Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Viljandimaa Raskusaste: peidukoht 4.0, maastik 1.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Kas teie teate sellisest ENSV rahvakunstnikust nagu Aleksander Mälton?
Ugala teater asutati 1920.a. alguses, samal suvel valmistuti võtma juurde uusi liikmeid. Nii ilmus 11. juuni Sakalas järgnev kuulutus:
"Teater
kunstisõpradele
Teatame, et Teatri ja Kunstiühingu "Ugala" pääkoosolekul
kodukorda laiendati järgmiselt: ühingu liikmeks võivad olla
kõik õigustega isikud, kes on tegevad millegi kunsti alal
(s.o. näitlejad, maalijad, kujurid, kirjanikud, muusekandid jne.)
Liikmeks astumise sooviavaldusi teatada kirjalikult, kutseid kellegile
ei saadeta Ugala nimel.
M. Mõrd"
Tõenäoliselt juhtus seda kuulutust lugema või sellest kuulma ka Aleksander Mälton. Samal aastal ühines ta Ugalaga. Esialgu oli ta ametis lavatöölisena ja sedagi sõjaväe kõrvalt. "Parvepoiste" lavastuses usaldati Aleksandrile pisikene kõrvalosa. Tolle kõrvalosa täitmisega jäi ta lavastajale silma ning saades järk-järgult suuremaid ning kandvamaid rolle, sirgus ta Ugala esimese põlvkonna üheks tähtnäitlejaks.
Kui tahad rohkem teada, loe siit:
http://et.wikipedia.org/wiki/Aleksander_Mälton
Kui ei, mine aaret otsima! Kui aare ei taha ennast sugugi avaldada, siis siruta selga ja naudi vaadet. Ajaviiteks võid ka ümbruskonda korrastada.
NB! Aardes ei ole pliiatsit!
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
Geocaching.com kood: GC4BM5Q
Logiteadete statistika:
33 (71,7%)
13
8
0
0
0
0
Kokku: 54
Kui mõte veidi laagerdus, siis lõi pirni põlema küll. Täna läksin oma ideed kontrollima, aga eriti edukas see polnud, sest ümbruskond lausa kubises mugudest, isegi parkimiskohta oli raske leida, ja otsimisest ei tulnud küll mitte midagi välja.
Vaatasin nulli kandis ringi, aga ühtegi head ideed pähe ei turgatanud. Ehk kunagi lööb minulgi pirni põlema.
Esimese korra peale head ideed peale ei tulnud. Üks kahtlane koht oli, aga see oli tühi. Mõtleb edasi.
Lembitu juures tulime siia, vastakaid hinnanguid saanud aarde juurde. Ega eriti ennast siin otsimisega vaevanud, puudus pidepunkt ja tahtminegi. Kuna aarde täpne asukoht teadmata, siis pole õigust kritiseerida. Väike kommentaar oleks ehk siiski - ega igal pool sobi siiski mängida.
Logidest aimasime ära ilmselt õige peidupaiga. Mugusid õnneks eriti ringi ei toimetanud. No ei näinud meie seal ei silmadega midagi, samuti poleerisime ja silitasime arvatavaid objekte aga ei miskit. Ju me pimedad siis... miski aeg jälle.
Olime vist õiges kohas, kuid näppu midagi ei jäänud. Väga ei morjenda ka kuna see vist ei ole päris sobilik koht peitmiseks.
Kahjuks esimese korraga ei leidnud, kuid saime nautida ilusat ilma, vaadet ja tigedaid sääski. Tuli ka mõte vette sulistama minna aga ei olnud kahjuks sobivaid riideid kaasa. Ehk teinekord läheb paremini......
Esimese jalutuskorraga ei leidnud... Et aga päike, õhk ja järvevesi on me sõbrad kolmekesi, siis võtsime ette pikema tiiru. Ilm oli ilus, tuju super, Arturi juureski mõnus õhkkond, mis sel elul viga?
Kodutee viis mööda, mõtlesime et kaeme pisut perra, et mis imeasi see sihuke on. Aga ei haagi veel. Las ta siis olla edasi.
Lootus saada esmaleid luhtus. Lihtsalt ei leidnud. Leidsime nulli, mida üks madalamaalane põhjalikult kangutanud on (vt logi GC lehel). Samuti Mältoniga seotud puhkepaiga, kus küll aaret silma ei hakanud. Leidsime ka istumis- ja vaate nautimispaiga, kus aga kohaliku jota tõttu korralikult otsida ei saanud ning mis minu meelest Mältoniga piisavalt seotud pole. Õnneks saime kohalikus kohvikus korralikult süüa, see andis jõudu siinkandis ligi 1.5 tundi ringi seigelda, mõtiskleda, otsida. Mis siis ikka, teine kord. Kui nüüd aare taas kadunud polnud..
Aga mõistatuse nullpunkti - kui see just põhjusega täpselt seal asuma ei pea - võiks lammutatavast kiviaiast eemale tõsta. Nt veesilma, kus ei saa midagi lõhkuda või kui, siis ainult jääd :-)