NKT Paide ordulinnus

Kunagi kartsin neid NKT mõistatusi ja multisid nagu tuld. Täna treppi vallutades avastasin, et ma polegi kunagi varem Paide Ordulinnusesse jõudnud. Kaugele kostuv heliproov toimus just ordulinnuse laval ning mootorrattureid olid kõik kohad täis. Nägime ka selle ära kuidas tõrvik auringiga linnuse kergliiklusteel ära sõitis. Mõistatuse kohapealt andsin endast parima, kuid ei õnnestunud ühtegi infokildu leida, isegi giljotiini ei tuvastanud. Peab uuele katsele tulema :)

Osad numbrid sain, aga kõiki ei leidnud. Äkki on teinekord teravam silm.

Nii. Käisime täna kohal. Saime vastavalt tähtedele kõik numbrid kätte. Aga paraku need kordinaadid mis seal tulevad ei tahtnud kohe kuidagi mitte millegiga sobida. Mõned numbrid olid ka raskesti loetavad!

Tegin linnusele 2 tiiru peale aga mõlemal korral jäi puudu 3 numbrit. Probleem oli selles, et pinkidelt ei suutnud ühtegi numbrit tuvastada aga eks koht on ilus ja siia hea meel ka tulevikus tagasi tulla. Ühe trepi juures käis tõeline naabrite tüli. Omavahel olid just kakelnud. Ühel olid käes heki käärid ja teine ähvardas politseid kutsuda. Samal ajal akende peal mõned karjusid ja ropendasid nende peale ning mõned naisterahvad hoovides nutsid. Pool tundi hiljem nägin politseid ka sinna minemas aga rohkem uurima ei läinud. Samal ajal viskasin pigem kirvest ringi.

Linnus

Hämmastaval kombel ei olnud ma siin kunagi käinud. Aitäh, väga huvitav koht. Jalutsin Kadriga ringi ja treppidel midagi nägime. Pinkidega sõbraks ei saanud. Suurest koogutamisest hakkas pea lõpuks ringi käima ja ega eriti pealehakkamist ja aega ka polnud.

 1 

Lugu siis selline, et määratud kohtades, treppide peal olid kõik numbrid ilusti oma koha peal. Paraku-päraku ei suutnud tuvastada ühtki numbrit GEOS pinkide pealt, peale mõne sõnumi: "Heigo koht." jne Seega sai paar tundi oma napist elueast raisatud tühja tuule tagaajamiseks. Loomulikult sai selle tõttu natuke emotsionaalselt pahane oldud ja nii mõndagi head paremat sellise asja peitjatele soovitud. Käisin nädal tagasi Lilleorus ja seal räägiti, et kui inimene emotsionaalset ärgastnud soovis midagi soovib, siis see ka juhtub. Teine teema, et kirvemeetodil ringi nillides sai väga palju pandipakenditaarat leitud. Kallid peitjad, viige taara ära ja ostke selle eest üks korralik permanentmarker, mida kellegi nailontagumik esimesel õhtul maha ei nühi.

 6 

Noor geopeitur Reedik valmistub laia ilma minema. Ta läheb vanaisa juurde, istub äti kõrvale maha ja uurib, mida võõrsil olles teadma peaks.

"Reedik, ära kunagi narri inimesi. Pane tähele poiss: ka inimeste aeg on varandus. Kui sinu jutu või ülesande tõttu inimesed oma aega mõttetult kulutavad, siis nad tunnevad, et sa oled neid nörritanud," selgitab eakas vana. "Rahvas muutub sel puhul su suhtes kiuslikuks."

"Aga, kuidas teha vahet pingutamist väärival ülesandel ja narrimisel?" ei suuda poiss pärimata jätta.

"Juba minu vaarisa, kes oli geopeitur, teadis rääkida, et üks õige aare peab olema tehtud inimeste rõõmuks, mitte peitja tähtsuseks," selgitas geovana.

:::::::::::::::::::::::::::::::::::::

Noore Reediku juhtumised ei oma seost Paide Ordulinnusega.

 2 

Kuupäev oli juba 12 ja tühine 14 tundi NKTd oli ka selja taga. Linnuse juures polnud kedagi. Parklasse sõites olid mingid suured küünlad keset teed põlema pandud. Hakkasin niisama, täitsa kogemata vasakule ja paremale kahtlustavaid pilke heitma. Tõenäoliselt poleks eriti üllatunud kui kuskilt oleks välja ilmunud mingi nuia ja põlevate silmadega varustet takune habemik, kelle ainsaks sooviks on kõik ristisõdijad kohe maha lüüa ja siis hiljem neile veel mingi karistus ka välja mõelda. Kakerdasime seal linnuse hoovil ja vajalik info tuli üsna ruttu, vaid üks täht jäigi puudu aga kuna see lubas eksimust umbes 12 meetrit siis ei hakanud seda tähte otsima. Vahepeal kustus enamus tulesid ka ära, mis oli minu arvates ainuõige, sest läheneva suure sõja ootuses süüdatud küünlad olid ikka veel meeles. Viimaseks oli jäänud otsida Giljotiin ja teel sinna kustutati kõik tuled ära. Arvasin, et ju siis peabki nii olema ja lootsin, et kui ikka sõjaks läheb, et vast ma esimese oda või noolega kohe pihta ei saa. Muidugi oli ka võimalus, et lihtsalt taheti elektrit kokku hoida ja eeldati, et öösel töllerdavad seal linnuses mingid niisama napakad. Aga eelnev küünalde teema tundus selle mõtte puhul ikka kerge ülepingutus olema. Lõpuks oli kõik vajalik olemas ja pisukese mudimise peale oligi koordinaat olemas. Arvatava lõpu juures oli natuke imelik, sest eelmine aare oli kah siin olnud. Kõplasin ikka 20 minutit aga tulemus oli puhas trepp ja mustad käed. Midagi on vist valesti. Istusin tooli küljes ja üritasin aru saada, et misasi siis nüüd valesti on. Ei läinudki üle mõistuse kaua kui jõudis kohale, et ma otsisin EELMISE samas kohas olnud aarde lõpu koordinaadi järgi. Pikalt ei hakanud end kiruma, sest kasu poleks sellest midagi olnud. Ronisime autosse ja läksime siis seekord sinna kuhu ma nüüdseks juba 4 korda kontrollitud koordinaadi sain. Jess, siin on mingid rajad kah olemas, seega nagu lubab. Kell oli umbes 2 ja paduöö oli ümberringi. Lambiga vehkides jäi see tünn aga meie eest peale pooletunnist otsimist peitu. Maire muidugi üritas veel visalt aga kui ma talle meenutasin, et homme on tööpäev ja koju jõuab umbes kell 4 siis arvas temagi, et ju siis peab mitte leidma. Teel tagasi ei juhtunud midagi märkimisväärset.

Sõitsime Paidesse juba pilkases pimeduses. Kaugelt paistis valgustatud linnusetorn, mis tekitas natuke kõheda tunde. Asi läks jubedamaks siis kui keset linna olid maas sõidutee peal suured küünlad. Meil tekkis ainult üks küsimus: "et nagu miks???" See küsimus on siiamaani vastuseta. Igatahes, parkisime auto nulli ja läksime treppe ja pinke otsima. Kuna seitsmes aste pidi kasulik olema, siis sai läbi otsitud iga seitsmes aste. Nii ühtepidi kui ka teistpidi. Treppidelt saime info kätte ja vahepeal kummardusime ka pinkide juures. Ning siis suundusime "giljotiini" otsima. Neid kujukesi ja jubinaid on sinna linnuse juurde ju iga nurgapeale poetatud, aga õnneks hakkas otsitav objekt suhteliselt ruttu silma. Toksisime numbrid kepsu ja hüppasime autosse ning sõitsime nulli. Georajad olid ees, kuid aare jäi leidmata. Otsisime mis me otsisime, kuid ei leidnud. Eks väsimus ja pimedus tegid oma töö. Mina oleksin seal veel natuke otsinud, aga siis meenus mulle homne tööpäev ja seadsime sammud auto poole tagasi.

Loomulikult jäi ka siin lõpp vormistamata. Üks ette antud number viskas punkti linnusest kole kaugele. Nii, igaks juhuks seda kontrollima minnes, sõitsid meile vastu Hanno ja Triin oma läikiva sitikaga. Hanno tõsine nägu tekitas isegi kerget lootust, et kui nüüd miskit valesti läheb, on päästev õlekõrs proffide näol omast käest võtta :-) Aga võta näpust. Linnusele tegime veel ringi peale, et äkki näeme sitikat kuskil, aga midagi. Isegi numbreid üle kontrollides tundus kõik õige. Ei tea, peab mötlema.