oli üks auto juba parklas ja teine jäi meie ette pidama, kuid otsustas siis miskipärast ikkagi lahkuda. Olgu, ise kahetseb. :)

Kummikuid meil kaasa polnud ja tegelikult polnud väga vajagi, praegusel aastaajal sai enam-vähem kuiva jalaga kohale. Kivi ümber askeldas üks geopeitur, kes osutus Mummiks ning kivi otsas istus üks teine, kes oli ilmselt Madis. Tema oli aarde juba varem leidnud, kuid lubas suu kinni hoida. Mummi aga seevastu informeeris meid olukorrast - tema otsivat juba tund aega, kuid ei midagi.

No olgu, hakkasime siis ise ka vaatama ja üsna pea jäi mulle üks kahtlane koht silma. Aga tee või tina, aaret nagu ei paista. Siis ühines meiega veel üks geopeitur ja aitas sääsetõrjega. Ning siis tiirlesime juba ühiselt ümber kivi. Ühel järjekordsel tiirul tegi ta midagi, mille peale kivil istuv Madis kommenteeris "ja-jah" või midagi sellist. Siis läksin ja tegin sedasama, ise uskumata, et selline lahendus saab olemas olla. Aga vaat, oli!

Ülivõrded kõlasid kõikide suust, sest no midagi sellist pole mina oma geopeituri karjääri jooksul näinud. Jah, on igasugu asju viitsitud teha, kuid niivõrd professionaalset lahendust ei mäleta. Vägev! Metsikult äge! Müts maha inimeste ees, kel on viitsimist sellist asja mitte ainult välja mõelda, vaid ka teoks teha! Uskumatu... soovitan kõigile ja kohe päris kindlasti ning olen väga õnnelik, et see aare ka ilma minu häälteta aasta aardeks valiti!

 4 

Juba geojaanil oli juttu, et täna me selle aarde ära vallutame. Peitjadki lubasid vaatama tulla, kuidas rahvas otsib. Kuidagi väga täpselt õnnestuski meil end just peitjate karavaniga samal ajal saabuma panna. Aardele lähenemisel kostus kivi tagant, et "oodake, me logime ära ja peidame tagasi". Kuna me lähenesime otse mitte kõrval teeraja kaudu siis nii me dixiga seal pokude peal kükitasime ja proovisime vahepeal mitte ära uppuda. Lõpuks kästi meil 10-ni lugeda ja geokrahvi tiim eemaldus. Ragistasime võsast välja, peitjate juurde rajale. Osa rahvast sättis end mugavalt kivile ning kõigil oli range käsk käes mitte midagi iitsatada. Et objekt oli kord juba lumega tuvastatud ja ring ümber lumevaba kivi ka midagi enamat ei paljastanud siis keskendusime kahtlusalusele. Silmanurgast muidugi vaatasime peitjate vaikivaid kuid kõnekaid nägusid. Krõks ja hammustasin pähkli katki. No ei teagi kuidas see idee tuli aga kätte me selle karbi saime. Siis kuulasime logimise kõrvale jutte kuidas teised oma leidmist on kirjeldanud, logisime tegime pilti, panime tagasi (järjekord oli ju parklas) ja lahkusime. Peitjad jäid veel järgmisi vaatama. Pidime nendega natuke eemal ühe teise aarde juures uuesti kokku saama.

näita kus see on ..

.. mis karika sai

kivi ju ikka tohib pildistada

 3 

No pole lihtsalt sõnu... Või tegelikult siiski: fantastiline teostus! Võimas. Paterdasin kivi juurde paljajalu, sest kummikud jäid koju. Usun, et nii oligi tegelikult mõnusam. Aarde juures läks ikka aega. Ma ei lubanud teistel (leidnutel) palju lobiseda, äkki kogemata, nii mokaotsast, ütlevad veel ette. Kahtlustasin tegelikult ainult mummit, sest tean juba, et tal seda kannatust ei ole, kui keegi kusagil uimerdab. Õnneks oli mul vaja korraks auto juures ära käia ning mummi arvas, et ei hakka mind enam ootama ja pani kodu poole. Madis sai ka vist temaga oma kodule oluliselt lähemale. Tagasi kivi juures pidin ikka kõvasti nuputama. Korraks käis isegi õige mõte ka peast läbi, kuid ei kontrollinud seda kohe. Natukese aja pärast sain aga aardekarbile näpud taha. Ja siis oli see VAU- effekt. Väga lahe asi jälle tehtud. Mul on tõsiselt hea meel, et aasta aardeks valiti just Järvekivi. Aitäh! EVEJ

Tegin Geojaani platsilt pisikese kõrvalepõike, et Aasta Aare üle vaadata. Piirkonda jõudes leidsin eest 2 pisut mõtlikute nägudega geopeiturit, Ruthi ja Vaimari, kes parasjagu uusi mõtteid haudusid. Läksime siis kolmekesi tagasi nulli. No ei tulnud see leid paugust. Ja ei pidanudki tulema. Seda mõnusam oli aga lõpptulemus. Aplodeerin püsti seistes. Sellised aarded jäävad ikka päris kauaks meelde ja on mida hiljem lõkke ääres meenutada.

 2 

Enne jaani tulin uuesti tagasi kivi juurde, et kevadel alustatu lõpule viia. Tookord koju sõites lõi lambi põlema. Täna selgus, et ainult hõõguma. No ei midagi peale poolt tundi. Tuli meelde kevadine lauluviis mida kivi otsas laulsin:

Kivil istus ülbe koll,
mõtles, et ta peitur on.
Koivad välja sirutas,
aaret leida himustas.

Aga minu laubal sügav kurd,
leidu pole, meel on kurb.
Pikka mõtet mõlgutan,
jalgu pingil kõigutan.

Raske meelega läksime auto juurde söögi häda leevendama, kui saabus [muhujan]. Otsustasime Jan-ga tagasi minna, sest 3 pead on ikka 3 pead. Lasime tal seal pikalt otsida. Ühel hetkel kui märkasin, et Jan-l on umbes sama lauluviis huulil, pakkusin oma teooria välja. Ega ka siis kohe ei tulnud aga lõpp oli seda lõbusam. Rohkem sellest ei kirjuta, peitjaga sai õhtul laua ääres aaret kiidetud ja naerdud minu otsimise üle.
Minu lühikese (2a) geokarjääri jooksul on see üks aaretest, mille teostamiseks on hulka tööd tehtud. (GK tuleb kohe meelde). Vägisi tahaks võrrelda muusikamaailmaga.Et peale Queen'i pole keegi suutnud sellist rocki teha. Et kuhu veel aarete lihvimisega ja nikerdamisega saab minna?
Aga tuleb Mari Pokinen, ja tulevad ka sama mõnusad aarded! Tänud!

Meid oli tegelikult seal terve hunnik rahvast. Küll neid, kes tulid lihtsalt itsitama ja siis meie otsijad. Tegelikult läks päris kiiresti, kuni taipasime, mis värk. Jubehea - Aitäh !

Enne geojaani tuli tiimi teisel osapoolel ka aasta aare ära leida, et suurel üritusel liigselt vihjeid kõrvu ei jääks. Otsis, mis ta otsis, itsitasin, mis ma itsitasin, aga aare oli lõpuks käes.

 1 

Kuna minu osalus käojaanil on äärmiselt kahtlane, siis otsustasin selle turismiobjekti enne suuremate masside saabumist ära logida. Täpne oleks muidugi "Logida" kirjutada suure algustähega. Otsimine võttis ikka omajagu aega kuid piinlikku piiri siiski ei ületatud. Täpselt siis kui mina olin roninud kivimüraka otsa ja plaanisin kivi seest otsima hakata teatas Kristjan, et võib alla tagasi ronida. Kõik vahtisid mokad töllakil ja iga sõna oleks olnud liigne. Au, kiitus ja potililled!

Aardele lähenedes Hara poolt peatusime ka enne ühte silda, millelt oli ilus vaade nii merele kui sopile(?). Auto sai jäetud teeristile kui Mari-Liisiga hakkasime mööda teed edasi kõndima. Taavilt kuulsime veel, et miks te alati peate vales suunas liikuma ja oligi ta kadunud kuhugile. Kõndisime järgi ja avastasime, et olimegi vales suunas liikunud, süüdistame kuuma päikest. Mari-Liis astus oma suvekinga märjaks, kuid see oli seda tõesti väärt :) Taavi leidis. EVEJ Suur aitäh ühe tõesti vägeva aarde eest :) EVEJ

Kummikud on isegi ilusal suveilmal soovituslikud aga mitte nii väga. Meie laiskus lubas pigem leppida niiskete tossudega kui kummarite järgi minekuga. Aare ise on igati Aasta Aarde tiitlit väärt. Oma loogikaga jõudsin ca 2/3 peale. Siis pidi Kadri väikse abikäe ulatama. Ei, jah kõva. Tänud uue emotsiooni eest.

Meie läänemaa tuuri esimene ja peaeesmärk. Tulime kuudiga ja ööbisime ka seal. Maastik mere ääres oli lummav. Õhtul hämaras läksin esimesele katsele aga siis ei leidnud isegi kivi üles. Järgmisel hommikul müttasin paljalalu läbi mõnusa muda ja leidsin kohe ka aarde. Süüdistan liigkiires aardeleius oma eriala ja üht lauset aardekirjelduses. Vahel on parem vist kõigepealt otsida ja siis alles kirjeldust lugeda. Tundus et selle leiuga tuuri geoõnn ka lõppes ,kuna enamus järgmisi aardeid jäi kahjuks leidmata.

Aare leitud peale 2h otsimist ja kõrvalise abi kasutamist. Väga hea töö, on tõesti oma tiitli vääriline.

 1 

Selleks, et kõik ausalt ära rääkida, pean alustama sellest, et varustasime end georaskekahurväega Aini näol ja läksime teist korda samasse lahingusse. Ühel korral olime me seal juba ju käinud ja saanud selgeks kõik kohad, kus seda ei ole, ja selgeks saanud ka selle, et "ümmmmmmm" lausumisest pole ka abi ja "sim-sala-bim" ka ei aidanud, mistõttu siis pidid mehed ikkagi ise mehed olema ja vastavaid tegusid tegema. Ja kuna oli selge, kus seda pole, oli ka selge, kus see on, aga kus täpselt ja veel suurem küsimus, kuidas kätte saada, seda ei teadnud. Niisiis tegid suured mehed tegusid ja tegid neid veel ja tegid veel natuke ja ... siis ... oli see nüüd vaikus või oli see midagi, mis kõlas umbes nagu "mida p...t", igal juhul vaatasid nad aardega tõtt. Ja vist ei saanud midagi aru. ;) Siis toimus pidulik logimine ja ... siis toimus see, mida Ain geojaanitulel värvikalt kirjeldas ja mida ma tegelikult täpselt ei tea, sest mina koos kõige väiksema geolisega läksin metsateele jalutama. Kuid nagu korralikele geopeituritele kohane, ei tulnud me ka tagasi jalutuskäigult tühjade kätega, vaid leidsime ... koera - kena kuldse retriiveri, kes arvas, et tema võiks nüüdsest meie koern olla küll. Ja kuna minu süda ei luba ühtegi koera metsa jätta, siis algas jaht koeraomanikule. Interneti, mälu ja vanade tutvuste abil õnnestus mõne ajaga kindlaks teha, kelle koer ja kus elab, ja seni, kuniks me veel arutasime, et kas võtta see puuke täis ja märg käkk autosse või jalutada temaga vaikselt auto taga ja loota, et ta tuleb kaasa need kilomeetrid, siis selle aja peale oli kohalik kontaktisik juba peremehe välja ajanud, kes meie probleemi lahendas. Igal juhul aarde me saime ja koera ei saanud. Ja kui keegi peaks geolistest sama koera leidma, siis ta elab paar kilomeetrit keskuse poole, nii vihje korra olgu üteldud. :)

Selle aarde võtmine oli hea näide 20 minutit kestvast heast koostööst. Kui vahepeal kippusidki mõtted mujale uitama, siis õnneks jooksid kiirelt õigesse suunda tagasi, et leid ikka tuleks. Ja see avastamishetk,et nüüd ongi lahendatud, on selliste kvaliteetaarete leidmisel parim :) Peale häid emotsioone jääb see kivi ja koht kauaks meelde :) Lugesin nüüd ka vikipeediast rändrahnu kohta lisaks. Kivist umbes 600 m läände ja umbes 600 m põhja jääb Läänemeri :)

V: TB ämblik

 8 

Nonii... Järvekivi oli selle geopäeva pea-, põhi- ja lõppeesmärk. Olin kodus omast arust jube hästi välja mõelnud, misasi mind aarde näol seal ees võib oodata, aga võta näpust - mitte sinnapoolegi. Kuna Pikkkassod olid seal juba korra enne käinud, siis sain kiire sissejuhatuse ja eelkoolituse, misjärel asusime aktiivsele otsingule. Nojah... käisime siis Ropka kombel ümber kivi, proovisime seda, siis seda, seal käisime ka, seda katsusime ka, isegi seda togisime jalaga, siis oleks peaaegu ära uppunud (väike ilukirjanduslik liialdus), ja siis täiesti ootamatult järjekordsel samade tegevuste ringil koperdasime aardele otsa. Ah..., oh... misasja? Ongi vä?! Logisime ära. "Täitsa pekkis... Pärast sellist leidu... Ma vist ei peida enam kunagi mitte midagi" oli mu emotsioon siis ja praegugi veel! Vat see on Aasta Aare, minu jaoks kindlasti! Ülimad tänud! Väga lahe päeva lõpp oli ja mul on hea meel, et see ikkagi arhiivi ei läinud, sest seda ma poleks andestanud!:) Tervitused peitjatele, kellega ma aasta tagasi ühe teise toreda aarde otsinguil kokku juhtusin ja sellest, millega me Järvekivi juures veel enne ja pärast leidu hakkama saime või ei saanud, sellest ma räägin neile juba geojaanil. Ma arvan ja väga loodan, et on põhjust kohale tulla!:)

 1 

Juba miski kuu tagasi sai planeeritud, et Peale Roosta üritust see aare möödaminnes üle vaadata. Täitsa olemas oli:) Ei hakanudki eelnevaid logisid lugedes, kohe ringi tuulama vaid istusin, seisin, põrnitsesin, kompisin (alustasin sellest "Istume veidi" etapist) ja siis tabasin , et miskit häirib natuke silma. Edasi juba natuke uurimist ja käes. Vast mingi kümmekond minutit kulus:) Kahtlemata kõige nutikamalt teostatud aardepeidik, mida näinud olen oma lühikese geopeituri staazi jooksul. Kuna kummarid olin maha unustanud, siis kahlasin aardeni paljajalu... kannatab juba küll:)

 1 

Olime siin teist korda. Kummik oli kasulik, vett jagus. Otsisime veel kord ja veel ja mõtlesime ja otsisime. Pidasime aru ja otsisime veel. Jõuga ja nõuga. Midagi hakkas silma, aga päris üksinda sest ikka jagu ei saanud. Carolina sai telefonis jah/ei vastuse meid pakitsenud küsimusele. Edasi läks asi kuidagi ootamatult ja edukalt. Ahhaasid ja ohhoosid kostus kõigilt korduvalt. Suu oli nii kohapeal kui ka pärast veel tükk aega muigel :-) Vot selline tavaline aare siis. Kellele ei meeldiks, võimas värk! Ilmselt oleks ka eelmine kord leitav olnud kui oleks nuppu rohkem olnud, aga mine tea ka.

Aitäh ülivõrdes maruda aarde eest! Hea, et see arhiveerimisele ei läinud ega lähe. Nänni ei vahetanud, aare igati korras ja nii meist ka jäi. Igavene au ja kiitus peitjale! :-)

 2 

Meie Järvekivi-tuuri sihtmärk. Olime kindlalt võtnud nõuks enne aasta aarde hääletamise lõppemist selle imeasja üle vaadata, mida kõik kooris kiidavad. Tasus tulla!
Eks me ka kõndsime ümber kivi ja uurisime siit ja sealtpoolt ja lõpuks võtsin ma geokõne ning nõudsin vaid jah-ei stiilis vastust ühele küsimusele. :) See aitaski veidi edasi, saime kinnituse, et oleme õigel teel. Ei taha ju metsaalust ka päris üles kaevata või kivi teisaldama hakata. :D Ja siis vajusid me suud ammuli ja kolksti maha. Ei või olla! Selline asi! Kiidukoorid ja filmimine.
Ainus asi, mille üle me pärast arutlesime oli peidukoha raskusaste, see võiks veidi kõrgem olla. Suured tänud peitjale, minu aasta aarde esikahes on see kindlalt sees! :)

 1 

Kindel aasta aarde kandidaat! Otsisime tükk aega, siis veendusime, et meie tähelepanu all olev objekt on õige ning tiimitöö tulemusena õnnestus aare kätte saada. Pärast seda tekkis meil lausa mitu teooriat, kuidas kunagi uus aare peita! :) Tänan suurepärase teostuse eest!

 2 

Aastaaardetuuri neljas kandidaat täna.
Selle aarde kohta võib kahte asja kindlalt väita: esiteks jutt kummikutest ei ole naljapärast aardekirjelduses. Mauri omad jäid täna isegi kesiseks ja mõned meetrid vajas ta abi liikumisel. Teiseks on tegemist väga tõsise aasta aarde nominendiga, tänud peitjatele super idee ja teostuse eest!
Aare ise kuiv ja korras, igas mõttes. Võtsime rändurmündi.

 13 

Selle aarde otsimis-leidmisprotess koosneb neljast etapist: 1. etapp "Hurraa" - tormatakse massiga peale, tehakse kohustuslikud kivivalvur Ropka tiirud ümber kivi ja siis veel, ja veel, ja veel... 2. etapp "Sügav masendus" (saabub umbes 15 minutit peale "Hurraa" faasi lõppu) - tegevus muutub kaootiliseks, kastetakse käed vette või üritatakse puudega suhelda inimkeeles. 3. etapp "Istume õige veits" (see on siiamaani kõige mõistlikum tegevus, mille käigus loetakse lõpuks läbi peitja aardekirjeldus). 4. etapp "Leidmine ja eufooria". Autost videokaamera toomine. Lühifilmi väntamine pealkirjaga "Kuidas ma "Järvekivi" aarde leidsin kähku ja ilma probleemideta". (Stsenarist ja lavastaja on õnnelik geopeitur). Ühesõnaga minu aasta aarde edetabeli esikolmikus toimus tõsine vangerdus. Tänan. Soovitan soojalt.

 4 

Kohale sõitsime mingisugust vinget külateed pidi. Loodetavasti ei kaevanud kellegi maad üles. Järvekivi juurde jõudes nägime, et kohal on ka teine asjast huvitatud grupeering, mis ka tõeks osutus, kuna tegu oli aardeperemehe ja aardeperenaisega. Tundsime kõrgendatud huvi nende kummikute vastu, sest meil tundusid nende valguses ikka väga mittesobivad jalanõud olevat, mis samuti tõeks osutus, kuna tee aardeni ei olnud just eriti kuiv. Õnneks lubas võõrustajate lahkus meid autoga nulli, mis tähendas seda, et me pääsesime paljajalu vees kahlamisest. Ma loodan, et meie sooritusega jäädi rahule ja tagarääkimiseks põhjust pole. :D Aarde teostus ja konseptsioon, minuarust just tänu hingelisusele, fantastiline. Vürtsi lisas ka omanike viibimine meie leiu vormistamise juures. Aare ise + Omanikud viisid mind niikaugele, et olen nõus ilma pikema järelemõtlemiseta neile GC´s "Favorite" punkti andma. (Siiamaani ei ole ennast sellise tegevusega kurnanud.) Vahetasime rändureid ja veelkord suured tänud meeldejääva hetke eest!

 2 

Geniaalne! Kus see aasta aarde nominentide nimekiri oligi? Päev läbi istusin Roostal ja kibelesin, et mis paljukiidetud kaadervärk see ikkagi on, ja nii külje all kah veel, aga kinni. Kui seminar läbi, läksin igaks petteks vaatama. Vett on muidugi vägevalt, aga kummikuga saab siiski ligi. Tegin tiiru ümber kivi, ja siis situatsioon sama, nagu vanamehel näkineiuga - kangesti tahaks, aga kuidas? Siis sain asjale pihta, ta liikus siiski, ja kogu selle asja kiitmiseks kulus kogu mu serbohorvaadikeelne sõnavara ära. Vägev! Igaks juhuks küsisin omanikult üle ka, et kas ikka võib - omanik näe on selle jutu peale aarde lahti teinud. Koukisin karbi välja, panin pingile ootama ja läksin tõin autost kõik kolm Eide jaoks varutud sitikat ära ja panin sinna. Mõnus, ja Triinil on õigus - just sellist geopeitust me tahamegi :)

 1 

Vot täpselt sellist geopeitust me ju tahamegi! Ülimalt kahju oleks nii osavatest peitjatest ilma jääda! Väga kõva aare, selle aasta leidudest parim, rahulolu suurendas veelgi see, et õnnestus asjale päris ruttu pihta saada. Suured tänud!

Seekord võtsime juhtnööre tõsiselt ja ajasime kummikud jalga ning üsna varsti oli selge, kui õige otsus see oli - läbilõikavale külmale vaatamata on allpool lumepiiri vesi veel rahulikult vedelas olekus. Hanno ei lasknud mul kivi juures veel infotahvlitki lõpuni lugeda, kui juba kaval kaadervärk paljastus. Väga äge, pole sõnu (ega saagi palju rohkem öelda)! Nüüd on juba tõsiselt raske aasta aaret valida, tipus läheb tihedaks... Suur tänu peitjale selle elamuse eest!

 2 

Oma logisid lugedes avastasin ükspäev, et selle aarde leidmisega olen suutnud 4a järjest vähemalt ühe aarde kuus leida :). See aare oli fantastiline. Algul oli tahtmine maas sonkida aga mõtlemine, et aasta aarde kandidaat ei saa ju olla kräpp viis sihile. Tegelikult oleks aarde palju kiiremini leidnud kui oleksin suutnud natuke rohkem oma geokogemust kasutada... Suurepärane aare, tundub, et parim mis see aasta leitud mul. Hetkel lugedes, et tahetakse aaret arhiveerida on meel küll kurb, sest sellised aarded ainult rikastavad geopeitust ja annavad mõtteainet kuidas veel ägedamalt ja paremini aardeid peita.

 2 

Nõva puhkealalt puhanute ja osoonist küllastunutena saabusime suurte ootustega siia. Peale auto parkimist arutlesime kummikute vajalikkust, kummiku nulli kõrgust, kas tavakummikust piisab, kas Järvekiviga on rohkem kalamehekummikuid vaja või pole hoopiski midagi vaja... Kuna ma Algajalikku meetodit jalavannide võtmises kasutada seekord ei tahtnud ja kalamees ma ka pole, seega ka sihukesi kummijalatseid ei oma, siis oligi probleem lahendatud. Olemasolevad kummised jalavarjud sobisid.
Pildistamissessiooni järele mul vajadust polnud. Päikest, mille abil segavaid varje teistele tekitada ka polnud, seega hakkasin vaikselt (rõhutan-vaikselt lonkides!) aarde suunas astuma. Pakkusin küll Alexile ja Merikesele teel kohatud elektrit, kuid ka selle põlgasid nad ära. ;)
Vaadates seda vesist teed, rõõmustasin siiralt, et seekord sõbrad-kummikud kaasas olid ja paljajalu vees plärtsima ei pea. Minu kummarinullist igastahes piisas ja varbad jäid kuivaks.
Kunagi jõudsid ka teised järgi ja esialgu näitas minu geps igastahes aiateibaid ja õigustas igati üht vihjet, mis meile sooja soovitusena anti. Seda osa soovitusest me järgisime mõnda aega, et igaüks otsiks mõnda aega ise. Kontrollaega ei määranud ja nii tunduski varsti, et koos on lõbusam. Kolm pead on ikka kolm pead, olgu nad kasvõi kapsapead. Ikka tummisema supi saab. Nii üritasimegi neid päid pigem kasutada, kui kätele voli anda. Lõpuks tuli lahendus ka kätte vägagi mõistliku ajaga. Mnjaa, milleks kõigeks geopeitus ikka inimesi ei sunni. Veidrad kombed hakkavad külge jääma juba. ;)

Aare korras, kuigi liiga väike, et mahutada ühte Sm Kase mündikest. :P
Aitäh sellise toreda näputöö eest!

Soovituslikud kummikud jalas oli vaja veel enne aarde juurde tormamist teha fotosessioon sm J.Kase mündist. Kui aga pildistamiseks läks selgus ,et neid on rohkem kui üks ;). Sai siis kõik need pildile jäädvustatud. Kadri oli juba ees minema tormanud ja nii pidime kohale jõudes küsima, kas ta on eksinud, sest ta oli ikka minu gps nullist kaunikesti kaugel. Noh eks see kivi tahtis Kadri vist kuhugi järve meelitada. Vaatasime siis mõtlevat inimest :D ja tekkis endal ka üks mõte. Natuke nuputamist ja saimegi karbi kätte :D. Tänud, vahva asi välja nuputatud !J:TB

 1 

Viimati kuuest urust võetud J. Kase ränduri tahtsin kindlasti siia aardesse tuua aga kahjuks...ei mahtunud.Leidsin siis geokotist asenduse.Kuna aasta hakkab lõppema ning logid olid ülivõrdes, siis olid ka ootused...Peitja on tasemel, aare samuti kuid ilmselt need kruvitud ootused saatsid mind tiba tühja hingega minema.Kuna minu autonavi polnud mõtet tassida ning gepsude omanikud kadusid...kuskile, siis jäi mul vaid totsatada kivi juures istuli ning veidi mõelda...tavainimese mõtteid.Kärme leidmine lubas lühikese geopäeva jaoks rohkem seiklusi ning aarete jahti.Kui ainult nii kuramuse märg seal ei oleks...suured tänud aarde eest ja kindlasti soovitan kõikidele kellel leidmata!J: J.Kase georändurmünt

 1 

Roostal toimuva koolituse teise päeva hakul sai ära käidud Järvekivi aarde juures. Seekord jätan kõik oma teada. Aare korras, kivi ka paigas :) V: GC J: kaunistustega pesunäpp

 1 

Suurepärane aare! Meie tänud peitjale! Eks me sellepärast selle Eestimaa nurga tänaseks retkeks valisimegi, et enne külmade tulekut ja aastalõppu vaadata, mis väärt asi seal nurgas peidus on. No kui on kaval asi, siis ei hakka lihtsamatest kohtadest üldse otsimagi. Sellise mõttega alustasime. Tiimi hea koostöö ning ei läinud kaua, kui aare saigi leitud. Pärast seda järgnesid kiidusõnad peitjale. Kes veel pole jõudnud siia, siis soovitame seda aaret kõigile! Jätsime GC ja TB.

 2 

Plaan oli selline, et teeme tunnikese NKT'd ja siis võiks mõne kaugema nurga aarde ka ära noppida. Milleks osutusid Nõva puhkeala ja Järvekivi. Kohale sai ilusasti kummikuga, logidest oli aru saada, et tegemist on hea aardega. Veidike aega kivi ümber töllerdanud, saime aru, et tegemist on ikka liiga hea aardega, võtsime istet ja sügasime kukalt, et kas tuleme järgmine kord tagasi või oleme natuke veel. Ei hakanud ennast alandama ka hädaabikõnega, küll kunagi tagasi satume. Nii häda ka ei ole selle punkti värvimisega. Enne lahkumist arutasime veel, et pagan, no ei klapi siin midagi, miks just.. Ja siis hakkas vaikselt valgus saabuma, natuke hiljem ka karbikrõbin ja siis vajus kõigil suu lahti. Minu sügav kummardus peitjale! See on koht, kuhu ma satun kindlasti veel, lihtsalt sellepärast, et tuttavatele näidata, mismoodi annab mittekusagile korraliku aarde ära peita. Jälle selliseid asju, millest saab tükk aega tagantjärele rääkida. Soovitan.

No on ikka hästi tehtud aare! Keegi meist avaldas arvamust, et olekski kahju olnud nii vahvat värki üksi nautida ja selle peale tehti videovõtteid aarde leidmisest, mida tuli siis veelkord korrata. Ühinen kõigi kiitvate hinnangutega ja tänan peitjat hea mõtte ja teostuse eest.

 3 

Algul arvasin, et saab niisama hakkama. Noh, et kummikut pole vaja. Ei saanud. Siis arvasin, et Leho käib kiirelt ära ja ma saan niisama logeleda. Aga ta trampis kohale ja arvas, et ega ikka niisama hakkama ei saa. Mõtlesin natuke ja siis eraldasin oma jalad maakerast tennise abil. Enne olid sokid kah lisaisolaatoriks. Sumasin läbi vee, meenutades hiljutist kummikuleotamist Emajõel ja seekord oli palju kiirem. Vesi oli aga külmem. Kohapeal tammusin ümber kivi, vahtisin igasugu asju ja ei saanud midagi targemaks. Siiski leidsime mingi anomaalia. Proovsime nii ja naa ja korraga kraaksus mingi vares puu otsas. Vot see aitaski. Õiget asja olime juba näinud ja nähtu tekitas tõsiseid küsimusi, et aga miks ometi nii ja veel sellises kohas. Aga peale kraaksumist jõudis kõik kohale. Lai naeratus venitas suunurgad kukla peal kokku. See on tõsiselt väga vinge tükk asja. Käige seal kindlasti enne aasta aarde valimist ära. Meie tegime mitu korda aarde lahti ja siis ka pildiseeria kogu aardest. Selliseid asju on üsna vähe aga seda enam hindan mina taolisi aardeid. Muidugi see "sokivärvi leegion" ei pruugi neid asju hinnata, sest mina pakun, et see "normaalne ja tavalise mõtlemisega inimene" jääb seal hätta. Aga kui nad selle karbi kätte saavad siis vast oskavad uue pilguga nii mõnegi muu asja peale kah vaadata. Väga suur tänu üliägeda aarde eest.

Loivasin läbi vee nulli ja siis ei midagi. Näppisin ühte kohta ja katsusin teist kohta. Vahepeal jõudis Lauri kah kohale. Ikka viis minutit läks ära enna kui laeka saladusele jälile saime. Väga mõnus asi. Selliseid asju tahaks veel näha.

Saab ka ilma kummikuta.

Mul ajab siiani muigama. V: Ränduri

Kivi sai ikka igast ilmakaarest patsutatud, silte ja märke ülima põhjalikkusega uuritud. Algse äraarvamismängu tulemusena jäi kumbki oma versioonile kindlaks. Hädaabi kõne Jussikesele ei andnud otsest vihjet, kuid nagu ikka-hädalda ja kohe leiad. Tegemist on tõeliselt suurepärase kvaliteetaardega. Aitäh! Sisse puges TB, EV

Toimus kiire päevaplaani muudatus, kui Priit otsustas uut aaret otsima minna, siis ka teistel tuli tahtmine sama teha. Vurasime kohale, tõmbasime kummikud jalga ja solberdasime vees ja hakkasime otsima, kui seda sedasi nimetada saab. Tore kivi, märg jalg ei seganud ja päike paitas pead. Aarde kohta kohe ei saagi väga midagi öelda - just selline ongi minu silmis üks korralik aare. See sõit oli siia tuleku vääriline. Edasi raputasime Priidu maha, et siis veel avaldamata NKT seeria avamiseks ettevalmistusi teha :)
Suur kummardus aardepeitjale.

 1 

Järve teine kallas paistis kindlalt kätte ja vesi üle sõbrast säärikute ei tulnud. Airil tuli küll läbi sääriku veidi aga see polnud eluohtlik. Kivi see-eest oli tublisti üle pea kuid õnneks ka see ei tekitanud peavalu. Siltidega tutvusime põhjalikult aga logimise aluseks nad kumbki ei sobinud. Logisime mõnusal pingil istudes ja põlvele toetudes. Me kõik oleme vaimustuses hästi teostatud aardest. Täiesti aasta aarde kandidaat.

Ilm oli ilus ja aare nutikalt peidetud. Tore koht. Aitäh peitjale!

 1 

Geojumal oli täna meiega! Marimetsa aarde juurest jõudsime nii täpselt parklasse, et jõudsime autosse istuda ja siis keerati üleval vihmakraanid pärani. Mõtlesime end pisut kosutada Haapsalus Hermanni juures, kuid kokkadel oli vist köögis kiire ja toiduga läks aega. Ajaviiteks otsisime arvuti välja ja avastasime, et uus aare on avalikustatud kolm minutit tagasi ja veel nii lähedal meie tänastele plaanidele (Vööla meri ja Nõva puhkeala). Otsustasime, et ega see aare nii kiiresti kaduma ka saa minna, sõime oma lõuna lõpuni, otsisime üles paar seni leidmata aaret Haapsalu linnas ja siis suundusime kivi otsima. Kivi leidmine oli lihtne, aardega läks natuke rohkem aega, aga sai temagi üles leitud. Vinge teostus! Taskulampidega andis ikka tükk aega pimedas metsas ümbrust uurida. FTF läks logiraamatusse kell 19.35. EV, J: nööbid. Ja sellega oli vedamine selleks päevaks läbi - järgnes kaks mitteleidu!