Linnaõhk teeb vabaks

Keskaja linnas oli väga oluline roll kodanikuseisusel. Tavaliselt ei piisanud täieõiguslikuks kodanikuks saamiseks sellest, et tegemist oli vaba inimesega, vaid ta pidi linnas omama ka kinnisvara. Siiski oli ka lihttöölistel, kellest enamik Eestis olid eestlased, võimalik anda kodanikuvanne ja saada osa mõningatest linna privileegidest, nagu kaitse endise isanda eest. Viimase kõige ilmsemaks näiteks on aastal 1535 toimunud Riisipere mõisniku Johann von Uexkülli hukkamine Tallinna rae käsul.

Mart Laar: “Uexkülli hukkamise põhjuseks oli oma aja kohta täiesti ainulaadne asi – nimelt oli ta mõrvanud oma talupoja, peksnud haluga surnuks. Ja selle tapetud talupoja vend, kes oli linna täieõiguslik kodanik, pöördus rae poole ja võttis von Uexküllilt turbeõiguse. See tähendas, et kui turbeta inimene linna territooriumile satub, võetakse ta kinni ja antakse kohtu alla.
Uexküll sellest muidugi ei hoolinud, talle ei tulnud pähegi, et keegi julgeb temale midagi teha. Ta tuli rahulikult linna, võeti kinni ja mõisteti surma, kuigi ta pakkus oma elu eest suuri varandusi.

Kõik hukkamised viidi toona läbi praeguse kino Kosmos kohal, kus oli võllamägi, seal siis tõmmati mõrtsukad rattale või raiuti neil pead maha. Linna territooriumil ei tohtinud hukata.

Aadelkond, kes oli kohtuotsuse peale väga pahane, korraldas hukkamispäeval väljaspool linna müüre varitsuse von Uexkülli vabastamiseks. Et linn sai sellest teada, viidi von Uexküll lihtsalt kahe Harju värava vahele – kui sisemine värav oli suletud, asus von Uexküll juba väljaspool linna territooriumi – ja löödi tal seal pea maha.

See tüli läks väga pikalt edasi, kohalik aadelkond oli täiesti raevunud. Aga linn ütles, et surmamõistmine oli tema iseseisev otsus, tema kellelegi ei allu, ja nii on. Vaadates oma aja Euroopa ajalugu, oli aadliku hukkamine talupoja tapmise pärast... pehmelt öeldes unikaalne."

Allikas: Rainer Kerge, “Mida Mart Laar tähtsatele Tallinna külalistele ekskursiooni tehes räägib?”
- Õhtuleht 10.07.10

**********************************
Seda kohta, kus parun lõplikult pea kaotas, tähistab ristimärk Harju tänava sillutises:
59° 26,065' 24° 44,621' (suure lumega pole hästi näha). Hukkamispaiga lähedal on klaasi all näha ka linnavärava ja müüri väljakaevatud osa.

Aare on peidetud ajaloolisest väravast väljapoole. Kui satelliidid siia hämarasse paika hästi ei paista, võite otsida ka vihje järgi. Kui aare leitud, jääb veel aega imetleda seda teist, hiilgavat risti, mille talupojad enda vabaduse auks siia püstitasid.

Selline ongi advendiseeria 7. aare, head leidmist!
PS Kirjaklamber ei tohi logilehe ümbert ära kaduda, sest hoiab teda õiges kohas kinni.