Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Läänemaa Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 1.5 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
AASTA AARE 2012
Järvekivi on üks parajalt suur kivi ja sellepärast, et erinevatel põhjustel on seal palju käidud, tekkis mõte sinna ka üks aare peita. Kindlasti tundub, et peidukohtasid on palju, aga........
Aarde leidmiseks on vaja rahulikult asjasse süveneda ja loogiliselt mõelda. Aardekarp paljastab ennast ilma abivahenditeta.
PALUN MITTE KAEVATA, SONKIDA/SORKIDA, LÕHKUDA LOODUST, KASUTADA TÖÖRIISTU ERINEVATE OBJEKTDIDE DEMONTEERIMISEKS, KASUTADA ÜLEMÄÄRAST JÕUDU. PALUN TAASTAGE ALGNE SEIS PEALE AARDEKARBI TAGASIPANEKUT.
Kummikud on soovituslikud.
Palun autoga kivini mitte sõita. Maapind pehme ja jäävad sügavad jäljed.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid: soovitan (61), lahe_teostus (31), 2012_aasta_aarde_kandidaat (25), aasta_aare (2), gpsita_leitav (2)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC3YT5X
Logiteadete statistika: 165 (91,2%) 16 25 2 1 1 0 Kokku: 210
Siin olen kolmas kord. Eelmine kord sai küll leitud aga superaaret vaja teistele ka promoda. Kummikud on siin vist igal ajal vajalikud. Vihjasin aarde juures küll igatpidi aga lõpuks väideti et ei ole ju võimalik et asi nii toimiks. No ja tegelikult et toiminud ka. Peab ikka soojal ajal uuesti proovima. Jõudu ja tervitused aarde omanikule! Tore kui hea asi ikka elus hoitakse.
Proovisime läheneda ühelt või teiselt poolt, aga kummikuid polnud ja sulavesi oli põlvini. Tuleme suve poole uuesti.
Minu matka teine päev. Olen täna juba 10 km maha marssinud. Kuulsin järve ääres, et siin kandis pidi lausa angerjat liikuma. Kivi oli küll ilus ja suur. Aga tunnistan olin kodutöö tegemata jätnud ja aega oli mul otsingutes 15 minutit.Eks kohtume jälle.
Vist oli veel 22. kuupäev, kui ma esimest korda selle aarde nulli läksin. Kohe kuidagi pole ma siiakanti sattunud ja nüüd ka keset pimedust. Aga otsustasin nulli ikka üle vaadata. Tegin paar tiiru ümber muljetavaldava kivi ja arvan, et näppisin õiget kohta ka. Aga avanema ma teda ei saanud ja väsimus ning pimedus murdsid liiga tugevasti. Mingeid geokõnesid ma tegema ei hakanud. Kunagi valgel ajal tulen uuesti, sest nüüd on kihk sees.
Kummikuid vaja polnud. Sai pikalt aaret otsitud igalt poolt. Üks objekt tundus kahtlane, aga kuidagi ei saanud lahti. Nüüd kuuldes omaniku vihjet tunduvad teiste vihjed väga loogilised, kahju et kohe ei mõistnud. Plaanime aaret kunagi veel külastada.
Seekord jäi leidmata,ju peab natuke istuma ja mõtlema:)
Teine katse selle aardega. Peale sügisest käimist on keegi tublid inimesed kivini viiva raja puudest tühjaks raiunud ja kivi ümbruse ka. Nüüd on lihtsam seal ringi vaadata ja pildistada ja tee pealt paistab kivi ka paremini kätte. Seekord võtsin otsingule kaks väikest abilist kaasa ja nuputasime seal kolmekesi - peale seda, kui olin nad süles üle märjemate kohtade kivini tassinud:) Vahepeal ikka täitsa lootus kadus ära ja siis istusime niisama sooja päikese käes ja ajasime juttu. Mulle tundub, et me jõudsime selle aardega juba poolele teele, aga ega see ei loe, sest üles me seda ikkagi ei leidnud. Kui jälle sinnakanti satub, peab uuesti üritama:)
See oli huvitav. Loomulikult tegin kivi ümber päris palju tiirusid ja piilusin igale poole alla, taha ja otsa. Siis istusin ja lugesin logisid ja peale seda hakkasin otsima kahtlust äratavaid asju. Neid on ju seal päris mitmeid ja üritasin siis neist mingit mõtet edasi arendada, aga ju siis jäi sel korral nutikusest puudu. Ausalt öeldes jäi üks nendest asjaoludest mind küll kummitama selles mõttes, et ma olen millegipärast veendunud, et see aare just selle asjaga seotud on. Aga seal õhtuhämaruses ja kusagil metsas paugutavate jahimeeste häälte taustal siis ei olnud vist enam piisavalt erksust mu mõttemaailmas, et see aardepeidik üles leida. Ehk teine kord.
Jäi leidmata, tegelikult küll ka otsimata, sest üksik jalgrattur oli sättinud ennast sinna einestama. Kivi nägin ära ja kuna seal kandis kindlasti veel ka sellel suvel liigun, siis ei hakanud isegi küsima, kas ametivend - geopeitur. Tahaks ise seda Aasta Aaret 2012 otsida ja leida! Jõudu kõigile!
Tutvusime piirkonnaga, kuid kuna lapsgeopasun oli lauluhääle harjutamise meeleolus, jäi lahendus vormistamata. Idee siiski olemas. :)
Kui pakuti küüti läänemaale, ei pidanud aru pidama. Selge et kandidaat tuleb üle vaadata. Aga mina:
Kivil istus väike konn
Mõtles et ta peitja on.
Koivad välja sirutas
Päiksepaistel soojendas.
Aga kuskil aare on
Selge et ta peidus on
Ajusid siin ragistan
Tulemuseks nulli saan.
Suvel jälle! Tänud!
See on kindlasti enne AA 2012 valimist kohustuslik otsing, tundus meile. Tulimegi Haapsalust üle Noarootsi jäätee rõõmsalt päikseloojangul otsima. Kummikut polnud vaja, kõik on jääs (-12 C) ja ka lisaks paksu lume all. Midagi nägime, midagi kangutasime mõõdukalt, üritasime hea ja kurjaga, isegi kavalusega, aga mitte ei midagi (vähemalt aaret) ei tulnud välja. Leppisime, et kas me õiget peidikut üldse ei näegi või ei avane see nii nagu vaja. Jääb kevadist kummikuaega ootama, peab ju enne mai lõppu ära käima.
Hakkas juba hämarduma, kui siia jõudsime. Oi, kus me müttasime ja mõtlesime aga jõudsime lõpuks järeldusele, et kevadel peab enne aasta aarde hääletamist siia tagasi jõudma, enda teooriaid kontrollima.
Väljas oli loojuv päike ja kiirelt jahenev ilm. Kivi juures ja peal korralik lumekate. Jõudsime nulli ja märkasime kõik kohe ühte kunstlikku objekti. Istuda polnud järelemõtlemiseks kellelgi aega kogu aur kulus mõttetööle. Kummikutega polnud seal midagi teha jää kivi ümber oli paksem kui merel kohatud. Kuna olime ühes idees ja objektis kinni siis ei leidnud. Autost lahkudes -7 oli autosse tagasi minnes saavutanud juba -12. Keerasime nina kodu ja sauna poole. Tuleeb tulla tagasi koos putukatega.