Jalase küla (26 suitsu 01.11. 2013 seisuga) asub Raplamaal, Raikküla vallas. Küla asub iidse asula kohal. Jalase piirkonnas on seni kindlaks tehtud kaheksa asulakohta. Muinasaegsele asustusele viitavad ka muistsed matmispaigad, Jalasel teatakse nelja sellist. Kuigi arheoloogilisi kaevamisi ei ole seni tehtud, võib väliskuju järgi kolme neist pidada kivikirstkalmeks. See on Eestis vanim kalmetüüp, mis kuulub nooremasse pronksiaega (1000–500 aastat e. Kr.) või eelrooma rauaaega (500 a. e. Kr.–50 a. p. Kr.). Peale eeltoodu on siin kandis veel palju muinasajast pärinevaid mälestisi, millest vanimad on väikeselohulised kultuskivid. Jalase maastikukaitsealal asub ka Eestis üsna haruldane liukivi, millelt allalaskmine pidi tagama mehelesaamise ja sigivuse.
Jalase kohta on esmateade aastast 1241 (Jalaes). Arvatakse, et Jalasele tekkis mõis juba enne Jüriöö ülestõusu, sest 1389. a. mainitakse seda paika mõisaasemena. 1990 a. võeti Jalase küla ja selle ümbrus tervikuna kaitse alla küla-kaitsealana. Jalase külamaastikku ümbritsevad soo-, loo- ja metsakooslused, mis kokku moodustavadki Jalase maastikukaitseala. Praegused elanikud on kodukoha kenasti korras hoidnud ja peavad lähikonnas toimuval hoolega silma peal. Aarde olemasolust on enamik külaelanikest teadlikud ja punktide asukohad on kohaliku elu eestvedajaga kooskõlastatud. Selle aarde ettevalmistamise käigus puutusime meie kokku 21 mälestise nimetusega. Aarde leidmiseks ei pea neid kõiki külastama. Paljudes kohtades (näiteks muinaspõllud) pole ka eriti midagi uudistada. Kümmekonna punktiga oleme lähemalt tutvust teinud. Aarde leidmiseks tuleb ka geopeituril vähemalt osasid neist külastada.
Geopeitusega on seotud valged postid, mis on looduses selgelt eristuvad. Postidel olevad juhendid on kodeeritud. Kiviaeda ei ole midagi peidetud.
Talvel on aarde kättesaamine raskendatud kui mitte võimatu. Kui tahate, et külarahvas meisse hästi suhtuks kasutage autodega sõitmiseks selleks ette nähtud teid. Muidu vaiksed ja viisakad olete te ju nagunii!