Mänd on meie levinuim puuliik: ta katab ligemale 38% Eesti metsamaadest ning moodustab 39% kõigi puistute tagavarast. Kuigi männimetsi leidub Eestis kõikjal, on kaks piirkonda, kus nad eriti tooni annavad: Lääne–Loode-Eesti ning Kagu-Eesti. Saaremaa ja Hiiumaa riigimetsades moodustavad männi enamusega puistud peaaegu kolm neljandikku metsade pindalast, mandril on kõige rohkem männikuid Harjumaal (65,0% puistute pindalast) ja Läänemaal (58,4%). Kagu-Eestis (Võru-, Valga- ja Põlvamaal) katavad männikud üle poole puistute pindalast. Kõige vähem näeb männimetsi Jõgeva- (20,8%) ja Tartumaal (25,2%).

Männil on enamasti sirge ja sihvakas tüvi, mille ladvas haljendab võratutt. Eesti ning teadaolevalt kogu Balti- ja Põhjamaade kõrgeimad männid kasvavad H. Relve andmeil Järvseljal (viimased mõõtmised andsid tulemuseks 42,7 m).

Palun taasta esialgne maskeering! Aarde leidmiseks ei ole vaja maapinda sorkida ega juurte alla kaevuda.