Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Pärnumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.5 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Orajõe Piltsi Rändrahn [KLO4001154] (ka Piltsi kivi; Riiselja-Ikla rändrahn; Orajõe kuusekivi). Edela-eesti kõige suurem rändrahn.
Mõõdud:
pikkus 7,6m;
laius 6,8m;
kõrgus 2,1m;
ümbermõõt 22,3m;
Graniit
Haruldane on see veidi hiidrahnu mõõtmetele allajääv rändur seetõttu, et teadaolevalt lõunapool enam nii suuri jääaegseid rändrahne pole. Nime on see kivi saanud kauaaegse Orajõe metsavahi Udo Piltsi järgi. Rahn on lapik, rattakujuline, lõhenenud kaheks osaks, lõunapoolne osa on allapoole libastunud, moodustades astangu. Küljed püstised. Kivi pealispind on peaaegu täielikult kaetud paarikümne sentimeetri paksuse sambla ja kõdukihiga. Rahnul kasvab kuusk (u. 50 aastane), juured lõhes. Seetõttu on rändrahn tuntud ka Orajõe kuusekivi nime all.
Võetud kohaliku looduskaitse alla 21. okt. 1988 (Pärnu Raj.
RSN TK otsus nr. 312). Kivist läheb mööda endise kitsarööpmelise raudtee tamm. Kivi pärast olevat insenerid kaardil kunagi raudteed projekteerides isegi joonlauda pidanud nihutama. Rahnu otsa palun mitte mingil juhul ronida, sest see rikuks kivi katvat samblakihti. Samblasse kogunenud niiskus on aga kuusele ainus viis toitainete ja niiskuse kogumiseks. Aare on peidetud kivi alla. Kaevata pole vaja, kuusejuurte all urgitseda samuti. Rahn on raudteetammi pealt nähtav, kivile pääseb ligi nii jala kui ka autoga (muidugi olenevalt aastaajast). Meeldivat matka ja aardeleidu.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
drive-in (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC4EYNG
Logiteadete statistika:
113 (98,3%)
2
4
1
0
0
0
Kokku: 120
eks oli varasemastki teada, et terve Eesti neid rändrahne täis on, aga kus nad kõik on, pole õrna aimugi. Nüüd tänu geopeitusele on nii mõnegi juures ära ka käidud. Siia oli õnneks tee kohe kõrvale tehtud, nii et ei mingit probleemi kohale tulemisega. Otsimisega ka ei olnud. Tänud peitjale aarde eest
Ei teadnudki, et siinkandis selliseid kivimürakaid leidub. Tore, et kohe sihi kõrval on "maandunud". Tänud!
Hiidlastel on selline sõna nagu piltsima ;) Meie ei pidanud seda kivi ja ümbrust siin piltsima, sest aare hakkas kohe silma. Aitäh!
Kui ma juba siin kandis olin, siis tulin seda rahnu ka vaatama. Tänan.
Leviga on siin tōeline ikaldus. Aga maps näitas kaardil kivi ja ma mäletasin, et selle juures on aare. Läksimegi siis lihtsalt umbes kohale ja tegime rahnule pai. Aare näitas end vabatahtlikult. Kivi ise on kaetud ōitsvate sammaldega. Varsti saab sellelt ka vaarikaid. Aitäh!
Olime just kivi juurde jõudnud ja hakkasime vaatama, mis varustust peaks selga panema, et sinna kivi juurde läbi rohemassi murda, kui silmasime selja tagant lähenemas üht autot. No kuidas saab sellisele teele just sel hetkel veel üks sõitja sattuda? Tee on väga kitsas, kuid õnnestus kuidagi ikka teepervele end tõmmata ja väga pahura näoga autojuht sai meist mööda. Tunne oli, nagu me oleks Tallinna linnas tipptunnil keset ristmikku end parkinud ja saad hukkamõistvaid pilke möödujatelt. Aga aardega oli kõik korras ja pärast nägime veel kitsekest teel silkamas. Tema õnneks pahane polnud. Aitäh peitjale!
Leitud nelja tunnisel jalgsimatkal. Aardega nüüd kõik oki, karp on puhas ja logi kuiv. Tänud peitjale ja tänud taastajale!
Kivi päris purakas ja silt selle kõrval oli veel toredam. Aitäh peitjale! Aare korras.
Nii suuri kive tõesti iga päev siinkandi metsades ei näe - tänud peitjale seda näitamast!
Hetke olukorda rahnu ümber vaadates on natuke raske ette kujutada seda aega, kui külamehed just sellel kivil jaanipäeva ootastid.
Tänan peitmast.
Üllatas kui lähedal oli rändrahn sõidetavale teele (kuigi jah, paaris kohas see sõidetav tee oli küsitav isegi linnamaasturile). Kohapeal läks aega sest ma ei tahtnud kuigi kaevuda aardeni. Õnneks ei pidanud rändrahnu poleerima ja geokuhja alt tuli siiski karp välja.
Muigasin sama silti mis Tunkki. Külmaga kättesaamine natuke keerukam, aga ei midagi hullu.
Mõned tiirud ümber kivi ja eelmiste otsijate käidud radu ja käes ta oligi :)
Kiire leid ja logi. Pirakas kivi. Täname!
Lisaks aardele leidsime ka paar vaarikat. Aare ok. Tänud!
Olen korduvalt küll rahnust mööda sattunud sõitma, kuid aare sai üles otsitud nüüd. Tuli esimese ringiga kätte.
Kivi kiviks, aga tänud mõnusa öise metsasõidu eest. Aare heas seisus.
Tee oli vahepeal väga liivane, aga kenasti jõudsin kivini, nimi kirja ja edasi. Tänud aarde eest!
Ah et kõige suurem lõunas? Sihuke pisi-pisikene, et peaaegu võiks tasku pista ja koju kaasa võtta :D Humoorikas infotahvel kah, võiks välja lugeda nagu talupojad oleks 3 sajandit jutti kivil istunud ja Jaani auks kesvamärjukest libistanud :o) Täname kohaliku vaatamisväärsuse juurde juhatamast!
Esimesel lähenemiskatsel oli tee peal ees takistamas meid täies mahus murdunud suur raske kasepuu, mis ka jõutõstjatele ja härra Kasele jäi seekord paljuksa. Kuid, miks otse, kui saab ringiga ja seda ka seekord. Rahn oli uhke ja täname peitjat!
Selle rahnu ligidal on üks äge ristikupõld, mida vist kohalikud jahimehed kasutavad. Rinnuni kultuur, ma sõitsin pahinal selle servapidi veidi sisse ja panin oma telgi maha. Mis sa siis ikka teed, kui kuskil mujal rahulikult magada ei saa ja kõikjal on möll. Siin aga vaid rukkiräägud pidasid omavahel räpibattle't. Neid ma mõistsin, siit mind tõesti kesk ööd keegi ei leia ega sega, magasin ühe hea ööune ja hommikul esimese asjana logisin selle aarde. Enam vist selle kivi otsas keegi õlut ei joo ja ei pidutse, pole enam lihtsalt sellises kandis kohalikke inimesi, vaid laaned ja linnud.
Tolle geotripi viimane aare selles metsikus Pärnumaa nurgas. Edasi liikusime juba tsivilisatsiooni rüppe. Nii palju sai ilu nähtud. Tundub, et puudele meeldib seal kandis väga. Sirgeid, võimsaid hiiglasi nii palju. Pool aega käi nina taevas ning ainult vaata ja imesta :) Ja see kivi ka üks tore tegelane kõige selle keskel. Leitud-logitud. Aitäh.
Kivi kõrval tahvel mis väidab, et 18.-20. sajandil istusid sel kivil kohalikud talupojad, kes seal jaanipäeva pidasid ja koduõlut rüüpasid. Tundub küll vähe kahtlane aga mine sa tea. Minigripi vahetasin välja. Peitjale tänud!
Kivi juurde viis korralik georada. Nagu logidest selgus, siis peamiselt on seda teed viimasel ajal tallanud lõunanaabrid.
Esimese lähenemistee peal olid puud ees. Ringiga sain kohale. Aitäh!
Tagasiteel puhkusereisilt põikasime peale Iklat korraks teelt kõrvale, et üksildane rändrahn üle vaadata.
Sõitsin google mapsi järgi, mis kivi juures näitas 50m edasi. Lõpuks sain gpsi tööle ja näitas loogilisse kohta. Seal tuli kiire leid. Pärast siinseid 20km kruusateid oli auto eriti mudane.
Lühikeste pükstega sai väheke nõgeseravi tehtud,aga muidu kiire leid.Tänud tutvustamast!
Jätsin kõik seadmed autosse ja auto ka keset teed ning suundusin otsima. Vaatasin ühelt poolt teed, ei olnud. Siis teiselt poolt teed, ei olnud. Hakkasin autosse minema, et vaadata suurust, raskust ja ka vihjet. Teel auto poole jäi aga silma. Logisin ära ja suundusin nüüd esimest korda suurema tsivilisatsiooni poole. Mind takistas aga üks mahalangenud puu. Kuna vana raudteetamm oli väga kitsas ja ümber pöörata polnud võimalik ja tagurdamise jaoks oli kohe eriti pikk ots, siis kiskusin pagasnikust välja kirve ja asusin raiuma. Sain tee umbes 7 minutiga piisavalt vabaks, et mööda minna ja jätkasin. Aitäh!
Mina usaldasin gepsu, Mikk kirjeldust. Tema võitis. Aitäh!
Leitud ja logitud. Kamuflaaž veidi rebenenud, aga täidab oma ülesannet.
Rahn rahnuks, see käis kähku. Rohkem imponeeris mulle sõit vanal raudteetammil. Üldse kõik mis nende vanade raudteedega seostub on üliäge. Aitäh.
Täna siis matka teine päev. Lätlased on piiri päris ilusti ära puhastanud, eestlased vastandina on kogu piiri täiesti võssa lasknud kasvada. Viskasin piiri ääres koti võssa ja tegin väikse kilomeetrise jalutuskäigu aarde juurde. Mõnus kiire leid. Kahju, et enam kuuske kivil ei kasvanud, oli teine ära väsinud ja kivi kõrvale puhkama heitnud. Tänud aarde eest.
Eelmise aasta kevadise proovimisega võrreldes läks edukalt. Katkine teeots oli kui luksusmaantee ja seda mööda vurasimegi mööda lõputuna tunduvat sirget aardeni. Kui õigele poole teed otsingutega jõudsime, leidsime ka aarde. Esimene leid marsruudil Eesti-Slovakkia. Aitäh! V: TB haned EJ
Kütusetuli oli süttinud mõned kilomeetrid tagasi. Lisaks oli ka vihma tibutama hakanud. Koordinaat näitas veidi mööda, aga vihje aitas leiuni. Aitäh peitjale.
Olen ennem käinud selle rahnu juures aga see oli enne geopeituse aegu. Seekord sai lihtsalt sõidetud logi tegemiseks. Tänud.
Kaaslane käis kivi juures ära, minu roll oli siin lihtsalt nimi kirja panna.
Teel Iklasse tegime ka siia kõrvalepõike. Tee oli igatahes praegusel aastaajal hea, parem kui nii mõnegi teise aarde juurde. Aare oli ka hästi maskeeritud. Dinokarjast oli alles viis isendit ning meist jäid nad kõik sinna jätkuvalt ootama. Tagasi sõitsime mööda teid, mida minu gepsu taas ei tunnistanud. Kuna ühe tee otsas puhkas teetöömasin, tekkis juba kahtlus, et nüüd on sel jaks otsa saanud ja kindlasti on see viimane lõik, mis meid suurele teele tagasi viib, tegemata jäänud. Seekord kahtlused siiski tõeks ei osutunud ega pidanud aarde juures tagasi pöörduma. Aitäh!
Teed olid üsnagi kehvas seisukorras. Ilmselt hetkel toimuva metsa väljaveo tõttu. Kohalejõudes tuli leid kiirelt.
Selle aasta viimane georetk hakkas siis rahnu liigutamisega. Puu oli rahnult kadunud, aga aare oli kenasti olemas. Teed olid ka kõik ära parandatud. Poisid võtsid paar dinosaurust. Jätsime täna esimesed malendid aardesse.
Võlas olevad kirjutamata logid on viinud mu selleni, et ma väga meelsasti otsin juurde võimalikult vähe aardeid ning süllekukkunud võimalust aega kulutada enne järgmise karbi otsimist/leidmist ei saanud ju käest lasta, seda enam, kui konteinerist vaatas vastu nii lahe sisu… Aardevalvuritest dinod said igatahes võimaluse vahelduseks natuke õues jalutada :).
Metsamasinad olid esimese teejupi päris mudaseks sõitnud. Edasi läks juba lihtsamalt. Siin leidsime ka kivi kiirelt ja ka aare näitas end ruttu. Lasime loomakarja korra õhku hingama ja logisime ära. Tänud juhatamast!
Keegi oli karbi unustanud rahnule ja see oli triiki vett täis. Õnneks oli logiraamat omal kohal ja kuiv. Aare hooldatud ja kõik asjad taas omal kohal
Aardevalvur kuuse näol hakkas juba eemalt silma. Patsutasime mõnuga aastatega võimsa samblakihi pealekasvatanud rahnu, logisime aarde ja juttu ajaloost, täpsemalt jääajast ja sellega kaasnevast jätkus tükiks ajaks. Täname!
Uskumatu rändrahn. Aare leitud, logitud. Aare ok! Võtsime Muttilusele ühe dinosauruse ja jätsime käepaela :)
Sai ilusti juurde sõita, ainult logimise vaev. Tänud huvitava koha eest. Aare korras, kuigi ehk peaks konteineri ümbrise ära vahetama? Merit sai endale dino, jätsime käepaela.
Proua läks lapse ja suurema seltskonnaga Lottemaale ning mind jäeti Kablisse üht koolieelikut kantseldama, keda Lotte väga ei huvita. Mis siis ikka, päikese käes võib ju lolliks minna ning pigem õpetan talle geopeitust ja otsime Pärnumaal mõned aarded.
Seda aaret tahtsin kohe kindlasti otsida, kuna siia Eesti otsa väga tihti ei satu ja kui ka satuks, siis ta jääks trassist piisavalt kaugele, et seda ära võtta.
Nii kui maanteelt metsa vahele keerasime, hakkas geps täiesti segast panema, mis tähendas seda, et ma sõitsin aardeni lihtsalt tunde järgi. Tänu sellele kohtasime üht kitse, keset tühja metsa asuvat linttraktorit ja üht väikest koera. Kui olin rahnu juures, siis soovitas geps mul veel 280 m edasi põrutada. Aga mälusoppi oli jäänud, et sellel rahnul peab kuusk kasvama ja no mis see tõenäosus on, et kaks sellist rahnu siinkandis eksisteerib. Nii ma võtsin julguse kokku, pidurdasin ja kiirelt leidsime. Koolieelik inspekteeris karpi ka ning nentis, et tal on kodus samasugused mänguasjad. Tänud väikese seikluse eest.
Meie madalapõhjaline suutis seda. Nägime ka kitsi, suuri ja väikeseid :)
Oligi kiviall, tänud Rahnu tutvustamast, ei teadnud enne sellest midagi. Kuusk oli küll kahtlaselt kaldu teepoole, toigas küll toestas aga no kauaks? Tänan!
Eelmine kord kui otsisin, siis ei leidnud. Hiljem selgus, et ei saanudki leida. Nüüd jäi konteiner juba eemalt silma. Maskeerisin selle peale logimist veidi paremini, et suvalised mugud karbile näppe taha ei ajaks. Tänud!
Lähenesin aardele Riia mnt poolsest ehk merepoolseset suunast. Arvestades madalapõhjalist geokulgurit, aasta-aega ja teede lagunemise aega olin algul veidi kartlik. Kuid midagi hullu ei olnud. Kiusumetsa kandis oligi vesi teepeal truubile liiga teinud. Siin tänud Matu07le. Tänu tema logile olin ettevaatlik ja ületasin selle koha vaikselt ja kadudeta. Edasi kulges metsatee vanale kitsarööpmelise rongi jaoks ehitatud raudteetammile. Kui ta juba täis puidulastis ronge kandis, siis kannab kerget geokulgurit ammugi. Peagi oli rändrahn meid sõbralikult tervitamas. On ikka vahva mürakas jää poolt siia transporditud küll. Ja kuusk sellel on siia sõitu ja imetlemist väärt. Milline elujõud! Aardeleid tuli lihtsalt. Tutvusime aardes olevate eriliiki dinosaurustega. Võtsin hobuse ja kärbse jätsin piraadi. Tagasi või õigemini edasi otsustasin sõita Urissaare suunas. Valisin selleks tee, mmilline kulgeb osaliselt piki Läti piiri. Nii ta oligi, et teiselpool teeäärset kraavi ilustasid maastikku triibulised piiripostid. See tee oli päris huvitav sõita. Vahepeal tundus, et nüüd muutub päris metsateeks, kuid lõpuks tulime ilusasti välja Lemmejõe sillale. Paarsada meetrit enne silda oli ka kõige nadim teelõik. Edasi kulgesime sealt juba suurt teed mööda Urissaare poole.
Tegelikult hakkas teede sulamisega seotud mudarallit juba paljuvõitu saama, aga Urissaare poolt lähenedes avastasin uue ja huvitava külje: kui tee oli metsasihtidega võrreldes laiem ja kurvilisem, aga ometi rakendus haruldane efekt, kus esiveolisel autol kipub tagaosa iseseisvalt ühele ja teisele poole lappama, oli võimalik ilma liigse provotseerimiseta läbida kurve 50 km/h sujuvas ja vägagi kontrollitavas külglibisemises :)
Väiksemale teele pöörates polnud enam nii lõbus: taas algasid mudaookeanid ja lisaks oldi tegeldud metsaveoga, nii et kohati tuli põigelda ja slaalomit sõita kahtlaselt paiknevate palkide vahel. Õnneks mida aardele lähemale, seda paremaks olud läksid. Lõppnäiduks jäi vist 7 meetrit nullist :)
Tagasi panin otse suure maantee suunas ja õnnestus ühte ärauhutud truupi üsna hea hooga sisse lajatada. Nüüd on igatahes esisillas midagi valesti, pole veel jõudnud meistrimeestele näidata. Püüdsin asja veidi kuuseokstega tähistada, ehk läheb järgmistel paremini.
Aare korras, aitäh näitamast!
Jälle natuke pelgasime, et las lumi ikka laseb, aga ei miskit. Kõik on täpselt nii, nagu Gena ütles: raudteel kõndides ei eksi sa kunagi ära. Ühe vastutuleva jahirongi lasime mööda ja siis vilet! Kohapeal tegin tiiru ümber kivi ja selle aja peale Levia juba logis. Liiklusmärgi ümbruskonnas tekitasid muidugi teatud kiusatusi, aga ma reisin neil päevil karpideta. Tänud näitamast ikkagi, minu jaoks täiesti uus kant.
Jajah, järgimine kivi, õnneks see ei olnud nii ära peidetud kui eelmised.
See hakkas juba kaugelt silma. Kiire logi ja edasi, tänud.
Ahah, jälle kivi. Mõtlesime juba, et kui keegi küsib, mida te Lõuna-Eestis tegite, siis tuleb vastata, et käisime kive vaatamas :) Kiire leid ja vahva puu seal kivi otsas. Aitäh!
Teed olid sirged ja mudased. Aga kohale nad mind viisid. Kaks ringi ümber kivi ja tops oligi käes. Läti poolt tulid imelikud hääled.
Geotuur jätkus selle aardega. Ristuvate sirgete teede rägastikus viis GPS kiirelt kohale. Loodusime üle vaadatud, tuli ka karp kiirelt välja. Aare korras. Tänud.
Väga äge kant. Kui auto oskaks tsuhh-tsuhhitada, siis vast tuleks tõeline rongitunne ka peale.
Meeldisid need suured metsad mõlemal pool teed ja kuusk kivi otsas. Aare leitud lihtsalt, vaatama metsa nimele, milleks osutus kiusumetsa. Keegi ei tulnud meid kiusama, peale meie endi ja kahe sääse. Võtsime ühe dinosauruse ja jätsime kummituse. Siinkohal ristin selle aarde ka dinosauruse aardeks. Muud võimalust lihtsalt ei jää. :D Tänud!
Huvitavad metsateed, kus igale järgmisele teede ristile jõudes avastasin end kõrvalteel olevat. Minul paigutas samuti GPS kivi teisele poole teed. Samas polnud sellest lugu, sest autost väljudes jäi aare 2m kaugusele. Sellised metsakad mulle hetkel meeldivad, kus sääsed avastavad su kohalolu alles peale logimist ja auto juured jõudmist.
Mööda neid sirgeid teid sõites hakkas gepsul igav ning paiskas meid äkitsi tee pealt maha. Ja enam tee peale ei tulnudki. Aga see oli ka meie õnn, sest gepsus olev Regio kaart on hakanud alt vedama. Gepsu kaardi järgi pidi aare olema hoopis teisel pool teed, mitte seal kus kivi on.
Kahju, et jaanipäev polnud - muidu oleks saanud ka talupoja kombel kivil õlut rüübata ja toriseda. Tänud!
Kus siin sai ikka tiirutatud ümber kivi, mitte ei tahtnud õnnestuda aardekarbi leidmine kuni sai õigest kohast sorgitud, tänud :)
Teekonda planeerides kartsin üsna, et teab kas madala autoga aardelähedale saabki. Siiski riskisime ja vahva teekonna saime, meiejaoks täiesti tavalised metsateed kus arvatavalt mõni üksik auto liigubki ja näed keset metsa liiklusmärgid ja puha. Tuleb oma suhtumist muuta. Teine väärarusaam mis minul oli sai ka kustutatud - seini arvasin et rändrahnud ikka niikaugele lõunasse ei resinud - aga näed siin niivahva mürakas. Tänud peitjale hariva teekonna korraldamise eest. Õhtu oli käes ja siin tekkis mõte minna kontrollima kolmandat kinnismõtet - Lemmeranna kandis pidi alati peksa saama. vaatame kas õnnestub ilma selleta telkimine
See rahn oli tunduvalt märgatavam, kui Ikla oma. Aarde leid tuli lihtsalt. EVEJ
Kunagi sai fotojahis läbi sõidetud,seega kivi tuttav. Seekord oli siis põhjust tulla aardejahile. Leitud ja korras. Edasi suundusime ääremaid mööda Tuuliku poole. Tänud peitjale!
Vana kalana sai gps jäetud esialgu autosse ja mõtlesin lihtsa Drive in aarde peale, mnjah :) Õnneks natuke noorem kala tõi aarde nähtavale enne kui jõudsin auto uksi paugutama hakata. V: Krokodill J:Jõehobu
Leidsime aarde üsna kiiresti üles. Aix korra küll mõtles, et peab nullpunkti määramiseks autost gps-i tooma, kuid siis juba tundsin karbikest oma käe all.
Ühe rändrahnu juurest olime jalga lasknud viimase valguskiirega võidu joostes. Siia jõudsime aga juba pilkases pimeduses. Kummalised teed on siin, nii kui hakkad uuele teele jõudma, on ees jälle anna teed märk. Aga rajad on pikad ja sirged ja täitsa sõidetavad. Kivi juures jätsime tehnikavidinad autosse ja Alex kõndis joonelt autost georajani. Nüüd jäi vaid aare välja õngiteseda. Kui logimisega olime ühele poole saamas ,nägime eemal auto tulesid. No sellises kohas ja samal ajal autot kohata oli suht sürr. Pugesime kiirelt autosse ja lasime jalga. Tänud vahva koha eest, ega kuused just tihti kivist välja kasva :) !
Selle aarde ligipääsu osas olin ma juttudes ära hirmutatud aga tegelikus üllatas positiivselt. Paar noolsirget ja siledat teejuppi ja kohal olimegi. Auto jäi keset teed tööle ja meie kihutasime logima. Täielik üllatus olid aga õige pea pimedusest välja hiilinud auto tuled...sellisel ajal ja sellises kohas? Potsatasime kiirelt autosse ja panime plehku...narr kah kui sellises kohas keegi teolt tabaks :) Aare korras ja suured tänud peitjale!
Kui kohe ei viitsi esimest mōtet kontrollida, siis peab selle mōtte kinnitamiseks kaks ringi ümber kivi kōndima ja kivi otsa ka veel ronima. Siis on teada, kus aaret ei ole ja saab kiirelt logi kirja panna. Tänud!
CXXVII. Mõnusad sirged ja äsja siledaks lükatud teed viisid kvi juurde. Aare korras.
Vihjet lugeda ei viitsinud ja saatsime Joonase lihtsalt tanki. Tuli välja, et tank oli korralik ja Mügri leidis aarde hoopis teiseltpoolt teed.
Tänud peitjale kivi juurde juhatamast! Ei kaevanud, ei roninud, vaatsime niisama (silmadega).
Jube palju igasuguseid näljaseid lendavaid loomi. Aga muidu tore!
Pärast Lätist Mega Rigalt saabumist oli ikka veel isu ja jaksu üks tee peale jääv mõnus kodune aare leida. Seda enam, et seda võib ju paari nädala pärast Suveseiklusel vaja minna :-) Sookoll7 kolistas oma vapra geomobiiliga lõpuni välja. Tegime georada mööda kiire leiu, sest aeglast leidu ei saanud parmude tõttu teha. Lisaks pildistasime ja uudistasime igast muidki asju. Parme ja nõgeseid seal jagus. Rahn, kuusk, ekstra infosilt ja lugu põnevad. Täname kutsumast! EVEJ, Aare ja aare olid kombes :-)
Suurema kivini viis tee, mis oli täis pisemaid kive, kuid auto aly ei tahtnud nad kuidagi läbi mahtuda, ja nii me tasakesi kolistasime selle suure kivini. Pareme oli seal vist sadu ja sadu, niiet logida tuli jooksu pealt. Aitähh!
Leitud teelt MegaRigalt koju. Nii nagu koos alustasime, koos ka lõpetasime. Logistasime pikki metsateid kivikese poole, trotsisime parme, logisime kähku ning pikast reisist väsinuna põrutasime kodu poole.
Logistasime mööda kruusakaid kohale ja tegime kiire leiu, edasi läks reis Häädemeeste poole nädalast rattaretke väsimust välja puhkama. Aitähh!
Vana maantee ääres käis reede õhtu puhul vilgas elu: surfilaager, päikseloojangu festival, kohvikud ja kalasuitsutajad. Väga mõnus troopiline õhtu! Jätsime oranži päikesekera merre vajuma ja keerasime siia metsa. Tõepoolest jäi mulje, et kõik ristmikud on nii seatud, et mina pean kogu aeg teed andma?! Õigupoolest polnud liiklus kuigi tihe, teed tuli anda vaid ühele metskitsele, kes autot veidi nuusutas ja siis võssa sukeldus. Ja verd tuli hiljem ka anda, ehkki kuidagimoodi sai see aare siiski pikas tööseelikus leitud - eks vägev geomaantee aitas ka. Lõbusad lood siin nende rahnudega, Iklas lugesin ka nende ärarännanud kivi loo läbi - eks tänu sellele olegi see siin nüüd lõunapoolseim. Aitäh kutsumast, aare korras.
Siia oli ikka sigahea sõita. Mingi lambist metsatee aga liiklusmärgid iga risti peal. Aardega ei läinud üldse pikalt kuna siin suutsin juba enne autost väljumist oma sääsemütsi sihipäraselt kasutusele võtta. Kivi juures olev infotahvel aga tegi tuju heaks. Aga selle eest ju Kadri oma logis hoiatas kah. Nüüd ajastust teades jõuab lõpuks kõik kohale. Aitäh.
Alati on meeldiv, kui mõni aare on lisandunud Ikla lähistele, siis hea väike seljasirutuspaus teha. Hommik algas lilleliselt, kivi otsas ei turninud, sai uudistatud eemalt. Üht rändurit kohatasime ka.
Suur tänu siia juhatamise ja aarde eest!
Kõigepealt sai kivi leitud. Ega ka aarde leidmisega palju aega ei läinud. EVEJ.
Uskumatu, et ma siit STF-i sain. Lätlased on vist tõelised 1/1 aarete otsijad, et pole vaevunud siia sisse pöörama. Mina otsin igasuguseid aardeid ja muigasin Kadri moodi teemärke nähes. Ja kuusk seisis nagu hääletaja. Temaga peab ettevaatlik olema, ma pidasin kinni ja peale ei tulnud mitte kuusk, vaid puuk. Aardest rääkides, see oli kena ja korras, aitäh!
Leitud väga vihaste parmude ja sääskede saatel.
Kui omal ajal pidid insenerid oma õuduseks joonlaudu pisut nihutama- ikkagi mihuke energiakulu!, siis sellesama rändrahnu pärast tegin ma meie teele korraliku jõnksu sisse. Kui Tihemetsa puhul ma andsin järgi ja käisime seal kõigepealt, siis siin oli rool ju minu käes ja selle asemel, et Iklasse välja sõita ja siis tagasiteel rahnu juurde tulla, keerasin ma otsustavalt õiges kohas vasakule. ;) Nii jäigi teistel lihtsalt kaasa loksuda. Veidrad olid keset metsi kohatud "Anna teed" märgid... Ei olnud seal aga ei tee ega kohvi soovijaid peale meie. (Kohviisu hakkas päeva jooksul ikka painama küll.) Kui lõpuks kohale jõudsime, oi kui visalt need kilomeetrid venivat tundusid, siis selgus, et mitte kedagi polnud enne meid veel seal käinud. See oli kohe päris magus FTF. Sama magus kui eelmise aasta jaanipäevane...
Muuseas, hoiatus kõigile järgmistele- mulle tundub, et peitja on kõigile ümbruskonna vereimejatele andnud teada, et soe söök ilmub varsti. Miks muidu nad kõik seal nii aplalt kohal olid? Mammul pidi lausa särgisabast kinni hoidma, et parmud teda puu otsa ära ei viiks. Pageski lõpuks autosse varju. Ise sain ka mitme lihatüki võrra kergemaks... Päris valus oli.
Ja situatsioonikoomika oli hea- poleks olnud õigemat aega selle kivi juurde minekuks, kui jaanipäev! Sellega seoses tervitused Laurile [algaja] ja Svenile [geokrahv]! (Kui kohal ära käite, saate aru, miks tervitan...)
Suur aitäh [valapile] aarde eest! EVEJ Väikese ettepaneku aarde ja ümbruse parema säilumise puhuks tegin privas...
Selle kuusekivi poole roomasime vaiksel käigul hea tükk aega. Kohapeal selgus, et see olnud kohalikel talumeestel juba igiammusest ajast jaaniõlle trimpamise koht. Lausa sugukonniti oli rahvale naeruks üles loetud. Seal kiviratta peal võisid ju lausa meeleolukad koosviibimised olla. Kuusel küll toed all. Sellise tralli mõte käis korraks peast läbi, kui selgus, et oleme esimesed. FTF. Igatahes meeleolukas koht. Tänud.