Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Põlvamaa Raskusaste: peidukoht 4.0, maastik 1.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
I Maailmasõja lõpuga 11 . novembril 1918 lõppes ka Saksa okupatsioon Eestis, veel samal päeval moodustati noore riigi kaitseks relvastatud kodanike liit – Eesti Kaitse Liit. Sõjaministrile allutatud EKLi ülemaks sai kindralmajor Ernst Põdder, juhatuse esimeheks aga Johan Pitka.
Aare on Eesti Kaitseliidu malevate seeria esimeseks aardeks.
See aare on peidetud 19. detsembril 2012 ühe osana advendiseeriast. Seeria üheksateistkümnenda aardena.
Kuskil kaevata ega kangutada ei ole vaja.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: http://www.kaitseliit.ee
Aarde sildid:
advendiseeria_2012 (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC42Z75
Logiteadete statistika:
28 (48,3%)
30
7
0
0
0
0
Kokku: 65
Tuli üks mõte, aga kontrollimisel valitses ka seal tühjus :( Arvestades eelmist logi võiks keegi varasem leidja või peitja asja üle kontrollida.
Ma ei tea, kuidas on lood muude asjadega, aga reageerimisega on Põlva malevas asjad korras. Hämaras ruumis seljaga akna poole vaikselt midagi arvutis nokitsenud korrapidaja hüppas igatahes täiesti piisavalt, kui ma talle läbi lahtise akna jõudu soovisin. Tagala sedamoodi kindlustatud, sai rahus otsida. Paraku edutult - ei olnud midagi seal varasemas peidukas ega ka neis kohtades, mida ise arvasin ja varasemad leidjad kinnitasid. Teagi milles asi.
Kuna aare taas kohal, siis läksime lootusrikkalt otsima. Paraku jäi aare ka täna meie eest peitu vaatamata rohkem kui tunnisele otsimisele. Ühtegi ideed enam polnud ja loobusime selleks korraks.
Käisime uudistamas, ei jäänud näppu.
Veetsin seal pooltunnikese. Pärast anti mõista, et õigesse kohta ma juba vaatasin, eks siis järgmine kord teravama silmaga tagasi.
Loll pea on ikka kere nuhtluseks küll... Vaatasin postkastist, et ohooo, keegi leidnud ja tormasin otsima. Otsisin põhjalikult. Lõpuks loobusin ja vaatasin logisid uuesti. Selgus, et see oli menope augusti leiulogi, mille ta alles nüüd tagantjärgi sisestas. Eks tuleb veel oodata :)
Mmm, ma olen lausa.. eeem... vaimustuses... Või siis seaks vihastamas. Aga kui ma selle aarde üles leian, on peitja koogile ja kohvile oodatud. Koogi võib ise valida, kohe küpsetan :)
Aaa ja head uut aastat:D
Hmmm.... Käisime seda ka eelnevalt otsimas ja mis jäi leidmata oli aare. Esimest korda kuulsin Tanelilt, et seal võib midagi peidus olla, kuid vihjet kuuldes venis minugi nängu kohe pikemaks (ma ju kõnnin/sõidan sealt mööda peaaegu iga päev :D). .................... ja vahel ikka mööda kõndides viskan pilgu peale. Nüüd ma ei vaata selle poolegi ja lähen vandudes majast mööda, juhul kui ma sinna just eesmärgiga sedasamust otsima ei lähe :D. Peast on läbi käinud erinevaid kujutluspilte, mida ma kõike selle "puuga" peale hakkaks, leebemaiks vist oleks raputamine. Ei tahaks naabritele päris hullumeelse muljet ka jätta :D..... nii, et pean vist selle kähku üles otsima... (enne, kui ma saan endale uue jõulupuu) :D
Väga hea :):(?!?!! khhhkhhmhhh :D
No on see alles pähkel. Vahtisime seda puud erinevate nurkade alt, aga aare taaskord keeldus end paljastamast. Ei aidanud isegi sinine valgus... Ühe kahtlase koha leidsime, kuhu aare mahuks, aga see oli paraku tühi.
Koduteel tegime mõned peatused Põlvas. Esimese siin. Vaatasime nõutute nägudega siit ja sealt, mõnda kohta silitasime, kuid seekord aare ei paljastunud. Külm hakkas ja tulime tulema. Ehk mõni muu kord "õige kraadi alt vaatlema".
Huvitav, mitu lillat nägu siia veel teha jõuame? :D
Seekord jõudsime vaevalt otsimisasendi sisse võtta, kui kohalikele haledalt vahele jäime. Püüdsime siis nägu päästa, imiteerides ideaalse "reidilaksu" otsinguid. Tundus, et ei olnud väga veenev, aga õnneks ristküsitluseks ei läinud. We'll be back! (Ahnoldi aktsendiga)
Tulime Soolaputka juurest ja kuna olin StreetView-s kohaga tutvunud, siis juba aimasin, mis ees ootab. Koht oli ka avalikum, kui eelmise aarde juures.
Skulptuur on kena värvilise rüü saanud, mis päris hästi valgust heitis, aga kahjuks aarde leidmiseks sellest ei piisanud. Kui sama politseiauto juba teist korda aeglaselt möödus, otsustasime alla anda.
Pärast järve ääres saingi vilepilli puhuda ja geomobiili papud ette näidata :D Eks millalgi jälle!
Vaatasin vihjet ja mõtlesin et lähen võtan ta siis ära. Kohapeal selgus mu naiivsus - sama hästi oleks võinud soovitada metsast puud otsida... Otsisin mis ma otsisin, aga lõpuks loobusin ja läksin järgmisi otsima.
Jõudsime vaevalt uuesti otsima hakata kui väljus munder ja käratas, et mis te siin lõhute...ega jäänudki muud üle kui kõrvad lonti tõmmata ja saba jalge vahel lahkuda. Mina seal ilmselt enam ei otsi kah...vot nii on lood :(
Peitjale teen kõne vist kunagi veel(kuigi ta mu eelmist kõnet vastu ei võtnud mis sündis hoopis teises kohas...vahetan numbrit :P ) ... hetkel on veel 66 leidmata asja kodumaal...nu oota sa!
Järvevees sai veidi oma ajusid klaaritud ja vaja oli üks tekkinud mõte üle kontrollida. Aga vaevalt saime me aaret otsima hakata kui mundris mees uksest välja lendas ja meile sõna otseses mõttes käratas, et mida te siin lõhute. No mis meil üle jäi kui saba sorgus minema minna, seda enam, et lõhkumise soovi polnud meil ollagi :(.
Paar tundi läks ludinal ja ei muhvigi...sai läbi pildistatud kõik kohad 10m raadiuses või peegliga vaadatud...arvuti analüüsis seda mitu tundi kuniks pakkus välja ühe koha mis kindlasti pole raskusele vastav kui asi on leidmise jaoks peidetud...ja viinamarjad ei ole hapud aga sellisel kujul mina ise sinna rohkem otsima ei lähe enne, kui see just viimase 25 leidmata aarde sekka ei jää Eestis ja siis moosin kah enne peitja kohale turvama laiguliste eest :)
Poleerisime silmadega kogu nulli ümbruse läbi, isegi asfaldi alla vaatasime, ei miskit.
Eelnevalt loetud (mitteleiu)teated ei tõotanud midagi head. Kui sellised profid on käinud massiga löömas ning pole miskit leidnud, siis jääb ise loota vaid heale õnnele.
Kohapeal polnud objekti tuvastamisega probleemi, kuid jah, vihje on selline nagu ta on. Samas ilmselt siiski piisav, et otsingupiirkond õigele asjale kitsendada. Peale mõnda aega poleerimist teatas Markus, et kätte sai. Kas tõesti näkkas tal samamoodi nagu peitja teise lähedaloleva aardega?! Selgus, et siiski mitte. Proovisime siis veel nii ja naapidi ning lõpuks sai püstitatud mitu üsna pädevat teooriat peitmisviisi kohta, kuid paraku need meile leidu ikkagi ei toonud.
Aeg hakkas ka peale suruma, sest tahtsime Saarjärvele Estcon 2013-le tagasi jõuda, et näha, kes siis sel aastal Eesti ulmekirjanduse auhindade, Stalkeritega, pärjatud saavad.
Hiljem rääkisime veel pikalt aardest ning eks me tuleme tagasi. Kui mitte varem, siis aasta pärast. Loodetavasti on seks ajaks leiuteateid rohkem või tuleb meil endal mõni parem mõte. Igatahes tundub äge asi olevat ning loodetavasti ei anna ka peitja rohkem lisavihjeid, sest nagu näha, mõned siiski suudavad leida ja eks teistel tuleb siis lihtsalt tasemel olla. :)
Siin vandusime alla. Ilmselt umbes kolmveerand tundi kratsisime kukalt ning arendasime mõtteid aga tulemust ei tulnud. Kõrvaloleva elumaja mõningaid elanikke tean mina nüüd nägupidi. Ilmselt ka nemad mind.
Vihjele vastavaid objekte on seal väga palju ning oli ka peitja kinnitus, et aare on olemas. Mõnda aega näppisin seal vaikuses, siis lõpetas mu otsimise telefonikõne, mis teatas, et mu transpordivahend on valmis edasi sõitma. Ehk satun veel sinna kanti, siis proovin uuesti otsida.
Hoiame statistika korras. Käisime paar tundi hiljem ilma uute mõteteta samu liigutusi tegemas. Ega tulemuski saanud siis oodatult erineda. Pagana kaval värk peab olema. Üks päev, üks hea päev saabub ka selle aarde aeg :-)
Täna oli õnneks hea päev, sest kogu õige maja oli tühi - kõik olid paraadil. Naabermaja muidugi ei paraaditsenud täies mehitatuses. Siiski saime üsna pikalt, väga pikalt rahulikult otsida. Igalt poolt. Ilmselt jäi siis üks koht otsimata. Ma olin oma 4-5 korda kindel, et nüüd oleme tabanud asja uba, sest ebakõlasid oli mitmeid, aga ei miskit.
Kui peitja 3.5 naaberaare vandus lõpuks alla, siis käesolev 4.0 enam mitte. Isegi teistkordse üritusega (= luhtunud katse). Pole paha mitteleidmiste osakaal sel aardel. Kütame juurde. Aitäh väljakutse eest!
Õnneks olid kõik kaitsejõud Eesti teise otsa paraadile läinud ja saime rahus otsida. Kõik on nüüd kenasti ära poleeritud ja käib nagu õlitatult. ;) Vahepeal käisime teisi asju otsimas ja tulime veelkord tagasi, kuid kõik meie mõtted ja kohad, kust otsisime, ei andnud tulemust. Ilmselt väga vinge teostus. :)
Vihjet teades oli kohalejõudes pilt selge. Ometigi ei paljastunud esimese tunniga midagi. Kõne peitjale ei teinud ka asja selgemaks. Jätsime sinnapaika ja tulime hiljem (pärast kahte leidu) tagasi. Siis juba kolmekesi - vahepeal liitus meiega [katrin] kellega teise tunni nullis veetsime. Mõne aja pärast liitusid meiega ka kolm laigulist - üks kes ei teadnud midagi, üks kellest me ei teadnud midagi, ja üks kes teadis midagi, kuid mitte liiga palju. Leidmata ta jäi!
Vihje on võimas. Täpselt nagu kuusk kuusikus ;) Silmadega leidmine ei õnnestunud ja väga ei tahtnud näppida, seega ei leidnud.
Väga mõnus mitteleid. Umbes veerand tunnikest uudistasime, imetlesime, püüdsime leida otsitavat ja loobusime teadmisega, et siia on tore teinekordki tulla :D
Sai otsitud nullist ja selle ümbert, kuid meie silmad jäid pimedaks.
Siin läks teine poolteist tundi. Selleks ajaks oli seisundist VÄGA külm saanud mingi järgmine level - "väga külmast" veel külmem. Aare jäigi meie eest peitu, kuid kõik geopäevad ei peagi aardeleiuga päevad olema. Tänud peitjale laheda koha tutvustamise eest :). Kunagi tagasi.
Siin jätkus meie geoebaõnn. Mitu korda käis meie eesmärke ja meid uurimas ilmselt valves olnud kaitseliitlane. Seletasime siis üldjoontes asja olemust ja tundus küll, et ta ei tea peidetust vist midagi. Hiljem püüdis ta meid isegi natuke aidata, aga läksime ka siit tühjade kätega minema. Põlva osutus seekord liiga suureks pähkliks :).