1 

Huvitav ja keeruline aare, mille avastamisretkel varemleidnu hindamatuks abiliseks osutus.

Tuulisel ja pimedal õhtul alustasime otsinguid "karupuurist" ja ümbritsevatest orvadest. Enim tekitas müstikat see, mis kinnimüüritud tunnel selle taga leidub. Tutvusime ka Ilvese silla ja mälestusmärgiga. Veidi tuiasime veel ringi ja siis oli aeg lõppu suunduda. Kaupo oli abivahendi ettenägelikult kodust kaasa võtnud ja kui tööle asusin, soovitas veel konteineri külili keerata. Hetk hiljem kõlas kärgatus ja sain aru, miks see hea soovitus oli :)

Eriti, kuna tegu on siiski suhteliselt lähiajalooga, on väga huvitav uurida, kuidas on ümbritsev aja jooksul muutunud ja millised märgid sellest maha jäänud. Väga meeldib ka aardele lisatud ülekattega kaardipilt: ajalugu vs tänapäev. Aitäh peitjale!

01164

Kõige keerulisemaks ostus antud kaardi maastikule kombineerimine. Ühe objekti määrasimegi esialgu valesti, kuid läksime siiski geokontrolli roheliseks saamata oletatava nulli juurde vaatama ja õnneks jäi läheduses miski silma. Jälle üks huvitav teostus. Tänud!

 2 

Leitud suure paugu ja ehmatusega.

2466.

Lahe teostus, tänud peitjale.

Jah, ega oma peaga olekski see asi sinna paika jäänud. Aga tänu kaupole sai ikka logitud. Aitäh, lahe teostus!

Põnev miniseiklus vana loomaaia radadel.Kaupo oli siin suurema vaeva nägijaks,konteiner on ka vahva lahendusega.Tänud peitjale!

Paar punkti oli minu jaoks liiga segaselt sõnastatud, mistõttu vajasin omaniku abi. Lõpuks sai kõik leitud ning aarde juurde mindud. Aarde küljes silti (ainult juhend oli) ei märganud ega abivahendit ei leidnud. Viisime siis ise aarde lähima abivahendini ning oh seda üllatust. Õnneks jäid kõik terveks ning ka aare.

Kui leiad 3 süstalt, oled õige kivi juures.

Leidsime enne abivahendi ja siis ka aarde. Võtsime: rinnamärgi Jätsime: mesimummu

 1 

Minu jaoks oli see siis selle aasta esimene leid. Alustatud sai juba eelmise aasta lõpus, kui käisin numbreid kogumas. Seda kõikse esimest numbrit olen korra eelnevalt ka nii möödaminnes otsinud, aga tulemus on see, et see mul siiani leidmata. Lihtsalt, mugud on kogu aeg seganud. Viies punkt oli lihtne, sest see nüüd aarde kirjelduses ära toodud. Kolmanda punktiga ka eriti mingit muret polnud, tuli lihtsalt kõik ilusti üle lugeda. No ja siis jäid veel 2. ja 4. punkt. Nendega nägin ikka kõvasti vaeva, otsides neid alguses ikka väga valest kohast. Lõpuks, kui olin kõiksugu materjalidega ja kaartidega tutvunud (niipalju kui seda telefonis teha saab), siis sättisin ennast hoopis teise kohta otsima. Ja ega siis teise punktiga enam kaua aega läinudki, Kuigi, peab tunnistama, et lootsin leida hoopis midagi muud. Kuna aga aeg ja mõtted said tookord otsa, siis jäigi 4. punkt leidmata.

Kodus vaatasin neid olemasolevaid numbreid, tegin endale selgeks, mida mõeldakse geomeetrilise keskmise all ja siis tuligi see 4. punkt nö paberi peal ära. Jäigi siis veel esimene punkt, ehk A puudu. Kuna aga see A on üsna suure määravusega, siis sai kaardil natuke kirvest pillutud ja loogiline koht oligi käes. Seda kinnitas ka geokontroll.

Ega see roheline kaua kannatanud oodata, läksin esmaspäeval kohale. Pärast mõningast otsimist leidsin midagi, pistsin põue ja eemaldusin, et kuskil vaikselt logida. Kui olin selle jälle põuest välja võtnud ja proovisin seda kuskilt otsast avada, siis märkasin silti, et tegemist on hoopis abivahendiga :D

Vaatasin siis seda abivahendit ja selgus, et sihtotstarbeliselt seda kasutada ei saa. Kuna ma aga aaret ka sealt kuskilt ei leidnud, siis panin abivahendi tagasi ja kontakteerusin peitjaga. Peitja lubas tulla ja asja kontrollima. Kuna mul aga püsivust eriti ei olnud, siis täna sai enda abivahend kaasa võetud ja uuesti mindud. Seekord oli palju lund maha sadanud ja tundus, et otsimine on veel raskem. Mõtlesin pingsalt vihje peale ja lõpuks, ennäe! Ma ju alles eile vaatasin seda objekti, tõsi mitte nii lähedalt :)

Kasutasin siis abivahendit ja plaksti, logiraamat käes. Selgus, et eile (ilmselt pärast mind) on sinna juba uusaasta tervitus kirjutatud. Tervitused minu poolt ka eelmisele leidjale! Panin siis ka oma nime kirja ja kõik ilusti tagasi. Võtsin korra selle ametliku abivahendi ka uuesti välja selgus, et nüüd see töötab (no vähemalt niipalju, kui vaja). Ilmselt julges eelmine geopeitur rohkem jõudu rakendada.

Igatahes, mõistatus on mõnus, selline tehtav. Tehniline lahendus on ka põnev. Mina soovitan!

Tänud!

Kunagi pooleli jäänud multimõistatus sai nüüd lõpule viidud. Aarde juures olid lumel kellegi kahtlased jäljed. Nüüd loen, et see oli Liivo [crypt12]. Abivahend oli veidi jääs, aga töötas siiski. Konteiner avanes probleemideta. Tänud vana loomaaeda tutvustamast. Oli tõeline ajamatk minevikku!

Selle aarde juures oleme käinud korduvalt. Sel korral õnneks oli kasu ka :)

GP 1288 / GC 1526

 1 

Kaua otsitud kaunikene. Te ei taha teada, missuguseid roppusi seda aaret otsides kasutati. Aga nüüd on ta leitud. Aarde lähedal nägime lindu, kes lõhestas maapinda, ilmselt otsis ussikesi. Ja hiljem nägime neid kohe hulgim. Ilmselt vanametallil sel piirkonnas enam kaua oleskleda ei lasta.

Päris pisikesena käisin emaga Kadrioru loomaaias, sellest on küll vaid üsna ähmased mälestused. Ja loomaaia peatuse asukoht küll meeles polnud. See ka ainus osa algandmetest, mis leidmata jäi. Tänu geokontrollile ei olnud see just hädavajalik. Ülejäänud detailid said pikkamööda kindlaks tehtud, libedaga seab maastik otsingutele omad piirid kui viisakate riietega sooviks sopa sisse siruli langemise võimalust kindlalt välistada :o)

Muidu lõpp-punktis oli lõbus, leidlik konteiner ja tundub tõsiselt tõhus niiskuse eemal hoidmiseks. Avamiseks mõeldud abivahend oli endal kaasas, seetõttu ei hakanudki kohalikku otsima, vaid panin paugupealt nime kirja ja tutvusin veidi ka õpetliku sisuga. Lahe asi, aitäh!

Kahe karu lapsepõlv

 1 

Esimese hooga kohal käies leidsin vaid silla nimesildid ja karupuuri. Eks ise ka loll, et vihjeid ei lugenud. Siis aga tegin järeleaitamistundi matemaatikas ja küsimused olid kahtlaselt tuttavad. Panin targu numbrid kirja ja geokontroll kinnitas mu kahtlusi. Kohapeal leidsin esimese hooga abivahendi, aga aaret mitte. Aeg sai otsa lihtsalt. Teisel katsel sain ka aarde enda kätte. Äge asi :) Aitäh peitjale.

Nonii, 3 lõunapausi sai sisustatud ja paar punast geokontrolli ka aga tore oli, väga tänan! Täna kohaleminnes olid ees jäljed, kohe väga suured, minu 2 jalakest kokku olid samasuured, kuid logi ei olnud, aa võibolla jalutas mõni seal oma koera.. Tegin oma tillukesed jäljed lisaks!

Olime aastavahetusega punktide asukohalt targemaks saanud. Punktid tulid kiirelt, ainult teises punktis võis asju erinevalt mõista. Pärast paari proovimist sain geokontrolli roheliseks. Lõpus leidsin abivahendi enne aaret. :D Väga lahe mõistatus ja teostus. Tänud!

 1 

Eile käisin väljas vajalikke vidinaid loendamas, kõige enam kahtlesin Ilvese asupaigas ning bussipeatusest leitud numbriga ei suutnud ka midagi peale hakata. Hommikul korra vaatasin mõistlikumaid kombinatsioone ning pommitasin veidi geokontrolli, miski 6-7 tulemus andis ka rohelise kätte. Nüüd käisin koeraga kohapeal jalutamas ja aaret noppimas. Aarde peidupaiga juures peab üsna tähelepanelik olema kusjuures roojahunnikud on veel väike mure - leidub ka süstlaid ja muud pahna. Nii näiteks on aarde peiduka ligiduses üks peidupaik, mis paistab igati loogiline - sinna aga kätt sisse pista ei soovitaks, kuivõrd sinna alla on süstal püsti seisma sätitud - õnneks paistab see küll maskeeringut pealt ära võttes ka silma. Aare igati õpetlik ja mõnus, ka peidupaigal pole viga, viga on selles, mis jätised selle peidupaiga ümbrusega teinud on. Tänud peitjale!

 2 

Leidsin täna, aga lihtsalt see just ei tulnud. Algatuseks ei saanud ma kuidagi neid objekte paika, mida vaatama ja loendama pidi, sest puudus igasugune teadmine sellest, kus vana loomaaia piirid kunagi jooksid ning kaartidega mängimise tulemusel sain omavahel sobituma ainult kaks detailsemat kihti, suurele plaanile aga neid asetada ei osanud. Proovisin siis ma-lähen-siis-niisama-vaatan-seda-asja taktikaga; kuna pumbajaama leidmine ei olnud keeruline, leidsin üles karupuuri ja teisel katsel sillalt numbrid, peale üht vestlust oskasin ülejärgmisel korral minna veel veekanali algusesse aga siis oli kõik - aastaarvu ma sealt ei leidnud, bussipost ja Illu memoriaal jäid samuti leidmata…. Geokontrolli sain siiski roheliseks ja eile õhtul läksin karpi otsima. Leidsin ka, aga ilma abivahendita tundus selle avamine suht lootusetu… Täna valges leidsin ka abivahendi, aga ei osanud sellega midagi ette võtta rohkem kui see, et panna abivahendi ots sinna kuhu vaja. Võtsin aarde ja abivahendi autosse kaasa pikemaks uurimiseks, abivahend vajus järsku lahti…:D. Mul oli küll vist ees maailma kõige totram nägu, kui mulle kohale jõudis, MIS see on :D. Nii, olgu, kasutan siis abivahendit….konteiner ei näita mingeid elavnemise märke. Proovin uuesti, konteiner on ikka sama vaikne ja ei liiguta. Proovin kiiremini… Ikka vaikus. Proovin veel kiiremini… hea, et parkla tühi oli ja keegi ei näinud, kuidas üks kuju seal seisva auto salongis midagi meeleheitlikult saeb …:D. Lõpuks üritasin ma mis ma üritasin, aga abivahendiga kaubale ei saanudki konteineri avamise osas ning meelitasin ta omal viisil lahti, logiraamat seejärel lausa naeratas mulle… Aitäh Ahtole huvitava teema tutvustamise eest, minul oli taaskord väga põnev ja tegevust jätkuks rohkem kui kuuks :). Mõistatust lahendada püüdes sattusin ühele blogile, kus oli muuhulgas pilt loomaaia väravast Mäekalda tänaval; ise ma seda praegustesse oludesse küll sättida ei osanud aga äkki keegi teine oskab? ;)

Leitud. Logitud. Aitäh!

 1 

Teisipäeval alustasime välitöödega. Siis oli veel maa valge ning kõik tundus kena. Tookord jäid kaks asja lahtiseks. Täna lõpetasime info kogumise ning üritasime ka aaret otsida. Kõige pealt ebaõnnestusime. Pidasime pausi ja käisime söömas. Lisaks võtsime siis päris gepsu appi ning saime ka aarde näppu. Väga äge. Aitäh.

leitud

 2 

Madis läks ees, võttis aarde peidukast välja ja...peitis selja taha ning lasi mul siis edasi otsida. Väga huvitav, ei teadnudki, et loomaaed kunagi siinkandis oli. Aitäh!

 1 

Millalgi suve lõpus/sügise alguses sai seda aaret otsitud. Mingid punktid leidsin üles, midagi jäi leidmata ja sinna ta jäigi. Tänaseks olin nii targaks saanud, et teadsin kus aare asub. Lõpus abivahendit ei leidnud ning kangutasin toore jõuga konteineri lahti. Aitäh peitjale vana loomaaia maadele kutsumast!

 1 

Sai siis täna lõpuks see kodu lähedane aare korjatud, Abivahend korras, väga andekas konteiner! J: märgi V: geomündi

 2 

Selle asja otsimine võttis ikka pea terve päeva. Kui vajalikud numbrid käes ei hakanudki kohapeal midagi leiutama vaid läksin kontori jahedusse arvutama. Mitu valet geokontrolli sai välja võlutud enne kui asi roheliseks läks. Lõpus oli juba lihtne millegipärast jäi potensiaalne peidukas kohe silma. Kätte saamine oli hoopis teine teema. Miljon sipelgat tuli enne ära ajada. Laeka avamiseks abivahendit ei kasutanud endalgi jõudu küll, saaks vaid mõistust kuskilt juurde.

 2 

Oli see vast otsimine. Selle aarde leidmiseks peab teadma Tallinna ajalugu ja kuna ma pole tallinlane, siis ma loomulikult ei teadnud vanast loomaaiast midagi, rääkimata mingitest ilvese- või karupuuridest. Kaskaadi otsa komistasime kogemata ja bussipeatuse tabasin ka kuidagi loogilise mõtlemise abil. Ilvese puur jäigi meil leidmata, kuid saime selletagi läbi.
Siis millised arvutused. Tuletasime suure hädaga meelde, mis on geomeetriline keskmine, kusjuures alguses suutsime lauset valesti lugeda ja võlusime mingeid ülisuuri numbreid välja. Täiesti segaseks jäi "arvu ümberpööramisel saadud täispöörete arv". Selles küsisin Aigari abi telefoni teel, kes andis oma oletuse meile edasi ja tundub, et see oli isegi õige. Täiesti hullumeelne tuletamine ja rehkendamine seal kiviklibu otsas.
Kõige suuremat peavalu valmistas vahepeal tünga-aarde leidmine. Arvasime nimelt alguses, et ehk on aarde leidmine kergem kui numbrite tuletamine. Ja nii ma nägingi ühel hetkel, et puuõõnsusest ripub välja mingi nöör, mis on hoolikalt oksa külge seotud ning mille teise otsa on midagi rasket pandud. See raske ese oli kuskil kõrgemal, meie silmade nägemisulatusest väljas. Pärast mitmeid keerulisi protseduure avastasime, et nööri teises ostas ripub pehkinud känd. Kui see oli kindlaks tehtud, asusime jälle vaevaliselt arve otsima.
Aare ise on heas korras, kuigi abivahendid vedelesid ka erinevates kohtades. Panin nad kokku - kui nad peavadki eraldi olema, siis omanik võib igaks juhuks üle vaadata ja oma käe järgi panna.
Tänud. Aare, mida niipea ei unusta.

Esimesel korral pimedas otsima tulles leidsime ainult ühe punkti, teisel korral leidsime veel mõned ja lõpust ka abivahendi, aga konteineri jaoks olime ikka veel pimedad. Kolmandal korral läks kiirelt - polnud uudishimulikke passimas ega lund segamas. EVEJ.

 1 

Nüüdseks oli ümbrus piisavalt lumevaba ja käisime logisime ära. Aardetopsiku leidsime kiirelt, abivahendi asukoht oli juba enne teada ja avamine käis kärmelt. Aare korras, aitäh. Aga loomaaiast on Leelol lapsepõlvest esimesest käigust meeles kolm asja - kaamel, brikettjäätis, pöialpoiss. Logi läheks väga pikaks, kui seletama hakata, aga väga eredad on need muljed küll. Aitäh, meile see aare meeldis.

 1 

Skooritud :) Aga täitsa lahe vidin on, mulle meeldis. Koordinaadi sain eelmisel korral kätte, kuigi 2 punkti viiest jäidki läbi käimata. Täna ühte neist siiski vist nägin, kui logima läksin. Jääaeg oli kenasti läbi ja koordinaatidel jäi esimese asjana pihku abivahend. Tore, aga kuhu seda pista? Täitsa jupikese aega ikka vaatasin ringi, enne kui vajalik värk silma jäi. Eelmised leidjad va sindrid olid imekorraliku maskeeringu teinud, ja ime siis, et see pudru koralikult kinni külmus. Mul kulus suisa kruvikeeraja ära, et tünn välja puhastada. Tahtsin ka sihukest litakat tekitada, millest Miki raporteeris, aga välja tuli suht hale suss... Ei oska ikka seda va geopeitusevärki veel korralikult... Aga tünn oli kuiv ja korras. Mis korras ei olnud, oli käepärane materjal, mida maskerimiseks kasutada. Kraapisin talle igasugu sodi peale, aga no ei tulnud nii loomulik välja kui eelmistel. Aitüma, lõbus oli!

Sellega oli ikka tegemist, küll kodus ja loomaaia aladel. Lõpuks sain ka mina, kes selles loomaaias polnud käinud, peaaegu täpselt ettekujutada, kus keegi asus. Paar korda käisime ka luurel loomaaiast väljaspool, ega mõni loom ula peale pole läinud. Kahju, et ala tulevastele põlvedele mälestuseks ei ole sobivalt tähistatud.

 1 

Käisime peale tööd uuesti loomaaias. Kuna olime eelmine kord selle platsi juba enam-vähem puhtaks saanud, siis nüüd tuli lihtsamalt. Abivahend oli ka kättesaadav ja toimis kenasti. Mul on tulenevalt vanusest igasuguseid mälestusi sellest loomaaiast, kuid kõige toredam lugu oli see, et pärast ühte käiku koos naabrilastega, küsis keegi, et mis loom ka kõige rohkem meeldis ja meie vastasime ühest suust – hobune! Selle peale oli kerge imestus, et mis hobune, aga hobune oli seal tööl, vedas loomaaia elukatele toitu ja teda tohtis patsutada ja kui hästi läks, sai isegi tühja vankriga uuesti toidu järele sõita. Selleks pidi toidujagaja onuga sõber olema. Saada siis veel lapsed eksootilisi loomi vaatama. Bidstrupil on selle kohta vahva karikatuur.

Mõistatuse osa tuli lihtsalt, raskusi oli pigem lõpuga. Selle põhjustas vist hiline otsimise kellaaeg, sest telefoni valgel väga midagi ei näe :P Ja nagu ikka, viimane koht kuhu vaadatud sai, seal oli aare. Siis lisaks sellele, et me pimedad olime, tekkis raskusi konteineri kaane avamisega, kuid lõpuks siiski kuidagi viisi saime sellegi lahti. Tänud toreda aarde eest.

Natuke vaatasime ringi ja õige koht jäi päris ruttu silma. Hästi peidetud. Konteiner hakkas algul vastu, kuid tuli siiski lahti. Tänud.

 1 

Nüüd siis sai see aare lõpuks aupauguga logitud. Praegust konteinerit küll mina ilma abivahendita lahti ei saanud, kuid see ei tähenda, et teised ei saaks. Avamise litakas peletas lähedusest isegi vareseparve lendu. Peitja on toreda ja tutvustava jalutuskäigu kokku pannud, tänud. Igatahes jälle targem, kus miski kunagi asus ja mismoodi näeb välja koht, kus enamasti nina püsti mööda sõidan. Tänan!

Geokontrolli läbinud koordinaadid kaasas ja Miki päevased jäljed ees, leidsime aardekonteineri lihtsalt. Olukorda teades oli Miki varustatud kõigega, mida vajasime. Aardekarbi avasime aupaukude saatel. Tore aare, mis andis kahekordse hea elamuse - nii koordinaate jahtides, kui aaret logides. Selliseid loomaaia külastamise fotosid on ka minu kooliaega meenutavas albumis, ainult et külastajad on I klassi tublid õpilased koos lapsevanemate ja klassijuhatajaga. Aitäh

Ei läinud üldse ruttu siin. Sai juba otsima hakatud nullist väga eemal. Tänud peitjatele!

Lumi, jäine tuul, pimedus ja mina olin nagu kubujuss. Otsisime andmeid, tuvusime ümbrusega, vehkisime kirvega, tegime oletusi, otsisime veel, midagi leidsime, midagi jäi leidmata. "Karupuurist" lidus välja kümmekond kassi. Mingid koordinaadid klopsisime kokku ja vehkisime pooliku kirvega. Siis, kui mõlemad olid juba mõtetega kodu poole teel sattusime ise seda veel teadmata ka õigesse kohta ja siis ma leidsin ning sain Priidule tagasi teha - seda valjuhäälselt teavitades :D Tagasiteel leidsime veel ühe enne leidmata väärtuse. Mõnus ajarännak lapsepõlve - oma mäletamist mööda olen ma seal loomaaias käinud, siis kui ma alles kingapaelu sõlmima õppisin. Mulle meeldis see müttamine seal lumes väga - värske õhk tegi meele erksaks ja rõõmsaks. Suur tänu aarde eest.

Nüüd sai siis mitu ringi ka endises loomaaias tehtud. Kuulnud olin, aga täpne ettekujutus selle asukohast puudus. Siis kui asutus seal pesitses ei teadnud mina vist veel sedagi mis see zoo üleüldse on, nagu enamik mõisteidki aarde kirjelduses. Talupojamõistus sai küll aru mis on rauast varbad, kuid ülejäänud tekst oli ikka ulme. Võta või sõnaraamat kõrvale. Nagu teadmisi kontrollides selgus, olekski pidanud. Lõpuks sai siis asjal karvust kinni rabatud ja nimi kirja pandud. Kuidagi õrn oli see kupatus seal. Kui veel külmemaks läheb, siis on oht, et laguneb päris ära. Käsitöö igatahes hindele 5. Peitja on vist ühe teise mõistatuse peidukoha eest ära näpanud. Numbreid otsides leidsime koha, kus Telefon ja 10 lausa oma vormi on valatud. Kes otsib see leiab ;-) EVEJ

Oi, see oli ikka minu arust tõeline loomaaed seal, vähemalt minu mälus olid need kitsed seal nõlvadel nii loomulikus keskkonnas. Või on tegemist selle "vanasti oli rohi rohelisem ja päike kollasem" sündroomiga. Igastahes oli autost välja astudes ja nulli poole minnes raske meenutada olnut ja seostada seda tänapäevaga. Taas Tallinna mitu palet. Edgari kantsil on ikka väga eriilmelisi nurgataguseid...
Nullile lähenedes lajatas aga reaalsus pea labidaga ja me oleks sillal siruli käinud. Nii ootamatult libe oli seal! Aga laiskus ei lubanud autost jäänaelu ka tuua. Nii kakerdasimegi tasa ja targu seal ringi. Pisut nõututena, kuni ühel hetkel saabus selgus, mida ja kuskohast nägema peab. Jess! Võidurõõm, esimene punkt alistatud. Teel teise punkti oli meil kasu mõne heast mälust ja karupuuriga oli asi lihtne, varvad varvastel kokku loetud ja number kirja. Tehtud!
Punkt kolm... hetk mõtisklust, arutelu. Siin?, seal? või? Haa, hoopis seal! Kribinal-krabinal sõrmedel ( 30-st sõrmest piisas küll) asjad üles loetud, liidetud-lahutatud ja tulemus protokollitud kenasti. Neljas etapp. Kuus silma on ikka kuus silma, eriti kui ühel veel klaasist abimehed ninal ja miski ei jää kahe silma vahele. Mnjaa, matemaatika andis korraks ninanipsu, tulem oli kahtlane. Hilisem mälus tuhnimine tõi Merikesele meelde õige nüansi ja seegi number sai üles tähendatud. Jäi veel see viimane. Kuigi olime järeldusele jõudnud, et olla saab kas see või see, siis kontroll maastikul andis kindla vastuse. Jah, oligi ju see!

Nüüd polnud ju muud, kui numbrid õieti gepsu sisestada ja soojas autos logima sõita. :D Nii tore aare oli, kiiresti ja lõbusalt lahenev, silma- ja kujutlusringi laiendav! Ja telefoni vaja ei läinudki üldse, arvutusedki klappisid sõrmede-varvaste arvuga. :D

Näputöö on super, kahju vaid, et väga pikka vastupidavust ei ole... Ühe-kahe-kolme sõnaga- Mulle meeldis! Koht ise on täpselt ilu-võlu ja jõleduse peen balanseerimine... Lumi tuleb maha ja valgeks läeb maa... siis on ilu üle. :)

Aitäh! EVEJ

Kunagi patsidega plikatirtsuna olen minagi siin loomaaias käinud kuid mälestuspildid sellest on kaunikesti udused. Täna lasime sillal liugu ja proovisime aru saada ja meenutada ,kus kunagi midagi asus, hea et kohalik giid kaasas oli :D. Samm sammult leidsime otsitavaid asju ja koordinaadid hakkasid tänu kolme pea koostööle ilmet võtma. Leidsime kõik otsitavad numbrid üles ja matemaatikas tehtud kodutöö juhatas meid õigesse kohta. Vahva , et lapsepõlveradadele juhatatakse :D. Tänud!

Kuna Kadri oli vaja bussijaama toimetada, siis jäi see aare tänaseks.Null ja selle lähim ümbrus oli sigalibe(hullem oli hiljem pimedas ainult Kloostrimetsa soo laudrada)aga ettevaatlikult hõljudes sai siiski vertikaali jäädud.Numbrid tulid kribinal-krabinal ja õnneks jäid ka rotid-süstlad nägemata.Kuna lapsepõlve ilusamad aastad veetsin aarde nullist ca kilomeetri kaugusel, siis midagi oli ka loomaaiast meeles.Täielik uudis oli aga minu jaoks Ilvesesild:P Mingi hetk hakkas aga jahe ning aarde juurde otsustasime autoga sõita.Laegas on lahe aga kahju on nähtud vaevast kuna purunemise tõenäosus on suur.Suured tänud mõistatuse ja aarde eest!

Minu mälupildid sellest loomaaiast on kahjuks suht tumedad, natuke siiski mäletan, kui ema-isa käekõrval sai seal käidud, loomadest ei meenugi vist midagi, ju siis polnud midagi väga eksootilist. Ega väga polnud ka täna, kõiki punkte ei leidnudki ja enne lõpptulemuseni jõudmist olime sunnitud tuletama geomeetrilise keskmise leidmiseks vajalikud algandmed, ühe teise punktiga oli umbes sama lugu. Roheline tuli käes, koperdasime sellele viimasele siiski juhuslikult otsa. Vinge konteiner seal lõpus ja lapsed küsisid veel tund peale lahkumist, et millal me siis loomaaeda lähme.... Aitähh!

Kuna sel aastal ei saanudki nimepäeval lund rookida, tegime väikese jalutuskäiguga Tallinna taas aaretest puhtaks. Vana loomaaed on mu mälestuspiltides väga eredalt alles, küll aga ei osanud seda pilti enam üldse tänapäevase kaardiga kokku viia. Looduses on märke säilinud vähem, kui aarde kirjelduse järgi oleks arvanud, aga neid siiski on! Kividega läks meil kõige kauem ja aastaarvu ei leidnudki, samuti jäi üks loogiliselt tuletatud punkt alles hiljem kogemata ka looduses jalgu. Peitjale läks ka pikem kiri teele, loodetavasti ta ei pahanda. Aitäh toreda aarde eest! Võtsime ränduri.

Eelnevalt oli natuke kodutööd tehtud ning selle tulemusel läks enamuse asjadega üsna lihtsalt. Natuke keerutamist oli esimeses punktis, kus esialgu pidasin valesid numbreid otsitavateks. Aarde tüng on päris vahva kuid kahtlen kas ajas väga vastu peab. Aitäh

No ei andnud rahu see asi. Kuna Pilditibi on erinevalt minust isegi igasugu segase nimega asju õppinud siis sain lõpuks teada, et minu arusaamised matemaatikast ei olegi väga valed. Lõuna paiku läksime objektile. Mõni ime, et ma sealt enne midagi ei leidnud. Valges oli palju lihtsam. Ronisime mingite küngaste otsas ja ma suutsin meenutada, et kui ma molekuli mõõtu pägalik olin siis sai seal loomaaias käidud. Kivisse urgitsetud sümbolid jäid ka viimaseks mis me leidsime. Viimase asja leidmisega hakkama ei saanud aga seda pole vaja kah. Geokontroll ütles esimese korra peale, et minge juba kohale. Konteiner muidugi tegi alguseks oma tünga ilusti ära. Aga selle karukoopa kohta ei saa kindel olla. Mingid tüübid rookisid seda puhtaks. Või siis suutsid täpselt sellise tegevusega seal esineda. Väga mõnus konteiner on. Aitäh.

 1 

Paar päeva tagasi käisin kohal ja kogusin andmeid. Endise loomaaia territooriumil sai seigeldud tund aega kindlasti, natukene pealegi. Ma ei uskunud, et kõiki neid vajaminevaid andmeid suudan üles leida. Teadsin ainult, kus see "karupuur" asub. Huvitav kuhu see tunnel välja viib (ise ei julgenud sinna sisse seiklema minna). Olles kõik andmed kätte saanud, sain aga punast tuld. Tuli välja, et olin teinud paar tobedat viga. Suurema vaevata sai need õnneks parandatud.

Täna sai mindud aardekarpi otsima. Koordinaadi järgi palju lihtsam midagi otsima minna kui tundmatuses otsida numbreid :P . Aare paljastus lihtsalt, lahe aardekonteiner.

Kokkuvõtteks - jalad mudaseks ei saanud, prügi nägin minimaalselt, süstlaid ei kohanud. Ainult aardekarbi sulgemisega said näpud mustaks. Logiraamatusse sai nimi kirja teisena, ei mõista kus kõik geopeiturid on. Tallinna aardel peaks külalisi ikka rohkem olema esimestel päevadel. Tänud aga hariva mõistatuse eest

Kõik läks just nii nagu Carolina kirjutas. Mina panin hommikul ärganuna veel tükk aega 1000 tükiga saksa sporditeemalist puslet kokku. Netiga nutiföön oli end Tarifal ära surfanud ning mugavat uuest aardest teatajat polnud seetõttu käe pärast. Kui siis kord selgus, et ongi Tallinnas uus aare, ei olnud ikkagi eriti kiire. Sai paar tundi peale avaldamist kohale loivatud. Millegipärast ei olnud ühtegi geokolleegi kohal. Imelik. Isegi ligi tunni jooksul ei kohanud kedagi tuttavat. Ka ühtegi kahtlast mugu mitte. Süstladest, prahist ja erilisest porist rääkimata. Kõik oli nagu valge muinasjutt :-) Mina sain terve hunniku jagu targemaks (isegi Aare sai geomeetrias taas targemaks :D) ja kõik vajalikud punktid leidusid justkui iseenesest võluväel (tegelikult intuititiivselt). Kõiki sai täpselt nii palju ja kaua otsitud, et oli piisav, ei tulnud liiga kergelt ega kiiresti. Lõppaarde juures kohmitsesime ilmaasjata kaua, sest otsisime liiga tavalisest kohast. Leitu aga vääris küünlaid ja peitja auga teenitud kiitust. Hästi tehtud!

Aitäh peitjale väga laheda aarde ja ajaloo tutvustamise eest! Võeti esmaleidja tunnistus, minu poolt asemele ei miskit. Ootan huviga uusi väärt üllitisi.

 2 

Hommikusöögilauast tõustes avastasime, et uus aare on lahti tehtud. Kuna meil niiehknii oli plaan linna poole tulla, siis panime rahulikult riidesse, veidi koperdamist veel ning teel me olimegi. Liiatigi kui Andreas tahtis esmaleidu saada. Suured küll ei uskunud, et see pühapäeva hommikul ja Tallinnas teoks saab.

Väga hariv aare oli, Paavo isegi ei teadnud, et seal kunagi loomaaed oli. Ma küll teadsin, kuid see aare tutvustas neid paiku palju põhjalikumalt. Jalutasime aga ringi ja leidsime tasapisi puuduolevad arvud. Lõpus leidsime aarde kõik koheselt, kuigi me ei hoomanud, et see aare on. Nii tuulasime ümberringi veel mõned head minutid enne, kui Aare see tark oli ja aarde välja võttis. Kõige peal siras kuldne esmaleidja tunnistus! Essad! Kell oli umbes veerand üks. Auto poole tagasi jalutades imestasime ikka veel, et kus siis teised on?

Aitäh peitjale hea aarde eest. Mulle väga meeldis, näha, et on vaeva nähtud ja vanad kaardid ning puuride asukohad välja peilitud. Jätsin kaks Maltalt tulnud rändurit.