Mõtlesin, et hooldan möödasõites selle aarde ära. Aga tuhkagi. Alguses turnisin niisama. Siis tõin objektile redeli. Turnisin veel. Konsulteerisin ühe varemleidjaga aga ka see ei aidanud mind, kui samuti varemleidjat, karbini. 45 minutiga sain vaid külmad käed, märja nina, tolmused riided ja pähe ühe muhu. Ei saa aru mis värk seal lõpus on.

Nüüd tean, et otsisin vähe valest kohast.

Ronisin, rippusid ja teine kõike muud mida inimene suudab.

Miski lahenduse leidsime, aga aaret ei leidnud. Peab logisid lugema ja teinekord tagasi tulema.

Selline koht siis. Venitused annavad siiani tunda :) Käed, jalad - kõik jäid lühikeseks.

Eelmine kord tekkis üks mõte ja siis veel oli paar kohta kuhu ei saanud nii hästi vaadata kui vaja. Täna vedasin siis abivahendi autost kaasa ja hakkasin neid kohti elimineerima ja tulemus oli ikka sama. Kurja küll!

Proovisin mis ma proovisin kuid tulemust see ei andnud. Üks kontrollimata jäänud koht jäi kripeldama aga sinna ma niisama ei ulatanud. Ilma libeduse ja märjata ei oleks kontrollimine probleem olnud. Vähemalt jäi järgmiseks aastaks Tartu mnt äärde ka midagi

Seekord targemaks ei saanud aga tekkis üks uus mõte, mis jääb siiski hilisemat kontrollimist ootama.

silla tuvastasime kiirelt, aga aaret seal polnud, kus meie otsisime!

 3 

Ei tea, ei näe, ei oska. Olen küündimatu, loll, saamatu, füüsiline viiner ja ei suuda seda ilmselt kunagi iseseisvalt leida. Kompasin punase täpi all olevad kohad kõik läbi, aga tutkit bratt... essugi ei jäänud sõrmede vahele. Kust kurat Te selle konteineri leiate. Õel peitja on jälle mingi vingerpussi teinud, et aare tegelikult põlvamaal??? :). Kui kedagi seal otsimas näen, jätan auto magistraalile ohutuledega seisma ja tulen lootusrikkalt pastakas näpuvahel logima. Krdi jama tunne, et isegi mõtteid pole, kuhu veel vahtida. Aarde kirjeldus ju väga selgelt ütleb, et silla küljes... õhku lasen selle viadukti.. nagu hr Lina lubas pronkssõduriga teha, kui see veel vanas paigas oli.

Õige silla leidmine oli lihtne tegevus. Kohapeal otsisin maastiku raskusastmele vastavatets kohtadest aga midagi leida ei õnnestunud. Teisele poole silda üle maantee ei hakanud minema kuna pildil täpike oli selgelt ühel pool maanteed. Eks Tartu poole liikudes vaatan järgmisel korral üle ka silla teise poole.

 1 

ikka tükk aega piinasime end selle tänase külma tuule käes, aga no ei suutnud meie seda leida...:( ehk proovib tulevikus uuesti õnne...

Midagi nagu leidsin ja midagi nagu ei leidnud kah. Ei teagi, kas on oma pesast lahkunud või sain tünga.

Pol'dki seal kus me arvasime.

Nagu Erko juba kirjutas jäi kahjuks leidmata:(

Sellise bandega veetsime seal ca 1,5 tundi. Sai läbi sorgitud kõik uurded ja noorematele tehtud pätikat, et eriti salajastesse urgastesse piiluda. Siiski meil see aare seekord võtmata jäi.

Midagi nagu leidsime ka, aga logimiseni ei jõudnud.

Naha sain soojaks, aare ei näidanud isegi oma väikest keelt mulle. Lahkudes vaatasin üle ka talukivi, ah et lausa aastast 32, pole paha...

Ideid oli, ka vaim oli valmis peaaegu kõigeks, aga mitte nii arvukaks publikuks. Mõni teine kord uuesti.

Teel Kiviloo poole sattusime ka tuttavale ristmikule. Lapsed jäid tuttava nimega talu juurde, sest maastik tõotas midagi hullemat. Vihjele vastavas kohas oli kangutamisjälgi igat sorti materjali kallal, püüdsime otsida nii, et sild ikka hiljem ka kasutuskõlblikuks jääks - aga ei midagi targemat. Üle poole tunni ei tahtnud isadepäeval laste kannatust proovile panna.

Tänast geopäeva alustasin võimlemisega. Üles-alla-sirutus-painutus ja nii päris mitu korda aga aaret ei leidnud. Kahju, eks varsti tagasi.

Silla ehitus sai selgeks, kuid leidsin sobilikust kohast ainult tünga...