Tüüp: Multiaare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 2.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aegviidu on alevvald Harju maakonna kagupiiril. Aegviidut mainiti esimest korda 1796. aastal Ludwig August Mellini Liivimaa kaardil, kus nimekuju oli Aegwid. Aegviidu nimi ei tulegi sõnadest "aega veetma", kuigi tegemist on kauni suvituskohaga, vaid see pidavat pärinema 18. sajandist, kui läbi soode ja rabade rajati Piibe maanteed. Maantee ehitamine võttis väga kaua aega ja sellest tuligi nimi Aegviidu. Aegviidut on nimetatud ka Charlotenhofiks (kui Aegviidu alad kuulusid parun Huenele, kes nimetas selle oma tütre järgi). Vahel kutsutakse Aegviidut ka Kõrvemaa pealinnaks. Aegviidu on idasuunaliste elektrirongide lõpp-peatuseks.
Palun nullis mitte ühtegi detaili ära kaotada!
Vihje: pole
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Vahepunkt | 59° 17.0766' 25° 36.8800' |
Aarde sildid:
soovitan (4), lumega_raske (1), advendiseeria_2013 (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC4V0P1
Logiteadete statistika:
39 (60,9%)
25
7
2
3
0
0
Kokku: 76
Suvel korra seda juba otsimas käinud aga siis sai teises punktis mõistus otsa. Nüüd paraku ei leidnud enam ka esimese punktis vajaliku asja. Suht kindel, et seda pole seal. Päris palju Taneli aardeid on ajahamba käes kannatada saanud. Ootaks et keegi kes teab kus mis asub need korda teeb!
Nullpunktis konteinerit kätte saades oli korraks kerge hämming. Siiski sai sealt võrdlemisi kiiresti järgmised koordinaadid kätte. Teises punktis sai nullis otsitud. Siis natuke meelt lahutatud. Otsitud ka kaugemalt kui nullist. Veel veidi lustitud. Otsitud juba idiootlikujäärapäisusega. Kirutud ja lõpuks loobutud. Ei olnud täna see päev.
Eelmise päeva kangelase auks otsustasime mõne tema õela multikaga aega viita. Nullist leitud karbi sisu üllatas positiivselt. Tuvastasime vajalikud andmed, märkisime kõik kahekordselt üles ning asusime lahenduse kallal pusima. Saadud tulemus oli üldjoontes paljulubav, kuigi ühele erielemendile ei osanud me ikkagi tähendust omandada. Algpunkti tagasi toimetamine oli mugude tõttu võimatu päris tükk aega, niisiis sõitsime sellega isegi natuke ringi, käies eeldatava teise punkti juures. Seal oli muidu lõbus, ainult sadama hakanud vihm pidurdas suuremat lõbu. Ja noh see ka, et ega me midagi geopeidulist rohkem küll ei leidnud... :o)
Eelmisel kevadel, kui geopeitusega alustasin, juhtusin ka seda aaret lugema aga peale logide lugemist viskasin minema, kaugele tulevikku, ja selle naaberraudteejaama kah... Tänu nendele olid mul ka teised selle kandi aarded otsimata. Täna siis mõtlesin, et tulen ja värvin ära selle kandi, roheliseks. Hakkaski päris kenasti kulgema, mugusid ei olnud, null oli kenasti saadaval, autos nokitsemine ei võtnud palju aega, neljast variandis kaks jäid sõelale, kahest valisin esimesena õige, kohe leidsin ka järgmised andmed. Imestasin küll, et kuidagi lihtsalt läheb see värk... aga vot lõpust ei leinud midagi. Nii et võta aga sinine ja võõpa sellega. Ongi siin sinine värv juba 13 kuud järjest lemmikvärviks olnud. Ei ole hullu varsti tuleb kevad ja suvi, siis läheb kõik roheliseks.
Mõtlesin, et kui kohe midagi ei leia, siis aega ei kuluta ja uuringud Aegviidu-Nelijärve perroonidel jäävad edaspidiseks. Ei leidnud midagi.
Pukimäele minnes jäi lastele see seiklusrada jälle silma. Egas midagi tuli minna. Mälestus oli ka miskist vahepunktist sealkandis. Seekord ei õnnestunud taas.
Käisin väikesel öö orienteerumisvõistlusel. Pärast seda oli vaja teha umbes 40 minutit parajaks. Aegviidu aare paistis olevat sobiv variant. Kui tihti ikka satub ühte väga mugurohkesse rongijaama kell 3 öösel. Poleerisin, valgustasin, peegeldasin piirkonda pool tundi ja siis oli isu otsas. Lõpuga vist nigunii midagi mäda GC lehe järgi.
Mugusid ei paistnud eemalt ega kaugemalt, tegin mõned maapinnast kõrgemad trikid, mis aga tulemust ei andnud. Kui oma kiire etteaste tehtud sain, saabus rong. Väljujaid silmates tekkis küsimus, et kas tõesti mahub sellesse mõne vaguniga rongi nii palju rahvast ja kas kõik Aegviidu ja ümbruskaudsed elanikud otsustasid just selle liini võtta. Kui muguhordid olid lahkunud jätkasin otsimistegevusi, neid aga kauaks ei jagunud. Saabus ka teine rong, mis otsustas nulliga täpselt paralleeli jääda, mõned rööpad eemale. Rongijuht tegi akna lahti, vahetasime paar kiiret pilku ja sain aru, et ei minul ega ka temal pole ilmselt plaanis lähiajal lahkuda. Samas, aga see, mida just plaanisin teha jääb täpselt tema silma alla. Siis helistas Ragne ja sain telefoniga kõneleva isiku sihitut jalutust mängida, samal ajal erinevatesse kohtadesse lähemalt ja kaugemalt piiluda. Sinna, aga kuhu oli tegelikult plaanis vaadata, kahtlust äratamata ligi ei saanud. Lõpuks jõudis kätte aga see aeg, kus pidime Mikiga oma kodukülla suunduvale rongile minema ja otsimistegevused tuli lõpetada. Tundub, et minu jaoks järjekordne mustrisse sobiv Timixi aare :)
Tahtsime jätkata sealt, kus pooleli jäi aga ei hakanud mugude silme all tsirkuseartisti mängima.
Põnev algus, tekitas nobenäppudele mõnusasti elevust. Meil oli igati mõnus muguvaba aeg sattunud. Järgmisel objektil oli veelgi põnevam, enamusel lõid silmad särama! Väga kahju oli lahkuda, kuid aeg sai otsa, tuli minna. Täname peitjat siia kutsumast.
Alguses läks veidi aega, enne kui söödavad numbrid kätte sain. Siis liikusin nende juurde, aga seal midagi lubavat ei näinud. Vahetasin mõned numbrid ära ja sain juba parema tulemuse. Kohapeal oli objekte piisavalt, mida poleerida ja seda ma nendega ka tegin. Üritasin pea kuklas ka kõrgustesse vahtida, kuid GPS jooksutas seal üsna usinalt ja peale u 40 minutilist ringiuitamist loobusin. Ega tegi nüüd, kas teise punkti koordinaadid olid korrektsed (logid lubasid arvata, et olid) ja mida üldse sealt teisest punktist leida tuleks... Ah ja, ühe Sprite pudeli leidsin nii, et 10 senti sai selle aarde pealt ikkagi teenitud... Mingi aeg ehk keegi avameelitseb oma logis veidi teise punkti kohta, siis tekib jälle mõtteid, mida sinna tegema minna... kuigi seal on ka niisama vahva ringi siblida.
Käisime ka uurimas, kuid nulli ei osanud leida...
Esimese punkti leidsime peale mõningat otsimist geovastlapäevalt saabudes, siis polnud väiksemat abivahendit kaasas. Täna oli vaja võtta tuttavast kohast esimene punkt ja lahti muukida. Koordinaadid viisid kohta, kus teiste logijate omadki. Paraku järgmisi koordinaate sealt ei leidnud.
Esimeses punktis läks meil tänu kodutööle hästi, autos oli igasugu abivahendeid. Ka teine koht tundus loogiline, kuid nõustun Hannoga, et peitmiskohti megapalju, valisin suuremad raskusastmed, kuid kõiki kohti tänu pikkusele ei saa ma kahjuks kontrollida, värv jääb sinine. Pole õnnetu ka.
Umbes tunniks korjasin algpunkti ära. Hea nokitseda kui lastel on tegevust. Teisest punktist me kaugemale ei jõudnudki seekord.
Enne "Presidendi matka" proovisin mingitki jupikest leida. Ühtegi mormaalset mõtet ei tulnud pähe. Jalutasin siis koos teiste matkajayega Nelijärvele teed jooma.
Kodutöö tehtud, suundusime teise punkti ja tõdesime, et meie seda nii lihtsalt kätte ei saa. Kunagi tagasi, kui füüsiline vorm parem või sobivad abivahendeid kaasas.
Alguse leidsime, aga tõlgendamiseks jäi kohapeal midagi puudu. Läksime koju mõtteid koguma.
Huvitav kas sellele mugule korrusmaja akna peal tuleb sama kiviga virutada, millega nullpunkti ümber tuled surnuks vajutatakse või jääb oodata, millal keegi saab kohalikele selgitada geopeituse olemust. Mõningaid võimlemisharjutusi me seal tegime, aga sellest targemaks väga ei saanud.
Alguse leidsin kohe peale avaldamist. Koht on ilmselt valvekaamera ja mõnisada meetrit eemal istuva turvamehe vaateväljas, ei meeldinud mulle seal taidlemine. Kirjutasin kõik andmed üles ja võtsin aja maha et selle numbrihulga üle veidi mõtiskleda. Vastavalt fantaasia lennukusele võib igasuguseid koordinaate kokku panna. Ilmselgelt mõistatus- mitte multiaare. Teisel mõtlemispäeval sain omaarust loogilise ja mõistliku asukoha, õigemini kaks kohta lähestikku. Veetsin täna tunnikese kohapeal, midagi tarka silma ega kätte ei jäänud. Ja nüüd vaatan et kirjeldusse on vihje tulnud, sellest oleks abi olnud küll.
Kui aare 2. detsembril välja tuli, siis oli plaan kohe öösel minna, ikkagist uus advendiaare kodumaakonnas. Selle asemel aga läksime tormist merd vaatama. Eile sai siis autorattad Aegviidu poole seatud - tund aega sõitu, millest vähemalt pool möödus alla 5-meetrise nähtavusega. Tore asi see udu ikka. Kella 20.00 paiku alustasime otsimist. Nullist leidsime karbi ilusasti kohast, kus arvasime ta olevat. Tiimitööga saime ka järgmised koordinaadid. Kohale jõudes oli meil mitu varianti. Välistasime kahed neist ning pärast tunnist otsimist kinnitust küsides saime ka õige teada. Eks ta piinlik ole, aga lõpuks saime juba sõnasõnaliselt instruktsioonid, mida teha, aga ikka ei leidnud. Kodupoole hakkasime liikuma südaöö paiku. Ei mäletagi, millal meil viimati oli nii palju kannatust, et ligi 3 tundi ühe punktiga tegeleda. Tagasiteel selgus, et üks otsis vahepunkti, teine lõppaaret kogu see aeg. Edu järgmistele! :D
Segased, mis muud. Mõistus andis küll aru, et sellise tormiga ei ole mõistlik öösel Aegviitu sõita aga mõistusele sõna ei antud. Läksime ikka. Kuna esimeses punktis jäid käed Priidul lühikeseks, siis ta läks abivahendit tooma autost aga tagasi tuli hoopis koos Reigoga, kes oli ka vaatama tulnud, kas ta ainuke segane. Rohkem segaseid meile seltsi ei tulnud ja järgmises punktis jäi meil tol ööl miskit puudu ja taskulambi valgus polnud piisavalt abiks. Keegi ei saanud ka aru, kas tegu järgmise vahepunktiga või mitte. Lõpuks lihtsalt tüdinesime ja sõitsime mööda puidusodi täis teed tagasi koju. Plaaniga kohe päevavalges tagasi tulla aga Priidu tööandjal olid plaanid teda hoopis Rootsi kupatada. Ükskord tuleme me siia niikuinii :D
Väljas koerailm, tormituul on tee kõik risu ja mahalangenud puid täis puistanud. Tee autodest tühi, huvitav, kas keegi veel öösel tuleb? Kell 00:45 kohal. Kirjeldus läbi loetud ja otsima. Silmadega, seejärel juba kätega. Sellise ilmaga võõraid silmapaare ei kartnud, tegutsesin päris julgelt kirjelduse piires, st raudteele pole vaja ja ei tohi ronida! 15 minti ja tulemusteta, pahurus tuli juba peale, esialgu enda peale. Läksin autosse soojenema ja parkisin veidi eemale. Ohoo, tuled teisel pool raudteed?! Läksin kaema - 2 kogu askeldas perrooni otsal, selge, kompanjonid, tutvusin Priidu ja Airiga. Priit kui vanem, oli siis sõnakuulmatu ja leidis karbi, ühiselt saime selle ka kätte. Edasi tekkis pahurus peitja suhtes: krt seda pole ju teisiti võimalik nähagi, veel vähem välja võtta (praeguseks aardekirjeldus muudetud)! Ja lumega leitav pole see ka kindlasti mitte, ja kui see ei ole, pole ka kogu seeria, olgu see lõpp nii heas kohas kui tahes! Mis hea pärast peab seda raudteed kogu aeg sisse toppima, aga ju tal siis armastus või muud miskit? Eks ise teab - raudteevõrk eestis küll napp aga ruumi veel jätkub;) Karbis olev ese ise uudne ja huvitav (väike kiitus ka...), näppisime siis koos seda ja toksisime järgmised variandid gpsu. Järgmise tunnikese veetsime siis kõõludes, piiludes, uurides, ronides, rippudes, valgustades, näppides jne kuid tulemusteta. Kõik! Tagasiteel sai ka päästeametisse helistatud! Sidistaks "alguse tõttu ei soovita". Aegviidu kaunis koht!