Kui kodukoha räpased garaazitagused läbi hulgutud, siirdusin juba Tallinna õudsaimasse urkasse – Kopli Liinidele. Mis teha, kui mulle sellised mahajäetud ja omamoodi kohad meeldivad. Vähemalt tundub oma kodukant pärast seda väga kena.

Tallinna lahe ja Kopli tänava vahel paiknev töölisasula ehitati 1913–1917 seoses laevaehitustehaste ja mürsuosakonna rajamisega. 1930. aastate lõpus, oli siin üks Tallinna hinnatumaid tööliste elupiirkondi. Odavad tööliskorterid kivitrepikojaga kahekorruselistes puitmajades olid küll väikesed ja väheste mugavustega, kuid puudusi kompenseeris mereäärne asukoht ja arendatud infrastruktuur. Tagasihoidlikul moel oli “linnaküla” elukeskkond peaaegu täiuslik, igal juhul kompaktne ja käepärane. Isoleeritud asukoht, multifunktsionaalsuse puudumine ja vilets kinnisvara aga põhjustasid siin hiljem äärmusliku allakäigu, mis on kestnud Teisest maailmasõjast tänaseni. Nüüd on elu Kopli liinidel juba peaaegu väljasurnud ja getoelanikke napib. Lubatakse, et kunagi näeme räpase slummi asemel hoopis uut klantsrajooni - nii et viimane aeg oleks ajalooline koht üle vaadata. Parkida soovitaks näiteks supiköögi või külakiriku juurde ja teha väike jalutuskäik.