Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 1.0, maastik 2.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Viru Raba aare uude kohta peidetud, kuna rabas on karm laudteelt maha astumise keeld. Aarde uuendas geopeiturite tiim [sylli]. Uued koordinaadid päises alates 17.04.2015.
Eelmised uuendused:
Viru-Raba aare uuendatud, kuna eelmine oli hävinud. Aarde uuendamisest 27.08.04 20:30 võtsid osa: Yxic, Crista, Waldo & Tibu
Samas ei olnud aarde asukoht enam sobiv, otsustasime muuta veidi koordinaate. Uued ja täpsustatud koordinaadid olid aarde päises alates 27.11.2007.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
rabamatk (3), ilus_vaade (3), oandu-ikla (2), lastekäruga_ligipääsetav (2), rästikud (1), lumega_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GCTCGH
Logiteadete statistika:
175 (81,0%)
41
5
3
2
0
0
Kokku: 226
Raba kohta väga suur muguoht. Seal prügi sees sorida on tõesti imelik. Äkki on aare lännu?
Selle raba külastamine sai jäetud tahtlikult hommikusele ajale nädala sees, et ei peaks muretsema rahvahordide pärast. Parklasse jõudsin esimesena, matkarajale startides saabus ka teine auto, aga torni juures vaatamata mu pikale otsimisele kedagi ei kohanud.
Aaret otsisin tükk aega nii koordinaatidelt ja ka ümbritsevatest inimeste poolt tehtud potentsiaalsetest peidukohtadest. Varemleidjatelt saadud info ei aidanud. Paras prügi seest otsimine oli, mistõttu oma kätt igale poole ei toppinud. Selle asemel vaatasin kaamerasilmaga nii palju kui sain, ent ei leidnud midagi. Vähemalt praegu ei tundu küll 1.0 peidukoht olevat.
Läksin parem multit tegema.
Täna oli plaanis teha tiir rabas ja boonuseks ka aare logida aga päris nii hästi ei läinud. Tegime seltskonnaga rabaringi ära ja aare jäi leidmata. Kinnitasime keha ja selle asemel, et sõita kodu poole läksin tagasi aaret otsima. Ja ikka ei midagi. Helistasin siis ka geosõbrale, kellel oli leid kirjas aga ka sellest ei olnud kasu ikka ei silmanud midagi. Paar nädalat on jäänud aarete otsimisel vahele ja võib arvata, et olen roostes. Mis seal ikka, tuleb veel korra raba külastada.
Otsisime ja otsisime, kuid ei midagi. Ühel hetkel märkasime ka mingeid võõrkeelseid otsimas, kuid ka neid tabas sama saatus. Teinekord siis . . .
No ei võtnud näpust. Saab heal meelel tagasi tulla.
Hoolimata pilvisest ilmast töllerdas karjade kaupa mugusid ringi, nii et ei olnud eriti võimalust kõiki mõeldavaid peidukohti lähemalt uurida. Peab jääma teiseks korraks.
Otsustasime teha v2ikese matka loodusesse. Leanne k2is vexli v2lja et tahaks rabasse, kuhu saab ka lapsevankriga. Kaart lahti ning juba j2rgmine hetk pakkisime asjad autosse ja minek. Koha peal oli t2na rahvast t6esti hordide viisi. Esialgu hoidsime madalat profiili. Oli n2ha et tuleb head hetke oodata siis pakkisime oma piknikulina lahti ja tegime aega parajaks. Aeg ajalt ikka kiigates ja kombates k6ikv6imalikest kohtadest. L6puks said v6ikud s66dud ja tee joodud ja sellega l6ppes ka seekordne otsimine. Kas nyyd lumi ja kylm segasid, v6i lihtsalt silman2gemine vedas alt. Igas tahes on nyyd j2lle p6hjust tagasi tulla. Better luck next time. Raba ise on muidugi super igal aastaajal ;)
Jäi seekord pooleli, sest mugude hordid ärkasid lõpuks ja mina ei saa aru, mis nad kõik sealt tornist otsivad.
Otsustasin rabakäigu uuesti varahommikul ette võtta, kuna reede õhtuste pikniku pidajate silme all ei soovinud otsida. Laudtee oli veel mõnusalt härmas, aga päike siras soojendavalt taevas. Hommikuselt fotosessioonilt tuli vastu välismaine pildistaja, sättis veel oma statiivi minu poole. Võibolla olen nüüd minagi kuskil National Geographicus:) Torni juures olin uhkes üksinduses, oleks võinud torni lahti lammutada, aga mis sest tolku, torn sai puhtaks pühitud, aga aaret ikka ei leidnud.
Järjekordne matkake. Minu ees läksid inimesed, kes torni juures piknikku alustasid, nii jäi otsimata.
No ei tea kas tegu on meie halvasti mõistetud raskusastmega või geopimedusega, kuid meile ei avaldunud aare ka mitmel korral otsides. Vaatasime ja uurisime enda arvates ära kõik nurgad, rahvast oli vähe ja ikka saime ka aja kus polnud kedagi. Kuna ei leidnud, siis läksime jalutuskäigule teist aaret otsima. Tulime muidugi mindud teed tagasi, et ikka proovida aare üles leida. Ei õnnestunud ka teisel korral. Eks tuleb tagasi minna.
Vaatamata külmale ilmale takistasid mugude hordid minu otsinguid. Nii tuligi loobuda. Mõni teine kord uuesti.
Mingil hetkel tekkis soov rappa minna, no näiteks Viru rappa. Seal pidi ilus vaade olema ja värske õhk ja …. turistid. Ja nii see oligi, parkla oli autosid täis, kuigi oli tööpäev ja kellaaeg selline pärastlõunane. Õnneks mahtus meie auto ilusti ainsale vabale kohale. Alustuseks parkisime oma kõhud kaasa võetud sooja toitu täis ja seejärel asusime teele. Ilus raba on see tõesti ja turistid, neid oli kohe suure bussiga kohale toodud. Jalutasime hõredas kolonnis tornini ja proovisime seal siis otsima hakata. Mugude vaheaegadel saime korraks siit-sealt piiluda, aga midagi ei leidnud. Siis mingil hetkel saabus uus bussitäis mugusid. Ootasime nemad ka ära ja otsisime jälle. Ühel hetkel oli plats kohe tervelt 3-4 minutiks päris muguvaba. Siis otsisime nii, et tolm lendas. Kahjuks ei leidnud midagi. Aga olgu, ega kõiki aardeid ei peagi leidma.
Päeva teine mitteleid. Minu jaoks oli üllatus niivõrd suur huviliste, jalutajate ning matkajate hulk. Isegi sellise poolpiduse ilmaga oli inimeste voor peaaegu katkematu. Natuke vaatasin ringi, käisin tornis ära, imetlesin vaateid ning lükkasin põhjalikuma otsimise mõneks teiseks korraks. Tegelikult siia tuleks isegi pärast leidu veel mõnikord uuesti. Vahva koht.
Oi ma olin tähtsust täis teel selle aarde poole. Millegipärast olin täiesti kindel, et käkitegu :) Kohapeal aga läks aega ja aega ja aega. Loobuda ka ei tahtnud, kuigi küür hakkas selga vajuma. Ain tuletas aegajalt meelde ka, et keegi oli ju nii enesekindel...Mingil hetkel siis tegin hädakõne, aga sellest polnud ka kasu ( aitäh ikkagi). Helistasin korra veel, aga siis hakkasid voorima muguhordid ja otsimine muutus keerulisemaks. Lootsin, et Ragne ja Ain hakkavad ära kibelema, siis oleks mitteleiu saanud nende kaela veeretada, aga ei...ikka jäin ise süüdlaseks. Koht ise väga ilus. Olen siin korra enne geopeituse-elu käinud ja pole kahju veel tagasi ka tulla :)
Pole veel ühtegi konstruktsiooni nii uurinud ja näppinud jne,aga mis ei ilmutanud end ,oli aare. Aga matk mega,ilm oli ilus...eks peab siia tagasi tulema :)
Vastikul vihmasel nädalavahetusel sai toas istumisest täitsa kõrini ja mõtlesime mõnd aaret otsida. Halva ilmaga seoses oli rahvast vähe (kuigi parklas 6-7 autot Loksa tee ääres), enamasti sonkisime torni kandis omapäi. Olime kohapeal päris kaua, lugesime eest taha ja tagant ette teiste logisid et mingitki vihjet leida
.... peitsime nii, et põhimõtteliselt ei pea enam Viru raba keeluga, laudteelt kõrvale astuda, vastuollu minema....
....(Läksime) kahe huvitava jändrikust männini, kelle naabruses ootas meid aare....
... tutvusime konstruktsioonidega....
No ei midagi, jäi leidmata.
Kui juba omadega rappa on mindud siis tuleb aaret ka otsida. Kahjuks torni ega platvormi alt, pealt, eest, tagant, kõrvalt, küljest, vahelt, seest, vastast, lähedalt ega mujaltki karpi ei leidnud. Tea kas on koordinaat väga mööda, karp ülimalt hästi maskeeritud või midagi halba juhtunud sellega aga siia tulen nagunii veel tagasi.
Aare jäi seekord peitu, kuigi otsimas oli abiks 2 klassitäit lapsi. Seega näuab ilus koht teistkordset külastust ;)
Kui parklasse keerasime, hakkas juba hämarduma. Jalutasime mööda laudteed nulli poole. Otsisime üle poole tunni kindlasti, kuid ei leidnud midagi. Ilmselt lihtsalt pimedad. Tuleme uuesti ;)
Ei leidnud. Otsisime kaua, helistasime ka aarde taastajale ning viimases lõpus tuli appi ka Soome geopeiturite perekond. .... aga GC- lehe järgi tundub, et neil õnnestus see lõpuks leida.
Tahtsin käia enda aarde seisukorda kontrollimas aga kua auto rahvast täis siis ei hakanud peatuma vaid läksime omadega rappa. Seni kui teised üles ronisid ja turistide ekskursioon polnud veel kohale jõudnud vahtisin igale poole alla ja vahele kuhu normaalne või väike karp oleks ära mahtunud aga ei leidnud midagist. Veits kahtlane jah kas see karp on veel alles või mitte?
Jõudsime rabasse just äikese tormi ajaks.Aga see ei segand meil aaret otsida.Meiega ühinesid ka hollandist geopeiturid.Lõpuks kui olime läbimärjad ja külmunud siis loobusime.Kaunisse kohta o n alati meediv tagasi minna.Ja loomulikult järve vesi on alati soe kus supelda.Meeldiv päev ka ilma leiuta.
Viru Raba Hullud Päevad! Polnud lootustki otsida. Jalutasime hoopis 5,75 km ringi ning lahkusime. Peab vist proovima kui pussnuge sajab.
Eelmine päev mõtlesin, et tahaks esimest korda näha päikesetõusu rabas ja et Viru raba oleks perfektne koht. Vaadates mis kell päike tõuseb (kell 5), muutus idee juba kahtlaseks. Reede õhtu kippus veel vähekene pikale ka minema. Pärast kolmetunnilist und tegin silmad äratuse peale lahti. Saatsin oma idee kuu peale ja magasin sama targalt edasi. Kell 7 suutsin siiski juba kodust startida raba poole. Natukene enne 8-t oli parklas juba 2 autot ees ootamas. Tee vaatetornini oli väga mõnus. Kohale jõudma hakates kostus aga inimmüra. Noorpaar oli seadnud ennast vaatatorni kolmandale korrusele romantilist hommikusööki pidama. Kohale oli veetud nii laud, toolid, laualina, söögid, joogid, nõud jne. Seega viskasin pilgud ainult mõnda üksikusse loogilisse kohta.
Nüüd oligi põhjust rabas aega parajaks teha. Suundusin kitsamale laudteele ja nautisin ilu nii vaadetes kui vaikuses. Tund aega hiljem jõudsin tagasi vaatetorni juurde. Nagu tellitult vabanes sündmuskoht minu jaoks. Esmalt vaatasin üle kõik loogilised kohad. Siis ebaloogilised kohad korruse haaval. Roomasin kõhuli, kõõlusin üle äärte, põlvitasin, hõõrusin pinde peopesadesse jne. Leidsin väga palju muid asju peale aarde. Alustades graveeritud haakristist ja armastuse avaldustest kuni täis kalamarja topsiku ja renoveerimistööde siltideni. Kõik vaatetorni detailid ja ehituseripärad said samuti mult heakskiidu. Peab vastu kindlasti palju aastaid. Pärast pooltteist tundi otsimist oli enda arust iga võimalik koht läbi uuritud kuhu oleks võimalik peita mikro suuruse konteiner. Kuna antud aare normaalsuurusega ja 1.0 peidukoht, siis ei oska rohkem kommenteeridagi. Loodetavasti on ikka alles. Kuigi külastatavatel lastel võivad sellises kohas näpud väga kergesti jääda geopeituse konteineri taha.
Sel korral tuli küll mitteleid. Tänu sellele ongi mul võimalus ja põhjus uuesti proovida päikese tõusu ajaks siia rappa tulla. Väga kena koht. Tänud!
Laudtee ääres on tõepoolest väga kurjad sildid, mis keelavad laudteelt maha astumise. Seoses uue laia laudtee ja väga ägeda torniga on ka palju vahvaid uusi aarde peidukaid, et ei peaks siltidega vastuollu minema! Meie panime räätsad alla ja kõval lumel käies me raba loodusele küll liiga ei teinud, aga see ju ei loe. Me ju astusime laudteelt maha, et aardeni jõuda. Aga erinevalt Lääne-Viru rabadest, mis on lume alt pehmed, oli Viru raba üsna jääs ja aare jäi seekord leidmata.
Tegin väikese rabamatka. Suvel jäi see aare vahele, kuna igal pool sildid, et laudteelt maha ei tohi astuda. Ootasin külma ja lund. Täna oli lund isegi üllatavalt palju. Nullile lähenesin hoopis kaarega teisest suunast, et saaks ikka pikem jalutuskäik. Paraku jäi aaare leidmata. Eeldasin, et see on kuskil kõrgemal ja ka talvel leitav, aga võta näpust. Lumes tuhnimine ka tuleuseni ei viinud. Kas tõesti peab siia lumeta ajal tulema?
Ei teagi mis nüüd juhtus. Mina, kes ma ei ignoreeri aardeid... Peale mitmeid kordi raja ääres lugemist, et ei tohi rajast kõrvale astuda ja kui kaua see maastik taastub mu jalajälgedest. Ei tahtnud sellele ilusale kohale kuidagi liiga teha. Võib-olla skoorimisjanu saab veel minust jagu aga seekord ei saanud.
Samas oli hea keset laukaid kuuma teed juua ja pirukait nosida::)