Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Põlvamaa Raskusaste: peidukoht 3.0, maastik 3.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aare on peidetud osana 2013´nda aasta advendiseeriast ja kannab järjekorranumbrit 5.
Aarde leiate kohast kus "magusaid poste" moodustab "liitsõna"
Rahulikku jõuluaega ja head otsimist.
Kirjutusvahend kaasa!
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
advendiseeria_2013 (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC4V24G
Logiteadete statistika:
86 (90,5%)
9
1
2
2
0
0
Kokku: 100
Tore mõistatus, noorpeiturile ka väga meeldis. Esmalt seda lugedes hakkasin aktiivselt otsima seost Põlva magusatööstusega, siis erinevate Põlva postide, vaiade ja kaigastega, siis midagi muud sama tõhusat ja siis jätsin ootele. Ja nagu igal oinal, jõudis sellegi topsiku mihklipäev kätte. Taipasin, ja leidsin teisest võimalikust kohast. Eeskujulik topsik, kuiv ja korras, tänud peitjale ja taastajale.
Väga lahe mõistatus. Tähelepaneliku kaarditööga oli see pähkel juba ammu aegu tagasi oma lahenduse saanud. Ükskord olime isegi otsimas käinud aga siis polnud aaret kodus. Täna möödasõidul taas peatus ja väike sirutamine (isegi abikas oli õige objekti juures olemas) ja kiire leid tehtud. Aardega kõik väga hästi. Aitäh!
Kodutöö ebaõnnestus mul aastaid. Tiit muidugi vaatas vaid nii veerand tunnikest kaarti ja ütles kohe aarde asukoha ära.
Välitööd esimesel katsel ebaõnnestusid, sest aare oli kadunud. Aga nüüd pärast aarde taastamist tegime uue katse.
Esimene kord, kui sain välitöödel midagi Tiidule õpetada. Seega sellest aardest jäi mulle väga positiivne ja uhke tunne.
Aitäh peitmast ja taastamast!
See on üks äge mõistatus, peitjale tänud ja kiitused taastajale!
Mõistatus meeldis, aga eelmine aasta jäime leiuta. Seekord oli olemas ning saime möödujatele korraliku tsirkuse esitada. Aitäh!
Väga lahe mõistatus, aga kui meie selle lahendatud saime, oli aare juba kaduma läinud. Täna sai siis peitja loal taastatud ning ka logitud. Aitäh!
Täpp oli kaardile pandud ja teisest vaadatus kohast leidsime.Aitäh!
Koht oli enamvähem kaardile kantud. Pidurite kriginal peatasime auto, olimegi juba mööda sõitnud. Veidi pidi upitama, sai siis Tippi ja Täppi tehtud. Tänud
Abivahend on viimased sõidud autos olnud, seekord läkski vaja. Plõks-plõks pikaks ja shhhh-shhhh jälle väikeseks kokku. Vahepeal sai logi kirja. Asukoht ootas möödasõitmist, idee-et-just-siit-otsida tuli ühelt ammuselt külma ilma tuurilt kui teadjameestega selle kandi aaretest juttu tuli. Tänud!
"Käisime" kokku 5 kohas. Üks jäi veel varuks, aga õige oli juba autostvaates väga lootusrikas. Topsi endaga nii libedalt ei läinud, kokku tuli 3 korda kohale minna: esimene kord leidmiseks, teine kord abivahendit kasutama, kolmas kord peitja loal uue topsi peitmiseks. Eelmine oli kinni külmunud ja kinnitus andis otsad.
Möödasõitnud politsei ei pilgutanud silmagi. Mikk igatahes tunneb tänaseni oma õlgadel roomiksaabaste jälgi. Aitäh!
Seda asja on täitsa võimalik ka valesti tõlgendada muide :o) Loomulikult haarasin ma sellest võimalusest kinni ning kondasin hoopis valedes kohtades, kus võis küll leida peiduvariante, kuid mitte aaret. Alternatiivne lahendus koitis juhuslikult, juba siis kui tegelikult selleks korraks käega löönud olin. Siis sai ikka paari kohta veel vaadatud kuni lõpuks joppas kah. Mulle maastik 5. Või noh, kui jubedalt punnitaks, siis ideaalsetes oludes rebestaks võibolla kuidagi 4.5 ära. Täna ideaalseid olusid ei olnud, aga ideaalne abivahend õnneks leidus :o)
Abivahendina kasutasime seekord lapsi. Tänud!
Aarde otsimine tahtis mõistatamist, kuid lõpuks kohale jõudes oli ainult vaja otsida
Kohale jõudes polnud väga muud võimalust kust otsida. Natuke vaja veel kasvada. Lihtne ja kiire.
Aarde koht sai meile selgeks ruttu, kuid kätte saamine meil nii kergelt ei läinud. Käisime mitu korda õiges kohas (tegime igasugust akrobaatikat), kuid aaret saada ei õnnestunud. Nüüd otsustasime, et lähme veel viimast korda ja seekord korraliku abivahendiga, abivahendist oli palju kasu ja saimegi aarde kätte. Aitäh laheda väljakutse eest!
Juba mitmendat korda läksime kohale, kuid seekord võtsime kaasa pika abivahendi. Nii tuli aare kiiresti. Aitäh!
Kuule, Juts, lahenda see aare ära, kamandas Jansi tagaistmelt. Pakkumisi tuli autos mitmeid, minu oma siiski kõige teaduslikum. Esimene polnud õige, teise juures krahmasin abivahendi kukile ja minek. Lihtne :) Aitäh
Paar päeva tagasi vaatasin mõistatust ja ohkasin, ei osanud kuskilt pihta hakata. Kui Kaupo laagrielu tuli vaatama, siis rääkisin talle oma vaimsetest piinadest ja ta andis vihje. Niiviisi tuli koht välja. Lõpus oleksin ise ikka hätta jäänud, aga tore, kui mõni mees on pikka kasvu.
Pärast pettumust valmistanud ebaõnnestumist Toora aarde juures, võtsime ette minu kogu pika Põlva leidmata aarete nimekirja. Kõigepealt läksime magusate postide juurde, mis jäi mul eelmine kord leidmata abivahendi puudumise tõttu. Lappasime oma kogu varustuse pagasnikust tagaistmetele. Lõpule jõudes hakkas vihma sadama. Veidi kahtlesin, et kas minna või oodata vihma möödumist. Otsustasime, et vahet pole, oleme nagunii roppumoodi vihma juba saanud Saluveeri aarde juurde minnes, et mis see natukene nüüd ikka veel teeb. Redel püsti, nimi kirja ja jooksuga tagasi autosse. Tehtud. Mõistatuse mõte mulle meeldis, aitäh!
Täna oli meie geopeituse valikaine teine välipäev ning plaan oli suunduda Haanjasse. Selle mõistatuse lõpp on mulle ammu teada ning olen käinud nullis nukralt vaatamas, et üksi minust tegijat siin pole. Mis saab veel parem olla õpetajale kui terve ports ronimisvõimelisi õpilasi. Saigi see siis juba ühtlasi logitud. Bussijuhil oli kindlasti alguses kuklakratsimist, mis imelikul ekskurisoonil me oleme: "Palun peatuge siin suvaka sildi juures ja edasi sõidame ühte mahapõlenud mõisat vaatama".
Tänase päeva esimene leid. Käisime geopeituse grupiga Haanjas aardeid avastamas, ning alustasime oma retke Põlvas selle punkti otsimisega. Väga põnev, olen nii palju sellest kohast mööda käinud. Aitäh!
Kunagi ammu proovisime aaret leida, aga siis ei saanud midagi aru ja pidime leppima mitte-leiuga. Seekord oli kõik klaar ja leid tuli kiirelt.
Eelmine kord Põlvamaal sai mõningaid magusaid poste uuritud, siis ei leidnud. Nüüd viga parandatud. Tänud.
Õiged postid tulid täitsa lihtsalt pähe, aga neid on selles perekonnas ju palju! Paari kuu eest silitasin nad ka kõik üle, aga nagu pärast selgus, mitte piisavalt põhjalikult. Täna siis rattaga mööda veeredes avanes võimalus vigadeparanduseks ja see sai ka veatult tehtud. Järgnes pikem arutelu teemal "geopeitus - kellele ja milleks". Aitäh.
Mul oli koordinaat 700m edasi ning seepärast sõitsin algul geopeiturist hooga mööda. Siis aga vaatasin seljataha ning sain aru, et see on õige koht. Oli tore kohtumine.
Esimese ropsuga vaatasin aardega otse tõtt, aga ei saanud ise aru. Saatus meelitas juurde teise geopeituri, kellest juba asja oli.
Alguses ei tulnud mõtetki, millest kinni hakata. Lõpuks võtsin kaardi ette ja märkisin kolm magusat posti ära. Kõige loogilisema võtsin täna esimesena ette. Kohapeal andis lootust peidukoha raskusastme vastavus aardekirjeldusele. Ainult, et ka siin on neid poste mitu ja tegelikult ei tahaks valet lakkuda, sest siis peab veel lakkuma. Ja see on väsitav. Kõigepealt lakkusingi valet posti, alles siis õiget.
Võtsime omale Coopist jäätised ning sellele täitsa loogiline jätk oli nende postide üles otsimine. Nii ka läks, tehtud! Täname!
Ei tulnud kohe selle pealegi, et sõidan neist magusatest postidest tihti mööda. Hea udune õhtu oli. Sai mindud logima, sest udus ei märka keegi. Tänud peitmast.
Täpselt aasta tagasi sai siinkandis seda aaret otsides hulga lollusi ja möödujatele tsirkust tehtud. Teisel katsel veidi hiljem sai aarde asukoht tuvastatud, aga siis oli ta peidikusse kinni külmunud. Täna otsustasime kolmanda katse teha, enne kui topsi taas sama saatus tabab. Õnneks oli seekord liiklus veidi hõredam. Esmalt üritasime noorgeopeiturit topsile järele saata, aga see ei õnnestunud. Tegime siis ise veidi manöövreid ja oligi kaua taga aetud topsike meil näpus. Topsis ootas ka uus peaaegu puhas logileht. Nüüd nimed kirjas ja Põlva jälle veidi puhtam. Aitäh!
See aare tekitas juba ammu peavalu ja eelmisel aastal otsisin paar tundi vihjeid. Kõik oleks nagu loogiline olnud, aga mingit lahendust esialgu ei tulnud. Kevadel tuli sellest aardest Annega juttu ja siis selgus, et teatud reeglid on muutunud ja selgus, et tuleb otsinguala suurendada. Peale seda oli juba lihtsam ja lahendus tuli ära.Nüüd siis kohale sõites polnud enam kahtlust, et minu oletus oli õige. Aga et otsijatel igav ei hakkaks on neid poste rohkem ja kui eksid, siis tuleb need kõik läikima lüüa. Õnneks mulle sattus kohe õige ja logi sai kirja.Aga see tähelepanek on küll õige, et politsei seal üsna tihe külaline on. Minu sealolekul nägin teda kahel korral mööda sõitmas. Aitäh ja väga kaval mõistatus.
Pean tunnistama ausalt, et ei olnudki selle aarde lahendamine nii lihtne. Pean kõigepealt suured tänusõnad saatma meie Nuffile, kes oli mulle selle aarde juures mentoriks. Otsingutega, aga alusasime ikka valest otsast ja nagu ikka jõudsime alles lõpus peidukohani. See aare on tegelikult mul ammu pinnuks silmas olnud, aga nüüd siis on see lahendatud. Tänud paraja pähkli eest.
Mööda seda teed sõites ütles Lauri millegipärast, et häh ma käisin siin just hiljut ühte aaret otsimas. Ega ma ka siis kehvem olla ei saanud pakkisin abivahendi lahti ja kirjutasin oma nime kah sinna lisalehele.
PS: Logiraamat ajab üle ääre.
Aga meil oli seekord kolmeastmeline vertikaalse tõusu abivahend kaasas ja ühel meist oli pikkust ka, et selle pealt totsik kätte saada. Aitäh.
Küll me uurisime neid poste ja sõitsime kõik risti-põiki läbi. Pärast tuli välja, et ühte kohta olime lihtsalt kehvasti uurinud. Logiraamat on täis, saime oma nimed kuskile veel kirja.
Ma lihtsalt proovin mismoodi see logimine tundub. Protsess ise oli üsna vaevaline. Kunagi ammu-ammu (minu ajataju järgi umbes siis kui Borodino lahing veel käis) sain ma teada, et senised kohad on kõik valed. Pidi olema kuskil mujal. Mingil põhjusel seekord ka õiges kohas liikusin. Kuigi olen juba mitu aastat ebageotanud siis õigest kohast möödudes käis mingi kiiks ja tekkis lühis. Lõpuks keerasin autol otsa ümber ja sõitsin kilomeetri tagasi. Parkisin läheduses ja proovisin tulutult aru saada millest äge reakstioon tekkis. Aga see on siiani selgusetu. Mitu aega mõtlesin kas ikka on vaja või ei ole. Edasine oli nagu vanasti. Pilk eemale andis ilma mingi viivituseta teada mida kõike vaja läheb. Abivahendiga relvastatult töllerdasin kohale ja tegin üsna segase sissekande. Kuna logiraamat oli silmini täis siis improviseerisin kaasasolnud paberist värskema väljaande. Võimalik, et nüüd on ka see juba pastakateritamisele alla vandunud. Seejärel pakkisin kogu kaasasolnud mudru jälle kokku ja kehastusin tagasi muguks. Seega jätke meelde, et geohaigus võib nõmedalt pika peiteaja pärast ilmutada resistentsust igasugu biootikumide, küttearvete ja kadunud aja suhtes ning kõige ootamatumas kohas hirmsa ägedusega jällegi sind endasse haarata. Ja sina ise loodad tõsimeeli, et oled juba terveks saanud ja kõlbad inimeste sekka. Ei ole nii. Ei ole.
Kunagi eelnevalt käisin ja poleerisin ühtesid teisi poste, mis minu arvates olid ka magusad. Nüüd siis läksin järgnevate magusate postide kallale. Algul õnnestus õiges kohas nii otsida, et üles ei leidnud, seega poleerisin ka ühe posti ülearu palju. A no vähemalt tolmust puhtad nüüd mõlemad. Tänud!
See aare jäi teepeale, Taneli jutu järgi. Mul ju lahendatud aga paber kodus, no mis sa teed? Esiti ei tulnud ju midagi meelde. Terve tee ma ragistasin ajusid, pudenes ka õigeid vastuseid ja siis ma nägin. Tänud, imetore mõistatus!
Isegi viis objekti oli kavas üle vaadata, aga saime vähemaga hakkama. Aitäh!
Selle aarde mõte mulle meeldis ja leid tuli kah loogilisest kohast. Täname! Eelmine leid oli vist eelmise aasta suvest. Otsige, see on täitsa lahe!
Mida aeg edasi, seda selgemaks meile saab, miks kõik sündmustel käivad. Selge see, et see ongi see ainus eesmärk sündmustel käimiseks. Mis mõttes ajad niisama juttu ja näed (geo)sõpru, keda pole ammu/kunagi kohanud... EI. Sealt saab infot!
Ja nii me selle aardekese leidsimegi - pärast vigastatud küljelihaseid, nikastatud selgasid, kriimustatud sääri, pimestatud silmi - selle jadaga võib lõputult jätkata. Tänud peitjale!
Sellega sai aju vigastatud juba avaldamisest peale. Alguses ei osanud midagi peale hakata, kaardi pealt ka midagi silma ei hakanud. Geopuugi üritusel sai mõtte liikuma ja koht enamvähem paika. Korra olin isegi otsimas käinud, aga edutult. Täna selgus, et isegi õiges kohas olin käinud, aga lihtsalt tookord ei jäänud silma. Väga põhjalikult ei otsinud ka, sest tundus maastikuga mittesobivat. Täna ei jätnud tallatud muru koha õigsuses kahtlust. Ega see maastik nüüd päris 3 ei olnud küll, aga abivahendiga sain viguri kätte. Kena asi iseenesest. :) Kaupa loomulikult ei vahetanud. Aitäh peitjale.
Kartsin, et magus post on vihmaga kleepuvaks muutunud, aga polnud hullu midagi :)
Käisime juba kunagi neid poste uudistamas, aga siis pimedas me targemaks ei saanud. Sellel korral oli Martin värskelt asja leidnud ja kinnitus oli olemas, et koht on õige.
Kõige naljakam osa otsimisest ei olnud aga üldse seotud aarde endaga. Samal hetkel kui me ennast aarde juurde ära parkisime, oli meile vastu liikumas sinivalge buss, helkurvestidega mehed sees, keda hakkas selgelt meeletult huvitama, miks üks auto peaks temale vastu tulles justkui eikusagil seisma jääma. Töristas teine meist vaikselt mööda ja lõpuks kadus kuskile kurvi taha. Olin juba valmis otsimist põhjalikult alustama, kui uuesti ümber nurga ta tuli ja möödus meist taas aeglasel kiirusel, jäädes paarsada meetrit edasi tee äärde seisma. Pärast paari minutit ei pidanud neil enam närv vastu ja kolmanda möödumisega tõmbasid kõrvale ära ja uurisid, ega meil midagi ei juhtunud, et me nii äkki siin seisma jäime :D
Ütlesime siis, et mängime geopeitust ja niipea kui Martin pakkus välja, et me võime puhuda ka, siis nad kaotasid huvi ja läksid oma teed. Ei teagi, äkki on geopeiturid neil varem mõne alkomeetri oma kopsudes talletatud värske metsaõhuga katki puhunud...
Igatahes pärast korravalvurite lahkumist sai lõpuks otsima hakata ja pärast käepärastest vahenditest abivahendi meisterdamist sai topsiku kätte ja nime kirja ka.
Aitäh aarde eest! Ikka andis ajusid ragistada.
Peale tublit kehakinnitust Põlvas võtsime kontrollimisele aarde võimaliku asukoha. Oligi täitsa olemas. Väga huvitav seos. Tänud
Kust küll peitjal selline idee tuli, et siia aare peita.
Aitähh peitjale!
Osutus lihtsamaks, kui olime oletanud. Tehtud.
Eks ta üks hale vahelejäämine oli Martinile. Aga sellele eelnev pool aastat pani ka turtsuma...mõtteid ju tekkis, aga ühtegi kontrollida ei saa, kaugel. Ja nii saigi oma mõtteid vahetatud ammuse geokaaslasega ja jube hea ideegi tuli pähe, aga kuna laagerdumise aeg oli piisav, siis enne geojaani tuli veel parem mõte ja nii ta esimesest vaadatud kohast näppu jäigi...nuh...kodutööna oli ka sobilik abivahend olemas, et maastik 0-iks muuta. Aitäh aarde eest!
Olime teel geojaanile ja nagu ikka, möödub see tee mööda avastamata aardeid. Magusat ma armastan ;) ja aarde ilmudes tekkis mitmeid erinevaid teooriaid selle tõlgendamisel, et kus see magus nüüd peidus on. Kuid jõulud said läbi ja sellega kadus ka magusaisu, no kaua võib magusat mugida. Nüüd aga suvehakul tekkis hea võimalus oma külmal ajal tekkinud teooriat kontrollida. Parkisime oma Geopuugi kenasti ää kui meid pargiti kinni :). Meid oli haledalt otse teolt tabanud Martin, kes kah magusajahil oli :D. No häid kolleege tuleb ju hoida, nii kirjutasin temagi nime logiraamatusse. Veidi vestlemist edasiste plaanide teemal ja juba me liikusimegi järgmiste aarete suunas, nüüd juba suuremate jõududega. Tänud vahva mõistatuse eest, aju tuleb ikka magusaga virge hoida ;)!
Teel Geojaanile oli plaanis ka Põlva ümbruse leidmata aarded üle vaadata. "Põlva maleva" juures tundus keset päeva otsimine lootusetu ja "Rongile ruttava tüdruku" nullis tegi üks mugu aega parajaks, nii et edasi suundusin juba postide juurde.
Proovisin esimest kahtlast posti limpsida siit- ja sealtpoolt, aga keel jäi selgelt lühikeseks ja miskipärast ei tulnud ka pähe abivahendeid leiutada. Suundusin natuke edasi, et ehk on hoopis järgmise posti juures midagi, mis eelmisel korral pimedas märkamata jäi.
Ühtäkki täitis mu tagavaatepeegli aga üks hiiglaslik valge objekt. Hõõrusin silmi: ega ometi Geopuuk? Kui see täpselt tuldud koha juures peatus, haistsin oma võimalust. Kiire ümberpöörd ja blokeerisin puugi liikumistee, nii et ka kõige vingem võsapuuk poleks läbi mahtunud. Merike ja Alex olid juba jõudnud punase vaiba majast aardeni lahti rullida, kraanad-tõstukid-ekskavaatorid tööle rakendada ja parasjagu käis tööaruandele allkirjade andmine. Seekord läks nii hästi, et sain naeratuse eest ka oma nime kirja ja loa neil ka paari järgmise aarde juures sabas tolgendada. Jess!
Aitäh peitjale ja Geopuugi seltskonnale meeldejäävate elamuste eest! :)
Poste ei limpsinud, aga potentsiaalseid kohti oli gepsus mitu, mõni neist mitme paljutõotava objektiga. Õnneks oli esimene kontrollitud koht kohe õige ja siis läks natuke aega kättesaamiseks, aga õnneks kasutavad mõned meist juukseklambreid ja ühe sihukese pisikesega saimegi aarde kätte. Aitäh peitjale mõnusa mõistatuse eest!
See istus koos Ajutestiga unustuse hõlmas, nüüd sai temalt tolm pühitud ning logi kirja pandud. Mõistatus väga nutikas :) Aitäh!
Hehhee :) No kuidas sa sihukest asja ikka leiad :) Lähed nulli, lased autol klaasid alla, ajad keeled välja ja limpsid kõik mööduvad postid üle - kas on magus või ei ole. Aga tegelt olen ma kaardi-inimene, ja kaarditöö viis nelja variandini. Limpsisime nad kõik üle, aga magusaks osutus ikka see kõige esimene. Lihtsalt limpsida tuleb paremini. Noh ja need harjutused sabale tünni kättesaamiseks olid kah ägedad. Peitjale tänud, äge asi on.
RMK 627 Matkateed vändates jäi see siin minu ainukeseks leiuks kogu sellel teekonnal. Suht vähese külastatavusega, viimane logi alles jaanuarist. Aitähh!
Toora juures tutvustasime peitjale oma lahenduskäiku. Mitte abi küsimiseks, aga informeerimiseks. Sest olime täiesti veendunud, et see on õige. No ei saa ju sellist kohta nähes eksida. Lahendus tuli mõne korra järel, aga kaardile vaadates koheselt.
Kohapeal enam nii libedalt ei läinud. Esimesena vaatasime õiget kohta, ent hindasin maastikku ikka ilmselgelt liiga kõrgeks, eriti hetkel. Siis kontrollisime kõik ülejäänud kohad läbi, korduvalt. Kui tundus, et miski ei klapi, rääkisin peitjaga üle. Nojah, muidugi ainus koht, mida me ei kontrollinud, osutuski õigeks.
Nüüd on maastik juba parem, kuigi praeguse ilmaga on see veel kõrgem. Nagu ka mõnel analoogil. Lõpp hea, kõik hea, isegi tuju oli pisut hea :-) Ja hea, et ei pidanud valges otsima. Aitäh mõnusa mõistatuse eest!
Mina kes pole just kõige teravam pliiats mõistatus aarde koha pealt võttis see aare mult terve päeva. Küll sai valest kohast otsitud ja siis jälle arvuti taha uurima ja puurima. Aga jah lõpuks kaasasin oma naise kes otsis internetist minu imelike vaimu sünnitus nimesi ja kohti mida sai ikka päris palju paberi peale. Aga lõpuks kuidagi tuli see õige koht paberile ja tundus loogiline olevat ning saigi mindud pool 12 õhtul asja kontrollima ja opaa keegi on sama koha peal käinud kuid tal polnud sama palju õnne kui mul ja seega sain FTF endale ;) aga mis siin ikka arvan et see viimane mõistatus aare mille võtan sest päev aega oma väikest aju ragistada on piin :D Ning tänud Lauri ulmelise koha eest ;)