1950ndatel ei tundunud kellelegi imelik, et Tallinnas Hiiul asub Pioneeri tänav. Mõistagi leidus samanimelisi tänavaid paljudes Eesti linnades, muust N. Liidust rääkimata. Siiski muudeti siinne Pioneeri tänav 22.04.1960. a. ilma suurema kärata Vääna tänavaks.

Nõukogude võim taipas alles siis, et tänavanimi viitab siin paiknenud Pioneeripataljonile, mis oli Eesti Vabariigi ajal ühtlasi Nõmme linna garnison. Territoorium oli osaliselt avatud ka linnarahvale – siin peeti pidupäevadel paraade ning talvel rajati liuväli, kus linnakodanikud pataljoni puhkpilliorkestri saatel uisutada said.

Pärast Vabadussõja lõppu, 1920. aasta kevadel, oli varasema merekindluse barakkidesse koondatud Eesti Inseneripataljoni kolm roodu: sapööri-, telegraafi- ja raudteerood. Märtsis 1924 eraldati pataljonist telegraafirood, millest moodustati tänaseni tegutsev Sidepataljon ning allesjäänud üksus nimetati Pioneeripataljoniks. Maa-ala, kus kasarmud paiknesid, oli poolkaares piiratud kitsarööpmelise Liiva-Vääna raudtee tammiga ja põhjast Harku tänavaga. Väeosa värav avanes Nõmme-Väike raudteejaama (tänase Vääna tänava) poole. Leegitsevaid kahurikuule kujutavate postikaunistustega värav on ka täna ümbruskonna uhkuseks.

Kui soovite aaret leida, tuleb väravast sisse astuda ning jalutada mööda tammealleed elukani, kes oli ja on Pioneeripataljoni sümbol. Looma leiate koordinaatidelt 59° 23,112' 24° 40,144' ning teekonnal väravast kujuni asub nanomõõtu konteineris juhis lõpp-aarde leidmiseks.

Andmed, mida läheb vaja:
x = eluka roosalillade küünte arv
y = ümmarguste poldipeade arv jalgväraval

Aare on peidetud advendiseeria 21. aardena.