1 

Autoga lähenesime valelt poolt raudteed ja 200 m enne nulli peatas kraav lähenemistee. Ringi ei hakanud enam sõitma ja edasi liikusime jalgsi. Raudtee servas olevaid poste uurisime kaua aga nendel olev info midagi kasulikku ei sisaldanud. Märga võssa aga ei olnud mingit soovi täna minna ja päris nullis jäi seega käimata. Nulli ümbruses oli sadu konni ja oli tükk tegemist, et neile mitte otsa astuda. Mõni õnnetum konn hüppas ringi üksinda aga enamuses hüppasid nad kahe- või suisa kolmekaupa.

Kolmekas

Algus sai tehtud ehk esimest punkti külastatud. Teine punkt paistis aga juba nii sürris kohas, et sina ei viitsinud küll kahlata. Võib-olla kunagi kauges tulevikus, saab näha.

Kuidas saab üks karu-lepa-laan positiivseid emotsioone tekitada? Isegi kui lõpp juhtub juhtumisi ilus, roosa ja lilleline olema, ei suuda see murda algpunkti emotsioone. Õnneks vähemalt ei haisend, niiväga. Ja mis edasi? - pidi ju "traditsiooniline" multikas olema. Võtsime menetlusse.

 7 

Kui peitja arvab, et kuskil psa sees töllerdamine on mingi eriline nauding siis andku minna. Enne aardeks tegemist võiks mõelda kah, et kas see peale peitja veel kedagi erutab. Aga kui see asi ikkagi pakub siis vihjeks võin lisada, et alates juulist on Pirita teel samasugune hais ja seal mere ääres on samasugune "vahva sodi" kuhu jalgupidi sisse ronida.

 3 

Kuidas öelda, olime kolmekesi. Kaks valvasid mind, et ma kogu aeg nägemisulatuses oleksin. Pool minust peaaegu oli ka. Vahepeal küll ei olnud, aga ikkagi olin kuuldav. Varbad jäid kuivaks, aga snorkel oli auto küljes, kui mul seda vaja oleks läinud. Seega arvatav üks punkt jäi võtmata. Öösel nägin und, kuidas mõõn tekkis ja ma jooksuga punkti vallutasin. Hommikuks oli kahjuks taas tõus tekkinud.

Sain kaubale abivahendi osas, et taas varbad kuivaks jääksid, kui järgmine kord tagasi lähen. Siiani ei ole ühegi teise aarde teekond suutnud ületada Karjase aarde juurde minekut täitsa vale rada mööda. Ka see teekond polnud veel see. Sääski ma ei märganudki... Tänud seikluse eest! Aga see pole veel lõppenud! :)

 1 

Lähenesime kusagilt majade vahelt, sealt algas miski metsatee, mis pooles võsas äkki lõppes. Aardeni jäi veel 60 m. Airi ja Andre viimaseid 40 meetrit kaasa ei teinud. Sain seal usinalt turnida - ühe plätu sain märjaks. Null tilberdas kõvasti ringi ja sääsed sõid mis hirmus. Ühe posti leidsin ja sealt miskid andmed sain. Ega kauem ei kannatanud seal sääskedele söödaks olla. Aga no eks miski aeg tulen tagasi - hetkel vähe kiire.

 2 

Kuna Lääne-Virumaa geopäev oli üsna nigela tulemusega - 212 km ja tublid kaks leidu - ning punt niigi koos, võtsime Carolina kodukandi uue aarde ette. Seda enam, et hp1 logi andis indu oma silmaga kaema minna. Ütleme, et oli äärmiselt meeldejääv aardeotsing :-) Õnneks oli meid mitu ja tiimitööna sujus vahepunktide leidmine lõbusamalt ning hõlpsamalt. Kuna saadud infoga kohe midagi teha ei osanud ning kohapeal sääskede vahel polnud üldse mugav mõistatada, lahkusime koju Elena tehtud pitsat sööma :-)

Olen jätkuvalt arvamusel, et tegu on pigem mõistatusega. Paras nöök. Aga eks olegi ju erinevaid aardeid vaja ;-) Aare ütles veel tabavalt: just selline aare, millega sõbrale geopeitust - kui mõnusat koguperemängu - tutvustada. Head mängupisiku levitamist! ;-P

Samad sõnad esmamitteleidnutega

Hr. Palangu logiga 100% nõus. :)
Aga kambaga on ikka vahva, Leivajõe aare meenus. Läksime sääskede käest koju edasi mõtlema.

 6 

Teeme siis viisakamalt. Kui keegi tahab selle asja täielikku logi, siis privaadis, allkirja vastu, ainult meesterahvastele ja nendele naistele ja lastele, kes kinnitavad, et nad roppusi taluvad.