Paadimehe aare

22 juuli 2022 leidis Jaanika ja Ove [jaika]

Kaardilt vaatasime välja koha, kust võiks autoga aardele kõige lähemale saada Sup-lauatamiseks. Kahjuks asus see koht eramaal. Õnneks aga oli eramaa omanik sõbralik, pani oma rotveileri tuppa kinni ja lubas meil oma maa pealt supi vette lükata. Kahekesi ühel supil oli niigi veidi ebakindel ja siis möödusid täiskiirusel kaks mootorpaati... õnneks jõudsime lainetuse tekkimise ajaks kaldasse ja õnnestus ümber minekut vältida. Aarde juures oli kallas kõrge ja järsk ja sõitsime edasi, pärast jalutasime siis läbi võsa aardeni. Üsna kohutav oli - olid vööni kõrvenõgesed, parmud, herilased ja loomulikult ka sääsed. Aga aarde me üles leidsime ja ilma kadudeta (v.a. verekadu) saime autosse tagasi ka. TFTC!

22 juuli 2022 leidis Jaanika ja Ove [ove]

Lükkasime SUP laua lähimast kohast Emajõele ja aerutasime saarele. Enne randumist möödus üks kaater ilma hoogu maha võtmata ja tekitas meile korraliku lainetuse. Otsisime edasi sobivat mudavaba randumiskoht ja lõpuks isegi leidsime ühe enam-vähem talutava koha. Aardeni sammusin ujukates läbi nõgeste saatjaks parmude parv. Praegusel aastajal oli selle aardeni jõudmine üsna ebemeeldiv aga tehtud ta sai.

7 august 2020 leidis Pille ja Uku [puella]

Väike mõnus paus SUP-i retkel Käreverelt Tartusse. Võtsime ränduri kaasa.

27 juuli 2020 leidis Aix, Rex, Marek [aixo]

Mõnus seljasirutus kalaretkest ning kena vaade jõele. J:Travel

27 juuli 2020 leidis Marek [peegus]

Logitid.

13 juuli 2020 leidis Ain, Rasmus, Gerttu, Merike [aints]

Aastaid tagasi selle aarde kirjeldust lugedes mõtlesin, et minul on sellega sama palju kui kilpkonnal olümpiamängudega pistmist. Aga ära iial mõtle iial. Mootorpaadiga Tartust Karlova sadamast väljudes oli see käkiktegu. Maabuda õnnestus väga täpselt ja ainus vaev oli järsust kaldast üles saada, kus aare juba vastu naeratas. Väheke niiske ta oli, aga ei hullu. Viimati leitud aasta ja mõned päevad tagasi. Tiba keerulisem oli pliiatsi teritamisega, mis niiskuse tõttu ei tahtnud ei noa ega teritajaga mõnda aega õnnestuda. Pastakaid oli muidugi kah, aga nendega on isegi teate kuidas. Enne lahkumist tekitasin veidi geokuhja kah peale, aga nõnda, et aare ikka rõõmsalt selle vahelt piiluma mahtus. Lõpuks jääb üle lisada nagu tublid pioneerid nõukogude ajal: kui koju jõudsime, olime väsinud, aga õnnelikud. Kokkuvõttes tore aare, aitäh.

10 juuli 2019 leidis Karl [zdrk]

Juhtus jah nii, et Rauno siia aardeni ei jõudnudki. Miks siis nii? Mul oli vaja kella 9-ks Tallinnasse jõuda ja seega oli meil veel üsna palju aega üle. Noppisime Tartu aadreid kuniks takerdusime Ristsumma aarde taha. Seal läks üle mõistuse kaua aega ja lõpuks lahkusime sootuks mitteleiuga. Siiski, siiski.. Olime graafikus, et jõuame mõlemad selle paadimehe aarde ära logitud.

Olin varasemalt välja vaadanud koha kus saaks autoga otse Emajõe äärde ja saaks üle kasvõi nii, et üks sõidab SUP lauaga üle ja teine tõmbab SUP laua tamiiliga tagasi teisele kaldale ja tuleb ka üle. Või siis lihtsalt käime kordamööda selle 100 meetrise otsa ära. Soovitud lähenemistee ette oli pandud aga keelumärk, tõkkepuu ja veel muud keelud. Kiire mõtte -ja kaarditöö. Kihutasime järgmise teeotsani. Jälle keelatud.. pekki! Vaatasin ortofotot ja leidsin mingi sihi. Sõitsime üle põllu jõe poole. Rada läks madalapõhjalise jaoks päris ebameeldivaks aga surusime edasi. Üks hetk tundus jalgsi edasi liikumine kiirem liikumisviis ja jätsime auto maha. Lippasime jõe äärde ja tegime tuuri kõige kiirema pumpamise. Ma lasin täiest jõust kuni suutsin ja siis Rauno viis laua lõpule. Andis teada, et ma võin ennem ära käia.

Võõra ümarama SUP-i lauaga oli hoopis teine tasakaal kui paar päeva kasutatud sportlauaga. Mitu korda oli tunne, et oh fuuck, nüüd läheb käest ära aga peale paari ehmatuse hullemat ei olnud. Kuna jõkke läksin plaanitult teisest kohast, siis asus ka aare sootuks kaugemal. Kõigele lisaks oli veepinnal päris korralik veevool. Minnes siis vastu. Kaldale ei tohtinud vaadata, sest siis oli näha seda teokiirust mida suure töö tulemusel arendasin. Jõudu oli siiski vist liiga palju, sest sõitsin aardest mööda. Randumise järel oli kiire leid ja tagasiminek möödus juba 4x kiiremini. Endomondo järgi arendasin lausa 14km/h kiirust. Rauno väitis, et edasi-tagasi mineku peale kulus mul pool tundi. Kahjuks meil teist sama pikka aega enam järel ei olnud ja pidime tagasi Tallinnasse hakkama sõitma.

10 juuli 2019 leidis Birgit ja Anna [taevamanna]

Tegelikult ootan huviga Karli logi, sest... parampapaaa.... logiraamatut avades vaatas sealt vastu tänase kuupäevaga tekst "Karl, võibolla ka Rauno".

Aga lähme tagasi alguse juurde.

Vaikselt olin mõlgutanud mõtet, et see suvi võiks selle aarde juures mööda vett ära käia. Talvel Emajõe jäätumise ootamine on nagu ta on - palju vett jõuab enne Peipsi järve.
Tuli mai, tuli juuni, tuli juuli - SUP seisab ikka nukralt kotti pakituna koridoris. Distants, Kärevere - Tartu, oli kuskil kuklas juba ammu olemas. Andsin alla mõisliku nädalavahetuse päeva otsimise selle aarde jaoks, vaatasin elu ja ilmateate järgi. Aga mis kolmapäeva õhtul viga on? Kutsud kaasa vigastusest taastuva surfari, kes see suvi näeb lainetest ja lohedest ainult und. Ütled talle, et kuule, lähme teeme ühe väikse SUPi matka ja kuuled vastuseks ainult jaasid ning küsimust millal, kas kohe. Viskad kalipso ja laua õigel hommikul autosse, võtad pärast tööd kaaslase peale ja sõidad Kärevere silla alla. Lihtne ju?
Tegelikult oligi täpselt nii lihtne. Laud täis pumbata, kalipsod selga, kama veekindlasse kotti ja kaks preilit alustasid rahulikult liuglemist Tartu poole. Kaks inimest, üks laud, üks aer, kaks korda vähem tööd ;) Ilm oli mõnus - väike tuuleke, null putukat, varsti tuli päike välja ja tuuleke kadus täiesti. Aarde leidmine vaeva ei valmistanud ja nimed said kiirelt kirja ning teekond võis jätkuda. Teel trehvasime mitut kalameest, vastu tuli ka paar paadimeest, kellele meie kulgemine natuke nalja tegi. Vaikselt hakkas hämarduma kui Tartu kesklinna jõudsime. Väga üksmeelselt tegime kesklinnas väikse vahepeatuse, tõmbasime laua kai peale ootama ja paterdasime paljajalu aer&kott pihus klaasitäit punasevärvilist dopingut manustama. See klaasitäis maitses liiga hästi ja kadus nagu kerisele vesi. Selle aja peale oli viimane päiksekiir silmapiiri taha vajunud ning viimane jupp teekonnast peegelsiledal Emajõel Karlova sadamani kulges linna tuledevalguses. Täitsa uue pilguga sai linna vaadatud.
Kogu teekond oli 22,8km pikk ja võttis aega 4 h 56 min. Väga mõnus, peaks Seikleja.com ja Roka peale ka mõtlema...

7 august 2018 leidis Taavi & co [sun123451]

Paadimehe aarde leidmiseks oli vaja paati ja meest. Seekordsel kalastustripil leitud. Aitäh!

10 märts 2018 leidis Marta, Marie & Villem [marta]

Hiljutised logid mõjusid julgustavalt ning otsustasime ka jää tugevust katsetama minna. Kandis küll. Aarde leidsime ka vahepeal üles.

10 märts 2018 leidis Mihkel [sookoll]

Sain autoga emajõeni. Sealt jää peale ja mööda värskeid jälgi nulli. Täna oli siin juba käidud.

3 märts 2018 leidis Eeva ja Rauno [33va]

Üks lemmikuid kante, kus käime koera jalutamas. Kuna viimasel ajal on päris palju külma olnud, siis mõtlesime seekordse ringi teha mööda jääd vanajõge pidi Emajõele ning tagasi. Tegin huvi pärast ka geopeituse lahti ning avastasime enda rõõmuks, et aare 300 m kaugusel. Natuke turnimist (koerale väga meeldis) ning aare oligi käes. Meiesugustele noobidele õnneks piisavalt nähtaval ka.

26 veebruar 2018 leidis Hannes [hpalang1]

Sünnib siia ilma inime ... Sõidab ükspäev sõbra juures mööda, hõikab- näe, homme on maraton, aga mul pole gripp ikka veel päriselt mööda, äkki peaks ikka tiba trenni ka tegema ... Ja siis seda inimest enam ei ole. Sest see, kes meile järele tuleb ja ära viib, tema ei oota. Tema paneb käe meie õla peale ja ütleb, et: «Lähme siit ära, sest see aeg, mis sulle anti, on möödas.»

Tuli meelde see episood, kui musta ülikonna georoobade vastu vahetasin seal tuulisel teeveerel ja jääd trotsima läksin. RV autojäljed olid kenasti näha, teeradagi aimatav, kuigi jänesed olid portfellijagamistuhinas sellele haake sisse jooksnud. Kummik jalga, alla jõeni. Ettevaatlikult uurisin jääd, aga see isegi ei nõhatanud mu all, lasi rahulikult üle minna, errvee jäljed julgestuseks ees. Lasin rahulikult ja mõtlesin. Tegelikult on see imeilus koht, see kõrge lõunapäikese käes paljakssulanud kallas ja need kased seal. Siinsamas kalda all jää küll korra või paar praksatas, ja lõpuks ronisid ka jäljed järsakule, aga siis oli aare juba siinsamas.

Vana suur purk. Logiraamat nii suur, et ei mahu minigrippi. Maskeering - mnjah, ettekujutatav, kuigi, ega siia vist keegi ei satu, üleujutuski vaevalt. Ei tea. Ju siis püsib, kui senini püsinud on.

Ja tasakesi tagasi jääle, hiljukesi hõljudes üle jõe ja nõlvast üles. Ei pandud kätt õlale, ei öeldud midagi ...

Üks emotsionaalsemaid leide viimasel ajal. Ma tänan.

17 veebruar 2018 leidis Reino [errvee]

Kinnikülmunud rabad andsid julgust seda aaret võtma minna. Auto jätsin jõe lõunakaldale talu juurde ja sealt läks üks teemoodi asi alla jõe poole. Jõgi oli ilusti külmunud vaid Tartu poole oli jõe keskpaigas millegipärast vaba vee viirg, ilmselt kiirem vool. Aga mujal jää kandis ja kalda ääres oli ohutu liikuda. Veel üks kaua edasilükatud aare leitud. Tänud ammustele peitjatele

12 august 2017 leidis Marie [mariie]

Aare leitud :)

12 august 2017 leidis kampgeokanuukaaslasi [heldur]

Suured tänud kõigile toredatele kaaslastele, kes mu ettepanekuga nõusse jäid, teha suuremal hulgal geokanuuretki. Ja mida aare edasi, seda järjest rohkem ehk aru saite, millega nõustunud olite... :) Vaprad olime!! Peitjale tänud aarde eest!

12 august 2017 leidis Tormi, Aimi, Marie [tormit]

Kanuuretke teine aare.

Tänud!

12 august 2017 leidis Vahva punt geokanuutajaid [ky]

Kummaline, kuidas ma siiamaani olin kanuusõiduta hakkama saanud ja miks ma ometi olin sellest alailma kuidagi kõrvale jäänud/hiilinud?! Küll oli mõnus! Muidugi, nii toreda tiimi ja superhea juhendaja Helduriga teistmoodi ei saagi. Hammas sai kenasti verele, isegi kahju, et päeva teiseks pooleks olin endale teised toimetused planeeritud ning ei saanud koos jätkata….kuigi jah, kes teab, võibolla oleks ülejäänud geokanuutajate kogetud õhtune maru mu marurõõmu ära ehmatanud:)

Aitäh peitjatele ja taaspeitjale sellisesse kohta kutsumast, sain jälle midagi uut proovida!

12 august 2017 leidis Aimi, Tormi, Marie [aimike]

Rekust alguse saanud ja Tartusse kulgenud kanuuretke teine ja ühtlasi ka viimane aare, mille jõel viibides ära noppisime. Sinna jõudes oli Emajõgi pakkunud meile juba palju - nii päikest kui ka õrnalt tibanud ja jahutanud vihma, Aasia ja Ameerika jõgedega võrdväärseid vaateid, vaikust ja linnuhääli, mootorpaadisõitjaid ja kalamehi, jõelõhna ja imelist suvetunnet, mõnusaid randumiskaldaid ja vette pillatud pirukat. Noorgeopeituris tekitas erilist elevust veest hulpimas leitud piimapakk, mis oli täitsa kenasti avamata ja veel täitsa kõlbliku kuupäevaga. Ilmselt keegi jõe ääres suvitajatest või kalameestest jõi siis oma hommikukohvi ilma piimata seekord. Käelihased hakkasid ka juba vaikselt tunda andma, kui lõpuks Paadimehe juures maabusime. Otsustasime ära, millisel tasandil aare on ja liikusime sinna poole, kaaslane millegipärast suure ringiga. Siin leidmisega probleeme polnud ja tänase teise seltskonna nimed olid ilusti juba ees ootamas. Pärast logimist võtsime suuna kodulinna poole ja edasine teekond kulges juba tsivilisatsiooni märke otsides. Jõelt paistab muidugi kõik hoopis teistmoodi kui kaldalt. Tartule lähenedes muutus jõgi süngemaks, laiemaks ja lainetavamaks. Tuul tõusis ja selja taha hakkasid kogunema tumedad pilved. Väga lahmima ei tahtnud hakata, aga siiski tõstsime veidi tempot, kusjuures kanuukonna noorim 9-aastane liige oli terve retke vältel end tubli aerutajana näidanud. Lodjakoja juurde jõudsime juba üsna hämaras, nii et päris viimasel hetkel. Taevas Tartu kohal oli potisinine, tuul vihistas madalal ja taamal sähvisid välgud. Siiski õnnestus läbi selle apokalüptilise maailma kuivana kaitsva kodukatuse alla jõuda. Aitäh peitjatele, muidu võib-olla poleks sellist retke ette võtnudki.

12 august 2017 leidis Anne,Kleone,Külli,Mirjam,Piret,Arvi,Heldur,Kaupo,Vaimar,Krista [krista]

Juba talvel oli kanuutamisest juttu, ei arvanud asjast miskit, kindel maapind jalge all on minu lemmik. Kutsele vastasin, et proovin osaleda, ei luba midagi. Kokkulepitud ajal kokkulepitd kohas kohtusime teiste osalejatega. Sõitsime mööda põlluteed, siis tuli kurviline ja aukudega tee. Lõpuks olid augud nii suured, et auto tuli seisu jätta ja sealt edasi sikutasime kanuud jõe äärde. Peagi juhtus nõnda, et vest oli mul seljas ja istusngi kanuus. Vesi oli must ja läbipaistmatu, põhja ei näinud. Nii ma siis koos teistega aarde poole kanuutasin. Esimene sõit minu jaoks kanuuga. Käidud, logitud. Edasi Rekule. Tänud peitjale.

12 august 2017 leidis Anne, Kaupo, Heldur, Kleone, Krista, Piret, Vaimar, Külli, Arvi, Mirjam [lepalind]

Kui poleks kanuutama tulnud siis oleks selle aarde ujudes võtnud. Aarde juures vaatasin, et ujumine oleks kõige kergem osa, keerulisem oleks vettemineku kohani jõudmine.

12 august 2017 leidis 10 geopeiturit [sylli]

Olin otsustanud Helduri hõikega kanuumatkale ühineda. Natuke pelgasin kanuud ja vett ja kõike, mis ees võis oodata. Esimese aarde juurde sõudsime nelja kanuu ja kümne geopeituriga. See oli selle päeva ainus aare, kus kõik 10 ka osalesid. Oli päikesepaisteline kuum äikese eelne ilm koos kõikvõimalike lendavate objektidega. Aga hetkel oli veel kõik talutav! Vahva sissejuhatus päeva! :) Vahva aare vahvas kohas! Tänud!

12 august 2017 leidis Anne, Kaupo, Heldur, Kleone, Krista, Piret, Vaimar, Külli, Arvi, Mirjam [kleone]

Paadimehe aarde lähistel oli meie hommikune geopäeva kogunemiskoht. Välja oli valitud kaks tee otsa kust kanuud saaks vette lasta. Uurisime mõlemad läbi ja sobilikuks osutus see koht, mis juhatas jõe ääres oleva puhkekohani, aardest ligi 800 m allavoolu. Teisel teel, mis maja juurest jõe äärde suundus paistis suure tee pealt eratee märk ette tulevat ja siit ei hakanud üritamagi.

Autoga me päris puhkekohani ei saanud, kuna tee muutus järjest viletsamaks ja vastavalt põhja kõrgesele jäid autod meist tee äärde maha. Muidugi lätlaste punane Passat seevastu oli läinud igast mülkast ja lombist läbi. Lõpus pidime ligi 100 m kanuusid jõeni lohistama. Nelja kanuu ja 10 liikmelise seltskonnaga asusime aarde suunas teele. Heldur mainis veel, et tänase päeva plaanidest on Emajõgi kõige kiirema vooluga. Anne vaidles muidugi sellele vastu ja püüdis veenda, et Pedja jõe vool on kiirem. Soojenduseks 850 m ülesvoolu oli Emajõe voolu kiirus päris sobiv. Riburadapidi parkisime kanuud aarde juurde ja panime logiraamatusse nimed kirja.

Pole minu asi arvata, mis mulje me jõel ja jõe ääres olevatele kalameestele jätsime kui esimese asjana kanuudega kohe ülesvoolu põrutasime ja sama kiirelt tagasi ning kanuud jälle kokku pakkisime. Aitäh.

12 august 2017 leidis Anne, Kaupo, Heldur, Kleone, Krista, Piret, Vaimar, Külli, Arvi, Mirjam [nuffi]

Heldurilt tuli kutse, et temalt on kanuud, ilm on suurepärane, veevool aeglane, seltskond mõnus, et tulgu ma ainult kohale - no vaid blondu keeldub ju sellisest suurepärasest pakkumisest, mina blond ei ole!

Olin kohal enne Heldurit. Sellest, et vastuvoolu tuleb ka kanuutada, kuulsin ma täiesti esimest korda, sebisin ruttu kaaslaseks Kaupo, et hea tugev mees, küll see aerutab. Mina olen ju siiani vaid mõla vees käinud leotamas. Leotasin seegi kord. Siuhh olime aardeni ja säuhh olime tagasi. Sai küll vastuvoolu, ise ka proovisin. Ilm oli ilus, seltskond mõnus!

Tänud Heldurile kutsumast ja peitjale peitmast!

12 august 2017 leidis 9+ [vaimar]

[heldur]'i eestvedamisel alustasime "kanuumatkakeste"(hiljem tõdesime, et ka päris karm võib üks retk olla) tuuri, mille käigus otsida aardeid, mida on mugavam, ilusam ja põnevam otsida piki veeteid.
Hommikuks oli meid kohal 10: ky, nuffi, sylli, kleone, mipi, krista, arvi, lepalind, heldur, vaimar.
Autodega päris jõe äärde ei saanud ja vedasime kanuud kahevahel veeni. Esimesed "lätlased" lendasid juba ringi ja püüdsid meie tegevust takistada. Ei lasknud sellest end heidutada ja lükkasime end veele. Eemal tukkus üks paadike õnge otsas ussi jälgimas. Andsime aerudele auru ja liikusime aarde poole.
Ühel kaldal oli mees 12a poisiga telkimas ja kala püüdmas. Kas nad veetsidki nii aega parme peletades ja kalu püüdes ja puhates. Ehk oligi see nende parim aeg kahekesi koos olla?
Varsti olimegi gepsu järgi kohal ja ronisime kaldast üles logima.

11 august 2017 leidis Mirjam [mipi]

Leitud Arvi, Kaupo ja teiste matkalistega. Lõbus retk oli aardeni. Aega võttis aga kohale jõudsime

1 august 2017 leidis   [tunk]

Tehtud nagu lubatud, ujudes muidugi. Kui talvel proovisin läheneda põhjast, siis seekord valisin ületamiseks jõe lõunapoolse haru. Auto jäi maantee äärde, sealt Kinguotsa talu juurest viib rada kenasti vee piirini. Ega seda ujumisdistantsi seal märkimisväärselt pole, aardeni liikudes saab edukalt voolu suunda ära kasutada. Nagu Emajõel ikka, on kalda ääres küllalt mudane pinnas, mis tahab jalanõud vägisi endasse neelata. Liikumisel tasub tähelepanelik olla ka murdunud puude osas - mõned neist on teravad, aga ei pruugi läbi sogase vee välja paista, samas tugev vool avaldab survet. Nullis torkas aare kohe silma. Tagasiteed proovisin kuival maal alustada, aga dzhungel saarel on palja kere jaoks ebameeldivalt tihe, kaldaäärses vees astudes sai palju mugavamalt. Piki jõge vastuvoolu ujumist proovisin ka, aga nii kiire ma pole, vool sai varsti võitu :o)

30 juuli 2017 leidis Elika [nipitiri55]

Leitud :) Vähemalt üks aare sai tänase paadisõiduga leitud.

15 juuni 2017 leidis Kelly ja Mart [kellykas93]

Pikalt plaanitud aarderetk sai lõpuks ette võetud. Sõime siis mõnusalt peale tööd oma kõhud täis, kogusime natuke leiba luusse ning seejärel asusimegi juba erivarustust autosse pakkima. Kohale jõudes sai kiirelt paadile õhk sisse, navigeerimisvahend kaasa ja teekond võis alata. Vette minekuks valisime meie Emajõest eralduva kaare Kärknapoolse kalda. Vool oli seal pigem rahulik. Oma veesõiduki parkisime ära enne suure emajõga liitumist, kartes, et võib olla ei jõua me oma väikest veesõidukit suuremas voolus enam kontrollida.

Siit hakkas aga meie kannatuste rada, kuna minna oli aardeni veel oma 300 m ja see oli korralik võss ja nõgeste väli. (Parema veesõidu elamuse saamiseks olid jalanõu lähtekohta jäetud.) Nullpunktis meil nii kiirelt ei läinud, kui varasematel otsijatel. Loogilisi kohti oli, käisime need kõik läbi, kuid ei midagi, kuni siis lõpuks kaaslane viitas võsa all millelegi, mida esimese hooga pidasime prügiks. Kuna lootus hakkas juba hääbuma, otsustasime ikkagi kontrollida ja käes ta oligi. Aare ise oli tegelikult täitsa korras. Logiraamatule võiks keegi natuke suurema gripikoti viia. Praegune on natuke väike sellele suurele raamatule.

Vaatamata lugematutele kõrvetushaavadele ja raipehaisule, mis kogu meie otsingut saatis, oli tegelikult väga kena koht ja pingutus tasus end igati ära. Aitäh aarde peitjatele!

5 veebruar 2017 ei leidnud   [tunk]

Oleks olnud ka naiivne loota, et Emajõgi Õhne jõe kombel kandva jääkaane all on. Aga kontrollida oli ju ikka vaja :P Ütleme nii, et polnud vähimat lootustki ujumata teisele kaldale pääseda. Ja justnimelt ujudes ma siia kunagi uuesti tulla plaanin, pigem siis suve poole.

6 september 2015 leidis Laura ja Teet [teet]

Kui ma geopeitusega umbes 2008. aastal aktiivsemalt tegelema hakkasin, siis see oli mul Tartu ümbruses üks väheseid leidmata aardeid, kuna polnud vastavat sõiduvahendit kuskilt võtta. Nüüd paadiomanikuna oli selle aarde leidmine ainult kohale minemise vaev. Aarde konteiner paistis juba eemalt silma. Tänud peitjale ja taastajatele! EVEJ

3 november 2014 leidis Tiia,Einar [pagarid]

Seikleja.com leitud, otsustasin külastada ka seda aaret. Kui Kärevere sillani jõudsin, tegin telefonikõne. Tiia vastas, et olen ikka veel poes. Mul akut veel veerand alles. 6 km linnulennul, vast jõuab. Seni üksluine kallas muutus, kivid, kaldapealsel mingi matkarada, mõned kalamehed ja MAJAD, kuhu viis korralik paadikanal. Vahetult enne sihtmärki oli aku viimasel piiril. Aarde leidsin ruttu, aga kokkulepitud kohta, Emajõe põhjapoolsel kaldal, veel alla kilomeetri. Oleks olnud bensiinimootor, siis viimane lõik läbitud ainult aurude najal. Elektrimootoril ei oskagi seda viimast nimetada. Nüüd vähemalt teab kui kaua aku vastu peab. Aga ega seiklus veel läbi olnud. Tirisin paadi kuivale ja tahtsin oma kohalejõudmisest teatada. Mobiil aga ei olnud sellega nõus. Sadamas ka kedagi kohal ei olnud. Tassisin siis oma varustuse videokaamerate valvsate silmade all tõkepuu taha ja ootan. Poole tunni pärast tuligi üks auto, oli naabermaja peremees. Hea mees aitas hädast välja,Tiia oli juba mind külavahel otsimas. Vahva seiklus oli, aga kael vaatas millegipärast tükk aega vasakule. Aitäh!

7 august 2014 leidis Joosep [jooseptrumm]

Ah sa suur susi ja sindrimanahk, püha müristus ja põrgupõhja vanapagan...mul ei ole sõnu. Otsustasime matkaveljede Martini ja Rudolfiga Paadimehe aarde juurde sõita, et minagi saaksin oma nime jõesaare logisse kirja panna. Olin nii õhku täis, et lubasin aarete saareni lausa üle Emajõe ujuda. Mida ma aga ette ei osanud näha, oli järgnev võsaperse, mida võib pidada minu senise elu üheks kõige intensiivsemaist. Lähenesime lõunast ja vaid 400 meetri jooksul jõudis maastik varieeruda peaaegu läbipääsmatu lepadžungli, mehekõrguse nõgesepõllu ja salakavala mudakraavi vahel. Eriliselt värvikaks muutis retke minu riietus- jalas vaevalt põlveni ulatuvad püksid ning äärmiselt lahtised sandaalid, mis sugugi varba otsas püsida ei tahtnud. Nõgesed tegid koledat valu ja nii pidid minu paremini riietatud sõbrad toime tulema ropuvõitu hääleharjutustega, mis üha tihemini minu kõrgelt koolitatud häälekurdude vahelt metsikusse Emajõe-äärsesse loodusesse paiskusid. Üle jõe ujumine oli katsumustest ehk kõige lihtsam, vool pole siin väga tugev. Huvitavaks vaatepildiks oleks mööduvale paadimehele kindlasti olnud porgandpalja inimeselooma näiliselt sihitu kargamine kaldaäärsetel liivavallidel. Tagasitee möödus kohutavates piinades, milles olid taaskord süüdi kõrvenõgesed ning lugematu hulk teravaid oksi, mis kublastest hellasid jalgu põrguvaluga kriipisid. Osa võsast tuli mul läbida paljajalu, sõnakuulmatute sandaalide tõttu, mis liiga tihti suvalisse mudaauku kinni tahtsid jääda. Oi Jeesus Maria, milliseid vandesõnu seal siis kuulda võis! Tuhat ja tuline, kärts ja mürts- aare sai võetud, aga siiamaani teevad nähtamatud pöialpoisid mu jalgadele väljakannatamatult valusat nõelteraapiat. Aitäh peitjale, oh sa mu meie.

1 mai 2014 leidis Kaja ja Bruno [kajaliis]

Avasime navigatsioonihooaja ja suundusime aarde poole nii nagu pealkiri ette näeb. Ankru hiivasime aardest ligi 800 meetrit allavoolu puhkekoha juurest. Seal teinekordki hea telki tuulutada või õnge leotada. Linnamaasturiga saab kuivemal ajal jõe äärde välja, kuid juba peale tõisemat vihmasadu (nagu sel päeval) võib tagasisaamine üleöö problemaatiliseks muutuda. EVEJ

9 aprill 2014 leidis Madis, Tanel, Preet ja Henrik [uuspoiss]

Natuke liiga palju kordi juba sealt mööda sulistatud, nüüd oli aeg ära võtta. Seekord kahe kanuuga. Esialgu sai asjaolude kokkulangemisel umbes 5 km valest kohast otsitud, aga vea parandamisel sai kohe palju lihtsam:) Aare korras, EVEJ, aitäh!

8 veebruar 2014 leidis Allan ja Anari [allan]

Peale Uku aaret oli see nagu jalutuskäik pargis. Jää peal oli paksem sulalume kiht, mille all juba õhuke veekiht, aga kuna kalamehi kandis, siis pidi meid ka kandma.

Saigi matkatud kilomeetrike mööda maasturijälgi ja Emajõge aardeni, kus lähedal oli jää peale lomp tekkinud, upitasime end lombist läbi kaldale ning siis oli vast kõige raskem punkt kogu seiklusel - tuli kaldajärsakust üles saada. Nelikvedu sisse ja minek.

Aarde leidmine raskusi ei valmistanud. Logisime ja suundusime tagasi.

8 veebruar 2014 leidis Anari ja Allan [anari]

Sai veel ilmast viimast võetud enne kui päris sulaks ära keerab ja jalgsi mööda jõge minek seiklusrikkamaks muutuma hakkab.

Lähenesime jõeni autoga sama teed mööda kus eelmine logija. Meie masin ei lubanud aga päris lõppu välja jõuda. Elamusi pakkus ka libe tee, mis oli kallakuga mõnusasti kraavi poole. Õnnestus siiski kraavist eemale hoida ja ka keset teed lebavad kivid ei suutnud meie masina karteripõhja purustada.

Jõge mööda minek tundus alguses päris tavalisena. Varsti hakkasid aga eelmiste kõndijate jäljed veealla kaduma ja hakkasime sel põhjusel vanu jälgi vältima.

Sinnaminek möödus täiesti rahumeelselt, tagasitulekul aga õnnestus mul siiski ka jalg korraks läbi jää saada. Pärast seda intsidenti sai väheke hoolikamalt jalge ette vaatama hakatud.

7 veebruar 2014 leidis Merike ja [alex]

Jeahh...meest sõnast, härga sarvest. Eelmise mitteleiuga võrreldes, oli täitsa uus tase: ei ühtegi paati, lendav loodus oli nukkumas ja viiste geopeituse kuude jooksul oma jäärapäisust :) tõestanud geopeitur oli kah autos. Parkimiskoht oli juba tuttav nagu ka teekond "teisele kaldale". Huvitaval kombel oli ka Emajõgi jätkuvalt kaane all, kuigi teel siia olid enamus niresi täitsa märjad. Ega midagi, peletasin kaldal sääski ja lubasin kergemas kaalus kaaslasel jõel vehelda ja üles-alla turnida. Geopilk oli juba selleks hetkeks uinunud-tuhmunud ning minust oleks see ka leidmata jäänud seekord, kuid kaaslase geps viis tünnini...õu jee...suvel jäävad need kilomeetrid aerutamata aga teisel pool "suurt silda", jala ei käi ning vett ei joo(eriti kui üks number on 140 kg ja teine 46)...s.o. tuleme paadiga ja kaifime kuubis ;) Tänud aarde eest!

7 veebruar 2014 leidis Alex ja [mooritz]

Mööda Pedja jõge olime täna juba käinud ,nüüd otsustasime katsetada ka Emajõe jää tugevust. Auto jätsime ühe majapidamise juurde teele ja kõndisime mäest alla jõe äärde. Sauna juurest viisid jäljed sobivasse suunda ja nii me neid mööda astusimegi kuni leidsime hea koha jääle laskumiseks. Suusakepid olid siin igati abiks, samuti kaaslase tugevad käed ;). Mööda jõge oli esmalt kõhe kõndida kuid jäljerida oli nii selge ja vett jõel mitte kuskil ja nii läks ka kõhedus üle. Kiirelt saime õige kohani, esiveoga kaldast üles ja seal see aare juba ootaski logimist. Algselt suveplaanides kanuuga võtmiseks plaanitud aare sai tänu külmale kergemalt, ilma kanuuta, võetud. Tänud! Kahjuks paadimehi täna ei kohanud, eks teine kord tuleme piilume ka nemad üle ;) !

2 veebruar 2014 leidis Aivar [aizar]

Tundub jah, et see aare on viimas ajal kuidagi eriti populaarne. Jätsin auto puhkekoha juurde Vorbuse peakraavi ja Emajõe kohtumiskohas (madala sõiduautoga sinnamaani sõitmist ei soovita ;) ) ja jalutasin mööda looma- ja suusajälgedest kirjut jõge kohale. Eelmiste otsijate värsked jäljed tulid teisest suunast, ei teagi kui napilt Teolt tabamine ära jäi. Tänud aarde eest!

2 veebruar 2014 leidis Mikk, Jaanika, Kirke, Kusti [silmsirkel]

Eelmistest logidest innustust saanutena ründasime edukalt ka seda aaret. Aitäh!

1 veebruar 2014 leidis Maris ja Tanel [karusmari]

Leitud :) Tänud

1 veebruar 2014 leidis Tanel ja Maris [phantom]

Väljas oli ilus talveilm ja pakane oli maastiku raskuastmest poole omale võtnud. Paadiga poleks midagi peale olnud hakata, aga jõe peal jalutada oli päris mõnus. Polnudki varem niimoodi üle emajõe jalutanud. Aardeleid ise oli kiire, praktiliselt kohe hakkas silma. Logi kirjutades leidsime üllatusega, et me polnudki esimesed, kes täna selle aarde leidsid. Aardest võtsime kaasa elevandi ja omalt poolt lisasime kondeka. Aitäh peitjatele.

28 jaanuar 2014 leidis Rudolf, Martin [matu07]

Kuupvõrrandi aare edukalt leitud, otsustasime rinda pista selle aardega. Huviorbiidis on see juba sügisest, aga kuna oktoobris oli vesi ujumiseks juba liiga külm, tuli oodata, kuni talv sobiva lähenemistee tekitab.

Lähenesime Kärkna poolt ja kui Amme jõe suudme juures (kus oleme varem kalal käinud) läksid üle jõe ATV jäljed, siis oli selge, et saame ka meie jõe ületatud. Edasi proovisime algul otse üle saare murda, aga üsna kohe oli selge, et jõeäärt mööda saab ikkagi kiiremini. Saimegi kenasti kohale, sisse ei kukkunud ja aare tuli ka vaevata kätte. Tagasiteel kippus tuul juba liiga tegema ja said selgeks riietuse elemendid, mis tuleb pikemate matkade jaoks välja vahetada. Igatahes väga vägev, aitäh lahedasse kohta juhatamast!

28 jaanuar 2014 leidis Rudolf, Martin [rudolf]

Viimase paari nädala jooksul valitsenud külmad võimaldasid lõpuks ometi selle aardeni läbi murda. Kuna paati ei ole, siis panustasime kohe selle peale, et küllap jõgi millalgi ikka ära jäätub. Pidevalt jääoludel silma peal hoides sai täna lõpuks see retk ette võetud.

Lähenesime Amme jõe suudme juurest, kus kunagi suvel olime ka (tulemusteta küll) kalalgi käinud. Sealsamas viisid üle jää täna koguni ATV jäljed, mis oli hea märk. Lisasime sinna kõrvale kaks jäljerida ja saimegi probleemideta üle. Esimese asjana hakkasime loomulikult murdma otse läbi võsa, kuid õnneks tuli Martinil kiirest pähe geniaalne idee minna hoopis mööda jääd (väheseid kordi, kus "miks minna otse, kui saab ka ringiga" loogika tasus ennast ära). Mina oma aruga olekski vist jäänud otse edasi raiuma ja tagantjärele ennast kirunud, et palju lihtsamalt oleks ju ka saanud. Viimase nuki lõikasime siiski üle saare ja hea õnnega kõndisime peaaegu otse aardeni, mis jäi kiiresti silma.

Peab tunnistama, et logimiseks kinnaste eemaldamine ei olnud just meeldiv, kuna -15 ja tuul ei ole eriti hea kombinatsioon. Siiski sikerdasime oma nimed kangete sõrmede kiuste ilusti üles. Omalt poolt jätsin aardesse ka väikse elevandi. Kui terve tee aardeni läks valutult, siis tagasi jää peale ukerdades sai ilusti koheselt külje maha ka :D

Aitäh peitjatele jälle ilusasse kohta kutsumast!

6 juuli 2013 leidis Lauri [myrakas]

Kuna enne seda va Euroreisi olid nii kiired ajad, et aarete leidmise kuupäevade kirjapanek tundus olevat lastele, sai need lihtsalt meelde jäetud. Nüüdseks olen seda aaret külastanud juba kaks korda, et kindlaks teha enda esimese visiidi aeg, mis loksutaks ka paika need teised aarded mis on küll leitud aga alles logimata. Esimesel korral hurraaga kõige lähedamast punktist üle jõe ujudes avastasin ennast kaldal olle ikka parasjagu aardest allavoolu. Teisel korral ja valges, (mitte, et ma ei oleks võinud mõne lihtsama aarde juures käia kuupäevakontrolliks) valisin selle endale karistuseks oma lolluste eest, kuid olin niipalju targem, et ründasin jõge piisavalt kõrgel, tabamaks kallast õiges kohas. Tagasiteel möödus must üks kalamees (paadis) ja kui ma talt küsisin, et kuidas kalag, vaatas ta mind ikka väga kahtlaselt. Ei olnud vist ujuvat geopeiturit varem näinud lihtsalt. Tuleb andeks anda.

2 mai 2013 leidis Priit, Krt [triip]

Leitud kajakimatka käigus.

20 august 2012 leidis Linda ja Sander [linda]
Leidsime vahelduseks kummipaadis loksumisele ka ühe aarde. (Ja pärast ka teise.)

14 juuli 2012 leidis mõnus matkaseltskond ja 2 kanuud [neeme]
Teine aare väikesel kanuumatkal mööda Elva ja Emajõge. Parasjagu, et teha pisike paus ja endid veidi sirutada. Aare kenasti korras, ei osanudki tähele panna, kas seal ka mingi pragu oli. Aardesse jäi täring.
Aitäh aardepeitjatele!

21 juuni 2012 ei leidnud Dina ja [alex]
Oma paat õlal sai vahvalt saunani tatsatud, tiba võsaski ragistatud ja leitud, et siia tuleb kas geopeiturite seltskonnaga tulla või talvel.Sinine nägu igaljuhul

19 veebruar 2012 leidis Martti [geoloog]

Ajarännak tagasi kadunud matkadesse joonas444 ning tõenäoliselt ka soengu juurde. Mõnus külm, palju lund. Üle jää paadimeheni, kes/kus õnnestus termosega tüki hambast välja lüüa.

19 veebruar 2012 leidis Joonas [joonas444]
1900.

3 veebruar 2012 leidis Esko ja Kalle [sookoll7]
Kuna Tartusse pidi minema, siis tekkis ka mõte kasutada ära käesolevat ilma aardeotsinguks. Helistasin Eskole, kes oli tunud Soomest Eestisse külmapakku :), et kas ta oleks ka huvitatud sellisest ettevõtmisest. Idee oli minna paadimehe juurde ilma paadita, kuna ilmataat tundus olevat meie poolt. Väikese juurdlemise järel sai ka õige tee lõpuks leitud. Parkisime auto ära ja hakkasime oma mõtet ellu viima. Aardeni jäi 1,1km. Suurelt teelt võsavahele minnes, oli üllatus, et üks lumesõiduk oli ka tee sisse sõitnud ja jõeni jõudsime ilusti. Siis veel pisut mõtlemist, et kas ikka tasub, aga see oli hetkeline meelte segadus, ja suund sai määratud ning geonuhkuri moodi ikka otse kohale, ehki vanasõna on nagu migagi muud -miks otse minna kui ringiga saab. Nii me siis sumpasime pea põlvini lumes, sinka vinka seal mätaste ja põõsaste vahel. Aarde leidmiseks sai ikka pisut vaeva ka nähtud, enne kui ta kätte saime. Kaan pisut katki, et tahaks uue vastu välja vahetada. Tagasitee valisime ikka ringiga ja veelkord ringiga. Tuul oli ikka pisut jahe ja Eskol hakkasid juba kõrvad valgeks tõmbama, aga õigel ajal saime jaole. Päris karastav matk. Aitähh peitjale!

3 veebruar 2012 leidis Kalle ja Esko [atrivsolap]
Kalle helistas hommikupoolel ja küsis kas lähme aardejahille. Mõlemaid on juba ammu häirinud see "Paadimehe aare". Hakkasime sõitma aarde lähedusse ja otsimaan erinevaid marsruute. Aardesse jalutasime mööda "idiottrail"i aga tagasi natukene lihtsamin. Kalle esimesks leidis aarde ja mina kohe kaa. Karpi kaan katki aga aare ise korras. Tänaud peitjale! EVEJ.

6 august 2011 leidis Airi ja Tauno [aurora]

Leitud koos Taunoga. Tänud!

6 august 2011 leidis Airi ja Tauno [tralls]
Teine aare trenni ajal ja hea kondisirutamise paus. Karbikaas on natuke praguline ja võib aarde tervisele kahjulikult mõjuma hakata.

Geoape

3 juuli 2011 leidis Triin, Hanno, Maario & Sandra [sipsik]
Olime tol päeval juba pettunud, sest soovisime otsida veel mõnda aaret, kuhu saaks paadiga, kuid me ei leidnud jõeni teed. Tundus juba, et paadimehega läheb samamoodi, kuid õnneks siis leidsime eratee ning saime ka loa sinna sõita. Allavoolu oli igati tore ja kift, kuid ülesvoolu paaaallju raskem. Mõtlesin küll, et oh, mis see siis ära ei ole.. ujun tagasi, kuid jõevool kiskus mind täpselt jõe keskele ning sealt ülesvoolu ujuda on ikka ränk. Niisiis otsustasin lõpuks kaldal tagasi kõndida. Mõni minut hiljem liitus minuga ka Maario. Seal oli muidugi metsikult nõgeseid jms, kuid pidasin oma paljaste jalgadega vastu. (OK, mõne meetri sain ratsa sõita looma seljas). Kift aare, jääb meelde. Tänud!

3 juuli 2011 leidis Triin, Sandra, Maario & Hanno [hanno5000]
Vot see oli küll lahe üritus! Kui olime ülalt tee äärsest majast loa saanud alla sõita, tegime kiired ettevalmistused ja lasime paadi vette. Aardeni näitas nii 300m allavoolu, mis seal ikka, see läks päris ruttu.. pooled ujudes ja pooled paadiga. Aare leitud ja logitud, oli tagasi ülesvoolu pääsemine kummipaadiga ikka päris keeruline ettevõtmine, enamasti seisis ujuvahend kõigist pingutustest hoolimata ikka suht paigal või siis liikus täiesti valele poole. Lõpuks ei jäänudki muud üle kui tirisime paati mööda madalama veega kaldaäärt tagasi, seal oli muidugi ka igasugu üllatusi, näiteks vette kukkunud puude või äkki jalge alt kaduva põhja näol :P. Lõbus oli sellegipoolest ja see väike retk jääb veel tükiks ajaks meelde! Tänud!

3 juuli 2011 leidis Hanno, Triin, Sandra & [loom]
Mina kui loom, kes ei mõista ujuda, keeldusin ilma paadita midagi tegemast ja ka sealt väljumast. Nii ma siis sela paadis lasingi mööda vett liugu.. pära-hanno liigutas paati päris usinalt ning varsti saimegi logi kirja. Tagasiminek nii ludinal ei läinud. Mööda mingit tundmatu koostisega jõepõhja kus oli kaduma läinud lante, oksarisu, muda, väikseid kalu jne:D Oli tore paadisõit, aitäh:) EVEJ

3 juuli 2011 leidis Sandra, Hanno, Maario ja Triin [trine]
Meie nägime eravalduse omanikku hoovi peal ning otsustasime luba küsida, et tema teed läbida. Eemalt ei paistnud tema jutuajamine Hannoga kuigi lootustandev, mees on vist loomupäraselt kurja näoga. Igatahes lubas, kui oli igaks juhuks autonumbri üles kirjutanud. Palkmaja on endiselt pooleli, aga jõele pääsesime nüüd päris mugavalt ligi. Paat oli kolmekohaline, nii et mina sumasin kohe vette ja hiljem otsustas Hannogi lestad jalga ajada. Allavoolu läks see 300 m aardeni väga nobedalt, pooled vees ja pooled sees. Aarde juures bikiinides nii kergelt ei läinud, alustasin logimist ja viskasin siis kellelegi edasi, et parmude-sääskedega võidelda. Karp on veidi vigane tõesti, kuid sisu ilusti kuiv. Tagasitee oli millegipärast vastuvoolu ja see vool polnud mingi nõrguke, nii et lõpuks vedasime paati juba kõik neljakesi vees olles. Minu esimene uju-leid oli väga meeleolukas, aitäh!

28 veebruar 2011 leidis L@SSIE [lassie]
Küll see logimine on ikka mõnus töö. Teed seda mõnuga, kui harva saad. Niisiis, kand ja varvas meetodiga eelmistes logides mainitud paikadesse. Ei hakanud püha ja puutumatut Eravaldust rikkuma, vaid läksin talust 300 m allavoolu. Ja kogesin, et rebastel on õigus. Rebane läheb sealt, kust kannab. Miks mitte kõndida mööda rebasradu, eriti, kui neid nii tihedalt on. Vahpeal oli märgata ka jänese tegutsmist. Jõgi jõudis kätte kiiremini, kui arvata võis. Paganama rebased polnud jõge otsejoones ületanud. Sestap tegin veidi jääluuret. Ja siis ühel hetkel oli julgust piisavalt. Kõhe oli, kuid jää kandis ilusti. Teisel kaldal oli keegi hoogsalt suusanud. Kuid aare ennast enne ei avaldanud kui telefoni abivahendiks võtsin. Telefoni abi kasutades sai otsimisperimetrile teisiti lähenetud. Kuid sellega tuli sisse ka üks viga. Nimelt olles kindel, et seal aart pole, andsin peidupaigale tubli hoobi. Kuid paraku aare just seal oligi. Plastikust karp on tore ja tugev vahend, kuid mitte miinustingimustes. Karpi tuli väike auk sisse ja üks kinnitus tuli lahti. Aardele ma siiski hullu saatust ei paku. Mul on kuri tunne, et paari päeva jooksul on sinnna pürgijaid veel ja veel. Nii et oleks vaja sellist parajat raamatusuurust karpi. Kuhu logiraamat sisse mahuks. Mul endal nii suuri asju kaasas polnud. Ei minigrippi ga karpi. Niisiis pakkisin asja nii halvasti kui sain ja tagasi üle jää. Ikka oli kõhe tunne, sest kuulsin kuidas jää vahepeal raksatas. Tegelikult se vist naksubki kogu aeg. Tagasite tundus juba poole lihtsam. Vähemalt ma teadsin, kustkohast läbi kukub. Ja siis jala Tartu poole.Möödasõitvate autode kiust. Poleks uskunudki, et nii Tartu lähedal nii küla välimusega kohti on. Vanad mahajäetud laudad Etc.ja sõbralikud, kuid lärmakad koerad. Vorbuse bussijaamas tundus, et kevad on käes. Jää sulas täiega ja palavust piisavalt, et pool tundi päikest võtta. Tartu tundus mürarikas, sagiv ja tõre. 7 tundi valges vaikuses astumist jätab oma jälje.

25 august 2009 leidis Lembit [polekala]
Auto jäi eratee sildiette. Seejärel Nõrok pakiruumist välja. Paat selga ja jalgsi u 300 meetrit jõeäärde. Õnneks keegi vagunelamu ja pooleli oleva palkmaja juures ei toimetanud. Jõe ääres sai paat täis pumbatud ja saarele sõutud. Aare paljastus kiirelt. Sääsed vaid tahtsid toimetamise ajal ära süüa. Tänud! EVEJ.

4 juuli 2009 leidis Sven ja Herti [hertz]
Meie paadiretke teine aare. Kui jõudsime paadimehe juurde siis edasised sündmused arenesid nagu laulus (Käe ulatas ......).EVEJ

4 juuli 2009 leidis Herti ja Sven [geokrahv]
Alustasime teekonda Emajõe algusest. Kui Seikleja.com logitud sai, sõitsime edasi Paadimeest vaatama. Teel möödusime väikesest parvsaunast, millel loomulikult üks korralik pidu käis. Päris aarde lähedal olid kaldapeal inimesed ja pisut nagu tuttavad ka, aga kuna ma ei uskunud oma silmi, siis suuremat tähelepanu sellele ei pööranud. Mootorimüra tõttu tervitust kuulda ei olnud. Pärast logimist kuulsime-nägime teisel pool kallast S.O.S signaali. See oli Marx303, kes soovis pisut küüti saada. Sellejaoks Viljandi paadimehed ongi, et õigel ajal õiges kohas olla. Kohtutud, logitud kulgesime allavoolu edasi. Tänud aardepeitjale!

4 juuli 2009 leidis Mari ja Siim [marx303]
Kui eile oli nullilähedane päev, siis täna oli õnnepäev. Olin plaaninud kohale ujuda ja jõudsin just päevitusriided selga saada ning jõe äärde kobida, kui kuulsin mootorpaadi surinat. Otsustasin paadi mööda lasta ja Siimu ning Tiina jõe äärde jõudmise ära oodata. Hõikasin rõõmsalt tervituse ja vaatasin, et paadimehed näevad kahtlaselt tuttavad välja. Nina oli ühel gepsus ja teine suunas paadi kalda äärde täpselt sinna, kus mul vaja. Kui nad olid aarde loginud, asusin ma hääletama ja lahked paadimehed, kelleks olid Geokrahv ja Hertz, vedasidki meid Siimuga üle ja tagasi. Rohkem liikumist me jõel ei tähendanud. See on nii megatore, kui õnn ja vahvad kaaslased õigel hetkel koos sinu juurde trehvavad:) Aitäh Viljandlastele ja aarde tegijale-taastajale ka! Aare oli kuiv ja korras.

28 juuni 2009 leidis Rita, Lauri, Telc, Triin, Paavo [telc]
Linnutee leidmise ajal tuli Paavolt ridamisi telefonikõnesid ja SMS-e teemal, et me ometi kiirustaks ja ta saaks koos meiega seda aaret võtma tulla. Noh lõpuks olime siis kõik kohal. Täpselt seal, kus meil oli plaan jõge ületada, oli aga paatkond mugusid ankrus. Õnneks hiivasid nemad ankru suht samal ajal kui meil paat täis sai puhutud.

Olin esimene vabatahtlik jõge ületamas. Pelgasin pisut, sest lisaks sellele, et paat oli väga pisike, polnud selle materjal ka oluliselt tugevam kummikindast vms õhukesest latekstootest. Kalda lähedal praktiseerisingi nägu ees aerutamist, et hoiduda igasugustest orkidest ja tüügastest. Karbi leidsin kiirelt. Alul mõtlesin, et login ära ja siis järgmised sõidavad ikka ka igaüks ise, kuid leidsin, et ma ei viitsi seal nii kaua olla. Tõin karbi ära ning Lauri viis pärast tagasi.

28 juuni 2009 leidis Lauri, Rita, telc, Paavo, Triin [algaja]
Sai siis Roka aarde jaoks soetatud paat ka lõpuks ära proovitud. Esialgne hirm oli suurem. Põhja keegi ei läinud. Samas suutis mööduv mootorpaat kõhedust tekitada. Algselt olid seal ka ühed mugud, kes meie pika vehklemise peale lubasid meid veerand tunni pärast üle jõe viia. Ja siis sõitsid kuskile minema. Nende kell oli aga mingi imelik ja meie omaga võisid vist ainult numbrid sarnased olla. Rohkem me neid ei näinudki. Igatahes sai meie paat täis puhutud ja aardeleid vormistatud. Nalja oli rohkem kui sääski ja vähemalt Rita ütles, et veel natuke ja ta oleks püksi teinud. Ega ülejäänud ka eriti tõsised ei olnud. See oli tolle päeva kõige mõnusam aardeleid. Kes see ikka kino teeb kui mitte ise. EVEJ Kahjuks ei suuda siia kirja pandud jutt kogu seda meeleolu edasi anda ja mälestuste tarbeks tehti pilte ja vist isegi mingi videojupike.

28 juuni 2009 leidis Rita, Triin, Lauri, Tanel & Paavo [speedy]
Jätan kirjelduste "tee aardeni" tegemise tõelistele paadimeestele. Minu panus leidmisse oli lähima/mugavaima teekonna kättejuhatamine, ujumiseks riietumine, sääskede toitmine, valjuhäälne naermine ülekoormatud titepaati jälgides ja ebasobivate, kuid kohati naljapakkuvate õpetussõnade pildumine. Sellist kino vaataks meeleldi veel. Peaosades olid Telc & Algaja. Muahahahahahahaaaa! :-D
Pealegi oli minu vabandus see, et ma olen endisesse nulli aasta tagasi juba korra ujunud ;-) Seekord oli aare olemas ja korras. EVEJ.
http://www.geopeitus.ee/index.php?p=350&c=26#31770

28 juuni 2009 leidis Tanel, Rita, Lauri, Paavo & Triin [linnapreili]
Jätan kirjelduste "tee aardeni" tegemise tõelistele paadimeestele. Minu panus leidmisesse oli logi kirjutamine ja fotosüüdistuste tegemine :)

15 juuni 2009 hooldas enn [enn]
Tänud Pioneerile, kes viis Paadimehele asendusaarde! NB! Koordinaadid veidi muutunud

13 juuni 2009 leidis Pan Tiit, Ever ja Ermo [pioneer]
Kuna möödusime Paadimehest niikuinii kaks korda paadiga, siis tegime Ennuga diili ja viisime uue plastikkarbi koos geopeituse träniga. Plastkarp on sisuliselt ilma maskeeringuta ja kilekotti ümber ei ole.

28 juuli 2008 ei leidnud Silvia & Paavo [speedy]
Tahtsin päeva lõpetuseks pisut ekstreemsemat otsingut :-) ja seega seadsime tütrega autonina Paadimehe poole. Auto jätsime 430 m kaugusele tee äärde, kust viis sõidetav autotee jõeni, kus küll vahepeal ka eravalduse silt ning edasisõidukeeld. Vee ääres oli telk, lõkkease, paat ja miskine busshoone. Mööda kaldal asuvat rada saime 30 m aardest. Siis kõhklesin veel pisut ja otsustatud - kilekad selga ning teisele kaldale. Laps tegi mõlemast ujumisest video ja hulga pilte :-) GPS vee kohal sain ühe käega ujudes kohale. Tagasitulek oli vastuvoolu hulga raskem. Tõsi, aardepoolsel kaldal sai ka Garmin GPSMap 60CSx vettpidavust testitud - pidas, siiani töötab! :-) Otsisin, mis ma otsisin, aga aaret ma ei leidnud. Lõpuks helistas teisel kaldal turvanud Silvia Karuonule, kes kinnitas minu arvamust aarde peitmise viisi ja asukoha osas. Kuna täpselt nullis oli üks suurem puu vette vajunud, siis kahtlustasin, et aare oli või on selle küljes ning vesi on kas selle minema uhtunud või on aare vee all, kuhu vee sogasuse tõttu ei näinud.
Palun peitjal kontrollida. Läheks hea meelega peagi samamoodi tagasi - üliäge oli! :-)

4 mai 2008 ei leidnud Kadri ja [bjorn]
Paadiga trassil Tartu - Jõgeveste käisime vaatamas ka paadimehe aaret, aga kuna otsimise aeg oli piiratud ja pidime edasi liikuma, siis leidmata ta jäi. Kanali äärest olid ka mõned puud maha võetud, kuid loodan, et aare jäi alles. Teinekord kui aega otsida on rohkem pöördume sinna kindlasti tagasi.

12 august 2007 leidis Miki ja Tibu [miki]
Päeva lõpetuseks valisime paadimehe. Selleks oli meil isegi varutud väike kummipaadijublakas, mille maanteel täis puhusime, paat selga ja päkkadele valu. Jõe äärest leidsime kellegi suvila moodi elamise, kus peremees vaatas esialgu nagu tulnukaid. Soovitas vaid, et "sealt vasakult saab paadi paremini vette" ja siis uuris, et kas ka aaret otsima ja muigas. Perenaisele paistis asi rohkem lõbu pakkuvat. Tagasi tulles tundis huvi, et kas ikka leidsime ja nii. Leidmine ja randumine läks üle ootuste libedalt. Logi läks kirja 16:45, ei võtnud ega jätnud

21 mai 2006 leidis Silver, Aare ja sõbrad [karuonu]
Olime jälle tuttavas kohas tagasi. Seekord tulime Tartust veeteed pidi. 1379 päeva geopeitureid edukalt eemal hoidnud aarde leidsime peale vähest otsimist. Selleks vajasime me head meeskonda - paadimees Toomast, kapten Ivo, aardeleidjat Aira ning tublisid abilisi Joonast ja Eva Lottat. Aare oli suurvee eest hästi kaitsud. Võtsime taskulambi, jätsime klaaskuuli.

25 veebruar 2006 ei leidnud Silver ja Aare [karuonu]
Tahtsime Paadimehelt võtta au olla kauem leidmata aare. Auto jätsime 400m kaugusele teeserva. 360m liikusime läbi eriti raske maastiku, mida kattis korduvalt üle põlve ulatuv lumevaip. Nägime nii värskeid põdrapabulaid, mis veel aurasid, kui ka metssea magamisaset. Aga üllatus tabas meid 40m enne finishit. Emajõgi oli täiesti jäävaba. Aarde nimi ei ole vist ilmaasjata pandud. Järgmiseks katseks peame endale ka paadimehe koos paadiga otsima.

13 august 2005 leidis Kalle, Enn, Hannes [hannesvee]
Tagantjärele logimine statistika huvides (07.09.2011)

13 august 2005 kommenteeris Hannes, Kalle ja Enn [enn]
Kalaleidjate (Garmini FishFinderid) testimise käigus külastasid Kalle Lange ning Hannes ja Enn Veenpere korraks ka Paadimehe aaret. Loodus on seal ennast vahepeal sedavõrd ümber kujundanud, et vana aaret leida oli tõesti juba üsna lootusetu. Ilmselt on see kaldavaringutega oma teed läinud. Sai siis sama koha peale ajutine asendusaare pandud ja seekord natuke maapinnast kõrgemale, et vesi ja loomakesed seda kohe minema ei viiks. Aare on plastmasspurgis ja sisaldab veidi pisinänni, logiraamatut ja kirjapulki. Kui järgmistel leidjatel natuke rohkem aega ja mingit teipi-nööri käepärast, siis võiks selle paremini kinnitada. Kontrollin pärastpoole ka koordinaadid veelkord üle (SporTrak Pro ja eXplorist 600) ja kui vaja, siis korrigeerin asukohta.

11 juuli 2005 ei leidnud Hannes ja Taavo [taavo]
Otsustasime Miniaarde juurest ka Paadimehe juurde põigata.Edasine tegevus läks ennenägematult rajuks, saadud füüsilist koormust põen veel paar päeva. Ukerdasime autoga 360m kaugusele aardest, siis põristas kohale härra ATV-l ja teatas, et see on Natura 2000 hoiuala, tema on maaomanik ja autoga polevat sealkandis veel keegi käinud. Tutvustasime talle Geopeitust ja kaasasolevat varustust ning ta meid ära ei ajanudki, küll aga soovitas edaspidistel aardeotsijatel oma valdustesse mitte tulla. Õhk oli paks parmudest, autogi täitus neist ainsa hetkega. Niisiis jõudsime vana Emajõe äärde ja otsustasime aardeni ujuda. Et parmud meid ära ei sööks, panime kaasasolnud sukeldumisvarustusest selga kalipsod, ujumise kergendamiseks jalga lestad. Kuidas ka ei rabelenud, vastuvoolu ei õnnestunud ujuda meetritki. GPSi veekindlust ei olnud plaanis testida ja hoidsin teda käes veepinna kohal. Kuidagiviisi saime vanast jõest üle ja jätkasime matka saarel padrikus ja pokumaal. Koordinaadid näitasid otse kellegi urgudesse uue Emajõe kaldal. Urgude labürünt oli ulatuslik ja ehitustööd näisid kestvat. Jõe veetase oli mingil hetkel urud uputanud ja osa kallast oli jõkke varisenud. Iga sutsu aja järel otsisime jõeveest jahutust, kuni kaotasin tasakaalu ja kukkusin Emajõe voogudesse. Tundus, et järgmine peatus on Tartus või Peipsis, kuid siis sain mingist puurondist kinni ja jälle kalda poole. Püherdasime seal jõekaldal tunnikese, aga aardest mingeid märke ei leidnud. Ramväsinult ukerdasime vana jõe äärde tagasi ja viskasime end selili vetevoogudesse, nüüd kandis jõgi meid ilusti allavoolu autoni. Muidu äge seiklus, aga parmud ja sääsed imesid meist välja vist pool verd. Ma ei saa aru, miks nii vanal ja nii linnalähedasel aardel nii vähe logiteateid on? Loodame on omanikud nüüd kibekähku aarde korrasolekut kontrollima lähevad!

16 jaanuar 2004 ei leidnud Esko [atrivsolap]
16.01.04 atrivsolap Soomest jalutas üle Emajõe. Aardet ei saanud kätte. Koha kus "Kalle aarde juures" leidsin. Kui aarre on sügavas augus maa sees nii seal elab rebane mis jäljede järgi oli juba kodus. Ma ei tahnud proovida kas Eesti rebased tahavad ühistööd teha Soome aardeotsijadega.

11 august 2002 leidis Toomas [toomass]
Toomas Saaliste teatas: 11.08.02 kell 13:40 Garmin eTrex. Jaanika ja Toomas. Ujusime üle jõe ja leidsime! Mõnusalt seiklusrikas pühapäev. Tervitame ja täname ka lähedal asuvat eramaa omanikku, kes toetas meie ettevõtmist. Võtsime leiukohast ühe disketi ja meie poolt jätsime täispuhutava pastapliiatsi.

9 august 2002 leidis Registreerimata [notreg]
Raivo Kask teatas: Tiim "k69" (Pihel, Hille, Raivo) leidis 09.08.02 kell 5.44 Paadimeheaarde. Aardest võetud: teip koos kilekotiga. Asemele pandud teokarp. Aare hea korras, logiraamatuse oli see peale peitjate esimene kanne.

5 mai 2002 kommenteeris Enn [enn]
Kuna aarde kontrollimisel 5.05.02 selgus, et aardest olid kulupõletamisetagajärjel alles ainult riismed ja ka muidu oli ta veidi ebasobival kohaleramaal, siis sai aare uuesti tekitatud uude kohta. Seekord olid peitjateks Kalle Lange ja Enn Veenpere.

29 september 2001 leidis Reido [reido]
29.09.01 kell 9:30 leidis Reido paadimehe aarde. Võtsin 10 EEK, asemele jätsin Rothmansi tikutoosi.See oli tegelikult teine kord otsimas käia. Magellan 315 näitab vähe eemale. Aardepurgi juures näitas 
N 58:25:48 E 26:39:57

19 september 2001 leidis Ove [oht]
19.09.01 kell 9:00 leidis Paadimehe aarde Ove Tikk. Teatas: Aare ise kenas korras. Kaasa võetud aardest Orbit, asemele jäetud mustveekindel vildikas. Pildid ka:
Pilt 1
Pilt 2

18 september 2001 leidis Registreerimata [notreg]
Aare Tuvike leidis 18.09.01 Paadimehe aarde Teatas: Aardest lubasin endale nätsupaki, vihiku vahele jätsin ise 10 krooni.

26 august 2001 kommenteeris Enn [enn]
26.08.01 sai käidud aaret kontrollimas. Oli omal kohal alles.