Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Viljandimaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 3.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Viljandi vallas asuva poldri näol on tegemist poldritammiga, mis piirneb ühelt poolt paarikümne aasta eest rajatud heinamaade ja kogujakanalitega ning teiselt poolt Võrtsjärvega. Poldri ehitusel rajati puhkeala kaguossa Tarvastu jõe suudmesse ka sadamakanal, mis võimaldab paatide ja väiksemate laevade randumist ning loob suurepärased tingimused purjespordiga tegelejatele. Seetõttu on puhkeala praeguseks kogunud tuntust erinevate purjelaagrite korraldamiskohana.
Põhiliselt kasutatakse puhkeala hetkel kohalike elanike ujumiskohana, kuna sadamakanali kõrvale on loodud ka väike liivarand - rookamarast puhastatud 60 m laiune rannariba. Puhkealal on aga suur potentsiaal piirkondliku tähtsusega liivaranna rajamiseks, kuna tegemist on Võrtsjärve läänekaldal ainsa avaliku (munitsipaalomandis) supluskohaga, mille ümbruses on looduslik liivapõhi.
Seoses Võrtsjärve Väravate loomisega on Tarvastu poldri puhkeala planeeritud läänepoolse Väravana, mille eripäraks võrreldes teiste järveäärsete puhkealadega on purjespordi keskuse ning jahisadama loomine. Lisaks näeb detailplaneering ette tervikliku lahenduse nii majutuse, teeninduse (infokeskus-teenindushoone olemasoleva pumbajaama baasil ja jahisadama teenindushoone) kui vaba-aja veetmise võimaluste (mänguväljakud, linnuvaatluseks laudteed läbi roostiku, ranna laiendamine, kalastustiigid jne.) loomisel.
Aare on osa Võrtsjärve Väravad aarete sarjast. Iga aarde (Võrtsjärve Väravad 1-7) konteineri kaane alt võib soovi korral leida arvud, millest koosneb Võrtsjärve Väravad 8 aarde mõistatuse lahendus.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: http://www.vortsjarv.ee
Aarde sildid:
lumega_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC415Z3
Logiteadete statistika:
123 (88,5%)
16
9
4
4
0
0
Kokku: 156
Tean, et olen siin otsimas käinud ja nüüd vaatasin, et lausa kaks aastat tagasi. Tookord lahkusin leiuta, aga nüüdseks on torn kinni pandud, lausa plangud trepi ees, seega see kitsendas tunduvalt otsinguala ja nii see leid tuligi, enam ei mingeid probleeme. Kuna torn kinni, siis kuigi ümbruskonnas oli mugusid murdu, siia ei kippunud neist keegi. See oli nüüd tavaväravatest mul viimane, eks paistab, kas saab selle boonuse kah paika ja millalgi ära logida. Mul küll ühest väravast jäänud numbrid üles kirjutamata, aga õnneks niisugused numbrid puudu, mis tuletatavad. Tänud peitjale neid väravaid ära märkimast ja aardeid peitmast.
Pisut aega võttis tolle linnu otsimine. Leidsime linnu lennuki taolise märgi aga polnud kasu. Viimaks saime ka peiduka kätte. Tänud
Eriti sombusel ja hallil päeval tuleb ka jalgu sirutada. Torni küljes on tõesti silt Varisemisoht ja täitsa põhjendatult. Mõned vahekorruste piirded on lahti ning ilusti on näha kohti, kus seen puidu kallal oma tööd teeb ja seda pehmemaks närib. Õnneks aarde leidmise jaoks polnud torni vaja minul minna, leidsin korrektselt markeeritud ja logiraamatut sisaldava konteineri tornist väljaspool seistes. Panin oma nime logiraamatusse kirja ja numbrid mõistatuse tarbeks oma märkmetesse kirja. Tänud peitjale selle koha tutvustamise eest!
Leitud. Torni jalamil on kiri "varisemisoht".
Selle sarjaga siis peaaegu ühel pool. Kraamisin päikselise päeva puhuks aerulaua lagedale ja läksime siit noorpeituriga järvele. Oli ilus küll sõita, aga Tondisaarde ikka ei viitsinud mõlada. Topsikuid leidsin lausa kaks tükki ja logide järgi tundub et vist peaks kolmas ka veel olema. Aga ühe koristasin ära ja sissekandega paberirulli lisasin raamatu juurde, eks peitja vaatab, kas aktsepteerib. Kuiv ja korras, tänud peitjale.
Tänase päeva reisiplaan oli , teha tiir ümber Võrtsjärve. Kas ka aardeid leiab, see on küsimus. Tundus, et vahepealne sula oli hea, praeguseks aarete otsimiseks. Suured tänud peitjale aarde eest.
Ühtegi võõrast silma polnud ja suundusime rahulikult torni. Topsi leidis Silver ja nägi ju täitsa aarde moodi välja, aga sees vaid juhend. Panin nimed sellele kirja ja otsisin igaks juhuks ka mingit teist topsi, aga jäi leidmata. Ehk siis ikka oli õige asi. Aitäh kutsumast!
Torni ümber oli mõned seltskonnad, kuid ruumi jätkus meilegi. Päris korralikult kõikuv vaatetorn. Kui hetkeks torni omapäi jäime, tegime kiire vaatlusringi ja üsna lihtsalt jäi ilusti markeeritud aardetops näppu. Panime nimed kirja, sest juba lähenes järgmine noortekamp. Kiirel logiraamatu vaatlusel märkasime, et viimane logi oli aprillikuust. See tekitas kahtluse, et kuskil on ka teine konteiner, kuid kahjuks meil seda enam otsida polnud võimalik. Mingit rasket kõrvahaigust põdevad noored vallutasid torni ja nende käevangus olevast sangast tulev tümps kostus ilmselt ka Võrtsjärve teisele kaldale. Ei mingit looduse- ja linnuvaatlust. Aitäh peitjale.
Täna logides näitab kalender juba augusti kuuendat päeva. Loen, et Helen ja Salme nägid logiraamatus viimast logi, mis oli aprillis kirjutatud. Sellest saab vaid järeldada, et tornis on 2 konteinerit :( Privaatselt võin kirjeldada, kus asus meie leitud konteiner. Tegin sellest tol korral ka pildi :).
Kuna peidetud oli nii, et torni ei pidanud juppideks lahti võtma ja leidmine käis ka suht kiirelt siis suured tänud ilusa vaate eest!
Me küll leidsime aarde aga ausalt öeldes on on viimasel ajal otsimise meeldivuse listis viimaseid kohti haaramas need puuladavad, traktorid ja tornid
Ilm oli küll tuuline, aga see ei seganud rahulikult poleerides ja vahepeal järvevaadet nautides ronimist mitte sugugi. Ühelt maalt läks küll pisut kiireks, sest samasse suundus üks muguema kahe põnniga ja neile me vahele jääda ei tahtnud. Õnneks jõudsime logitud ja kavalalt peidetud aarde ka samamoodi tagasi pandud. Aitäh peitjale!
Pelgasin pisut. Torniaarded pole just kõige kergemad minu jaoks. Suur oli minu üllatus kui aare väga avalikult mulle vastu vaatas. Panin topsi pisut varjulisemasse kohta vast kümmekond sentimeetrit eemale. Tänan!
Aare leitud puhtjuhuslikult, ei olnud peidus ega midagi. Sai pandud vähe varjulisemasse urgu et igaüks otsa ei komistaks sellele.
Leitud. Aardes on logiraamat põhja surutud. Seda kätte ei saanud. Ehk järgmisel otsijal on pintsetid vm hea tarvik kaasas.
Siin käisin 4 aastat tagasi, kuna hooldusvajadust polnud üleval, siis sõit läks täitsa tühja. Oli veebruar, külm ja lumine. Olin tookord pahur lausa, et uuesti kütust pean põletama.
Tänagi oli kahju, kuid vaade täna super, päike lõõskas, rahvas jalutas, oli nii ilus. Ma tänan, koht vajab aaret kindlasti!
Väga huvitav paik ning siit hea vaade järvele. Olime siin täiesti esimest korda. Ikka jagub neid kohti Eestis, kuhu seni veel sattunud pole, aga tänu aardejahile satume. Täname!
Käisin ise otsimas ja logimas. Mööda treppe üles minnes sai ikka visuaalne ring igal korrusel ära teha. Viimaks jäi punane kork silma ja saigi logi kirja. Tänase päeva viimane aare ja ka Väravatele on ring peale tehtud. Täname!
Kaardil nägi tee aardeni välja nagu kitserada, seega oli üllatus suur, kui kogu tee kulges asfaltteel. Jälle üks meie jaoks täiesti avastamata pärl. Läheduses oli ainult paar kalameest ja nii mõnus rahulik oli vee ääres. Aarde leidsin pool kogemata korra puhates. Aitäh siia juhatamast!
Ka siin pole varem käinud, lahe , korralik torn. Eks ilusa ilmaga oleks olnud ilusam aga koht nähtud ikkagi ja logi kirja pandud. Tänud, et siia tõid.
Ilus koht tehtud. Suvel arvatavasti ülerahvastatud aga mõnus koht puhkamiseks... Aitäh peitjale siia juhatamast!
Ümberringi ähvardasid sajupilved, kuid veel olime hoitud. Mudase Võrtsjärve nägemine oli suursündmus, mida tervitasime päeva esimeste karastusjookidega. Aarde leidmiseks pidi ootama kolmanda silma avanemist ning ooteaega sai sisustatud üldfüüsilise treeninguga treppidel ja taladel. Aitäh!:)
Jõudsime oma jalgrattatuuri raames esimest korda peaeesmärgi juurde - Võrtsjärve äärde. Sobiv aeg tähistamiseks ja esimeseks mitte alkoholi propageerivaks pildiks. Proovisime teel torni tippu aaret üles leida, et siis seal chillida ja puhata. Nii hästi aga ei läinud ja saime mitu korda üles-alla käia. Aarde leidmiseks tuli lausa geokõne appi võtta. Väga osavalt peidetud aare jäi lõpuks Merilinile silma. Tänud!
VV seeria kuues, mille juures olin kunagi juba tõeliselt ilusa ilmaga käinud. Toona jäi leidmata, vist isegi polnud midagi leida. Täna aga juba küll. Võrdlemisi kõrvalisest kandist hoolimata, leidsin logiraamatust eest lausa kahe eelneva kuupäevaga sissekanded.
Ei saanudki kohe otsima hakata, pidime ootama kuniks mugud lõetasid sihtotstarbeliselt objekti kasutamise. Ka siis pikendasime otsima hakkamise aega kuna mugudel oli just parajas suuruses koer tornis kaasas ja nii Exe sai natukene rahmeldada. Aaret otsisime omajagu aga lõpuks vihje abil sai leitud. Aitäh!
Kaardilugeja prognoos oli see, et siin võib ööbimisvõimalus olla ning seetõttu jätsime just selle aarde päeva viimaseks. Ei pidanud Kaupo sisetundes pettuma ja tühi lõkkeplats koos lõkkematerjaliga ootas meid saabudes ees. Esmalt läitasime lõkke, püstitasime laagri ning lasime lauluõlil kurgust alla valguda. Mingi hetk meenus siiski ka aare ja kobisime torni juurde. Proovisime jah seekord ilma lisainfota pimesi hakkama saada ja see kukkus meil üsna hästi välja ning uue päeva esimestel minutitel läksid nimed logiraamatusse. Taandudes laaglisse, trehvasime veel üht Austria rändurit kes oli sääskede eest pakku pugenud tornini viiva raja pealsele lagedale alale. Tundus üsna veider koht ööbimiseks, aga eks igaüks teab ise kus ja mis olema peab. Kutsuti veel ostima Austias aaret mis pidavat veel sügavamal olema kui meie meistermullitaja. Seekord lükkasime küll pakkumise tagasi aga jätame meelde. Lõkke ääres jorisedes möödus aeg kiiresti ja kui hakkasime juba magama minema, ilmusid ei tea kust 2 ratturit välja. Üks rohkem purjus kui teine. Toredad sellid olid ja uneaega tuli edasi lükata. Kui aga lõpuks päriselt uneaeg peale tuli, pakkusin neile viisakusest meie lõket ja kõrvalkrunti edasi jäuramiseks, aga neil pidi läheduses vana hea koht pumbajaama juures juba olemas olema. Kui me hommikul lahkusime, siis leidsime tüübid kuskil võsas magamast. Ma nende nahas küll ei oleks tahtnud olla.
Aarde eest tänud, ilus koht.
Tallinnast tulles mõtlesime pikalt, kuhu me telkima tuleme. Algselt oli plaan Karksi-Nuia lähedal, aga ühtegi head kohta ei leidnud. Siis mõtlesime Mustla kanti. Siin aga ei näidanud ühtegi lõkkekohta. Vaatasin aarde logisid ning lootsin, et äkki on siin sobilik koht vähemalt telkimiseks. Tulime kohale ja leidsime lõkkekoha ja murulapi telkimiseks. Tegime lõkke üles, käisime aaret otsimas. Kuna meil kuhugi kiiret ei olnud, siis otsisime aarde üles ilma raskusastmeid ja suurust vaatama, õnnestus. Teel telgi juurde kohtasime austrialast, kes oli üksinda autoga tulnud Baltimaadesse uudistama. Kui olime juba magama sättimas, tuli kohale kaks ratturit. Oh seda nalja, mis nendega sai.
Mõnus vaade. Paraku jäi torni ronides tunne, et kellegi lõunasöök jäi seal meie tõttu pooleli. Tegime oma salajased teod kiirelt ära ja ehk sai eine jätkuda. :)
See on nüüd mu viimane leidmata värava-aare. Kaheksanda koordinaadi sain kokku klapitatud, aga siia pidi ka ikka tulema seda aaret otsima. Lähenedes aardele lipsas auto eest rebasepoiss läbi, põllu peal olid uhked suured luiged. Alguses ei uskunud oma silmi ja arvasin, et need on tuules lapendavad silorullikiled vmt, aga luiged, mis luiged. Aarde ligidal nägin täna teist kollast liblikat. Selle looduse peo tunnistajana jõudsin aardeni ülevas meeleolus, aga see langes veidi, kui sain aru, et nüüd peab see ära tulema. Pean kõrgele torni ronima. Ronisin kiiresti ära, jube võidukas enda üle. Siis tuli reaalsus koju, kui kõrgel ma olen ja kuidas tuul ka kõigutab. Viskasin pikali ristseliti viimase plate peale, et ma ei näeks enda ümber. Siis pikutades vaatlesin võimalikke peidukaid, kuid midagi kasulikku ei tuvastanud. Kirjutasin ahastava vihjepalve Kerlile, kes halastas mu peale siis, kui olin nurgas juba looteasendi võtnud. Päris emotsionaalne aardeleid taas, aga vinge päev jätkus. Aitäh!
Ilus plaan tornis ära käia takerdus kohe alguses selle taha, et Kusti jaoks, kes muidu on väga väsimatu ja seiklushimuline kaaslane, osutusid trepiastmed liiga järsuks. Ei jäänud muud üle, kui ise tugevaks hakata ja temast sülekoer teha. Loodetavasti hindas ta nähtud vaadet kõrgelt. Aarde leidmine käis lausa nii kiiresti, et ma ei jõudnud otsimisele mõtlemagi hakata, kui Jaanal see juba peidukast välja võetud oli.
Marta, Villemi ja Kustiga geopeituse retkel. Väga ilus koht! Aarde leidsime ka kenasti.
Tulime teist korda siia tagasi - esmalt selleks, et viimane vihje kätte saada, teisalt selleks, et selle torniga lepitust saada eelmise mitteleiu tõttu. Jooksime tükk aega üles-alla-vasakule-paremale-ümber torni ja otsisime kõik eelmisel korral välja otsitud peidukad läbi. Kuid mitte midagi. GPS keerutas veel hullemini kui meie ise. Ei olnud ka sellest kasu. Pidin kiire vihje küsima ning vastus tuli õnneks kiirelt (aitäh abilisele!). Edasi läks kuidagi pooleldi õnne peale ning kui vaatasin uuesti sinna, kus juba korra olnud olin, leidsin paari cm kauguselt ka aarde. Viimane vihje käes ja see täpp kaardil õiget värvi! Suured tänud seeria eest!
Tornist sai vaadet nautida ja ka pilte teha. Aitäh taastamast! Teel aarde juurde sai möödutud jahimeeste autodest, kes olid kogunenud tee äärde. Teeolud olid üpris jäiselt libedad. Ilm aga kevadiselt soojakraadidega ja päiksepaisteline.
Viimane väravate aare meie jaoks ja peab nentima, et ka kõige ajakulukam. Poleerisime kõikvõimalikke kohti, isegi topelt. Üles-alla sain kaks korda joosta, siis hakkasin viimast hoolduslogi süvaanalüüsima. Ütlesin Erlele, et lähen poleerin veel pisut. Kõik küljed said läbi poleeritud ja lõpuks jäi topsik näppu. Ma ei tea, kui see sellisest kohast ka kaduma peaks minema, siis on maailmas midagi ikka väga valesti :) Autos hakkasime numbreid kokku lööma, aga selgus, et ühe korgi jagu materjali oli ikka puudu. Kuna ausad logid olid igalpool kirjas, siis need puuduolevad numbrid küsisime. Lõpp on nüüd teada, aga jääb praegu veel ootele. Aitäh! :)
Saabudes oli kõik inimtühi, aarde paistis kaugelt kätte. Kuni logisime ja ujumise käis paar autot parklas tiirutamas, aga meile keegi ei lähenenud, saime rahus logida. Kahtlen, kas tops ikka oli õiges kohas, aga jäi praegu nii nagu oli. Kui ta nii peabki olema, siis kahtlustan, et ta seal kaua ei püsi.
Saabudes oli kolm mugu parajasti ujumisega tegelemas, aga aarde otsimist nad õnneks ei seganud. Tops jäi üllatavalt kiiresti näppu. Tänud peitjale!
Siin läks lihtsamini kui kartsin. Vihjest ei saanud aru, aga väga end sellega ei vaevanud.
Leitud ja logitud. Kaunis koht loojangu nautimiseks. Tänud peitjale!
Pikalt nädalavahetuselt koju sõites tuli mõte, et logiks selle aarde ja käiks ujumas. Mitu autot oli parklas ja keegi liikus ka torni juures. Läksin siis käterätt õlal kohale, üks noormees istus kividel ja kirjutas(vist luuletust :-) )ja mitu inimest ujusid. Ronisin siis torni, terve kõrgusesse mineku otsisin :-). Ei leidnud miskit. Üleval siis vaatasin loojangut ja ujujaid ja siis tulid 2 ujujat veest ja lahkusid, tuli ka kolmas ja ei lahkunud, jäi "luuletajaga" lobisema. Mina ikka otsisin. Ja siis minu silmad avanesid ja logisin. Ujuma ei läinud, "luuletaja" sõbralt sain vihje, et kaua madal ja mudane põhi. Tänud peitjale.
Parkla oli autosid paksult täis. Mingid suvepäevad ja vaatlustorni jagus neid hulgaliselt. Oletatavas nullis jagasid kaks tibi oma probleeme. Õnneks kostus lõunasöögi signaal ja sai rahulikult otsida. Aare oligi praktiliselt nende jalgade all. Aitäh.
Ilus suvepäev oli siia toonud hulga mugusid. Küll õngemehi ja paadiomanikke. Aardeotsimist nad ei seganud. Kunagist liivarand-ujumiskohta enam ei ole, seal on kõrkjad taastanud oma leviala. Ilmselt on kohalikud laisad suplejad. Vaade tornist oli kena. Seekord vaatasin ka aardekonteineri korgialla ja sain vajalikud andmed. Kunagi varemleitud selle seeria kaks aaret tuleb nüüd uuesti ülevaadata, kuna tookord korgi alla ei vaadanud. Tänan kena aardeseeria eest.
Seeriat kokkuvõttev aare oli küll selleks ajaks juba leitud aga nüüd siis kogu seeria ka logitud. Tänud!
Leitud :) Kõigepealt oli tükk tegu, et aare kätte saada ja pärast jälle tagasi panna.
Käisin siin eelmisel varakevadel otsimas aga siis selgus, et aare oli ajutiselt kättesaamatu ja hiljem suisa arhiveeritud. Olin rõõmus, kui aare taastati, sest mulle siit avanenud vaade väga meeldis. Eriti äge võiks siin päikesetõusu ajal olla (oleme otsustanud tulla seda siia lähiajal vaatama:)). Kuna ma Võrtsjärve Väravate lõpu arvutasin välja ilma selle aardeta, siis väga kiiret ei leidnud sellega olema. Seda enam, et ma siiapoole Võrtsjärve väga tihti ju ei juhtu.
Täna olime Tarvastu metsades liikvel ja loomulikult tulime siitki läbi. Väga uhke oli taasavatud aarde logiraamatusse nimi sisse kirjutada. Küll aga ei ole minu arust ei uuendatud aarde maastik ega ka peidukoht 1.5 :)
Tänud aarde taasavamise eest! Kena koht. Jälgides kui palju autosid siin otsimise ajal käis, võib arvata et koht on armastatud ka kohalike ilunautlejate ja kalameeste poolt :)
Aare oli kodus küll. Koht oli ka super - veetsin sealset rahu nautides vist üle tunni aega. Hea teada neid häid kohti.
Taas koht, kuhu me ilma geopeituseta ei satuks. Kuna parasjagu läks üle pilv, mis hoovihma puistas, istusime autos ja jälgisime luigepere toimetamisi. Kui sadu järgi jäi, logisime kiirelt ning käisime tornis mäslevat Võrtsjärve vaatamas. Täname!
Olin unustanud selle eesti lehel logida. Koht oli äge ning samal ajal tundus seal miski laske purjetamislaager toimuvat. Õnneks saime oma asja ära aetud ilma tähelepanu äratamata. Tornist avanes kena vaade. Aitäh
Tänase retke viimane leid. Kõigepealt leidsin loogilisest kohast mudelauto, aga kuna kuskilt logiraamatut ega lõpu koordinaate välja ei tulnud, siis otsisin edasi. Veidi aja pärast tuli ka õige asi välja. Logisin ära ja tähendasin omale vajalikud numbrid üles. Aare korras, kirjutusvahend oli vaid puudu. Aitäh peitjatele.
Sünnipäevaseltskonnaga tagasiteel Viljandist otsustasime ka natuke aardeid otsida. Helve teadis seda kohta küll ning ka viltuse torni lugu. Nüüd aga on see taas otseks seatud ning ka vaatlejaid oli kohapeal küll.
Meid nad siiski ei seganud ning aare jäi mulle pihku nii kiiresti, et esialgu ei saanud ma isegi aru, et tegemist on aardega, kaaslastest rääkimatagi. Lahe peitmisviis igatahes! :)
Seejärel ronisime Susasnnaga torni ja nautisime vaadet peegelsiledale päikeseloojangus roosatavale järvele, kust pilvetupsud vastu peegeldasid. Et põnevam oleks, kõigutasin natuke torni ka ja siis ronisime alla tagasi, et järgmise aarde poole suunduda.
Siia polnud me küll varem sattunud ja missugune ilus tee järveni läks. Torni ronimine jäi seekord ära, kuid aardega läks küll ruttu. Me ei olnud siin ka päris üksi, sellepärast alustasime pärast logi kirjutamist kohe kojusõitu. Aitäh!
Aarde leidsime kiiresti, saime ka numbrid, aga kahjuks ei olnud mahti tornis käia, kuna tahtsime jõuda mitte päris pimedas Tarvastu linnuse aardeni. Nüüd aga on teada, mis koht see selline on ja võib kindel olla, et viimaseks see külastus ei jää :)
Aitäh!
Siia jõudes hakkas juba hämarduma. Kahjuks jääb sellel kaldal päikeseloojang ka teisele poole. Torni ei roninud, aarde leidsime. Saime ka neljandad koordinaadiosad "Võrtsjärve Väravad 8" aardele, paraku vist praegu rohkem polegi võimalik.
Aitäh juhatamast, minu jaoks uus koht!
Siin läks väga lihtsalt kuna aare paistis kaugele. Proovisin tagasi panna veidi vähem silmatorkavalt. Pärast geopäeva tulime siia jäärajale sõitma - päris tore oli :)
Aare leitud,tornis käidud.Tänud kohta tutvusamast.
Seekord jäi aare leidmata. Küll leidsime viltuse torni, mida olgem ausad, pole väga raske leida, ning hirmude ületades sai seal ära käidud. :D
Leitud, logitud, õnneks ei olnud kedagi ümbruses. Aare paremas korras kui torn, mis seisab trossidega püsti. Tänud peitjale.
Ilm oli kehv ning kohapeal oli vaid üks mugu, kes eemal õngitses. Tema meie otsinguid ei takistanud. Aare sai kiiresti leitud. Tänud vahvat kohta tutvustamast, teine kord siit hea paadiga Võrtsjärvele minna!
Torn ikka viltu, aga aare see-eest korras. Aitäh!
Tore, et sinna asfalttee läks :) Esimest korda elus nägin ka Võrtsjärve ära. Aarde juures oli loomulikult jälle mugu. Miks jälle, see selgub ka peagi. Õnneks sain ma aarde tuvastatud ning üsna märkamatult ta ka kätte. Logisin ning tegin vajalikud märkmed. Siis hakkasid õnneks mugud ka minema ning asemele tulid uued :) Ning kui ka nemad läinud olid, sain lõpuks aarde tagasi ning edasi minna. Aitäh!
Pioneerisarnased kodanikud tegid köit rebides tõesti põrgukisa. Seega vaatasime et kähku logitud saaks ja minema.
Siin üllatasid miskisse laagrisse nimega "Merikotkas" kogunenud noored köieveo ja kisaga. Hiilisime oma logi kirja ja kiirelt minema. Aare korras, aitäh!
Aarde läheduses käis suuremat sorti möll ja ega järvelgi üksteisele armu ei antud. Mingi jahtklubi laager oli sinna maha pandud ja uhkete nimedega telgid püsti tõmmatud. Kraavi kaldale olid rivistatud purjekad ja osad kihutasid purjede lehvides veel järvelgi ringi. Hiilisime kui pahad vaimud aarde juurde ja haarasime sellel natist. Õnneks oli laagri valve nõrk ja meie kohaolekut ei tuvastatud. Koht ise on aga lahe. Viltusesse torni me seekord ronima ei hakanud.
Oi kui palju rahvast siin täna oli. Õnneks oli keegi taibanud aardele varjuks ühe suure musta maasturi parkida. Seega ei olnud logimine märkamatuks jäädes üldse keeruline. Imetlesime viltust torni :) Olime just näinud sellest tornist üht suurepärast fotot - valges lumes seisev viltune torn, taustaks Eestimaa sinine taevas lumevalgete pilvetopsudega.
Mina ja Siim vaatasime torni, Taavi vaatas kaht trossi, mis torni püsti hoiavad. Siim oli kindel, et torn on kaldu selleks, et paremini vettehüppeid teha saaks. Me Taaviga oleme vähe kauem elanud, kärpisime ta tiibu sel mõttelennul. Aitäh!
Võrtsjärve Väravate viimane leitav aare. Kui keegi teab, siis mis teema selle 7-ga on? Igatahes 8. jäi meil leidmata 2 puuduva lüli tõttu. Ehk järgmisel korral siiski saame kätte ka selle. See oli koht, kus isegi oleks võinud telkida. Kahjuks või õnneks oli üks noorpaar meist juba ette jõudnud ja ei olnud sellist tunnet ka, et ajaks oma elamise nende kõrvale üles. Niisiis jäädvustasime fotole kõik vaatamisväärsused, logisime ja otsustasime sel ööl edasi seigelda. Mõnus :) EVEJ
See oli üks paras peitusemäng, eriti tagasipanemisega. Kaks kalipsodes tegelast pakkisid lohet, aga see eriti ei seganudki. Küll oli üks jämedamat sorti tegelane toonud oma moori tuult ja värsket vett vahtima, aga ei saand teda muidu kuidagi autost välja, kui pidi pagassist spinningu võtma. Millises suhtes need kolm omavahel pidid olema, me päris täpselt sotti ei saanudki. Ja ega nad vist isegi teadnud, sest seni kuni nad klaarisid, et kes millise spinningu otsa külge ja kuidas, saime me topsi tagasi. Tuul oli ilge, pidi need infotahvlid peaaegu pikali puhuma. Ja et tornidele tänapäeval ka Pisa testi tehakse, oli meile uudis. Aare korras, aitüma! Ja kohalikud, millal siia kanti järgmine aare tuleb? Rahaga aetakse ju reha kokku...
Ah poldril või? No miks ma siis poldrit ei tea! Kohalikud käivad siin pumbajaama juures ujumas sestsaadik kui Kivilõppes rand võssa ja kinni kasvas. Siis kui ma väike olin, oli ka meil poldril oma heinamaalapike, sai tööd rügatud, heina keeratud, kaarutatud, rõuku tõstetud, traktori kärusse laetud ja siis kõrgel heina otsas koju sõidetud. Vahel käisime lihtsalt metsmaasikaid otsimas või vihtasid tegemas. Jajaa. Küll oli nüüd kummaline tunne sõita poldrile mööda asfaldteed.
Küll olid ikka käänulised teed. Nägin nüüd kah lõpuks Vaatleja seeria ühe võimaliku asukoha ära. Hetkel torn külastuseks suletud. Ootame ära, kuni see taas sirgeks sätitakse. Siis on kõik võimalik.
Aaret otsisime juba päris pimedas. Autotulede ja taskulampide valgel. Leidmisele kulus ikka mõni huvitav hetk. Aare korras. Tänud tegijale!
Õues oli juba pimedaks läinud, kui selle aarde kallale asusime, kuid meid see ei heidutanud, meil olid umbes kolmest aardest lampidega võtmehoidjad kaasa võetud, ühe olime küll ära kaotanud kohe aarde lähistel ning teisi kahte me ei kasutanud, kui teadmine neist aitas kindlasti ning selle tõestuseks sai ka aare leitud. Oli ilus seeria, kunagi tuleme ka kaheksanda järgi.
Gepsu järgi VV5 juurest tulles sai Garmin ilmselt aru, et tahan oma uut geomobiili sopa sees testida ja juhatas kohale mööda põldu. Torn viltu, aare korras. Tänud.
Üldsegi ei olnud mul plaani siia tulla sest ma olin kindel, et siia viib mingi rämeropp kruusakas. Suurelt teelt otsustasin luurata, et kui kaugele see korralik tee siis viib ja selgus, et lausa nulli. Seega täitsa mulle sobilik aare:) Leida tuli tops aga lausa kaks korda, sest esimesel korral ununesid vajlikud numbrid vaatamata. Torn oli ka endiselt viltu.
Nagu eelmiste selle seeria aarete juures, nii ka siin läks kiiresti, tänud.
Lund nagu eriti ei sadanud aga tuiskas küll korralikult. Loomulikult tuli seetõttu ka autol hoog sees hoida, et tee oleks läbitav läbi tuisuvaalude. Aarde peidupaiga juures oli plats puhas ja isegi autojälgi oli ees. Aitähh!
Tänud toreda retke ja vahvate kohtade tutvustamise eest! See oli eriti äge üksildane koht, mis tegelikult vist seda niiväga ei olegi!?
Olen unustanud logida. Usun, et panin õige kuupäeva.
Edit: Sain logiraamatu pildilt teada, et kuupäev sai õige. Aitähh, Kaits!
Üks issandast hüljatud koht. Äraütlemata inimvaesed olid need viimased kilomeetrid. Ühes kohas nägime nelja kitse, kes ei lahkunud ka siis, kui 25 m kaugusel seisma jäime. Edasi sõites, kaugemal oli veel 5 kitse, kes naastes lumes pikali puhkasid. Ja viimase talu juures kargavat paksukarvalist koera, kes oleks vist ka auto ära söönud. Õnneks oli ta lehmaketiga oma kodus küljes kinni.
Torn oli sama viltu kui eelmisel õhtul nähtud piltidelt. Pärast kiiret aardeleidu lugesime infotahvlit ja jalutasime tornini. Selle tuulega selgus, et siin saab päris hästi lohetada. Seekord polnud aga aega ja lund oli jää peal ka juba väheks jäänud ning seegi ülimärg. Ainult ATV jäljed viisid järvele.
Aitäh lahedasse kohta kutsumast! EVEJ.
Kohalik Pisa torn paistis juba kaugelt silma. Sai isegi tipus ära käidud, kus olid isegi rebase jäljed. Käis ka übrust vaatlemas ja saaki väja valimas vist. Meie aga leidsime oma infopunki üles ja asusime järgmise poole teele. Aitähh peitjale!
Mõne aasta tagune Suveseikluse punkt tuli tuttav ette. Ei mäleta, kas torn oli tookord ka nii viltune. Torni tipus olid rebase jäljed.
Tee aardeni oli ideaalses korras. Koos meiega jõudis aarde juurde veel keegi, kes seal mitte midagi ei teinud ja läks õnneks enne minema, kui me autost väljagi jõudsime. Aarde leidmine probleeme ei valmistanud, võtsime jupikese koordinaate. Täname!
Kuigi me pelgasime, et lumeolud on kohalikud teed läbimatuks muutnud, pääses päris ilusti kohale.
Pole aimugi, kui palju neid külmakraade täna on - võrreldes kahe eelneva päevaga on täna ikka väga krõbe ja näpud tahtsid otsast ära kukkuda. Tänan siia juhatamast, polnudki varem käinud ega näinud.
Kui meie kohale jõudsime, olid läinud nii inspektorid, kalamehed, kui ka eelmised leidjad. Kes kelle kaasa viis, ei oska kahjuks öelda. Küll aga oli aare täiest olemas ja kiirelt leitav. Kuna koht oli vägagi tuttav ja siia oli ennegi satutud päris mitmel erineval põhjusel, sõitsime aardele terve meetri lähemale, kui seda algaja omal ajal tegi. Seda täiesti legaalselt ja keskkonnasäästlikult, kannatada ei saanud ei elus ega eluta loodus, samuti jäime tornist piisavalt kaugele, et seda rohkem viltu mitte ehmatada. Aare oli ilusti korras ja peale selle värava läbimist sõitsime Viljandi lähistele kohvi jooma ja kooki sööma, tänud lahkele pererahvale ja veelkord õnnitlused sünnipäevalapsele ;).
Aarde juures oli päris rahvarohke: kalamees, keskkonnainspektorid, mõned niisama kruisivad autod. Vahepeal õnnestus logimisprotseduur vaikselt ära korraldada.
Minu fotoõppeks vajalikud voolava veega pildid saime kusagil suvalise oja ääres tehtud, siin oli vaikne ja nii hall, nii hall. Linnud kasutavad viltust torni siiski aktiivselt, oli näha - ja meiegi võtsime julguse kokku. Kena koht!
Otsustasime alustada nr 6-väravast, et nagu lähim või nii. Aga suur oli minu hämmastus kui minu gps-is hakkas kilometraaž aardeni aina suurenema ja gps pakkus aina kenamaid vigureid ümbersõiduks. Samas lähenes minu gps-is hoopis teist numbrit kandev kastike kuni olime minu gps-i järgi nr 5 juures. Logiraamatust vaatas vastu siiski nr 6 . No ei saa mina aru kuidas suutsin arvutist need väravad mingi müstilise nihkega oma gps-i sisse tõmmata ;). Võtsime vajalikud numbrid ja edasi.
Siin saime natuke kauem otsida, oli veidi teisiti peidus ka. Pisa tornis käisime ka pärast, ilusast hallist ümbrusest fotosid klõpsimas. Aitähh!
Tegelikult täitsa nulli ei sõitnud. 3 meetrit jätsime vahet. Aga see natuke eemal olev torn oli juba enne meid pisut viltu. Aitäh.
Ootan ja ootan juba terve nädala... Vaatan ma kuidas tahes ja mis iganes nurga alt, siis Herti lubatud emotsioone Kadri logis ma kuskil veel ei näe... :D Pean ikka ise kirjutama.
Novembri kolmas nädal algas kena geopeitusliku seiklusega. Algselt oli kavas küll Hertiga minna Taskulampi uurima, kuid välja ilmunud Võrtsjärve ring oli liiga ahvatlev, et seda suudaks ignoreerida. Aega ju nagu oli ja ei olnud kah. Nii siis istusimegi laua taga ja pidasime sõjanõu, kuidas kokku klapitada kõik mis vaja ja "viia üle vee nii kits, kapsad kui ka kuri hunt". Ehk siis kuidas tegelikult geopeituda, naasta õigeks ajaks tsivilisatsiooni ja võimaldada hertzidel istuda õigel hetkel pehmesse teatritooli. Mingeid kogemusi ajakulu kohta polnud ju veel ilmunud logidesse. Nii asja hinnates sai paika pandud, et meil on aega umbes 3,5 tundi ja tsipake veel peale (kui ikka väga vaja, parem mitte). Mõeldud, tehtud ja kiire start.
Olles natuke tagurpidi-Antsud, alustasime me oma ringi tagantpoolt ehk siis Tarvastu poldrilt. Sinna polnud minu jalg veel sattunud, seega oli koht täielikult meeldiv üllatus- ja lugedes selle koha arengukava võib oodata, et see paik muutub veel põnevamaks. Igastahes avastasime enda eest ühe auto samas suunas liikumas ja meie hämminguks just nullis peatuvat. Kas tõesti just nüüd on siin veel ühed geopeiturid? Parkisime sappa... ja auto otsustab koos inimesega hoopis ära sõita. Kes, miks ja milleks, see jäigi arusaamatuks. Igastahes meie ei kurvastanud, saime ilma kohustusliku tsirkuseta asju ajada. Hertil oli teravaim silm ja tops jäi kärmelt pihku. Logiraamatut avades olime üllatunud, see oli alles päris tühi. :) Nii saimegi oma kriipsud esimestena sinna vedada.
Pilk viltusele vaatetornile ja tõdesime, et seal võiks olla ka Vaatleja, kuid siis Viltune Vaatleja. Siia võiks tulla uuesti suvisel ajal...
Nüüd aga kiirustasime autosse ja sõitsime minema. Aeg jooksis...
Aitäh! Aare korras!
Ja nüüd nädal hiljem võin ma öelda, et nädal lõppes ka tiiruga ümber Võrtsjärve, mil sain kaasas olla ja teiste otsimist vaadata ning oma meenutada. Aare oli kenasti nädala üle elanud, samas korras, kuid logiraamatus enam esilehele asja polnud. :D Ja see on tore.
Kolme tunniga järvele tiir peale, sai käidud ka mõnes kohas, kuhu varem polnud sattunud. Täpsemad emotsioonid on kirjas Kadri logis. Tänud peitjale!
Ringi pikkus ei sõltu alguspunkti asukohast. Umbes taoline seadus siis. Nii me oma ringi sellest seal alustasimegi. Mind üllatas, et kohale viis asfalttee. Mina mäletasin ikka autot kraapiva võsaga teeservas viletsat kruusakat. Esmalt peletasime ära ühe vanameesmugu, kes oma volksuga nullis seisis. Edasi otsima. Parim nina oli Hertzil. Puhta logiraamatu määrisime kell 14.30.FTF. Edasi väike mõttetalgu teemal kaua selline aare nii püsib. Ilm oli ilus aga torn oli kole viltu. Jäi käimata. Autosse ja edasi aeg kuklas tiksumas. Tänud.