Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 3.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Mitte kõik aarded ei pea olema keerulised ajuväänajad, siin lihtsalt lähed kohale ja logid :)
Sõiduteele pole vaja jalutama minna! Ettevaatust, mugud ja ratturid!
Konteineris peitmisel: logiraamat, geopeituse juhend, kaks pliiatsit, teritaja, pastapliiats ja FTF-ile teatud sorti patrulli mütsimärk.
Vihje: Pekske pikka, pikk on pealik. Keskmine sektsioon.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid: ronimine (1), muguoht (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC4EQ1G
Logiteadete statistika: 138 (90,2%) 15 8 0 0 1 0 Kokku: 162
Väiksematel käbidel läheb seal tõesti raskeks, eriti veel talveriietes. Turnisin seal minagi, siis proovisin improviseeritud abivahendit, see ka ei töötanud. Siis lähenesin teiselt poolt ja kätte ma selle suure punnimise peale ikka sain.
Pohh, pikka polnud, seega peksime kõige lühemat ja kätte ta saigi :)
Päeva esimestel tundidel oli hea rahulik seal toimetada. Tänud peitjale!
Natukene ronimist ja nimed said kirja. Sellised aarded mulle meeldivad :)
Kahekesi luuramisel ei leidnud, aga neljakesi saime hakkama. Vihje oli hädatarvilik. Aitäh!
Iga kord siit üle sõites kraapis hinge, aga alt poolt. Nüüd tehtud. Tänud peitjale.
Peale sündmust koju sõites tegime jõepatrulli juures ka lõpuks peatuse ära, no kaua võib vähemalt kaks korda päevas sellest üle sõita… :D
Arvasin, et eelnevate aaretega läheb kauem ja siia jõuame pimedas aga võta näpust! Kõigepealt vaatasime koha üle (kuigi ma olen seal kunagi käinud), seejärel tõime autost abivahendi ja siis oli juba "tükike kooki". Tore, et enam ei pea siit üle sõites mõtlema leidmata aardele :)
Olin vaid niipalju kursis, et selle aardega mütsiga löömist ei ole. Mõtlesin kunagi siia koos rattaga tulla, aga reedeõhtuse geotuuri ajal pidas Kaupo siin ootamatult kinni. Õnneks oli aeg meie poolt, mugusid ei olnud ja sai rahulikult lollitada. Kõigepealt võtsin vastu Kaupo pakkumise talle kukile ronida, kuid üleval jäid käed ikka lühikeseks. Siis läksime kergema vastupanu teed ja tõime abivahendi. Üksi rattaga oleks kindel mitteleid tulnud, poleks lihtsalt ulatanud. Aitäh peitjale ja geokaaslasele, tänu kellele see linnuke kirja sai :)
Väikese geosutsaka esimene aare. Väike pukk ja logi saigi kirja. Tänud.
Nac turnimist ja kyyrutamist ja saigi nimi kirja. Tänud peitjale ;)
Kuidagi ei tõmmanud sinna georadadele täna, kuid lubadus oli antud ja pärast kiiret kodust põrandapesu allusin siiski Martti provokatsioonile üks kiire geosutsakas teha. Selle aarde jaoks on kaks inimest täpselt õige arv, õnneks mu lennuvõimekust oli vaja ainult üks kord. Juba esimene kord sattusin õigesse kohta. Tänud, vahva leid!
Jalgratta abil logitud. Muguvalvureid kahjuks polnud kaasas aga läks õnneks. TFTC
Korra ma juba siin peoriietes põrnitsemas olen käinud. Seega vaimselt olin juba ette valmistatud, ka tunked sobisid ideaalseks rõiva valikuks. Nüüd oli aeg füüsiline võimekus proovile panna. Olin küll valmis, et tulen mõni teine päev abivahendiga tagasi aga selgus et ma siiski olen veel võimeline mõningaid kahtlasemaid manöövreid ellu viima. Niru ilm hoidis õnneks publiku eemal, mul ei õnnestunud hingelistki seal kohata. Teisest punktist tuli ka karp päevavalgele. Sai nüüd selle häiriva punkti ka lõpuks roheliseks. Tänud.
Plaan oli viia Karoli sünnipäevale ja Teelega aardeid Tallinnasse korjama minna. Kui aga Teele kuulis, et ka tema võib sünnipäevale jääda, sain mina korvi. Mis mõttes? Mingi kuue-ja-poole-aastane andis mulle korvi? Nii võib ju masendusse langeda. Eks tuli siis plaanid ümber teha ja võtsin kõne sõber Margusele. Kuna temal oleks Tallinnasse sõit liialt aega võtnud ja minul tema suunas veidi veel rohkem, siis pakkus Margus välja Keila. Selge. SirkelK on kujunenud juba päris korralikuks geopeituse peatuskohaks mulle, kuid imelikul kombel on alati olnud rõhk ja tähelepanu teistel aaretel ning kõrval olnud aare korjamata. Nüüd tuli siis minna. See oli koht, kus Margus sai siis näidata mulle, et ma olen ikka päris kerge ja minu tõstmine ei tekita küll probleeme. Muidugi sai ta seda mulle demonstreerida mitu korda (äkki mulle lihtsalt meeldib mehi redelitena kasutada). Aga kui ma olin esimese korra edutult roninud, siis hakkasin mõtlema vihjele. Tegelikult nägin ka, et olin juba määrinud Marguse riideid ja veidi hakkas kahju, et ta tallaaluseks pidi olema. Seega tuli aare kohe nüüd välja. Tänan peitjat.
Tutvusime Kariniga Keilaga. Algajale sobiv väljakutse alustamiseks ja vanemale tegijale meeldivaks ajaviiteks. Tänud peitjale.
Enne Keilast välja suundumist otsustasime veel selle aarde juures ka ära käia. Ega ta alguses erilist vaimustust ei tekitanud, aga õnneks katkematu muguvool puudus ja kaaslane tuvastas aarde asukoha peagi. Tema pidi muidugi selle ka ära tooma ja tagasi viima. Aitäh!
47
Võtsin abivahendi kaasa ning leid tuli kiirelt ja liigse vaevata. Aare korras, aitäh!
River Patrol
See tegelikult häiris mind siin teepeal. Seekord oli meil aega ja tahtmist olla kahekesi ja aaretega koos. Saime kenasti logitud ja tee roheliseks. Aare täitsa OK.
Lühidalt ja kokkuvõtvalt võib öelda, et vahel harva on jonnakusest kasu ka. Turnisin ja maadlesin, kuni üks koht jäi silma. Siis turnisin ja maadlesin edasi, kuni läksin sinna kohta ja logisin selle aarde ära. Aitäh peitjale.
Esimese ronimise tegin mina, ei leidnud, aga siis läks natuke aega kui tegin Martinile õiges kohas pätti ja aare tuli pesast välja. Aitäh peitjale :)
Võtsin 2 abivahendit kaasa, pikem kasutas lühemat ja mina sain logi kirja. Tänud.
Siin viskasime Meriti õiges kohas üles ja logitud saigi. Tänud peitjale.
Siin läks meil hästi.Õiges kohas sai "abivahend Merit" saadetud orbiidele.Nagu lipsti saigi logi kirja.Tänud.
Ei hakkanud redelit autost välja tõstma, kasutasime,togisime ja nügisime edukalt Meritit ja leitud see aare sai. Suured tänud aarde eest.
Leitud kiirelt. Roger jättis oma templi aardesse, peale Martin Lutheri leidmist sõitsime siit uuesti läbi ja korjasime templi ära. Tänud peitjale!
tel tyhi, gps tyhi, siis ei jàànudki midagi yle kui selle aardega pàev Loppenuks lugeda ;)
Pikk ei viitsinud algul isegi autost kaasa tulla...pika peksmise peale ta andis alla. Nullis läks kiirelt. Sain ülesse peaaegu omade jõududega. Pikk seletas all midagi ja mina turnisin !
Rayner teel tööle otsustas ühe aarde teelt noppida. Minule jääb taas logimisrõõm! Kommentaariks ütles ta, et kergelt see leid ei tulnud ja kui pikka pole, ei soovita kõige uhkemate riietega minna :)
Ükskord suve algul käisin siin pikka peksmas. Päris pikalt sai pekstud, aga löömaks tegelikult ikkagi ei läinud, sest viisakad linnakodanikud lastega ning ultraromantilised paarid (tulevaste lastega) möödusid liiga tiheda graafiku järgi. Kui laekus topeltlastekäruga jõepatrull, kes viibis jõevoolu lummuses juba üle 10 minuti, sai mul peksmisest viimaks villand, jätsin oma sündsusetud mõtted ja teod teiseks korraks.
Täna oli see kord. Nii aastaaeg kui kellaaeg soosisid missiooni täielikult. Abivahendit polnud kaasas ega läinud vaja ka. Sellegipoolest pidin aarde logimisel korra ikka valguse maha keerama ja hinge kinni hoidma. Neidude patrull möödus naeru kihistamata - positiivne märk - oskan end [k6] vääriliselt põõsaks maskeerida küll :P
Tuli teha natuke võimlemisharjutusi ja siis käes ta oligi, tänud.
Õhtu lõpetuseks, kui aju juba korralikult välja väänatud, vajasime midagi konkreetset ja tõhusat. Kohale jõudes tuli nulli poolt suurem seltskond mugusid, aga õnneks seal rohkem kedagi ei olnud.
Küll aga olin ma naiivselt mõelnud, et kolleegidel on maastikuastme vallutamiseks mingi hea salaplaan. Vähe sellest, et neil see puudus, oli aare neil ka mõlemal leitud, nii et selgelt minu koht esinemiseks.
Abivahendit? Mäkaa. Kaupo oli küll altruistlikult valmis redeliks digimuunduma, aga pidasin seda liiga suureks ohverduseks. Tegin ühe ebaleva proovikatse ja endalegi suureks üllatuseks olin mõne sekundi pärast juba aarde juures ja valmis logima. Kohe tõesti siiras üllatus :) Ühtlasi selgus, et samal minutil oli alanud uus ööpäev. Pärast seda võis küll rahulikult õhtule minna. Aitäh peitjale mõnusa eneseületuse ja kaaslastele mõnusa õhtu eest. Teinekordki!
Õhtusesse valikusse jäi ka see aare. Koha leidsime kiiresti ja siis sai vihje abil üht kohta veidi põhjalikumalt uuritud ning seal ta oligi.
Esimesel korral ei vaadanud õigest sektsioonist, teisel korral läks õnneks. Pikk kasvas kahest kokku, aga seekord siiski peksma ei hakanud. Tänud.
Tahtsime pikka peksta, aga pikka polnud. Manitsustest hoolimata tekitasime autojuhtidele elevust ka kahe tee vahelt välja ilmumisega, müttasime mudas, vaatasime kõrgustesse (igaks juhuks ka madalustesse). Vahepeal ronisime ka natuke. Ja kui miski muu enam ei aidanud, siis lugesime instruktsiooni (vihjet). Valisime keskmise sektsiooni ja käes ta oligi. Ei saa öelda, et see just kergelt oleks tulnud, aga ei ole aardeid, mida üks tugev ja üks väike naine kätte ei saa !!! Tänud peitjale!
Veel üks vihje: silmad lahti!
Jalutasime nulli suunas kui geoskeptik Rex helistas ja lootis, et me retkel ei ole. Sel korral tal hästi ei läinud ja kõne lõpuks pidi ta ennast Keilasse organiseerima, et saaksime ta kaasa võtta. Tema tulekuni jagus küllaldaselt otsimisaega ja enamuse sellest ajast me ka seal aarde juures veetsime. Mudas. Kõrgemates kohtades ja veelgi kõrgemal. Null oli enam-vähem loogiline ja vihjet vaatasime alles hiljem. Selle üle, et me juba kolmanda aardega porised ja üleni tolmused oleme, imestada polnud vaja. Lõpuks võtsime vihje lahti, siis avanesid ka silmad ja aare tuli välja kohast, kus varasemad leidjad oma selge georaja maha olid jätnud.
Annan loobumisvõidu ronimisaaretele... :( Mis ma küll ilma tugeva noormeheta teeksin. Ian läks aarde juurde. Tänan!
Ei noh aru ma ei saa. Lugesin välja selle keskmise sektsiooni, aga ikka läksin sinna kõrval sektsiooni. Siis vaatsin praost oo aare on kõrval, aaret näed, aga kätte ei saa. Nagu ma veel vähe tolmune olin. Nüüd oli vaja veel kõrval sektsiooni ka ronida, aga kätte ma ta sain. Tänud.
Kohe alguses kahtlustasime õiget kohta, aga mugude tõttu oli natuke keeruline tegutseda, siiski saime kätte :)
Korraks piilusin, et ÄKKI ikka saaks kuidagi ise... No ei saa. Mis siis ikka, Reix pidi jõunumbreid tegema. Õnneks valisin otsimiseks kohe õige koha ja sain logida. :) Tänud peitjale.
Siin pidi vaatama, et vesi ära ei viiks. Jõgi oli väga kõrge. Treenijaid sel öisel ajal enam polnud. Ei pudeliga ega pudelita. Aitäh!
Tänase ilmaga oli hea aeg selle aarde otsimiseks. Abivahed Kylli näol oli ka kaasas. Sellegi poolest jäime muguparmule vahele. Seletasime siis talle, et teeme hommikuvõimlemist, tema selle peale näitas meile oma viinapudelit ja ütles, et teeb ka sporti. Soovisime teineteisele head uut aastat ja läksime sõbralikult laiali.
Kolmas katse sai ette võetud südaöösel koos abivahendiga ning seekord tuli tänu sellele leid kiiresti. Vihje jättis ainult osaliselt segadusse. Aitäh!
Eks ole siin nillimas varem ka käidud ja olukorraga tutvumas.Objekt ei ole lihtne,teatud tingimustel ei midagi keerulist :P Tänud peitjale kah!
Rattast oli palju abi, poleks vist üksinda muidu saanudki. Päris hea peidukas.
Kui seda aaret esimest korda leida üritasin, siis jäi õige pisut puudu. Seejärel läks sild remonti ja aare puhkusele. Kui aare jälle tagasi oli, siis oli mugudel silla all suuremat sorti pidu. Seekord oli lõpuks plats puhas ja sai rahulikult toimetada. Vihjest oli palju abi, karp jäi kiiresti pihku. Aitäh peitjale.
Seda lugesime alles silla all Kustiga, et pikka tuli peksta. No pikk jäi autosse ootele ju. Muteerusime ise kahepeale pikaks. Kuna ülemine ei teinud oma tööd korrektselt ja sektsioonide läbimine sealtkaudu ei õnnestunud, siis pidi alumine topelt jõunumbreid tegema. Kui meil juba aare käes ja logitud, ilmus õige pikk ka välja ja aitas ülemise alla vähemalt. Aitäh!
Niitväljalt Tallinna sõites meenus, et silla all peaks aare olema. Mis siis muud kui auto parklasse ja sammud silla alla. Veetase on praegu madal ja aardeni sai kuiva jalaga. Karbi kättesaamine oli kardetust lihtsam
Libe ja märg muru tegid asja keerulisemaks, aga Allan tegi logimise ära.
Juba eelmisel aastal käisin teda luuramas. Mingi arvamus oli potensiaalsest asukohast, kuid kontrollimiseks jäid käed lühikeseks. Seekord olid pikemad käed ja seal ta oligi.
Teiseks korraks sai sobiv abivahend kaasa võetud ja karp kätte saadud. Anneli ei tahtnud minusugust tolmuahvi pärast küll autosse lasta. Tänud peitjale.
Eelmine suvi üritasin seda aaret plätude ja lühkaritega võtta. Libe oli. Täna rammisin tossudega kohale ja oli nagu tükk kooki. Tähh
Kell 11 oli pikk telefonikõne Taneliga, kes juba Pärnumaa aardeid vallutas. Mina aga olin alles hommikumantlis... Siis tuli otsus, et täna peab mõne aarde ikka üles ka otsima. Järgmisel hetkel oli kell pool neli ja tuli uus telefonikõne "Noh, mitu sa juba leidnud oled?" ja tuli häbiga tunnistada, et null. Seepeale õnnestus ennast ikkagi õue vedada. Nagu Järvepatrulliski, lähenesin ka siin valelt poolt. Noh, kui mõistus ei võta, siis võtavad jalad. Alguses arvasin, et ega ma sellega hakkama ei saa, aga polnudki midagi hullu. See aare mulle meeldis, mõnus värk. Pärast pesin jõeveega ratast. Aitäh!
Paar nädalat tagasi käisime kohaga tutvumas. Ei hakanud kalamehi segama. Täna polnud kedagi segamas ja ka meie varustus oli parem nii et toimetasime seal mugavalt. Täname peitjat. Aardekarbil on seal mõnus koht.
See oli vist mingi kolmas kord, kus ma seda taiest olen nillimas käinud. Nüüd siis lõpuks oli abiväge kah kaasatud pühale üritusele- ja tulemus oligi käes ;)
Tänu Lauri abile sai aare minulgi leitud :) Ise ma ilmselt poleks hakkama saanud :D
Alustuseks võtsime siis midagi lihtsamat. Kevadel võib päris huvitav olla seda aaret leida. :)
Kohalikust materjalist ehitasime abivahendi ja leitud ta oligi.
Üllatavalt lihtsalt läks, olime nagu hullemat arvanud. Leitud, logitud.
ei olnd midagi liiga rasket, va maastik mis vastas kirjeldusele. üsna kiirelt leidsime.
See aare juba nii mitu korda teel ja plaanis olnud, kuid alati tabanud ajapuudus ning jäänud see peatus tegemata. Taavi leidis esimesest kohast kuhu põhjalikumalt vaatas, mulle jäi tagasipanemise rõõm. Kuigi lõpuks pidi ta ise tagasi panema ka. Aitäh!
Pikka peksma ei pidanud, aitas niisama. Ainult kohale tuli süles viia ja tagasi ka.
Georgile sellised aarded meeldivad kus saab ennast teostada.
Täname aarde eest!
peksin pikka! pikk nüüd surnd! pidin üksi hakkama saama. kevadel võib aaret vist isegi istudes kätte saada? tänud!
Lassie "sukeldus" aaret tooma. Mina jälgisin samal ajal eemale pargitud rattaid. Ja voillaa! Poleks jälginud, oleksime jalameesteks jäänud. Peatus hall auto, millest väljus umbes 18-20aastane rullnokk. Astusin kümmekond sammu kiiruga lähemale ja tegin häält. Rullnokk, kes minu üllatuseks osutus väga araks linnuks, pööras ennast ringi ja põgenes ummisjalu (kapuutsi pähe tõmmates) autosse tagasi. Rattad jäid alles. Keilas on turvaline!
:::::::::::::::::::::::::::::::::::::::
Aardeid leitud Eestis 954, maailmas 1084.
(Need numbrid hakkavad klappima geopeituse andmetega alles siis, kui olen NKT logid lõpuks sisse löönud :D.)
Lähedane teerist oli täis vilkuritega autosid. Kaks autot olid maanteel kokku saanud. Vist üritasid omavahel kolmandat teha. Pikka peksma ei pidanud, õnneks oli endal kolme pulgaga redel kaasas.
Oli juba peaaegu pime, aga rongini oli veel 45 minutit ning see aare oli igati piisavalt lähedal, et see aeg ära sisustada. Jalgratas oli suureks abiks. Ilma ma seda logida saanud küll poleks. Aga kes teab, võib-olla oleks ka :) Aitäh!
Kui ma oleksin üksi olnud siis poleks oma nime logisse kirja saanud aga Raul tegi kogu logimise lihtsaks :D Tänud
Rikastav kogemus. Liisi jäi autot valvama ning me Piiaga läksime objekti vallutama. Rohi oli kastest tiine ning seetõttu kandsin Piiat kukil. Objektile jõudes selgus, et olime moodustanud täpselt sobiva lahingpaari. Ometi selgus, et meie liitkõrgus ei võrdu ettenähtud miinimumnormiga. Ega midagi, järgnes turn-akrobaatika-tsirkus-etendus. Piia plaksutas ja palus alandlikult, et ma surma ei saaks. Päeva lõpuks jäid kõik ellu. Ps. külgneval objektil oli teismelised kive pildumas kuid nende hõivatus nimetatud tegevusega ei lubanud minu tegevusest mingit aimu saada.
CXXXII. Kuna täna oli korra juba looduslikul objektil turnitud siis mõtlesin, et tuleks ka inimkätega loodu alistada - mõeldud, tehtud! Patrullide eest hoidusin;)
Ka paar meetrit võib olla liiast, kui nad on kõrgusesse. Paar kilomeetrit kaugusesse on käkitegu... Siin oli minu päeva kõige häbiväärsem hetk. Istusin nagu papagoi katuse all ja tudisesin nagu kõige haledam vanur. Vaadates tõtt oma foobiaga ja 7 aastat tagasi kogetud intsidendiga, mis andis põhjuse augusti alguses oma teist sünnipäeva pidada.
"Siit mina alla küll ei tule, tehke mida tahate..." Kahjuks keeldusid kaaslased mulle redelit toomast, isegi angerjaga nad ei visanud. Madudest rääkimata... Pikem sitsimine seal oleks aga nälgimise tulemusel viinud vormist välja mu ümarjooned, seega pidin lõpuks ikka maanduma. Brrr...
Mida nüüd siis ikka öelda? Rahul? Lõppkokkuvõttes vist ikka. Et eluga pääsesin. :P Kuid see pole koht, kuhu tagasi tahaks minna. ;)
Aare korras. Ei võtnud, jätsin värisevate kätega kraaksjalad raamatusse.
Aitäh emotsioonidest kubiseva aarde eest!
PS: (Jeerum ja mina veel mõtlesin hommikul heleda seeliku selga panna pealinna mineku ja viimaste suvepäevade auks...)
PPS: Juba aastaid tagasi loobusin ma suvel metskonnas tulevalvuri kohast, mis eeldas kõrgele torni ronimist. Nüüd siis on selge, et jõepatrulliks ma ka ei kõlba. :)
Üksi oleks asi ikka jama olnud. Õnneks oli osav ronija Peeter kaasas, kes oma käsivarred ohverdas... Leitud!
Aarde peidukoha leidmine ei olnud raske. Kuivalt pääses ka ligi. Ikkagi oli hea et aardeotsingule ei läinud ma üksi, muidu oleks küll pidanud tühjade pihkudega naasma
Teel aega teenivat sõpra külastama, leidsime ka selle aarde. Tänan!
Lõpuks ometi sattusin aardest üle sõitma nii, et autos oli ka sobiv inimene kes mind objektile viskaks. Ega väga ei viitsinudki ronima hakata, aga homme tuleb ülejäänud augustiks Kesk-Aasiasse suunduda ja üks viimane aare tuli seega ära skoorida. Natuke roomamist ja lõhkiseid randmeid ja käes ta oligi.
Null-kohta mulle ei näidatud ja nii ma siis otsisin enne kõik valed kohad ka läbi ja veendusin, et seal aaret tõesti ei ole. Pärast kui sain aarde asukoha teada, siis tuli mul näidata on "head" vormi koos plätudega ja aare alistada. Käed marraskil ja nägu naerul see õnnestuski.
Trampisime natuke ringi ja nuputasime, et mis saab. Algul olin ikka päris sõnatu kuna pikk, keda peksin, polnud piisavalt pikk. Pakkusin siis välja, et teeme paarisakrobaatikat. Keeldusin ise lendamast ja nii see Sander üles läks. Edasi läks asi libedalt ja Sandri jaoks ei olnud ka maandumine keeruline. Mina istuks vist siiani seal üleval. Aitäh väikse seikluse eest!
Leitud. Eelnevaid logisid lugenuna oli leidmine lihtne.
Parklast aarde poole sammudest leidsime võsast kaks jalgratast puu najale toetumas. Üks veidi suurem, teine veidi väiksem. Objektile jõudes, nägime suuremat mõtliku näoga taevakanalites ringi tuustimas, väiksemat aga gepsuga ringi saalimas. Väiksem teadis kohe öelda, et siin aaret ei ole ja näitas meile pigem ilusaid kollaseid lilli jõevees.
Meie oma "raketi" lennutamise süsteemi muutma ei hakanud ja üles lennnutati ikka kergem ja käepärasem. Varsti oli üleval ka Eigo ja nii ma sain nagu ERSO dirigent sealt kahe käega kogu mängu juhtida. Lapse kurvastuseks seal muidugi oli aare. Aga vast elab üle. :-)
Nohh, ka sellistesse kohtadesse satub selle mängu käigus. Õnneks soosis aastaaeg ja plätud väga mudaseks ei saanud. EVEJ
õhtuse rattatuuri käigus sai põigatud aarde otsingule ja siis õnnestus vahele jääda ;) aga väiksed sportlikud liigutused ja nii konteiner paljastuski jätsime väikese mudel vormeli.
Siin oli pikkusest abi kui palju ja ilmastik oli ka soodne niiet mudaseks ei saanud. Karp õnnestu ka õnneks kohe esimeste pingutustega ära lokaliseerida. Kokku oli tarvis jõud kokku võtta kolmel korral ja nii saigi logi kirja. Tänud peitjale. EVEJ.
Andre jäi koeraga autosse, Airi oli teeservas ja mina panin kogu oma füüsilise mängu, et logima pääseda. Raske oli - aga no veel ei vajanud abivahendit :). Tänud!
Walker tegi üldfüüsilist, mina täitsin paberid, Alex inspekteeris eemalt.
Ootasin natukene aega autos vihma vähenemist ja siis jooksin silla alla. Kohale viis mitmerealine georada aga jalad said sellegipoolest päris märjaks. Kerge vaatluse järel otsustasin ära, kus aare võiks asuda ja tegin kerge ronimise. Õnneks oli mu vaatluse eeltöö korrektne ja sain kerge pusimise järel karbi kätte
Mul jalgratast ei olnud kaasas, oli hoopis Mammu, pisikene ja kerge, aga see-eest kogenud geopeitur - sihukesed võiksid selle aarde juures hinnas olla :) Edutasin Mammu objektile, aga ta suslik suutis kogemusest hoolimata mitteleida. No ilmselt oli vulisev jõgi ahvatlevam. Ja siis ei jäänudki muud üle kui hankida lähedusest helkiv abivahend ja vinnata kõik oma kilod sinnasamusessegi ja siis karbike sealt välja võtta, kuhu Mamm ka vaatas. Siis pesime Mammu porised varbad puhtaks ja läksime jäätist sööma. Aitüma, täitsa lõbus sai.
Kuna kõik on selle aarde niisama kätte saanud siis läksin kah üksi üritama. 20 minutit hiljem pidin ikkagi abivahendit kasutama, sest täpse koha oli suutnud selleks ajaks juba välja selgitada. Aga minu pikkuse puhul polnud seal midagi teha. Aitäh.
Algselt sai valelt poolt turnitud, õigel pool läks märksa lihtsamalt. Tänud aarde eest.
Kuna olime ilma Andreseta, siis mõtlesime, et teeme algul niisama luuret. Aga abivahendeid ja muid asju nutikalt kasutades saime Merily siiski õigele kohale upitatud. Võtsime ühe geovidina (Merily ise logib neid) ja jätsime vilkuva võtmesaba. Praegu on ligipääs OK aga suurveega on raskusaste ikka palju kõrgem.
Polnud just väga raske leida, geomaantee oli nii tugev, nagu sealt oleks muruniidukiga üle sõidetud.
Selle aarde juures oli kõige keerukam abivahendi hoolikas kasutamine, muidu oleks ju mustaks saanud... Aitäh
Lugedes logisid ja vaadates aarde raskusastet tundus mõistlik sinna üksi mitte ronida, no ratas mul ju on ,kuid minu pikkusega just ei hiilga. Nii saigi täna abivahend autosse ja aarde poole oludega tutvuma. Kohapeal vaatasime ringi ja pakkusin, et teen "pätti" aga selle peale visati hoopis mind aardele järele. No nii kõrgele pole ammu sellise hooga lennanud :P. Allatulek võttis rohkem kukalt sügama, aga no alla ma sain ja põlvini mutta ei vajunud ka. Hommikune soojendus terviserajale minekuks sai seega selle aardega tehtud. Tänud! J:3x GC
Geojaanile minnes ja tulles sõitsin südamerahus üle selle aarde ja ei mõelnudki otsida.Seekord viskasin küll abivahendi autosse aga vaja seda ei läinudki.Lõdva sörgiga suundusime parklast nulli ja seal ei olnud pikalt arupidamist.Merike küll pakkus, et ta teeb mulle "pätti" aga see mudane pinnas ei tundunud minule maandumise jaoks sobiv olevat ja nii me igaksjuhuks vahetasime rollid.Kärmelt jäi peidukas ja laegas silma ning logi saigi kirja.Valel aastaajal võib seal äärmiselt "huvitav"olla otsida :D Tänud aarde eest!
Mina otsisin aaret silmadega ja Madis möllas lae all. Kui ta oli otsitud asja leidnud, ulatas selle mulle lausa "hõbekandikul" logimiseks. Kiitan pikka ja peitjat!
Küll me võimlesime Robiniga, aga ei toiminud meie koostöö. Lõpuks pidin ikka ise vigureid tegema.
Tagasiteel Geojaanipäevalt tegime Mummiga siin peatuse ning otsisime aarde üles. Maastiku raskusaste ning kirjeldus on kõik vastavad, tänan lihtsa aarde eest! Mõned kohad said läbi luusitud enne, kui õige asjani jõudsin. Logi kirja ning siis tegin Mummi jaoks maastiku raskusastme veidike kergemaks ;)
Hea, et seda aaret üksi otsima ei läinud. Janek oli kaasas, ning paar akrobaatilist numbrit tema poolt ja aare oligi käes.
Meile kahele täiesti jõukohane aare. Kasutasin Priitu redelina ja saime kiirelt logi kirja. Aitäh!
Asukoht vastab väga täpselt koordinaatidele ning veidi mõttetööd tehes alistus aare kiirelt :)
Meil jalgrattaid ei olnud ja võimlejaid meist ka pole, aga on leitav ka autoga ja selles juhuslikult leiduva varustusega. EVEJ.
Vihjest ei teadnud ma midagi aga see ei olnud takistuseks, ka kalamehed ei seganud. Koostöö viis kiire leiuni. Tänan!
See vihje oli meil aktuaalne hoopis eelmisel nädalal, kui korvpallurist naaber öö läbi mussi lasi ;) Jõe peal ei saanudki päriselt aru, keda seal peksma peaks, sai lihtsalt veidi võimelda. Aitäh hea leitava aarde eest!
Käisime siis ka palaval suveõhtul patrullimas. Mulle maastik täitsa sobis, suurema veega võib see muidugi kõrgem olla, aga muidu lihtsalt võetav. Tänud!
Ma vaat'sin aaret Keilas uut
Mille peitjaks oli taas K kuus
Ei pikalt pidanud endaga aru
Isu tuli teha rattasõitu maru
Sest tuult ei olnud ja ihujaks
Jääb ju rassimata kasinamaks
Ma sõitsin kähku, sõitsin veel
Ja Marjet kohtasin poolel teel
Sõitu jätkasime siis paaris me
Ühes rütmis pedaale tallasime
Ja juba olimegi me kohal sillal
Veetase ju õige sobival pinnal
Said vette kastetud me näod
Ja juba olimegi kui õrrel käod
Polnud vaja mul ratast-muud
Ma peitjat tänan suurel suul
Kuna eelmine öö jäi lühikeseks siis sai peale tööd väike uinak tehtud. Järgmine öö jääb kah ju lühikseseks Keilas jaanituli ootab. Mingil hetkel helistas aga Priit ja uuris, et mis magad endal aare väravasse peidetud. Ajasin siis ennast arvutisse ja tuligi välja tõsiasi, et ongi jama majas ja peab liigutama hakkama. Õnneks otsustasin transpordi vahendiks jalgratast kasutada sest kui oleks autoga läinud poleks ma seda asja kätte saanud. Minu mõõdupuu järgi võiks maastiku raskus isegi natuke kõrgem olla.
FTF läks kirja natuke peale seitset. Võtsin kaasa auhinna.