Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Pärnumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.5 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Orajõe Piltsi Rändrahn [KLO4001154] (ka Piltsi kivi; Riiselja-Ikla rändrahn; Orajõe kuusekivi). Edela-eesti kõige suurem rändrahn.
Mõõdud:
pikkus 7,6m;
laius 6,8m;
kõrgus 2,1m;
ümbermõõt 22,3m;
Graniit
Haruldane on see veidi hiidrahnu mõõtmetele allajääv rändur seetõttu, et teadaolevalt lõunapool enam nii suuri jääaegseid rändrahne pole. Nime on see kivi saanud kauaaegse Orajõe metsavahi Udo Piltsi järgi. Rahn on lapik, rattakujuline, lõhenenud kaheks osaks, lõunapoolne osa on allapoole libastunud, moodustades astangu. Küljed püstised. Kivi pealispind on peaaegu täielikult kaetud paarikümne sentimeetri paksuse sambla ja kõdukihiga. Rahnul kasvab kuusk (u. 50 aastane), juured lõhes. Seetõttu on rändrahn tuntud ka Orajõe kuusekivi nime all.
Võetud kohaliku looduskaitse alla 21. okt. 1988 (Pärnu Raj.
RSN TK otsus nr. 312). Kivist läheb mööda endise kitsarööpmelise raudtee tamm. Kivi pärast olevat insenerid kaardil kunagi raudteed projekteerides isegi joonlauda pidanud nihutama. Rahnu otsa palun mitte mingil juhul ronida, sest see rikuks kivi katvat samblakihti. Samblasse kogunenud niiskus on aga kuusele ainus viis toitainete ja niiskuse kogumiseks. Aare on peidetud kivi alla. Kaevata pole vaja, kuusejuurte all urgitseda samuti. Rahn on raudteetammi pealt nähtav, kivile pääseb ligi nii jala kui ka autoga (muidugi olenevalt aastaajast). Meeldivat matka ja aardeleidu.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
drive-in (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC4EYNG
Logiteadete statistika:
113 (98,3%)
2
4
1
0
0
0
Kokku: 120
Siia jõudsin kohale juba päeva esimesel tunnil. Suunasin kaugtuled objektile ning asusin otsima. Laiendasin perimeetrit nii siia-kui-sinna-poole teed, kuid ei miskit. Samas ei olnud seal eriti palju ka vihjele vastavaid kohti. Kammisin need olemasolevad kohad nullist kuni paarikümne meetri kaugusel läbi, aga ei midagi. Üks nullile lähim vihjele vastav koht oli poolenisti jääs. Üritasin vahepeal ka kirvega jääd toksida, kuid see vesi, mis mul selle tegevuse käigus vastu nina pritsis ei olnud just eriti värske aroomiga. Lõpetasin selle tometamise ja liikusin edasi ühe bensuka juurde, kus sai muretult autot parkida ja järele jäänud pime aeg magades mööda saata. Kui kunagi jälle siia kanti satun, siis uurin uuesti, mis ma praegu valesti tegin.
kui enamus looduse-aarete aarete leidmisel on lumevaba hilissügis parim aeg üldse, siis siin läks teisiti. olles oma esiveoga corollaga umbes kilomeetri seda metsasihti sõitnud, jõudis kohale et variante on kaks: kas pöörata ringi ja mitte jõuda aardeni või jääda kinni ja mitte jõuda aardeni. valisin õnneks teise. muda seal ikka jätkus.