Mida ma oskan kosta. Ega ilma abita kätte ei oleks saanud. Pärast kõiki neid kordasid on see maja (fassaad sellest vähemalt) juba päris armsaks saanud - keda ma lollitan? Hea et enam tagasi ei pea minema :). Eelmistel kordadel sai ikka suurte seltskondadega otsitud (ka laigulistega) - seekord ei tundnud keegi meie vastu huvi. Aga tänud Laurile ja peitjale!

Tegelikult ootasime natuke teistsugust peidukat, et mitte kogu maja ära lammutada, helistasime igaks juhuks Laurile, see aitas. Tänud!

Siin läks kaua, pole ka ime, kui selline asjandus valmis on ehitatud.

Ootamatult äkki lõppes see, mille kohta mõtlesin, et siin saab ikka korda kümme end lolliks tegemas käia. Tänan!

Leitud.

 4 

Lõpuks ometi. Kui aare uuesti lahti tehti, oli emotsioonide järjekord midagi sellist:

1) "OH! See on tagasi. Tuleb ikka üles leida, muidu ei anna rahu" millele järgneb hetke pärast:

2) "Õigus küll, ta oli ju seal..." ja entusiasm kaob hetkega.

Aga uudishimu saab lõpuks alati võitu.

Õnneks oli pühapäeva õhtupoolikul Põlvas rahulik ja kahekesi sai rakendada lähenevate autode ja mugude suhtes varajase hoiatuse süsteemi natuke eemal passiva kolleegi näol, kes oli juba asja päev varem leidnud ja sai nüüd minu ja minu ebamugavuse üle irvitada.

Välistamismeetodiga jäid lõpuks alles ainult paar peidukohta, üks kahtlasem kui teine. Kui siis lõpuks pime otsimine üle viskas ja küsisin Martinilt otse välja, kas see on seal, siis jaatav vastus oli samaaegselt üks paras õnn ja õnnetus.

Mis siis ikka, läksin selle peale lõpuks välja, et kui keegi välja hüppab minu tegevuse peale, siis üritan oma olukorda seletada ja loota mõistvat suhtumist, sest ega teisiti jääkski näljaste silmadega vaatama. Õnneks minu tegevus siiski kellegi tähelepanu ei äratanud ja joovastus konteineri kättesaamisest oli ikka korralik.

Kribasin nime kirja, vargsi asetasin kõik tagasi oma kohale ja põgenesime enne, kui midagi veel viltu peaks minema.

Kokkuvõttes ikka suur tänu aarde eest! Tõsine elamus.

Vihmase ilma ja pühapäeva tõttu sain rahulikult kaua, kaua padrunikesti silitada. Lugu lõppes sellele vaatamata leiuga. Tänud.

Vahva päev sai veel toredamaks ja kirjutasime nimed logiraamatuse sisse.

Eelmine kord olime õigetel jälgedel, aga otsisin peidukast mis oli tühi.

Aitäh peitjatele.

 1 

Põlvas sadas vihma, niiet hea naine ei ajaks ka oma meest selle ilmaga koera jalutama. Seal malevahoone ees on militaarkunsti ehe näide. Igatahes näitab see, et vihjeobjekte on laialt käes. Igatahes oli selle ilmaga militaarvalvsus pea olematu. Me oleks saanud vabalt sinna oma 10 kilo trotüüli panna. Aga, et kellegil ei tekiks eksiarvamusi, me ei teinud seda. Ainult logisime. Tänud.

Tabatud aarde leidmis-logimis-teolt. Jess :)

 2 

Hall oli taevas ja hall oli maa, lakkamatu vihmasadu... Kõik mugud nautisid kodust pühapäevast pärastlõunat ja ei kooserdanud kuskil ringi teosammul. Põlva malevaski paistab olevat pühapäev militaarvaba päev ja plats puha valveta. Ei jää ühel lihtsal, maalt ja hobesega geopeituriperel muud üle, kui asja uurima minna. Vihje muidugi ütleb kõik. :P Olime end alles nö stardipositsioonidele sättinud, kui läheduses peatus auto, õigemini kaks ja me olime teolt tabatud. Näljast nõrkemas geokolleegid olid prae juurde tõtates meid märganud ja lootnud lisaks meile, ka aarde lõpuks tabada. Pisut asja kaaludes, hakkas vihm mulle tüütuks muutuma ja ei jäänud enam muud üle, kui õige vihjeobjekt eemaldada ja nimed kirja panna. :D
Tehtud! Jesss...

Olime teel Soolaputka manu, kui silmasime ühe maja veeres Algajate mossis nägudega perekonda. Siis vaatasime, et majal mingi silt ka küljes, näed, ongi Põlva malev. Mõtlesime seal siis veidi ja ootasime, et millal peitja tuleb ja meile selle konteineri ulatab. Aga vahepeal võtsime igaks juhuks ise topsi välja ja panime nimed kirja.

 2 

Nagu viimases mitteleiu logis mainisin, siis seekord mina otsima ei pidanud. Aare oli omas kodus(kuhu eelmiste mitteleidude jooksul olime korda 10 juba vaadanud)ja vahtis ning irvitas meid nähes, munder hoidis ligiduses madalat profiili ja rohkem ma siia ei tule, aitab küll. Üks ebamugavamaid aardeid minu leitud asjade hulgas.

 1 

Kolmas kord objektil, seekord kolmekesi( targem ongi vist kambakesi minna, sest siis seest ei tulda põrkama :)- kambas peitub võim ja vägi ). Meid küll piiluti kuid välja keegi riidlema ei tulnud ( no me püüdsime hästi vaikselt asjatada ka :P ) ja seega saime kiirelt aarde välja võtta ja tagasi panna. Tehtud , edasi järgmiste väljakutsete poole, mis pole teps mitte kerged ;). Tänud!

 2 

Pärast Magusate postide juures Merikese ja Alexi teolt tabamist sain loa neid veidi aega jälitada. Esmalt suundusime Soolaputka juurde ja jäi vaid üle näpp suus vahtida, kuidas minul juba leitud, aga kõvasti aega nõudnud aare loetud sekunditega tuvastatakse ja kätte saadakse.

Edasi viis tee juba pikka aega kirstunaelaks olnud maleva juurde, mille otsimisest ma üksi poleks sellisel kellaajal unistanudki, aga "profid" tegid jälle üks-kaks-kolm ja aare käes. Vaadates peitmisviisi ja seda, kuidas kohe aarde eemaldamise järel keegi kardina tagant näokontrolli teostas, oleks see mul tõenäoliselt igavesti leidmata jäänud.

Kui aare logitud, võtsin mina suuna lõuna poole ja Geopuugi rahvas Toora juurde sündmusaaret korraldama. Aitäh Alexile ja Merikesele uskumatu taseme näitamise eest ja peitjale minu jaoks seni kõige ebamugavamalt otsitava aarde eest! :)

 3 

Seia sammud seatud korda kolm
Eelmised korrad vaid tuhk ja tolm
Täna kohe algul mul viltu oli suu
Ei otsinud, ma jonnisin-mis muud

Uksest mundreid sisse ja välja käis
Me valel ajal vales kohas, mul näis
Seda enam ei taht ma mitte midagi
Ei näppind me enam igat hülsiridagi

Kordasin nagu mantrat vanu logisid
Jalaga vaikselt mõnda urgu togisin
Ma olin juba ammu taas loobumas
Vaid Mari siin mundreist joobumas

Kui ühtäkki mul kargas pähe, silma
See krdi aare mul lõpuks jäigi silma!
Võin vanduda ja võtta mürke palju -
See polnud varem seal, kindel kalju

Sama asja ka Aare, Carolina katsus
Kõigil jalg sealsamas ka enne tatsus
Mis kinnitab, et päevad vennad pole
Ning pigem kena lõpp kui lõputu kole

 1 

Täiesti ulme olen seda aaret otsinud kokku päris mitu mitu tundi ja kui nüüd leidsin siis ajas ikka natuke hinge täis et olin seda kohta varem vaadanud aga mitte nii õige nurga alt ;) Tänud!!!

Õnnestus väikese abiga lõpuks aare üles leida. Tervitused Nõmme malevkonnast!

Kõrvalmaja inimeste eest pidime pisut peituma jah, aga väga hullusti hoidusime tuuseldamast ja pigem püüdsime diskreetselt tegutsega ning end pildistamisega vabandada. Oli ju mida pildistada, ikkagi. Tuleb tunnistada, et olin korduvalt õigesse kohta pilku heitnud, aga tuli välja et mitte õige nurga alt. Peidukoha raskusastme kohta on mul küll oma arvamus, aga see selleks. Aitäh peitjale!

 2 

Ma ei kujuta ette, kuidas seda aaret üksinda otsida oleks. Kambaga vabandaks veel kuidagi välja. Huvitav puu nullis. Tänud juhatamast!

 3 

Jalutasime kohale ja olime valmis terve öö maleva maja ees veetma, arvestades raskusastet ning kõiki mitteleiulogisid. Kõht oli täis ja vaim oli valmis. Nii me seal istusime ja jõllitasime ühte kindlasse punkti, vahepeal sabistasime mujal ka, aga tulemusi ei andnud ei üks ega teine. Mööduvad inimesed kõik muigasid kavalalt, aga abi ei pakkunud kahjuks keegi. Meie ajude ragin oli ilmselt kõrvalmajadesse kuulda, miks nad muidu akendele tsirkust vaatama tulid. Lõpuks hakkasin mõtlema nagu algaja ja asi oligi vask. Minust said teised ka innustust ja nii saimegi täiesti normaalsel ajal sealt minema. Tänud peitjale!

ah me niisama istume siin..

 1 

Olime logid läbi lugenud ja saime aru, et teatud asju pole mõtet näppida. Kuna valvur istus oma ruumis, siis ei julgenud väga seal igasuguseid asju katsuma ka hakata. Vahtisime tükk aega ja mõtlesime. Lõpuks sai geokõne tehtud, millest väga abi ei olnud aga veidike ikka, kirjeldasime, kus meil nulli näitab ja saime teada, et oleme enam vähem õiges kohas ja pole mõtet otsimispiirkonda laiemaks ajada. Saime ka teada, et valvurid on asjast teadlikud ja pole mõtet põdeda. Konteineri kujust ja suurusest olime ka juba logisid lugedes aru saanud ega siis muud kui tuli hoolikalt kõikvõimalikud ja võimatud kohad läbi uurida. Saigi seda tehtud aga ei midagi. No mis mõttes, oleme mikrosid metsast otsinud ja hulludest võsadest ja kivihunnikutes aarded välja võlunud ja nüüd siis ei saa kätte ühte konteinerit. Seisime ja mõtlesime ja siis ma järsku lihtsalt lambist nägin, et üks vägagi võimalik peidukoht on meil avastamata jäänud. Ju ma siis seisin õige nurga all, et seda näha.... Lahe skulptuur ja peidukoht. Kirja said ainult eesnimede tähed ja kuupäev, ruumiga ei olnud priisata. Võtta ja jätta ka midagi väga ei saanud. Täname!

 1 

Vaatasime kodukujunduslikku objekti ja mõtisklesime natuke asja üle. Nojah, vihjele vastavaid võimalikke kohti peidiku jaoks oli palju ja ühes neist oli ka otsitav.

 1 

Kõiki logisid lugenuna polnud lootustki. Parkisin kuskile lähedale ja trampisin nulli poole. Teel lugesin vihjet kah. Ahah siin ei tohiks ju siiski pikalt minna. Imelik, et seda siiski ei leita. Nullis oli selge mida teha aga mõne aja pärast läks muidugi tuju ära. Ilmselt tegin umbes 20 minutit täpselt sedasama mis kõik teisedki. Seejärel hakkasin mõtlema. Ja siis leidsin ka üles selle mis vaja. Igavesti lahe asi. Vihje ja koht nimelt. Logiraamat aga hakkab täis saama. Või vähemalt mulle tundus nii. Aitäh.

Leitud.

Aitäh

 1 

Leitud! Aare oli veekindlalt pakitud.Aarde leidmiseks on vaja natukene loogikat ja selget mõtlemist. Edu, kes otsima lähvad!

 1 

Pärast kolmandat külastust ja ekstra vihjet oli lõpuks edu. vihjes mainitud konteiner oli ilusti korralikult ehitatud, veekindel ning tõsiselt vaeva nähtud (tubli lauri)