Advendiaeg on minu jaoks aasta kõige hirmsam periood. Üks kontsert ajab teist taga, jõulupidu jõulupeos kinni, jõululaulude laulmisest-õpetamisest-mängimisest süda läikimas. Kui see päris jõul ükskord kätte jõuab, siis laman ma mitu päeva järjest poolsurnult voodis ja topin näpud kõrva, kui kuskilt jõululaule kostab. Ja nüüd kogu selle häda keskel lubasin veel peita advendiaarde! Muidugi ei läinud aarde peitmisel peaaegu mitte midagi plaanipäraselt – loomulikult polnud kohalikus konteinerikaupluses mulle vajalikus formaadis konteinerit müügil, loomulikult läks mul meelest markeerimiskleepsud külge kleepida, kui proovi ja kontserdi vahele jäänud minuti jooksul sööstsin aaret paika viima ja loomulikult ei jõudnud ma geopeituse juhendit printida. Ning isegi aardele välja mõeldud nimi oli juba kasutusel! Tõeline rist ja viletsus! Aga kui jõul ükskord läbi saab ja maa peal jälle rahu valitseb, siis saab see aare ka ideaalse kuju.

Logiteadesse võib vabalt kirja panna enda suhtumise advendi- ja jõuluaega või lihtsalt kurta oma raske elu üle ning loomulikult on oodatud virin aarde kallal.

Rist ja viletsus on 18. aare advendiaarete seerias. Aare asub Vigala jõe kääru jäävas pargis, kus käib vilgas elu hommikul kaheksast õhtul kaheksani. Selles ajavahemikus on väga ebatõenäoline, et aare õnnestuks peidikust välja võtta nii, et teist ei möödu mõni ranitsa või muu kummalise kohvriga laps-mugu. Õhtul pärast kaheksat on aga ümbrus vaikne ja inimtühi. Õnne võib katsetada ka nädalavahetusel või koolivaheajal.