Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Lääne-Virumaa Raskusaste: peidukoht 3.5, maastik 2.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Parun Eduard von Dellingshausen oli Eestimaa rüütelkonna viimane peamees, ametis aastatel 1902-1918. Ta oli aktiivne poliitik, kuulus Venemaa Riigiduumasse ja ajas usinasti saksa asja Eestis, sh Eesti okupeerimist sakslaste poolt 1918 ning Balti Hertsogiriigi väljakuulutamist. Oma tegemisi on ta pikalt kirjeldanud mälestusteraamatus, mis ka eesti keeles Eesti Päevalehe mäluraamatute sarjas ilmus. Virumaal oli Dellingshausenite klanni käes terve hulk mõisaid. Eduard ise baseerus Aasperes, kuigi suurema osa oma ajast peamehena veetis ta kolmnurgas Tallinn-Peterburi-Aaspere. Tavaliselt sõitis ta rongiga; kui ta Aasperre läks või sealt tuli, mindi hobustega talle jaama vastu. Aare on ka jaamas, dr Jänese selja taga.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: http://et.wikipedia.org/wiki/Eduard_von_Dellingshausen
Aarde sildid: välimõistatus (1), pikem_matk(>1km) (1), muguoht (1), lemmikloomasõbralik (1), lastesõbralik (1), lastekäruga_ligipääsetav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC44B6W
Logiteadete statistika: 98 (98,0%) 2 3 1 0 0 0 Kokku: 104
Täpp on kaardil juba pikemat aega olnud paigutatud. Täna sai siis välitöödel käidud. Jalutasime kolmekesi hoolimata vihmasabinast kohale. Tõepoolest oli kergem kätte saada kui tagasi panna nagu mõnes teiseski logis mainitud on. Aitäh!
Tänane viimane logi. Kui tahtsin taskust telefoni võtta, röögatas mu tänane "orav", et aitab, sest tal olid käed eelmisest ronimisest veel üsna vaigused. Mõistatus oli ammust ilma lahendatud ja kunagi ka teise seltskonnaga kohal käidud kui üksi oleks ma hätta jäänud. Tänud peitjale
Kunagi ammu on see lõpp paika sätitud. Ise ka enam ei mäleta mismoodi täpselt. Aga sinna, kus täpike näitas, me kohale veeresime (või lumeolusid arvestades oleks õigem öelda, surusime). Dr Jänese leidsime ka ning lõpuks saime ka tema saba pihku. Aitäh!
Groteskne koht on siin…hr. Parun ja dr. Jänes sellises kohas koos. Ja asula on vist Eesti koerte pealinn ka lisaks. Aarde kätte saamine osutus lihtsam, kui selle tagasi panemine :) Suured tänud peitjale!
Oleks selle paruni asemel товарищ Djellingshausjen olnud, siis ei teaks, kui pikalt see aare lubatud oleks. Parunitesse suhtutakse märksa leebemalt ning ega jänese selja taha pugenu ise ka meid väga pikalt ei narritanud.
Nii vaevalisi sariraamatukogupalverännakuid polegi tükk aega olnud. Ja kui Ester noogutas, siis raamatukogutöötaja raputas pead ja kehitas õlgu.
Aga noh - jõudis ka meie reis kord lõppu. Teist korda juba siin sihtpunktis, peab mainima. Seekord oli meil muidugi rohkem kindlust ja vähem kirvest kaasas. Kuigi kohapeal oleks tahtnud sellele jänesele, keda me ei näinud, äsada. Mina nägin seal hoopiski hästi palju naerusuiseid kükloope - irvitasid me üle vist, r****d! Aga kes viimasena naerab, naerab paremini ja oi - me lahkusime pead kuklasse visates ja kunstlikult naeru lagistades nagu odava hiina seiklusfilmi kurjad antitegelased oma käkikeeramise tipphetkel. Aitäh!
Kurivaimu Jänes, ajas juhtme kokku. Mõte ju oli, käisin isegi kiibitsemas. Kui kindel ei ole, siis järjepidevus kannatab. Oli vaja õlekõrt kasutada. Selgus, et õlekõrs on väga populaarne ja igal pool otsas. Mäletan, et kui teos sarjas ilmus, siis hoidsin seda poes käes. Aga jäin mõttesse, kas mul on ikka vaja baltisakslast koju riiulisse ja jäi ostmata. Ei jäänud muud üle kui sammud raamatukokku seada. Isegi seal ei olnud raamat loogilise kohas. Poole tunniga leidsime koos töötajatega selle tera üles. Minu kahtlused leidsid kinnitust.
Täna juba kindlalt õigesse kohta välitööle. Peaaegu oleks hätta jäänud, õnneks abivahend oli abivalmis ja ohverdas ennast logi nimel. 978. Aitäh!
Esmalt läks aega, et dr. Jänes leida. Peale seda oli vaja kuidagi tema selja taga saada. Karl oli nutikas ja tal õnnestus aare kätte saada. Aitäh!
Kõva aare, mulle see doktor jänese värk väga meeldis, õnneks sain kohe aru, mida tegema peab. Mugudeks oli kaks traktorit, kes arvasid, et just on äge teisel pool raudteed rohtu niita. Natukene pidin siis susserdama, et logitud saaks. Tegime siin geopäeva lõuna doktor jänese ees trepil ja imetlesin ka muid taieseid :) Aitäh.
Kõigepealt tuvastasin eelpool mainitud doktori ja ronisin talle selja taha. Nunuhh kohe oli selge, et ilma abikata ei saa. Ajasin auto peputpidi võimalikult lähedale ja toimetasin kähku oma toimetamised ära. Tänud peitjale
Mõistatus läks õnneks kergelt, aga täna kohapeal läks kauem. Algul olin lihtsalt pime. Siis tulid mugud, kes küll õnneks kiirelt lahkusid. Kui siis ikka uuesti objektile naasin ja enam palju aega järgi polnud, otsisin abivahendi ja sain logima hakata. Tänud!
Eriliselt rõlbe ilm, küllalt hõre geokaart ning enda asukoht ei soosinud täna muud kui visiiti Dellingshauseni doktori juurde. Püüdsin küll minimeerida õues viibimise aega, kuid juba mõne minutiga said jope ning kõik selle alla mitte mahtuvad kehaosad praktiliselt läbimärjaks. Vähemalt logi panin kirja autos, et paber edaspidigi trükimusta külge võtaks. Küsimusi ei tekkinud mõistatamisel ega ka kohapeal. Välja arvatud see: "Kas tõesti nii lihtne ongi?" Aitäh!
See koht on siin üpris unarusse jäetud. Õiges kohas olles tuli aare suhteliselt kiiresti välja. Aitäh!
Arvatud jaam osutus õigeks ja ka dr. Jänese tuvastasime. Tänud aarde eest!
Kui oli välja mõeldud, kuhu peaks suunduma, oli leid kiire tulema. Jänese vaatasime ka huvi pärast üle. Tänud
Nimekaimu logi võttis paraku ära vajaduse mõistatada. Seega kiire vahepeatus vaid. Dr Jänes minu vaimusilmas oleks midagi veidi teistmoodi, aga kohapeal väga palju valikuid ju ei olnud, võtsin topsi välja, panin nime kirja ja panin topsi tagasi. Täitsa sündmustevaeselt.
Kodus sai natuke Paruni käimisi uuritud ja õige peatus tuvastatud. Täna kikerdasime mööda jäiseid tänavaid kohale ja tegime paar tiiru ümber huvitava objekti. Õnneks märkasime doktorit kiirelt, siis natuke nuputasime, kus ta tagumine ots on ja siis läksime võtsime aarde peidukast välja.
Täitsa vahva mõistatus ja tore aare ka. Aitäh!
Lõpuks ometi saab nüüd ka selle aarde ära logida. Ei tuleta koguaeg meelde enda olemasolu, kui oma sünni või lapsepõlve linna kulgeb. Pikka reisi aardele
Paruni kodujaama leidsin üles täitsa hiljuti. Ei oodanudki, et siia nii ruttu satun. Igatahes vihje sai kinnitust ning aare tuli ilusti oma pesast välja. Aitäh!
Ega see viimane foto nüüd liiga palju mõistatamisruumi ei jätnud, seega sai koduteel siit ka läbi põigatud ja täpselt seal see tops oligi. Tänud aarde eest!
Kord varem olime hakanud mõistatust mõistatama mõisahärra kodu juures. Siis ei teadnud kuhu minna või mida vaadata. Mingil imelikul põhjusel ütles Minion täna, et lähme vaatame sinna ning oh üllatus, üllatus. Seal see aare peidetud oligi. Üldse mitte nullis. Vahest ta suudab mind ikka hämmastama panna. TFTC!
Juba aarde avaldamisest saadik teadsime, mis jaamas Dellingshausen käis. Oleme seda aaret väheke teises koosseisus varem otsinud, kuid ei leidnud tookord Dr. Jänestki.Seekord oli rohkem valgust ja rohkem õnne. Kahju, et enamus raudteejaamu seisavad tühjad ja lagunenud, võiks ju kasutusele võtta nagu mõnes on kauplus, muuseum, Piusa jaamahoones on savitöökoda. Maakohtades võiks olla ka kämpingud või vähemalt vee ja WC-ga majutuskohad.
Tänud aarde eest!
Vihje kontrollitud läksime jaama. Dr Jänes ja aare leitud.
See läks isegi päris ladusalt, asukoht sai õigesti ära arvatud kuid esimese hooga jäi kohe märkamata, teise ringiga leitud kuid aare oli peidus. Ja siis sai ka aare leitud, tänud
Ma olin seda jänest millegipärast veidi teistsugusena ette kujutanud :) Edasi õnneks klappis loogika peitja omaga. Tänud!
Ahaaaaa :D kätte saime :D oma loogika ja logide abiga :D
Loomulikult pidin ma täna ka doktori juurest läbi astuma, sest vahepeal olin pisut otsimisala kitsendavaid vihjeid saanud. Rattaga lähenedes suutsin aarde mõistliku ajaga leida. Tänan.
Kiire leid kohapeal! Tagasisõit Narva-tallinn rongiga oli küll üks suur õudusunenägu, kuid teadmine, et kodus ootab soe toit ja voodi, aitas positiivset meelestatust hoida :)
Lahendus oli oi kui kaua juba märkmetes oodanud, täna siis lõpuks käisin kohal ära. Olin kohutavalt rahul endaga, kui pärast paariminutilist otsingut juba topsikut märkasin :) Pärast sõitsime Kadrinasse, kust saime rongiga tagasi päälinna ja võiski selle neljapäevase sõidu lõppenuks lugeda. Oli tore.
Kohapeal oleks kiirelt läinud, kui aare oleks Dr jänese seljataga olnud. Kuna oli samalaadses kohas aga kõrval, siis sai veel keerulisi teooriaid mõeldud ja paar ringi peale tehtud.
Rõõm oli selle aarde otsimisest osa saada. Minu ülesandeks jäi seekord lahendaja objektile viia ja otsimisel mitmekülgset abi pakkuda. See õige vihjatud koht jäi suht kiirelt silma ja suunagi saime kätte. Aga siis peale lammutamise nagu muud ei tahtnudki välja kukkuda. Kuna tundus hea rahulik koht olevat, siis tundsime ennast üsna vabalt. Korra kadus isegi lootus aga kui logidest mõned infokillud juurde saime ja mõtteid valjult välja ütlema hakkasime, tekkis ka üks hea idee. Mõte oli õige aga koht tundus tühi. Natuke veel ja olemas. Kui nimed kirja sai,siis tagasi panime totsiku juba selja taha, kuhu ta paremini sobitub. :P
Tänud.
Päris vahva leid. Sel aastal esimesed leidjad. Loodab, et selle aasta logisid lisandub ikka mitmeid. Aitäh aarde eest!
Proovisime mõistatuse lahendada ilma raamatuteta, kasutades lihtsamat loogikat. Sõelale jäi esialgu üks jaam ning ei hakanud igaks juhuks rohkem varjante otsima, enne kui polnud kontrollinud jaama õigsust. Punkt oli ammu paigas ning täna sattusin sinnakanti ja otsustasin jaama üle vaadata. Kiirel kontrollil sai tuvastatud dr. Jänes, kes andis kinnitust, et siin peab logitud saama. Väga pikalt õnneks ei läinud, kuid siiski sai kontrollitud erinevaid kohti, millest viimane tulemust andis. Lasime ka jänesel hetke ummistusest hinge tõmmata ning seejärel ummistasime ta taaskord, et ka järgnevatel otsimisrõõmu oleks.Täname peitjat.
Esimene - Mootorratastega aasperes. Jäime seisma sõbraga. Ma küsin, et mis sa siin seisma jäid. Ta vastu, et aare on ju siin. No ma vastu, et krt see on ju mõistatus, lähme edasi. Mindud Teine - Koeraga õhtusel tiirul juba õiges kohas, aga kellaaeg tagus tagumikku ning jäigi jänkuonu leidmata. Vahepeal sõbrajuures - Kle kas see aare asub "seal". Jah, sain ma vastuseks. Kolmas kord - Noh logimisevaev ju. Tund aega kolamist, ei midagi - hea, et maja alles jäi. Esimene geokõne sõbrale minu poolt, piinlik lausa. See on "seal". "Seal"... ma ju otsisin "sealt".... a seal on veel.
Tänud, tänud, tänud selle imelise mõistatuste matka eest. Logiraamat oli ilus kuiv ja puhas.
Oeh!!Sain minagi aarde logiraamatusse täna oma nime kritseldatud.See aare on imelikult kaua minu aega "põletanud". Siiski tuli abi paluda kaaspeituritelt kes lahkesti vihjega kostitasid.Siinkohal tänan Teid.Aega võttis aga asja sai.Väga lahe aare mis lõpuotsas minujaoks natuke kiuslikuks pinnuks muutus. Sedaenam mind paelus. Täname peitjat. PS.Logiraamat vajaks lisa/vahetust.
Raamatut ei uurinud s.t vihjet ei kasutanud. Vaatamata sellele sattusin õigesse jaama sest Dr. Jänes ootas. Kuna umbes 10 aastat tagasi praktiseerisin veel loomaarstina siis hakkasin hoopis mina tema kõiki kehaosasid põhjalikult uurima, eriti kuklast saba otsani. See läbivaatus kestis kaua... Lõpuks sai diagnoos kirja pandud ja sabaalusest august ummistus korraks kõrvaldatud. Äitäh peitjale!
See parun on mind juba mitu aega kummitanud, aga dr.Jäneselt polnud kordagi ilmutust saanud. Et olin kohas kindel, sai pühade vahel lootuses jäneseid jooksmas näha, jaama mindud, seal pea kõik paigad uuritud ja puuritud, aga ei miskit. Siis ühtäkki jõllitas see va jänes mulle vastu ja kohe oli selge, et olin olnud aardest näpuotsa kaugusel. Nüüd jäi ainult logimise vaev. Tänud peitjale!
Piirkonnas ringi sõites vihjas Tanel, et äkki ma tahaksin antud aarde kirjeldust lugeda ja ära lahendada. Millegi pärast polnud ma senimaani süveneda tahtnud. Pärast ühte mõttega läbilugemist selgus, et täitsa loogiline vastus kus aare olema peaks ja nii ma logi kirja saingi. Tänud!
Raamatukogu külastas kinnitas, et mõtleme õigel teel. Läksime jaama, leidsime jänese, aga esimese hooga ei tabanud vihje mõtet. Siis aga, veidi pusimist ja aare käes.
Meie geopeitusega alustamise esimene aare, mida lastega otsida püüdsime. Mõis ja selle park läbinisti tuttav, jaama osas oli ka kindel teadmine olemas, aga gp teooria polnud selgeks tehtud ja seepärast ikka otsisime nullpunktist ka.. ehk seal ka mõni "jaam";), ei olnud ja otsustasime kunagi hiljem õigesse jaama minna. Nüüd siis lõpuks möödasõidul otsima. Jänes oli esialgu täiesti nähtamatu, kuigi vaatasime talle igast küljest otsa. Tänud peitjale, väga tore mõistatusaare.
Koostöö sujus. Mõtted olid aarde läheduses juba õiged, aga käsi seda õiget kohta koheselt miskipärast kontrollima ei suundunud.
Täitsa kohe Jänes olemas ja värki aga nu seljataga ei leidnud midagi. Hakkasime ära juba minema ja vaatasin korra saba alla ka ja oligi olemas. Päris lühike tee härral koduni.
Üks teooria jaama kohta mul ainult oli, kuid sellele vaatamata käisin lisaks raamatukogus kinnitust saamas. Kohapeal nii kiirelt asi ei käinud. Taidlesime siin ja seal, aga ei midagi. Viimaks, kui olime doktori tagaajamisest tüdinenud, ilmus ta siiski välja. Ei pidanudki peaarstile helistama ja kaebama. Doktor ulatas meile retsepti, mille seejärel suundusime läheduses asuvasse apteeki rohupurgi järele. Dr Jänese näol oli tegemist oli ühe allakäinud psühhiaatria doktoriga, kes üritas meis tulutult ravida geosõltuvust. Hetkeks küll saime haigusele leevendust, aga tabletid kaua ei mõjunud ja hullus jätkus juba teistel koordinaatidel. Tänud.
Arvasin, et nii pime ma ometi ei ole, et nii suurt looma üles ei leia aga tutkit ma nännut kohe nägin, järjepidevus oli see, mis viis sihile, tänan peitjat, tore lugu aardel!
Kolmanda korraga saime pihta Jänesele ja ta seljatagusele :)
Nu nii sai seal ikke ronitud ja akrobaatikatki tehtud Kristjan tõstis mu käte peal kõrgele katuse serva äärde, kuid sealt me aaret ei leidnud. Otsustasime proovida teiselt poolt ja vahi värki aare oli hoopis Dr.Jänese saba all mitte selja taga :D
Piret käis raamatukogus ja leidis jaama, Erik leidis dr.Jänese,Argo vormistas Jänese selja taga aarde.
Jänes sai leitud,pärast sai ka pesa poole jalutavat toonekurge näha.Pidin autoga teise järgi ootama.
Dr. Jänes täitsa olemas. Sai tema seljatagune siit ja sealt läbi uuritud. Algul tundus jah nats lootusetu, kui lõpuks siiski aare kätte andis end. Tänud peitjatele.
Õhtul mõlgutasin mõtteid ja tekkis mingi teooria. Tundus liiga lihtne, et olla tõsi. Peitjaga konsulteerides selgus, et mu mõte siiski pädeb. Täna sai kohapealse olukorraga tutvutud. Kõigepealt leidsime dr. Jänese üles. Ilmselt oli tal kõht täis, sest vahepeal möödunud porgandit ta nahka ei pannud. Alguses tundus asi täitsa lootusetu, mõned kohad läbi uuritud ja veendutud, et seal ka pole. Lõpuks enne lahkumist lõi siiski õnneks pirni põlema ja nii see aare käes oligi. Kaubanduslikke tehinguid ei sooritanud. Aitäh peitjatele.
Raamat rüütelkonna peamehe mälestustest loetud, tuli minna vastuvõtule. See oli hirmutav. Pabistades lähenesin taskulambiga, möödus porgand, jänes jäi, hüüdsin appi, anti rohtu, panin plehku. Tänud peitjale.
Mina seda ei tea, kus see saks susla peal läks! Mõte liikus sedapidi, kust ma ise läheks, kui mul oleks mõis. Marisel oli vaja muidugi selles veendumiseks raamatukogus ära käia. :) Kohapeal: jänes või asi! Täiendasime sõnavara, millel "läbiv teema" ja enamus ühte "auku". Lõpuks tuli miskist kohast ka aare välja sikutada, tehtud!
Käisin raamatukogus ja kontrollisin vajaliku lehekülje üle, õiges objektis seega kahtlust ei olnud. Kohale jõudes sai otsimisest puhas filmiklassika, teate ju küll seda “siin te juba olite, professor!” :D. Reigo kontrollis lõpuks ka õiget kohta, mina sain õppetunni ja kirjapanemise rõõmu :)
Tähtsate tarkade arstionude juurde on alati keeruline pääseda olnud. Nii ka siia. Ei, selle vastuvõtukoha välja peilimine läks kiiresti, kuid vastuvõtuaeg oli nii ilmatuma kaugel tulevikus, et vahepeal lausa ununes ära. Lohaka inimesena ei olnud ju ka üles kirjutanud endale.
Nii juhtuski, et mingil hetkel tiksus kuklas tunne, et on saabunud aeg dr. Jänese vastuvõtule minna... Aga, kas tema kabinet asus nüüd selles kohas või hoopis teises, seda päris täpselt ei mäletanudki. Vist ikka siin... või vähemalt, tasus ikka uurima minna. Ehk on õige koht ja ei hiline...
No tundub, et mälu väga vilets polnudki, koht oli õige, dr. Jänese kabinetigi, kus ta oleks pidanud nagu olema, selle leidsime ka. Aga siis hakkas üks jama pihta. Stiilis "Võti on Mati all, aga Mati on kuratteabkus..." hakkasime otsima, kuhu dr. Jänese vastuvõtt üle viidud on. Vahepeal kihutasid sajad potentsiaalsed patsiendid mööda, ühissõiduk ainult tuututas ja liputas saba... Uhh, hea, et tuul minema ei viinud.
Lõpuks õnnestus dr Jänes leida, talle oma sõrmest kolm tilka verd uuringuteks loovutada... ja sai selgeks, et tagasi ei ole vaja tulla. Oma külastuse kirjutasime raamatusse sisse, doktori assistendi loal viisime läbi pisikesed remonditööd tema valdustes. Nüüd ei peaks registreerimise raamat kaotsi minema...
Hingasime kergendatult, et meid ei hospitaliseeritud ja lahkusime päikeseloojangu suunas... :)
Dr. Jänes ruulis tõepoolest- temast ja eriti ta seljast oli tõepoolest tugevasti abi :) Sai ka pisuke hooldus tehtud...
Pika reisi lõpetuseks tundus, et vot selle mõistatuse peab veel ära võtma. Lahendatud ta kunagi ammu sai, kuigi kumbki ei mäletanud, kas saime ikka õigele jaamale pihta. Dr Jänest mäletasime hästi. No asi seegi, sellest saab juba täitsa pihta hakata, kui kohapeal ringi vaadata. Koht tundus küll selline kahtlane, et vaevalt me teda siin trehvame ja ennäe imet vahibki doktor vastu. Oh issake, mis temaga nüüd pihta hakata. Vaatasime paremat kõrva, sügasime vasakut. Panime mõne lennukama idee ka. Aga siis tundus targem mõte, et õhtu juba käes ja mõnus kodu ootab ning tegime kiire kõne sõbrale. Sõber siis küsis, et miks te vihjet ei kasuta ja jänest selja tagant ei vaata. No siis lontsisime ümber jänese ning sügasime selja tagant kah. Saigi asi aetud. Sõidu kokkuvõte sai päris põrutav - kokku 12 aaret, neist vaid 3 tavalist, 1 multi- ja 8 mõistatusaaret. Ma ju ütlesin, et piirkond on mõistatuste rohke :) Täname peitjat! Eks teinekord proovime neid ülejäänud mõistatusi, mõni peab ju seemneks ka jääma.
Raamatut parunist kahjuks lugenud pole, kindlasti on huvitav ja võib-olla kunagi, millaski....loen. Aga jaama kohta olime Mairiga mõlemad samal arvamusel ja kontrollimisel osutus see õigeks. Dr. Jänes - ahah, eheh, nojah. Ja seal ta oligi. Aitäh, aare korras.
Ah, et selline laia seljaga dr. Jänes :D. Vahva mõistatus. Aitäh peitjale!
Ütlesin Aigarile, et vist tean, kus see jaam asub. Aigari nägu ütles selgelt, et ta ei usu seda, aga soostus siiski vaatama tulema. Tegime pool tiiru, kui nägin vihjepilti. Siis veel pool ja Aigar nägi jänest. Tulime sama teed pidi tagasi ja jäime mõttesse. Siis tegime taas pool tiiru ning uuesti vana koha peale. Lõpuks Aigar võttis aarde välja ja tähendas, et see kõndimine oli vaid soojendus. Ta olevat teadnud algusest peale, kus aare on. Aru ma ei saa, miks me siis pidime vahepeal logisid lugema minema... Tänud.
PS. Seda dr. Jänest nägime hiljem ka teise objekti juures. Paistab kuulus tegelane olevat.
Vajalik jaam oli teada, nüüd oli vaja veel minna see zajats ja aare üles otsida. Kui esimene sai leitud üsna kergelt, siis aarde endaga nii kiirelt ja lõbusalt ei läinud. Ütleme nii, et päris laiaseljaline ja priske jänes, ilmselt valmistub talveks. Sellest johtuvalt oli ka võimalikke kohti, kust otsida, mitmeid. Aga siiski-siiski, lõpuks ei jäänud aardel muud üle kui oma peidukast välja ronida. Tänud aarde eest.
Netist sai enne raudteejaam üle vaadatud, pildil Dr.Jänest polnud. Tiir ümber jaama tehtud leidsin pilguga midagi mitte sinna kuuluvat ja seal ta oligi. Janelle koukis aarde välja Dr.Jänese ribikontide vahelt.
Eeltöö oli tehtud ja läksime kontrollima kui hästi see välja tuli. Kohapeal olev vihje andis meie otsingutele tuult tiibadesse. Läks ikka omajagu aega enne kui topsile näpud taha saime. Tänud, täitsa vahva kontseptsiooniga aare.
Kuni doktori leidmiseni läks kõik ladusalt. Peale doktorit muutus asi aga kahtlaseks. Päris pikalt tuiasime ümber objekti kuni Aivar lõpuks nurga tagant välja ilmus, tops näpus. Kontrollkõne Hannesele andis tunnistust kellegi omavolitsemisest peidiku kallal. Panime juhiste järgi tagasi. Tänud hariva asja eest.
Naabruskond ja muud lapsed nautisid kaunist kevadilma. Natuke uurimist ja kaval peidukoht andiski aarde välja. Tänud aarde eest. Nimi kirja ja edasi Rakvere poole.
Õige koht oli juba ammu välja nuputatud, kohapeal tekitas jänes küll natuke segadust, kuid leidmine tuli siiski mõistliku ajaga ära. Tänan.
Paruni reisidele õige teekonna leidmine polnud keeruline ja kohal ei viitnud ka aega. Dr Jänes oli kunagi mu töökaaslane ja imetlesin alati ta oskust kirjutada masinal ühe näpuga artiklit suitsetamise kahjulikkusest ja vaba käega piipu tõmmata. Tänud peitjale.
Teksti ja vihjete tõlgendamine on ikka kõrgem ..., mis blondiinile kohane polnud. Kaaspeituri abil, mis aitas avardada mõtlemist, sai õige koht leitud.
Äge doktor peitis varandust kindlalt, kuid ligipääsetavalt oma selja taga. Tänan.
Dr.Jänes oli olemas ja peidukas hakkas ka eemalt silma.
Aitäh!
Jaam oli kodus ilusasti valmis vaadatud ning oma arust oli mul ka täpne aarde asukoht teada, kuid see osutus siiski valeks ning seetõttu läks ka natuke aega raisku. Kõik nagu sobis, kuid siiski ei sobinud. Kui õigetele radadele sain, tuli leid ka kiirelt. Õigemini leidsin ma peidukoha, tops ise vedeles mõne meetri kaugusel maas, ei tea, kuidas ta siis sinna oli sattunud. Aga tore aare ja tore koht, tänud!
Peale aarde avaldamist hakkasin, Virumaa kaart lahti, nuputama kuhu jaama parunit sõidutati. Igasugu variante tekkis, sest Aaspere jääb raudteest üsna kaugele (hobusesõidu mõistes). Kobisin siis ülemisele korrusele, et raamatukogust mälestusraamat välja otsida. Raamatukogutädi tahtis kohe raamatu laenutusse panna, ma jõudsin ainult öelda, et mul vaja ainult lehitseda geopeituse asjus. Tädi hakkas muhelema (ta teab minu geopeituse tegemistest) ja küsis, kas ma äkki lk. 70 pealt infot ei otsi? Minu lahtist karpi vaadates seletas ta, et just oli ühe teise raamatukogu inimene tal palunud sellest raamatust ühe lehe sisse skannida ja talle saata. Siis oli asi selge, üks eriti kaval geopeitur oli lasknud oma "tädil" minu "tädilt" koopia tellida, sest L-Virus ongi siin see raamat ainukesena. Uurisin mis ma uurisin seda lehte aga midagi mõistlikku sealt välja ei lugenud. Viimases hädas otsustasin vihjet vaadata. No siis oli asi selge. Täna, õiges jaamas, sai päris pikalt uuritud. Jänesega probleeme polnud. Lõpuks jäi üks võimalik koht silma ja seda lähemalt uurides aare näpu vahele ka jäi. Suured tänud!
Alguses mõtlesin üle. Võib-olla tuleb kunagi hetk, mil võtan ette selle mõtte alusel aarde teha. Nii et rohkem ma ei räägi. Igatahes oli see aare lihtsam, kui ma arvasin. Aitäh!
Aive oli tubli ja otsis natuke rohkem infot.Külastasime kõiki aardega seonduvaid kohti.Ja oh üllatust dr.Jänes oli kah olemas.Tänud!!
Raamatut mul ei ole aga netist leidsin nii jaama kui doktori.Sai siis kohapaele mindud ja üle vaadatud.Täitsa olemas.
See mõistatus aga sujus palju lihtsamalt, kui need eelmised. Siin oli jälle kohapeal rohkem muresid, aga kamba peale saime nendest lahti ja leidsime aarde ka. Tänud juhatamast.
Õhtuse geosündmuse järel-järelpeojärgse aardetuuri kolmas leid. Hea, kui on lõbus sõbranna, kel vajalikke ressursse piiramatult käes ja kes on ka koostööaldis ning kes pole kade. Tema meid õigesse paika suunaski. Kellegi kindad olid parklas kenasti lumehunnikule asetet. Vihjearsti leidsime peagi, aga leidjate rivis olin mina küll hapupiimane. Täitsa kaval oli peidik, tundsin end kui geoheidik. Nüüd pean kirjeldust ka lugema, muidu tutist hakkan sugema.
Paavo, Carolina, Kristjan & Kaido. Vahepeal on kasulik liikuda koos teistega. Miskil hetkel keeras auto kuhugi suunda mille kohta mul GPS seadmes midagi polnud. Ohhoo, tore koht. Siis loeti ette teksti katkendeid ja vihje. Tuli otsida. Leidsime ka. Suur aitähh, väikse asja eest. R asju ei ragisenud.
Asukoha leidmisega polnud raskusi, raamatud on mul vabalt käes. :) Nüüd siis viis tee ka mööda. Käisime ümber objekti ja kahtlesime ja uurisime. Mul tekkis mõte ning läksin mujale vaatama. Üks kahtlane asi hakkas silma ja koos Kaidoga tuli leid ära. Paavo ja Kristjan puurisid ikka veel vales kohas ning kui mu särav nägu nurga tagant ilmus, siis Paavo just kõige õnnelikum ei olnud. Lõppeks leidis temagi ;) Einoh, tiimitöö ikka. Täitsa kaval koht.
Tiiu poolt mõistatuse lahendamine, meie poolt aarde otsimine :). Edukas koostöö.
Selle paruniga on mul omad sotid – ta nimelt tegutses ka Vainupeal, ehitas kabelit ja sekeldas seal muidu ka. Vähe sellest, legend räägib minu iid-vana maja kohta, et olla olnud ehitatud 19 saj lõpus Aaspere mõisniku suvilaks. Nii, et see parun on „oma poiss“. Raamatut olen ka lugenud ja aarde koht oli kohe selge. Isegi dr. Jänese leidsime üles, täismäng.
Valikut, kuhu minna, just palju polnud ja saime õigele isegi pihta ilusti. Kohale jõudes kippus aga keeruliseks, mis sest et doktori suht kohe leidsime. Väike kinnitus teooriale saadud, võtsime topsi välja kohast, mille olin teatud põhjusel juba välistanud. Nutikas, aitähh!
Paruni pesasid olin kaartide ja piltide pealt uurinud, nüüd lõpuks viis tee ka aarde juurde. Jänes oli kodus, aga ikka oskasime mitu ringi ümber palava pudru käia ja endas kahtlema hakata, enne kui õige asi silma jäi. Ei ole sel peidukal häda midagi, täitsa kaval.
Mnjah...jube kõle oli aga teistele julgen soovitada, et kui lähete aardeid otsima, võtke koordinaat ühes!Õnneks piisas selle aarde puhul vaid õige märksõna sisestamisest navisse ja nulli ta juhataski.Otsida seekord ei õnnestunud kuna tünn kukkus ise pihku.Ei, luiskan...peale logimist otsisime siiski dr.Jänest kah, et aru saada tuleviku tarbeks peitja loogikat....nunuhh!Aitüma peitjale, mõne minutiga olime soojas tõllas tagasi.Oh kurja...nüüd märkan, et ka vihje oli olemas...asi muutus loogiliseks :D
See Parun Dellingshausen tundus peris huvitav persoon, laenutasin raamatu ja asusin lugema. Lugedes sain aru ,et minu esimene mõte raudteejaama suhtes oligi õige olnud, kuid kuna raamat rääkis meite ajaloost hoopis teise nurga alt siis jätkasin lugemist . Sain teda päris mõnusaid seiku ja seda vahvam oli vaadata siis seda kohta lähemalt, seda enam et ka Alex oli sama jaama huvitavaks pidanud.No koordinaate me ju kumbki ei taibanud kaasa võtta, seega tuli tark aparaat appi ja juhatas meid joonelt kohale :D. Leidsime dr. Jänese ja leidsime ka aarde, minu arust ei midagi hullu, täitsa okei asi. Tänud näitamast ja huvitava raamatu poole suunamast !
Väga hariv raamat Eestimaa kubermangu omavalitsuse ajaloost. Väärt raamat ja peidukoht on ka omanäoline. Aitäh!
Selle aarde jutu lugemisel ei saanud nagu tavaliselt mitte midagi aru. Mõned päevad hiljem hakkasin mõtlema, et mis selle jutuga siis nüüd öelda taheti. Jõudsin vaid ühe loogilise kohani. Hakkasin ka kontrollima aga jutus olnud pidepunkti kohta ei suutnud mingit kinnitut leida. Järjest lisanduvad logid aga tegid selgeks, et ma olen siiski õige koha välja mõelnud. Raamatut mul ei ole ja seega polnud ka sellest vihjest abi. Täna läksime siiski otsima, sest lähedusse oli asja ja pidi ju kuidagi teooria kas kinnitama või ümber lükkama. Jutus mainitud tegelane ilmutas end täiesti ootamatult ja kinnitas kogu minu teooria õigsust. Äge, mõtlesin ma. Ja umbes poole tunni pärast arvasin, et olen veel ägedama tünga saanud. Sest kõik asjad olid olemas peale selle aardetünni. Kui taaskord hakkas kann härma kiskuma siis tegin jussikesele kõne ja sain teada, et on küll õige koht ja isegi see praokene on õige mida me Lehoga mõlemad olime uurinud. Kui lõpuks tünn käes oli siis sain ka aru miks ma nii haleda tünga sain. Ma olen nimelt peitjast natuke lühem aga seekord täiesti piisas. Üsna pikakas ajaks jääb aga meelde jussikese solvunud hääl, kui ma telefonis kaeblesin. Vähemalt kasutajanime kannan täie õigusega edasi. Aitäh.
Lauril oli mingi enamvähem koht välja mõeldud ja nii me seal kaevasime. DR JÄNES oli kah olemas aga mida ei leidnud see oli aare. Minigl hetkel saime telefoni teel kinnitust, et oleme täitsa õiges kohas ja jätkake. Lõpuks peale näppude toppimist kohta kuhu ise ei peidaks eales ühtegi topsi see asi välja ilmuski.
Idee oli olemas, aga igaks juhuks sai see Keskraamatukogus üle kontrollitud - õige oli. Kohapeal läks kiirelt, kuid kurb oli vaadata hoonet, kus mitte väga ammu oli üpris aktiivne tegevus.
Kui meie kohale jõudsime, oli jaama ülem juba oma ringkäigu lõpetanud! :-) Lõpp-punkti ja esmaleidja osas kahtlusi polnud, aga enne tahtsime ikka vihje ka leida. See võttis hulga rohkem aega, kui aardetopsi leidmine. Tänud peitjatele!
Kui aare peaaegu koduukse ette peidetakse tuleb ainult tänada. Aitäh! Mis siis et ainult mõistatuse null. Kohalikuna olen ma kunagise mõisahärra tegemistega kursis, soovitatud raamat riiulis ja läbigi loetud. Esmaleid tuli lihtsalt, ainus millest aru ei saanud oli vihje.