Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 3.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Mitte kõik aarded ei pea olema keerulised ajuväänajad, siin lihtsalt lähed kohale ja logid :)
Sõiduteele pole vaja jalutama minna! Ettevaatust, mugud ja ratturid!
Konteineris peitmisel: logiraamat, geopeituse juhend, kaks pliiatsit, teritaja, pastapliiats ja FTF-ile teatud sorti patrulli mütsimärk.
Vihje: Pekske pikka, pikk on pealik. Keskmine sektsioon.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid: ronimine (1), muguoht (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC4EQ1G
Logiteadete statistika: 138 (90,2%) 15 8 0 0 1 0 Kokku: 162
Mitmes kord juba kui käime nillimas seda aga no ei leia
Selle aarde nimeks võiks meie jaoks olla "Ei näe ja kätte ka ei saa". Uurisime, puurisime, mõtlesime ja võimlesime, aga võimu ei olnud piisasavalt, nii et ei tuvastanud isegi täpset asukohta.
Olime Keilas läbisõidul ja otsustasime aardele pilgu peale heita. Leiu vormistamiseks jäi seekord aga pikkusest võibolla ja ka mõistusest puudu..
Lähed kohale ja logid? Käisime kohal aga seekord logima ei hakanud. Tuleviku jaoks peab ka ju midagi jätma.
Otsisime siit ja sealt, aga ei leidnud õiget kohta.
Ma arvan, et ma peksin pikka ikka tükk aega, aga kasu polnud sellest midagi. :D Seega mõni teine kord äkki läheb õnneks. :)
Nüüd jõudsime otsaga Keilasse. See aare oli esimene, mis teepeale jäi. Parasjagu hakkas just vihma sadama ja seal all oli hea vihmavarjus olla. Paraku oli neid vihmavarjulisi veel. Vahepeal hakkas isegi tunduma, et nendel teistel on ka sama eesmärk, mis meilgi. Paraku meil katkes kannatus enne, kui neil ja me otsustasime teiste aaretega jätkata.
Hiljem viimase aardena proovisime seda uuesti. Siis oli pime ja mitte hingelistki ei liikunud. Paraku ei suutnud ma sealt midagi leida. Eks mõnel teisel korral üritan jälle.
Et kõik ausalt ära rääkida, pean alustama sellest, et oli plaanis minna kuusele. Ja kui on valida kahe sihtkoha vahel siis geopeiturile kohaselt valisin selle kus on lootust ka geoaaretega skoorida. Viimasel ajal olen küll ebatavaliselt tihti Keilasse sattunud aga paar tavalist aaret lootsin ikka ära logida. Siin oli esimene peatus ja arvan isegi teadvat kus aare asub aga seekord kätte ei saanud. Teinekord peab mingi väikse abivahendi kaasa võtma.
Kujutasin ette, mis ma teeksin kui see mulle maastik 3.0 oleks. Siis kujutasin ette, mis lapsevankrit jalutav noor perekond teeks kui nad mu etteastele peale peaks sattuma. Veel kujutasin ette, mismoodi see üritus öösel, loodetavasti ilma publikuta kulgeda võiks. Lõpuks kujutasin ette, mis pidu veel abivahendiga oleks. Kujutluspilte kokku sobitades kujutasin ette, et login selle leiu kunagi tulevikus.
Kaasavõetud abivahendid tõrkusid ja keeldusid tsirkust pärast leivamanustamist etendamast. Mis siis ikka, järgmine kord tuleb aktiivsemad ja pikemad abivahendid kaasa võtta või siis olemasolevaid paremini peksta :)
Paistab, et me ei olnud uue aasta esimesel päeval ainsad, kes seda aaret ei leidnud. Liina ronis nagu tarsan täitsa silla alla lootes sealt aaret leida, aga tulutult. Ehk oli "süüdi" kõrge veetase - ei oska öelda. Eks kunagi üritame uuesti.
Tiirutasime ümber nulli ja vaatasime vihjega sobivatesse kohtadesse, aga aaret näppu ei jäänud. Riided said küll veidi mustaks.
Ma ei tea miks ma sinna üldse ronisin. Eriti arvestades minu lühikese kasvu ja senise ebaõnne ja juba kuhjuvate geovigastustega. Kohale sai igatahes mindud ja ratas sai järgi lohistatud. Tegin isegi paar tõsiseltvõetavat katset end objektile vinnata. Ei õnnestunud. Ainult natuke tolmuseks ja katkiseks sain. Ratas sai ka oma osa mõlemast.