Mitteleid 6/6 Seekord ei andnud leiusoov rahu. Kunagi ammu-ammu 3 aastat tagasi jäi kõrva, et siin võiks selle aarde lõpp olla. Kuna mõistatusest ma maad ega mütsi jaganud, siis ei hakanud ka lõppu torkima. Algul natukene piinas mööda sõitmine aga lõpuks harjusin sellega ära, et see siin kuskil on. Täna enam rahu ei andnud, piilusin siit ja sealt, aga tuleb välja et õnneks või kahjuks, oli kirves nüri.

 7 

Lugedes [polekala] ponnistusi selle aarde kallal, lootsime meiegi siit kiiret ja kindlat mitteleidu hankida. Ja me ei pidand pettuma, nii kiiret mitteleidu pole meil veel olnud! Tõsi, väga kindel see mitteleid siiski polnud, äärepealt oleks juhtunud, et oleks nimed kirja saanud.

Aga kõigest lähemalt. Mõistatus lahenes üle kivide, kändude ja isegi üle liiprite. Mingil ajal peitjaga kohtudes proovisin temalt miski vihje välja meelitada. Midagi temalt isegi pudenes, aga seda oli minu jaoks liiga vähe. Mingil hetkel sain ma veel vihjeid ja väga suure pingutuse tulemusena olid mul viimaks koordinaadid käes. Ja siis ta jäi, ütleme et oma aega ootama.

Kuna aga tänaseks olid leiud ja mitteleiud tasakaalus, siis päeva lõpetuseks oli ikka ühte mitteleidu juurde vaja. Peatusime nulli lähedal ja me noorgeopeituriga tormasime autost õkva nulli juurde. Nagu sellistes kohtades mul tavaks, võtsin taskust peegli ja asusin sellega uurima. Ei jõudnud mina esimest kohtagi üle vaadata, kui noorgeopeitur juba teatas, et leidis. No mismõttes, nii kiiresti?? Jah tõesti, esimese punkti leid oli käes. Lugesime siis seda ja pildistasime ning mina veel mõtlema ei jõudnud hakatagi, kui noorgeopeitur juba teatas, et näe, vaata seda! Jah tõepoolest! Ja siis me jooksime. Kui olime kohale jõudnud, siis selgus, et noorgeopeituri loogika pidas siin kindlalt paika. Aga kus on aare?!? Siin sain aga mina hiilata. Näitasin, et aare on seal. Lähme toome ära! Mitteleid oli nüüd suures ohus. Kohapeal vaatasime seda asja küll ühelt poolt ja siis jälle veel kord samalt poolt ning tõdesime, päris nii lihtsalt ei saa. Et jah, aare on küll olemas, aga … Olin juba valmis autost geokotti tooma, kui meenus, et mitteleid oli ju plaanis. Ja kujuta pilti, ilma igasuguste imelike tunneteta istusime autosse ja sõitsime logimata kodu poole.

Aga loomulikult me tuleme siia ju tagasi :) Ja siis paneme nimed ka kirja. Me täname juba ette ära, päris lahe mõistatus!

Ei leidnud

 5 

Alex peab veel leiulogi ootama :). Kobistasin kohale, läksin sinna kuhu numbrid mind viisid - sattusin kusagile kännuhunnikute vahele sopa sisse. Seejärel leiutasin teised numbrid ja sattusin kusagile torni moodi asjanduse juurde - poleerisin seda veidi, aga ei midagi. Seejärel komberdasin auto juurde tagasi ja mõtlesin, et sõidan venna juurde ja nõuan talt sanitaarlasku. Sain kilomeetri sõita, kui tuli mõte, et prooviks teistpidi ka. Proovisin ja tulemus tuli juba selline, mis andis lootust. Kimasin kohale, kõmpisin paika - seal oli jälgi tehtud küll. Samas püsti seistes ja ringi vaadates miskit silma ei jäänud ning mingi mugulane tundus ka ringi siblivat - tulen soojemal ajal tagasi, kui lumi ja jää kadunud ning puud-põõsad lehtedes. Kokkuvõtteks - minusuguste geopeiturite pärast peaks ka tavalistel aaretel geokontroll olema :).

 8 

No nii... saaga jätkub. Kuna õues oli pime ja ilm selline, et tõenäosus kojameest kohata oli peaaegu välistatud, loivasin jälle kohale. Sain miski viis minutit erinevaid poose võetud ja bingo - vihje jäi näppu. No aga mis paganat - mis ime logisid ma loen - "leidsin vihje ja siis edasi oli lihtne" - no tule taevas appi, mis inimesed Te sellised olete, üldse pole fantaasiat või...? Kuna aega veel veidi oli, siis kontrollisin algul fantaasiavilju, mis väga kaugele ei viinud. Lühidalt nägi asi välja nii - mis mõttes? Midad krd-it? Kus poolt? Käisin võimalikud variandid läbi ja ei miskit. Aga äkki seal? Käisin kabistasin ühte mitte just esimeses nooruses männipuud ning üritasin maast välja sikutada ühte posti, mis sealt õnneks välja ei tulnud. Seejärel - ai pagan, aga miskit väiksed asjad on ju puudu - äkki saab sealt infot. Saigi, aga jälle kaks võimalikku variant. Kaugema välistasin eos, teise jätsin järgmiseks korraks. Nii, et mingil valgel ajal siis tagasi. Nii, et tegelikult ei olegi mingi sinine moll alla poole suuga, pigem sellise sirge suuga molli peaksin siia juurde kleepima - ka vihje leidmine on ju pool logimist. Tegelikult oli ju täitsa äge - veelkord tänud peitjale. Kuivõrd tee just ülearu harva siit mööda ei vii, siis ma varsti tagasi.

 12 

Ega lollile ja pimedale ühest sinisest molust ei piisa, tema ronib ikka kodust välja tegelema nende hobidega, mille jaoks jumal talle just kõige vähem eeldusi on andnud. Olin sellili maas nagu sitikas ja üritasin taskulambi valgel päevasel ajal sealt mingit vihjet leida. Miski aeg märkasin, et keegi seisab must kümmekond meetrit eemal. Tegemist oli kojamehega, kes oli oma palka välja teenima tulnud. Ajasin ennast köhatades maast püsti, vabandasin ja ronisin autosse ja tuld! Järgmine kord kui otsima lähen, panen valevuntsid ette, muidu ta arvab, et mu probleem on püsivamat laadi. Käisin ka korra metsas ühte teist silma jäänud numbrihakatistest koostatud võimalikku aardepaika vaatamas - sain jälle värsket õhku, vähemalt ei teinud häbi endale. Mingi aeg jälle, enne kui nutma puhken :).

 2 

Oi selle mõistatusega läks ikka pikalt. Algul ei saanud miskit aru, mida tegema peab. Miskil hetkel tabas mind ilmutus ja sain juba mõistlikud numbrid jooksma, ka asukoht oli igati loogiline, aga geokontroll roheliseks ei läinud. Jätsin siis asja jälle mitmeteks kuudeks laagerduma ja võtsin siis paar päeva tagasi taas ette. Natuke korrigeerisin tulemusi ja sain ka foori sobivaks. Kohapeal poleerisin mõistlikus ulatuses ümbruse korralikult ära. Vahtisin nii ülevalt kui alt. Kohad, kuhu näpud ei mahtunud või silm ei seletanud, urgitsesin läbi küüne või kruvikeerajaga, aga ei miskit. Oma tunnikese panin seal julgelt hakkama. Vahepeal leidsin ühed kraabitud numbrid ning neid kahel erineval moel sobitades käisin ka paar korda 3 ja 4sada meetrit eemal metsas tuuslamas, aga ka seal ei jäänud miskit silma. Ei tea, ma vist pimesikk. Aga no miski aeg ilmselt tagasi. Lõppu ju logides kiidetakse, nii, et vahepunkti võimlemine saab vast hea õnne korral ikkagi kunagi ka vääriliselt premeeritud :). Peitjale tänud, sain korraliku sõõmu värsket.

 1 

Vähemalt üks lapsepõlve lauluke on nüüd jälle meelde tuletatud ja raudselt peas, isegi und nägin sellest, aga ikka ei piisanud. Lugesin nii mõnigi õhtu enne uinumist lammaste asemel vaguneid, aga tulutult. Lõpuks läks vaja sõbralikku vihjet Hanneselt, et olen enam-vähem õigeid asju mõelnud, aga üks on ikka õigem. Oligi. Kohapeal selgus aga, et meid on tabanud täielik geopimedus - nullist, nulli lähedalt ja ka veidi avaramalt alalt ei leidnud midagi. Sobivaid kohti oli paremaid ja veel paremaid, aga neis aaret - ei olnud. Eks kunagi uuele ringile.