Tüüp: Multiaare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Eesti loodenurga hõlmavad Läänemaa kahe valla, Noarootsi (Mandri-Eesti loodepoolseima punktiga Põõsaspea ninal) ja Nõva maad. Selle maanurga keskusi on põhjarannikul asuv Nõva küla, kuhu pealinnast on ümmarguselt 90 ja Haapsalust 40 km. Siinkandis püütakse kala, käiakse marjul, seenel ja jahil, puhkamas ning matkamas. Siin võib leida puutumata nõmme ja raba, puhast vett ja õhku, nautida metsavaikust või meremüha, valget supelranda, uidata luitemetsades ja lahtistel liivadel, otsida ja avastada endale loodusharuldusi.
Rannamaastike loodusliku ilme huvides loodi siin Nõva maastikukaitseala, otsa pidi ulatub siia ka Läänemaa Suursoo maastikukaitseala.
Looduseradadel liikujate tarbeks ilmus keskkonnafondi ja valdade toetusel paiga täpne ja teaberohke matkakaart mõõtkavas 1:40 000. See kujutab veerandsaja kilomeetri pikkust lõiku Keibust põhjarannikul (Harjumaa piires) kuni Roostani läänerannikul, samuti tükikest Veskijärve ümbrust.
Loode-Eesti üks suuremaid rikkusi on kaunis, peaaegu asustuseta RAND. Ainuüksi Keibu lahes ja Peraküla kohal Liivase piirkonnas leidub kümmekond kilomeetrit puhast liivaranda.
Põhjarand on küll enamasti jahedaveeline, kuid läänerand Põõsaspeast Roosta poole on päikesepoolne ja märksa soojema veega.
Uuejõe kandis sügavneb meri üle inimese pea mõnesaja, Liivase rannas ainult mõnekümne meetri järel.
Loode-Eesti rannik kerkib mitu millimeetrit aastas. Mere alt vabanenud liivapinnal on siin kujunenud uhked LUITED JA LIIVIKUD. Veepiiri lähedal kulgeb kilomeetrite kaupa merekaeraga kamarduv 2–3 m kõrgune rannaluide. Järgneb lai lahtise liiva vöönd – endine piiririba. Nüüdki seal aeg-ajalt sõitvad traktorid ja maasturid ei lase liivaribal rohtuda.Ilusaid avaliivikulappe leidub rannikul Keibu mägedest Lepajõe mägedeni. Keibu lahe ääres ja Liivase ranna mereparda jalamil saab vaadelda, kuidas liivik järk-järgult kamardub ning metsastub.
Tuuled, lainetus ja rüsijää on tekitanud omapärase reljeefi. Merest 50–800 m kaugusel asub kohati 10 m kõrguseni ulatuv nn. suur rannavall (kohalikus kõnepruugis mereparras). Seda võib näha suuremas osas Keibu–Roosta vahemikus. Paiguti on valli hari ja merepoolne nõlv künklik. Rannavalli kauneim osa asub teedeta alal Keibu kanali (Marga kraavi) ja Lepajõe vahel. Selle kirdeotsa nimetatakse Keibu mägedeks ehk Liivahangedeks, edelapoolset osa aga Lepajõe mägedeks.
Kirjeldus sellega lõppeb ning minge vaadake ise oma silmaga. RMK platsid pakuvad ka tavapäraseid mugavusi ja ka telkimine on lubatud.
Meie miniseeria kuues aare.
Aarde avamiseks ei ole tarvis ja ei tohi kasutada abivahendeid mis vigastavad tünni!!
Head vana aasta lõppu ja häid pühi 2013!
Vihje: Sisenedes oled väga lähedal
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: http://loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/nova-puhkeala/1467
Aarde sildid: soovitan (15), lahe_teostus (5), telkimiskoht (5), lõkkeplats (4), ujumiskoht (3), piknikukoht (3), seened (1), marjad (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC4W5FE
Logiteadete statistika: 101 (77,1%) 30 7 3 1 0 0 Kokku: 142
Esimene punkt tuli lihtsalt, isegi võib öelda et kogemata. Teises punktis läks rohkem aega aga info sai leitud. Järgmistele otsijatele vihjeks et null on täpne ja isegi päeval võiks kasutada taskulampi. Kolmandas punktis sattusime seda objekti kasutatavate mugude peale, kuna siis ei teadnud kas otsida edasist infot või aaret jätsime järgmiseks korraks.
See aare jäi kaunikesti kauaks nüüd oma leidmist ootama. Olin ta hoopistükkis unustanud, et niisugune poolik asi mul siin. Täna igatahes sai lõppude lõpuks ka lõpus ära käidud. No nii uhket aardekonteinerit pole kohe ammu näinud. Kõik korras ja töötas perfektselt, kuid ma ise rumalavõitu, no läks ikka aega, enne kui aru sain, kuidas ometi logiraamatu ka ikka kätte saaks. Aga sain. Tegelikult see Keibukant on igati tore kant ja ikka hea meel kui sind siia kutsutakse, aga ennekõike ikka selle konteineri eest FP teele. mulle meeldis. Tänud
Äge multi, vahepunktides ja ka lõpus läks aega aga seda meil õnneks oli. Hea teostus ja lõpus tore konteiner! Aare kuiv ja korras, jätsin tünni kiletatud juhendi. Viimane logi oli üks päev vähem kui aasta tagasi. Tänud peitjale asjaliku multi eest! Minu päeva parim aare!
Juba esimeses punktis pidime lausa kahekesi peitjale alla vanduma. Revanš on plaanis järgmisel suvel. Loodetavasti ei arhiveeta enne.
Niuks. Esimese punkti saime ikka Mallega seal jupi aega tuulates kätte. Teises olime täna. Mitu paari silmi ja ei miskit. Loomulikult viga meis, tuleb kurbusega tunnistada, aga see edasi meid ei aidanud. Kuigi vahepeal pidasime väikese pausi ja Katrin vallutas ühe puu, kuid ka tagasi tulles oli meie saatus sama karm kui ennegi. Ei osanud oma pilku õigesse kohta suunata. Aga nüüd jääb kripeldama, et kus ometi. Las kripeldab, äkki sellest abi, tekib ehk mõni idee. Kusjuures siis ongi põhjust Keibu randa tagasi tulla, muidu muud täpid pea kõik kenasti juba naerunäo pähe saanud.
Vabandust, ainult GC sai asi avatud nagu lubatud ajal. Vahepunktid said kontrollitud, kõik on täpselt nii nagu peites elik taas kellegi "paanikahoo" pärast ei rutta enam. Jätkuvalt palun mitte kasutada jõhkraid abivahendeid logimiseks, aitäh!
Tänu Kajaliiside tehtud kingitusele aastaid tagasi, tuleb aare tagasi oma kohale. Ilmselt siis 13.05.
Keegi on loomulikult noaga kallal kāinud ja koteiner tiba vigane- ei midagi hullu Vahva matk Aitäh ;)
Kunagi käisime esimese punkti juures aga kõrval asuval piknikuplatsil käis vilgas tegevus ja kuidagi ei saanud seal märkamatult otsida. Täna lootsime, et märtsi kuus laupäeva ennelõunal pole mugude grillihooaeg veel alanud ja meie rõõmuks oligi ümbrus inimtühi. Roomasime nulli ümbruses päris pikalt, vahepeal jalutasime niisama ringi ja siis uuesti püherdama asudes sai ka otsitav leitud. Seejärel kasutasime ise piknikuplatse sihtotstarbeliselt ja tegime väikese söögipausi. Teises punktis läks oluliselt kiiremini ja silmi kõõritades saime vajaliku info kätte. Lõpukonteineri olemust aimasime ette ja väga mõnus oli sellega seal peidukohas natuke pusida. Kõik korras, aitäh!
Saabusime siia tegelikult juba 13 õhtul. Nautisime randa - vesi oli külm-ja jäime ka ööbima. Hommikul saime 1 punktist suuna kätte, aga teises jäime pimedaks. No ongi põhjust siia tagasi tulla. Koht on ju ilus. Tänud ette!
Täna plaanis Keibu rada läbida.Siia tulime enne,väga tore multi,lõpukarp meeldis mulle.Aitäh!
Täna oli nüüd vist juba viies kord seda asja otsida. Eelmisel korral jõudsin küll lõpuni aga siis oli see koht mugudest pungil ja mina sinna enam ei mahutnud. Täna oli plats tühi ja sai otsida. Leid tuli suht lihtsalt, nu ei ole seal väga palju peidukohti.
Topsi avamine käis kah lihtsalt kuna olen sellist vidinat ennegi näinud.
Keibult jälle üks aare võetud, varsti peab rajale ka minema. Aitäh!
Olen logidel ikka silma peal hoidnud, et kuidas olukord on. Paar päeva saabus taas teade, et ei leita teist punkti ja see kustunud. Ega midagi, tegin taas katlale tule alla ja tormasin kohale. TEINE PUNKT NÄEB TÄPSELT SAMASUGUNE VÄLJA KUI 8 AASTAT TAGASI PEITES! Kui te ei leia, vaadake palun peeglisse, peitja ei pruugi süüdi olla. Minu kasv on 189 ( kaal pole oluline, aga naljalt kodumaiste peiturite seas konkurente pole :) ja seega igasse urgu ma ei poe)ja näen vajalikku infot suurepäraselt hoolimata sellest, et viimastel aastatel olen jäänud ilma nägemisest ühes silmas. Tösi, prillid on koos vanusega lisandunud. Ja PALUN-PALUN-PALUN ärge kasutage löputünniga vägivalda ja abivahendeid!! Ta ei paisu-pundu niiskusega ja avaneb imelihtsalt örnadest puudutustest. Katsun oma aarded korras hoida (vajadusel arhiveerin kui tekivad probleemid) ja külastan neid ka pöhjuseta, on ju näha kes on ajavahemikul käinud peale vägivalla märkide ilmumist. Igatahes head otsimist-leidmist! Kirjutame taas tühisöidu kilomeetrid vähese geokogemuse arvele.
Olles suvel Loonaga siin mitteleidmas käinud, tulime tagasi kelleltki saadud vihjega. Poleerisime siis uuesti seda asutust seal tulemusteta. Võtsime kõne viimasele leidjale ja ta suunas meid õige koha juurde... kuid seal ei olnud mitte midagi loetavat. Kui olime seal mõnda aega pildistanud, tiirutanud, filminud, siis sai villand. Mida ei ole, seda silm ei seleta. Palusime vihjet. Liikusime edasi. Konteiner on tuttav juba ühest teisest aardest ja avamine ei valmistanud raskusi. Huhh, selle saaga saab nüüd lõppenuks lugeda.
Saime algpunktist kohe minema. Teises punktis läks natuke aega, et nägijaks saada. Jõudes viimasesse punkti, siis tabas meid mõlemaid üllatus, et olime sellest objektist eelmisel päeval mööda sõitnud ning mõlemad mõttes arvasid, et siin võiks aare olla.
Läksime seenele, seeni ei saanud. Ok, natuke oli, aga no purki ei saanud midagi. Selle eest sain vähemalt päeva varakult kirja. Oligi hea, sest õhtul oli külalisi oodata ja siis ei saa ju aardeid otsida!
Aitäh!
Pärast liivaraja läbimist jätkasime siin kandis olevate multidega. Oligi eelmistega liiga kergelt läinud vist, sest siin me otsisime kõigepealt nullis nii umbes 15 minutit. Olime nullis liiga kinni ning lisaks sellele suutsin veel õigele asjale otsa vaadata ning sellest mitte aru saada :D Jess, lõpuks saime edasi! See õnn oli üürike, sest teises punktis veetsime sees ja väljas ja mujal ka kokku tunnikese. Kuna 16. sarja oma oli kadunud, siis tuleb niikuinii siia tagasi tulla, seega jätsime selle seekord rahule. Kuigi siiani natuke kriibib, et kus see geeniuss siis end ikka peitis :D
Tere. Meie jälle siin nullis, juhmide nägude ja tuhmi mõistusega seda silti vaatamas. No ei näe nähtamatut. Sisse saab alguses ainult 20m kaugusel olevasse tualetti. Lugesin kirjeldust tagantjärele ja ikka ei saa aru. Multi aare (mitte mõistatus) aga nullist edasi ei saa. Kas on miski riugas või on kirjelduses/atribuutides mõni "abivahend" meelega mainimata jäänud. Igatahes mind siiakanti tagasi tulemine veel ei häiri ja see punkt on järgmine kord jälle "jalus" või telgi all kui veab tal. Inimtühi ümbrus, karjuvad linnud. Täname sellegipoolest. Vihjeid ei ole vaja!
Selle aarde otsimist alustasin ma juba eelmine aasta. Aga mugude tõttu kiilusin ma mingis punktis kinni. Täna aga jäime ühe punkti juurde ööbima. Nüüd oli aega seda puuduvat osa otsida maa ja ilm. Ja palju kulus kah seda. Otsisime Tarmoga koos, siis jälle ükshaaval. Ttundus et asi võib kadunud olla. Saime kinnitust, et ega see nii lihtsalt kaduma saa siiski minna, olime lihtsalt väga pimeded. Eks see peidukas ise ole kah muidugi päris karm ja ootamatu. Lõpp kiskus aga ootamatult kaugele ja jätsime selle järgmisel päeval vallutamiseks. Karbi leidsime kiirelt aga avamisega sai ikka natuke meeldivalt aega veetes pusitud.
Meile meeldis, tänud.
Alles kuukene tagasi käisime siin Keibu kandis metsa all jalutamas. Aga tookord piirdusime vaid uue matkarajaga. Nädalavahetuseks oli aga kange telkimise soov ja kui Silver juba üks öö varem siiakanti suundus, siis otsustasime seltsi tulla. Ikkagi ilus kriuksuva liivaga rand ju. Lisaks oli Silveril probleeme teise vahepunkti leidmisega. Mitte et pärast kambakesi seal vahepunktis väga lihtsamalt läinud oleks.6htu jooksul sai seal käidud ikka korduvalt ja korduvalt silitamas, ronimas, käputamas... :D Olime ysnagi kindlad et vahepunkt on oma l6pu kellegi l6kkes leidnud. Pärast mitut myksu aga ei teadnudki kas nutta v6i naerda. Vahepunktiga oli ju k6ik k6ige paremas korras. Ikka pimedad mis pimedad :D L6pu enda kylastamise jätsime siiski homseks ehk siis tänaseks. Nac oli isegi hea meel et Silveri ekipaaz kymmekond minutit varem sinna j6udis ja said pead murdma hakata. Saime veel kambakesi nac pusida ja siis juba logimise juurde asuda. Täitsa lahe topsik veelgi lahedamas kohas. Eks geopeituse jooksul on sellistega varemgi kokku puututud. Igati m6nus multi. Tänud peitjale
Kogusime vajaliku info ja saimegi varsti lõpuasukoha teada. Lõpp oli väga ilus hetkeni, mil leidsime aarde. Ma olen midagi samasugust varem näinud ja enam-vähem põhimõtet mäletasin. Siin oli samasugune, lihtsalt kaks korda suurem, aga teostus oli totaalselt teine. Liiga kaua läks aega, et see ettenähtult avada. Ise oleksin vist enne alla andnud ja oma ideesse kinni jäänud, mõni insener aga mõtles kastist välja ja sai aarde kastist välja.
Ütleme nii, et müra oli omajagu. See tegi aga asja põnevamaks.
Vahepunktid liivaraja vahepalaks, kuid lõpp peale rada maasikaks. Mulle väga meeldis lõpu konteiner. Korraks keerutasin seda käes ja mõeldes oma vanaisale avanes see imeväel.. lahe. Tänan peitmast.
Algajatena läks ikka väga kaua aega. Poleerisime ja vahtisime. Mõtlesime üle ja eeldasime alla. Aga ära tõime! Tänud! Meie 35.
Seda kunagi käisin otsimas, no ei leidnud nullist midagi. Seekord ka siis sama lugu, et leia, kui tund oli juba möödas siis lõpuks hakkas midagi silma ja saime edasi liikuda. Üks vahepunkt näitsas otse WC peale :D Lendasime siis peale, Kuna gaasimaski polnud siis seal otsimine piirudus 20 sekundiga xD Rahvas eemal vahtis, et mis toimub aga õnneks leidsime kordinaadid kiiresti, tänud :)
Algus läks hästi, teisega vaata, mis sa vaatad aga ei näe. Käisin kontrollisin esimeses veel kord ka koordinaate, kõik õige. No piilusin siis veel aga midagi nagu nägin ja õnnestus midagi ka desifreerida. Õnneks oli oletus õige ja lõpus ootas lahe teostus. Tänud.
Vigade parandus. Auto parkis juba 2.punktis, seega pidin nullis olevat objekti natuke poleerima. Küll sellel geopeituril peab olema kullipilk. Lõpus ei jäänud karp algul kätte. Multi kohta väga äge!
Olin hilisõhtul siia platsile saabunud, et teha süüa ja veidi lõketki ning öö siin (autos, siiski) ära magada. Niipea kui südaöö kandis oma teki ja padja paika olin saanud ja silma kinni, hakkas pihta! Üks auto saabus, oli palju sagimist ja lampidega vehkimist ning tulijad suundusid peagi ranna poole, suurt “aardelaegast” tassides. U pool tundi sain magada, siis saabus järgmine auto, mis käis korduvalt kuskil sõitmas ja meesterahvas asjatas ringiratast mööda telkimisala, pealamp sähvis sageli mulle silmagi. Sellist sahmimist ja sõitmist ja valgustamist “talusin” terve öö. Et kell kuus järgmist liikumist ja kõnelemist tuvastada. Selgus, et öö läbi valmistusime sõjaks! Sõdurpoistele valmistati hommikust rannalahingut ette, mis kulmineerus siis kella kuue ajal telkimisplatsilt randa liikumisega ja kuna mu uni oli selleks ajaks juba nii häiritud, siis ajasin jalad alla, panin kohvivee priimusel hakkama ja hommikukohvi kõrvale kuulasin kahe jao vastastikust mängu ja täristamist. Njaah, mind täristamine ei oleks niivõrd seganudki, aga see öine sõitmine ja lampidega vehkimine häiris kogu mu vähese ööune. Aga aardest ka: hommikusöögiks tore multi. Alguses läks veidi kauem kui pidanuks. Teine punkt tuli lihtsamalt. Lõpp vajas visuaalseid juhendeid, aga oli uus tore asi nokitsemiseks siia pandud, aitäh!
Teisest punktist aitas üks varasem logi edasi, muidu olekski sinna jäänud. Logiraamatuni aitas video. Aitäh.
Lõpuks leitud ja logitud. Teises punktis läks ikka väga kaua aga lõpuks kui info käes läks kiirelt.
Jätkasime tänast mõnusat jalutuskäiku mööda rannaäärt. Algusest õnnestus kiiresti edasipääsuluba saada, järgmises näppisime ja põrnitsesime pikemalt, lugesin paari logi ning sain müksu, mille tulemusel saime kaunist ilma nautides oma retke jätkata järgmise Keibu multi suunas. Lõpukonteiner oli vahva, tuttav asi paljastas logiraamatu sekunditega. Tänan peitjat toreda teostuse ja meeldiva jalutuskäigu eest kenas kohas.
Väga äge, seda aaret sai 3 korda otsitud...esimest korda oli paks põlvini lumi...no siis oli arusaadav miks ei leidnud...teisel korral olid 1. Punkti kõrval telkijad ja jäi see aktsioon katki. 3 kord aga oli õnneliku lõpuga. Esimeses punktist tuli leid kiiresti tänu väikesele vihjele...teise punkti suutsin ise välja peilida...oh seda uhkustunnet ;) ja kolmandas otsisime muidugi jumal teab mida...lõpuks leidsime prügi alt siiski ka aarde ja väikese nuputamise järel olid nimed kirjas ;)
Eelmisel selle piirkonna külastusel sai alustatud otsimisega. Tol korral nappis ajaga ja pidime kiirustama sündmusele. Sel korral saime rahulikult otsida. Teise punkti leid tuli nüüd kiirelt. Lõpus tuli veidi oodata ja see tasus ära. Väga vahva aare. Täname!
Olime teises punktis tagasi. Ühest logist sai leitud midagi, mis aitas nägemisele kaasa. Nii et seekord läks leiuga ruttu. Lõpus pidime ootama, aga kümne minutiga oli plats puhas ja edasi läks hästi ning karpki sai päris ruttu avatud. Tänud toreda aarde eest!
See oli lahe ja saime hakkama päris mõõduka ajaga. Tänud!
No see punkt nr. 2 on paras ikaldus. Esimest korda üldse Keibu aaret otsides oli mugu 1. punkti nullis ja ootasin, mis ma ootasin, lootusetu. Järgmisel korral tulles sain teise punkti ja siin viitsin vist tunnikese. Lõpuks loobusin ja lahkusin. Ja nüüd pikka aega hiljem tulin jälle ja no ei, mida pole, seda pole. Jalutasin minema ja palusin kaasgeopeiturilt abi. Ja ta ütles, et vaata ikka uuesti sinna 2. punkti, et kasvõi põrnitse ja vaata, lamp välja ja valgusta, kui muidu ei saa. Ja siis ta tuligi, väga raskelt peidetud. Lõpus oli juba siuh kui mitte võtta, et aardekarbiga sai parajat näputööd tehtud.
Lõppkokkuvõttes ikkagi väga hea aare ja sai pikalt pureda. Aitäh.
Geojumal oli mu vastu täna armuline ja naeratas. Tänud väga vahva aarde eest!
Kuna eelmine kord jäin teises punktis toppama ja gepsu peale seal liiga palju loota ei saanud, siis vaatasin kodus kaarti vähe täpsemalt ja panin uue huviväärse objekti paika. See viis sihile, umbes kümmekond sekundit peale saabumist oli edasiliikumiseks vajalik info leitud. Lõpus läks leidmine kiirelt, aga avamisega sai ikka oma viis minutit pusserdada. Tänud peitjale!
Lahe multi aare, eriti lõpu konteiner. Läks pusimisega aega, aga õnneks lõpuks sain lahti ja logi kirja. Tänud peitjale.
Uuel katsel. Seekord läks alguses päris ruttu ja õnnestus vajalik leida, aga teises punktis jäime leiuta. Hea põhjus taas tagasi tulla.
Eks võis oodata, et tänasel päeval mugude hulk võib olla muljetavaldav. Aga kes seda võis arvata, et üks otse nullis istub. Kuna kõrval käis niikuinii ka pallimäng, siis oodata tundus lootusetu.
Ei saanud see saaga veel läbi minu jaoks. Aga uue lehekülje keerasin täna küll. Tänud abilistele ;)
Esimese punktiga läls enamvähem ladusalt, parkla juures küll üks noorpaar valmistus grillimiseks, aga vajaliku info saime siiski vaikselt tuvastatud. Teises punktis oli aga täitsa ikaldus. Poleerisime seda eeldatavat objekti igast otsast oma pool tundi, aga siis said ideed otsa ja suundusime järgmist aaret mitteleidma.
Üllatuslikult palju rahvast ja seetõttu polnud otsimine mugav. Eks siis teine kord uuesti.
Seda Keibus ja selle ümbruses olevat multiaarete kompotti natukene kartsin. Eks ka põhjusega. Need peitjad teevad igasugu kavalusi ja ka natukese eeltöö järel oli teada, et midagi lihtsat vist olema ei saa. Esimeses punktis sain kohe aru mis tuleb teha aga tulemust oli vähe. Alguses põlvitasin ja toppisin käsi. Siis põlvitasin, kummardasin, punnitasin silmi ja toppisin käsi. Siis tõin taskulambi, põlvitasin, kummardasin ja valgustasin pimedust. No mida hekki, ei ole ju kusagil. Kuna ma olin päris suure ja laia vale piirkonna nii põhjalikult läbi kontrollinud siis astusin paar sammu kõrvale ja loogiline koht kohe karjus: "Tule vaata mis siin on!!" Esimene tagasilöök sai lahenduse. Suundusin järgmisesse punkti. Oi kurat kui palju erinevaid detaile mida kontrollida. Käisin kiire pilguheiduga kõik läbi, siis detailsemalt ja siis eriti detailselt. Suurendasin otsimisraadiust oluliselt aga ei midagi. Kui esimeses punktis läks kusagil 10 minutit aega siis teises punktis olin olnud juba üle poole tunni. Hakkasin logisid lugema. No ei olnud ka neist mingit kasu. Kui tuvastasin ühest õnarusest klotsihunniku, siis olin juba kindel, et leitud. Aga see oli puhta prügi. Natukene ennem loobumist sattusin täiesti juhuslikult vaatama juba 5 korda varem kontrollitud kohta natukene teise pilguga ja pidin imestusest pikali kukkuma. Täiesti kogemata leitud. No üldse ei oodanud sellist lahendust. Edasi suundusin juba julgelt lõpu poole. Oli tunda, et hullem on nüüdseks möödas. Lõpp oli vahvas kohas. Aardekonteiner oli ka tuttavat tüüpi aga pole neid enam ammu kohanud. Geopeiturid kipuvad neid kiiresti katki tegema. Minuti vaatlesin ja siis hakkasin õigeid asju näppima kuniks logiraamat oligi minu vallas. Aitäh täitsa mõnusa aarde eest!
Braavo! Lihtsalt suurepärane aare - ilus ümbrus, perfektne teostus, täpsus, tehnoloogiline vaim jne Pinge kuni viimse hetkeni, nagu heas filmis. Superkvaliteet! Niisuguseid aardeid on vähe, aga kui ühe jälle leiad, siis see on justkui kirss koogil. Suurim tänu ilusate hetkede eest :)
Käisime ujumas. Meri soe. Leidsime alguse ilusti ja siis ... käisime veel ujumas, sest see kuhu järgmine koht juhatas oli täpselt meie telgi all! Täitsa null oli tulemus. Vahepeal käisime päikese loojangut vaatamas ja kaevasime ühte masinat rannal liivast välja, siis uurisime postid ja telgi aluse ka UV-ga läbi ja läksime sama targalt tuttu ära. Loobusime aru saamast sellest mida ei leia. Head vana aasta lõppu!
Seekord siis lõpu külastus peale Osmussaarel matkamist. Mulle väga meeldis leitud lõpukonteiner, lisaks lahe pusimine ja nimed said kirja. Tänud peitjale.
Eelmisel õhtul käisime vahepunktides, aga lõppu ei jõudnud. Täna käisime lõpus ära ja panime logi kirja. Aitäh!
Ilus nädalavahetuse ilm oli arvestatavas koguses inimesi grüünesse ajanud, küll grillima, küll niisama tsillima. Püüdsime siis mitte lasta neist end segada ning otsisime infot, mis meid edasi viiks. Leidsimegi ja viiski. Ja nii me peagi end lõpust leidsimegi, nimed kenasti raamatus kirjas. Täname!
Esimesest punktist sain vajamineva info kiirelt kätte.Teises punktis hakkas kino peale.Nüüd tagantjärgi targana hakkasin muidugi õiget objekti inspekteerima,kuid sellise kavaluse peale ei osanud küll tulla.Geokõne aitas siit edasi.
Lõpulahendus oli juba tuttav teema,kiirelt sain nime kirja! Tänud siia juhatamast :)
Mäletan, et mõned aastad tagasi sai telkimise ajal esimene punkt leitud, kuna siis meil veel gps-i ei olnud ning vastavad mobiilirakendused ka tundmata, arvutas Taivo 0-i aluseks võttes tehnikaeelset meetodit kasutades liites/lahutades teise punkti välja, jalutasime tookord ka kaardi järgi kohale aga leidmata ta jäi. Nüüd selgus, et tõesti ainult mingi 10-15 meetriga panime tookord ilma tehnikata mööda. Samas oli ka kogemusi sellel ajal leidmiseks liiga vähe :) Seekord läks kõik ludinal, rahvast praegu pole ja keegi ei sega. Lõpus kasutasime olemasolevat abivahendit. Tore konteiner ka! Täname aarde eest!
Mõned aastad tagasi ürituse aegu sai juba esimene punkt leitud. Seekord tegin uuesti multiga algust, kuid jäin teises punktis toppama. Ei hullu, siin mere ääres on alati tore käia. Ka täna oli tohutult mõnus päikeseline ilm ja meri vahuseid laineid täis.
Lutsukivirannast võtsime järgmiseks suuna siia, Laur teadis mingit otseteed ja mööda seda siis läksimegi. Tjah, otsetee… No oli see tee vist pisut otsem jah, aga ma salaja kahtlustan, et meie juht tegelikult lõikamise soovi asemel lihtsalt pakkus selle põhjuse, et saada võimalus üle sildadeta jõgede mõnusalt offroadida :D. Ja peab ütlema, et adreka lõi see meil teistelgi hästi üles, minul vist suurest vette kinnijäämisehirmust isegi kõige rohkem… :D. Teel nägime igasuguseid asju, näiteks seda, et Kolviku kordonist pole alles enam kivigi ning selle asemele on kerkimas kellegi uhke kodu ja kuskil tagapool veel ägedaid kraavi ehitatud vesirattaid. Aarde enda leidsime ka aga no raskelt tuli see minu tee püha tõe juurde… :D. Sest juba esimeses punktis alustasin ma oma tuustimisi telefoni käsul 5 meetrit vales nullis, siis ühes teises kohas oli info nii osavalt peitu pandud, et kui Laur poleks öelnud et mine-mine ja vaata aga seda kohta edasi, on küll info seal, siis ma oleks sealt vist pimedana lõpuks ka ära tulnud ning muidugi siis see finiš, kus oli ühtmoodi vaja nii ämblikmehe kui mõttemeistri võimeid ja mida mõlemat mul siis see hetk käes väga laiata polnud… :D. Karbi kätte ja nime kirja lõpuks ikka sain, väga tore aare kokku, koos tema nipsaka kiuslikkusega ;). Merikesele /Alexile aitäh peitmast, esmaleidja logi siinse aarde all võtab ilusti kokku selle, mida peitjad oma vahvat aastalõpuüllatust planeerides 2013. aastal ilmselt eesmärgiks seadsid. Ja nagu logist näha, siis õnnestus ka, 100% :). Ning pakub tegelikult samasugust üllatust ja otsimisrõõmu jätkuvalt ka kolm aastat hiljem- nii et kel Nõva pool käimata, siis võtke aega ja minge Keibule, mina soovitan minna, ka sildiga.
Mis te arvate, kas ma öösel magada ka sain? Kui mitteleid kraabib hinge, pole lootustki heale unele. Ei jäänud muud üle kui kohale vurada. Öeldakse ju, et hommik on õhtust targem. Nii oligi, ainult sellest ei ole ma veel aru saanud kuidas ühel päeval on silmanägemine nulli lähedane ja teisel päeval briljantne. Täna ei läinud 5 minutitki kui vihje käes. Lõpus oli ka natuke nakitsemist enne kui logi kirja sain. Tänan kena ja meisterlikult valmistatud multiaarde eest.
Üleeelmine aasta Muinastulede ööl sai esimene punkt läbitud, aga teine jäi mugude tõttu võtmata. Täna otsustasin siis jätkata sealt kus pooleli jäi. Oeh, kuidas ma siin poleerisin, suurendasin nulliringi ja tõmbasin selle jälle koomale. Kahtluse uss puges hinge ja käisin esimeses punktis koordinaate kontrollimas, kes teab millise näpuka ma tookord teha võisin, aga kõik oli korrektne. Igatahes otsisin ma siin nii meeletult kaua, et mot sai täitsa otsa ning otsustasin koju tagasi pöörduda. Aga ega ma seda asja nii ei jäta. Küll ma siia veel tagasi tulen!
Suve pikendamiseks otsustasime realiseerida plaani, mis jäi päris suvel kehvade ilmade tõttu tegemata - sõita Loode-Eestisse Nõvale ja Noarootsi. Alustasime Keibust. Esimese punktiga läks kiirelt, kuid teises jäime toppama. Kuna kell oli juba päris palju, siis jätsime asja sinnapaika, ehk kunagi tagasi.
Täna polnud plaanis rohkem aardeid otsida, kuid Keibu oleks siia nurka nii üksi jäänud, nii et sõitsin ikka siia ka. Algus oli imeline. Kiirelt sai vajalik leitud ja siis seisin jupp aega jalgupidi meres. Mõnus ja soe oli. Ja lainetav. Aga kell liikus ja vedasime endid järgmisesse punkti. See oli veel rohkem ülerahvastatud kui algus. Koerad üürgasid haukuda ja rahvas kulges mitmel trajektooril. Vähemalt polnud nullis kedagi kalipsot selga toppimas. Vaatasin ja uurisin lähedalt ja kaugemalt ja jälle lähedalt ja kaugemalt ja lõpuks tuli välja, et aaret tuleb otsida sealt, kus ma ammu olen mõelnud, et siin on kindlasti üks aare. Leid tuli kiirelt, aga avamine võttis ikka omajagu aega. Tore asi! Aitäh!
Lõppaare sai väikese liimituuningu, loodame, et jõuab enne järgmisi otsijaid kenasti ära kuivada. Head otsimist!
Esimeses punktis läks suhteliselt kiiresti. Teises punktis lootsin juba aaret, aga sealt ei leidnud ei aaret ega järgmise punkti kordinaate. Pimedad oleme Ianiga.
RMK Peraküla-Aegviidu matkatee 5-päevasel jalgrattaretkel minu teine aare. Esimese punktiga läks lihtsalt. Teist otsisime väga kaua. Oli teine kavalas kohas peidus. Lõpp-punkti külastame kunagi teinekord, sest see jäi meie matkateelt välja.
Vahvate seltsilistega jalgratastel GP-RMK Peraküla-Aegviidu, esimene päev, 43km(248km-st). Alustasime ilusas rannas, teises punktis oli abi logide lugemisest. Põnev lahendus on teises vahepunktis. Lõpp jäi eemale me teekonnast, sestap tuleb lõppu külastada kunagi teinekord. Tänud peitjale.
Ei leidnud, matkates RMK Peraküla - Aegviidu matkateel. Kokku 5 päeva ja 248 km.
Ka siin olin juba olnud. Tookord ei leidnud esimestki punkti. Täna hüppas see ise peidukast välja silma alla. No kuidas ma ei näinud siis?
Teises punktis läks kaua. Väga kaua, lausa nii kaua, et Krista otsustas lõpuks logisi lugeda. Kahe logi imeõrnast vihjest tekkis üks ideepojuke mis osutuski õigeks. Kaval, väga kaval! Meile meeldis. Kuna kolmas punkt jäi meie matkateelt eemale ja öö lähenes, ei saanud selle aardega jätkata. Eks järgmine kord lahendame kolmandas punktis edasi. Seniks suur tänu!
Seda käisin juba kunagi korra otsima, siis jäin aga teises punktis toppama. Nüüd peale mõningast otsimist saime vajaliku info kätte ning leidsime edukalt aarde üles.
Tervitaks puutöömeistreid. Väga lahe aare.Kiidan.
Sünnipäeva geotuuri 10/20 leid. Kogu tuuril oli õnne väga palju ning leiud tulid üllatavalt kiiresti, ka keerukamate aarete leiud. Olin varem nullist otsinud, aga ei leidnud. Seekord oli otsimine tõhusam ning sai kiirelt leitud. Järgmises kohas läksime kohe sisse, leidmisega läks 10 minutit. Meeli märkas midagi, mida ma olin juba varem kontrollinud. Lõpp oli väga ilusas kohas ning teostus väga lahe. Minu töntsid näpud midagi sellist ei suudaks meisterdada.
Selle aarde juurde suundusime Ristna aarde juurest. GPSis lõppes tee küll ära, aga igaks juhuks otsustasime proovida. Selgus, et tee oli täitsa pädev, aga täpselt enne suuremale teele jõudmist avastasime end kinnise värava tagant. Õnneks see siiski lukus polnud ja saime oma teekonda aardeni jätkata. Esimeses punktis läks libedalt, aga teises punktis olime pimedad. Tükk aega andis pimesikutada. Lõpuga oli ka veidi mõtlemist, aga ei midagi ületamatut. Väga lahe teostus. Aitäh peitjale.
Muinastulede ööl ei saanud kahjuks osaleda, tegime siis täna sinnakanti ühe tuuri ja vaatasime, millest ilma jäime. Esimene punkt leidus hoobilt, teises saime ikka kõvasti otsida. Lugesime logisid, tekkis üks idee, mida kontrollima läksime. Siis lugesime hoolega veel logisid ja tekkis üks teine mõte. Jälle tagasisõit. See tee hakkas juba pähe kuluma, kolmas kord seda sõita. Panin gepsu nulli ja otsisime veel, seekord olime edukad ja rõõmsalt sõitsime lõpu poole. Karbike nõudis veidi pusimist, kuid lahti ta tuli. Väga lahe konteiner, taolist lahendust polegi näinud. Nimed kirja ja edasi, järgmiste aarete poole. Oot, kas geps on sinu käes? No muidugi oli ta teise punkti nulli maha jäänud. :) Seega saime seda teed sõita kuus korda edasi-tagasi. Tänud! Oli meeldejääv otsimine. :)
Esimene punkt sai leitud juba eelneval õhtul/öösel peitja valvsa pilgu all, kuid edasiseks otsimiseks ei olnud tol korral jaksu. Uuel päeval uue hooga sai teine punkt teel Keibu luidetele üles otsintud ja kui sealt lõpuks naasesime, läksime lõppu taga ajama.
Lõpu asukoht oli õnneks igati loogiline ja konteiner väga äge. Meie täname!
Selle aarde peale mõtlesin tegelikult juba kalapole-üritusel, aga kuna järgmine sündmus pidi lausa nullis toimuma, sai boonuseks jäetud. Aaret sai otsitud kolmes või lausa neljas osas.
1) Kui eelsündmus oli juba natuke rohkem kui täies hoos, käis keegi (äkki üks peitjatest ise) välja küsimuse, et kas meil esimene punkt juba leitud. Ei olnud, aga kui juba selline idee välja käiakse, siis loomulikult tuleb otsima minna. Püherdasime natuke nulli ümbruses ringi ja tulime, nutuvõrud ümber suude, seltskonna juurde tagasi, et ei leia. Alex ei suutnud seda loomulikult uskuda ja tuli isiklikult kontrollima. Teen siis otsimisliigutusi, et "näe, siin ka ei... oot...kurja" :D Alex oli rahul :)
2) Teist punkti proovisin natuke juba öösel mälu järgi otsida, aga see oli üsna lootusetu katse ja rohkem seda ei aruta. Järgmisel päeval teel Keibu luidetele võtsime asja tõsisemalt ette. Esiotsa suunas GPS kuhugi puude vahele, kus oli justkui otsimisjälgi küll. Natuke tuuritasime, aga pole nagu päris sobiv stiil. Proovisime uuesti ja uuesti nulli paika saada ja uus variant sobis juba hulga paremini.
3) Kolmandasse punkti läksime hiljem, kui suundusime autoga suuremale ringile. Õnneks oli Rudolf kaasas, endal oleks nii kättesaamise kui avamisega ilmselt hulga rohkem aega ja vaeva kulunud. Õige põnev konteinerilahendus. Kui see lõpukonteiner välja jätta, siis ma ise oleks vist multika teises suunas lahendanud :) Aitäh, lahe oli!
Oma jalutuskäigult Ristininale tagasi Muinastulede sündmuspaika jõudes oli rahvast juba lisandunud, tunk oli näiteks parasjagu ametis kuuri eemaldamisega škodilakist. Osa eelmise öö kaadrit olid endiselt ftf-i ringil. Veidi passimist ja seejärel mõtlesin, et uuriks ka seda Keibu aaret. Essa tuli kiirelt, teises pidin veits ootama, et kalipsokutt lahele, Paavole seltsiks, lahkuks. Seejärel sain ka sealt juhised. Jätkasin jala, sain forseerida kraave ja läbida erinevaid metsavorme. No ja lõpp: ebasobivamat aega ööpäeva jooksul annab leida, passisin mingi 40 minti, et õhk puhtaks läheks - mutikesed on ikka varakult platsis :( Kui lõpuks otsima sain hakata, siis ei tahtnud karp ka välja tulla. Avamine oli sellekõrval ikka kordades kiirem tegevus. Aitäh!
Juba kalandus-sündmuse järgselt käisin korra algusega katsetamas. Mugud saalisid edasi-tagasi võrdlemisi sagedasti ja nende kadumisel valvasin ikkagi rohkem silmapiiri kui võimalikke peidukohti.
Kui Muinastulede sündmus Keibu aardele lausa pähe istutati, siis oli muidugi mõistlik uuele katsele minna. Seekord vähemalt mugude osas pisut rahulikum. Aga ma tegin selle vea, et otsisin ainult täpselt samadest kohtadest, kust eelmisel korral. Selle õige paiga jätsin muidugi vahele. Läksin juhmilt sündmuse peaväljakule tagasi, Marje luges miskipärast mu ilmest välja "kavala näo", aga mitteleidu nimetades valmistasin juuresviibijatele pettumuse. Kaasa arvatud endale. Häbenesin ja läksin üsna pea uuesti proovima. Alex tundis veel huvi, kuhu mul nulli näitab ning kui liiga kauaks viibima jäin, siis ilmus ise kohale, jäi seisma ja lausus, et null on siin. No pärast seda kui ruutdetsimeetri täpsusega plats paika pandi, oli leid juba lihtne. Tegelikult oli enne ka lihtne, sest minu gepsu järgi vaadatud null polnud sugugi märkimisväärselt mööda. Lihtsalt miskipärast ei olnud mul seda lihtsat leidu üldsegi lihtne leida. Vahest juhtub nii. Eriti kui aarde omanike hulgas figureerib Alex. Mentaalne blokk? Pigem mitte. Sulaselge nõidus!
Tegin jalutuskäigu teise punkti, veendusin ainuvõimalikus sihtpunktis, paraku sellest paari meetri kaugusel parkis lahtiste ustega sõiduk ja mugu kangutas endal parasjagu kalipsot seljast. Kui perimeetrisse jõudsin, siis jäi kalipso poolde vinna ning auto omanik keskendus minu jälgimisele. Kuna mul ei olnud südant naabruses asuva Lepaaugu platsi külastanud "elektrike" kombel vahepunkti juures liigset muguhuvi äratada, siis marssisin tuima näoga mööda, nagu oleks kuhugi kaugemale asja ning pöördusin ringiga tagasi meie oma Muinastulede sündmusele. Vahepunktist saadavate andmete tuvastamise katse lükkasin edasi öisele kellaajale.
See aeg saabus aga kiiremini. Nimelt ilmnes, et nuffil on kah teises punktis pooleli ja sügeleb väga minema. Reix teadis rääkida, et jalgsi lõpuni läbides tuleb maastik tiba kõrgem ja aega kulub niipalju, et tule süütamise hetkeks tagasi ei jõuaks. Siis ilmnes, et nuffi käsitseb vabalt kõike, millel on neli ratast ja rool. Juhiistme sai ta igatahes reguleeritud oluliselt kiiremini kui mina hiljem nuffi-asendist tagasi endale parajaks :o) Mingil hetkel ilmnes veel, et berti ja traffic istuvad tagaistmel, kogu kamp võimaldas juba päris arvestatavat kattevarju mugupilkude eest. Tegelikult oli kalipso-onu vahepeal vahepunktist lesta tõmmanud ja saime info kenasti kätte.
Lõpus vedas mul peiduka tuvastamisega, mis lihtsusest hoolimata tekitas kerge sisemise eufooria, sest igasugustel grupiviisilistel otsimistel olen oma juhtmete tõttu tavaliselt viimaste hulgas :P (Küllap siit ka põhjus, miks reeglina üksinda geopeitun.) Igatahes jagus meil lõpus lõbu laialt, oli äratundmisrõõmu ja samas üllatusi. Jällegi tahan tänada ja soovitada!
Eelpunktide otsimine on ilmselt mugavam siis kui parasjagu pole rannailm.
Ööpimeduses enne põhisündmuse algust avanes hea võimalus korra ära hiilida ja võtta veel viimane plaanitud aare. Nuffile ja tunkile tänud reisi eest ja bertile seltskonna eest tagaistmel. Aare oli mõnus, sai ikka natuke nuputada ka :)
Enne muinastule süütamist oli võimalus see aare lahendada koos nuffi, tunki ja trafficuga, väga lahe teostus!
Selle esimese punkti otsimisega üritus minu jaoks algas ning mõtlesin, et aarde leiuga ka lõppeb. Päris nii ei läinud. Lõpp oli häid mälestusi tekitavas kohas ehk nagu ütlevad laulusõnad: kus kunagi om minul olnud hää. Aga mis siin ikka nostalgitseda. Nimi kirja ja edasi. Tänud.
Selle aarde otsimise algus toimus "aastal Noalaev", siis jäin stoppama teises punktis. Olin kah osanud leida tookord päeva, väljas meeletu suvi ja no need mugud-mugud-mugud! Siis ei teadnud veel, et neid nii kutsutakse! Täna selgus, et Tunk oli asjaga sama kaugel ja kui juba tema auto niiväga sõita tahtis, siis ma ta ka ärandasin koos omanikuga loomulikult. Lõpp oli väga ilusas kohas aga see jupstükk käes ei avanend kohe kuidagi, ehkki tehnika oli nagu õige või siis hiljem selgus, et poolõige! Äge, no tõesti teretore karp! Neljarattaline geomobiil oli ilmselgelt veel aarde laksu all, igastahes õigest teeotsast sõitis ta mööda! Tänan, sildid läevad igastahes teele minupoolt!
Kas kuskil geoprille müüakse, mis aarete leidmist hõlbustaksid? Ei leidnud esimest aaret, mugud ka pisut segasid, aga pigem olen ise pime.
Kas nad tõesti teevad seda seal kord päevas...ilmselge ressursi raiskamine, aga vähemalt saab rändur kuivas magada.
Miskid pikad ajad tagasi jäin siin tesises punktis toppama. Otsustasin, et kui juba siinkandis geotuuril oleme, siis üritan ka seda edasi pusida. Algul võtsin algusest taas teise punkti koordinaadid, mis juhatasid sinna kuhu ka eelmisel korral. Seal läks aga algul ikka üksjagu minuteid enne kui logisid sai uurima asutud. Sealt siis nokkisin vajaliku info ja sain edasikulgemiseks vajaliku teabe kätte. Ka lõpp oli mulle varemast tuntud paik. Igati mõnus konteiner - kuidagi mulle mitteomaselt sain selle üsna kiiresti lahti ja logi kirja. Tänud, igati vinks-vonks multikas!
Hooldatud, s.o. aardes on taas pliiatsid. Teised punktid olid korras, meil oli lõbus...
Ei tahtnud mitte alla anda, plaanisime siia ka äkki telkima jääda. Ühtki ideed ega märki nullist ei tekkinud. Boonuseks aga üks võimalik lahe puhkekoht telkimiseks.
mõnus koht telkimiseks ja surfamiseks.nullist käisin läbi ikka mittu korda ennekui uuesti koordinaate sai sisestama hakata,onneks oli muguvaba hetk ja si keskenduda otsing vol 2 ja kuidagi vedas, et midagi kahtlast kohe silma hakkas.konteiner tuli veits lihtsamalt lapsed tahtsid hirmsalt ise avada ja õnnestus lisasime helkuri.
;) Mul on Alexi-Merikese aaretega mingi oma suhe. Ma saan neid kohe ikka päris põhjalikult kaifida. Küll oma haruldasest (või siis pole siin mitte miskit haruldast, ilmselt..) meelelagedusest ehk ka tehniliste vahendite kiusakusest ja soovimatusest minuga koostööd teha. Mida iganes, kuid asjad kulgesid siin omasoodu, minult arvamust küsimata.
Kui te mõtlete, et ma armastan kaardil varem kodutööd teha, siis te eksite tugevalt. Mulle meeldib asju looduses ajada. Nii ka nüüd...
Sõidame me Läände ja gepsudele on antud käsk meid navigeerida Keibu esimesse punkti. Selge ja arusaadav nagu seebivesi? Minu arust küll, kuid ilmselgelt on tehnilised vidinad saatanast. Need kurivaimud üksmeelselt suunasid kena metsa vahele, kus paar kilomeetrit aardeni "vaid". Nina nulli suunas ja hinge hakkas pugema kahtlus. No ei usu ma, et siitkaudu Alex käiks. Tee muutub kitsamaks, rada rohtub ja ma röögatan, et see pole see, pole üldse seeeeee... Sest siit autod pidevalt ei sõida ja no jalgsi Alex ei käi aaret mitme kilomeetri kaugusele peitmas. Mõtlemisvõime on tal olemas. Seega, ukerdab sohver masina ümber ja koperdame suurele teele tagasi.
Gepsude seadete kontroll- on kiirem aeg, pole määratud offroadimiseks.. Ja uus katse... viib meid sinnasamma. Rrrrrrrrrrrrrr...
Üritame olla siis loovamad ja sõidame enda arust õiges suunas. Õige oli see suund nüüd jah, kuid õige vaid imelise ranna avastamiseks. :D Mis Keibu rannast ikka vaid 1,7 km eemal. Imetleme eesti orhideesid, päikest ja mõnusat ilma ning hakkame taas algusesse kruiisima. Teen ettepaneku minna tagasi Lutsukiviranda ja gepsudega lutsu visata, sest meiega koostööd nad teha ei soovi... Palavat poolehoidu see mõte ei leia, seega...
Tagasi juurte juurde. Atlas. Vana ja tolmune, kuid siiski omab jooni, mis tähistavad teid ja tingmärke, millest ühes tunnen ära lõkkekoha. Jeee, RMK ja Keibu lõkkekoht. Pisut tuhlamist nutiföönis ja juba loen kirjeldust, kuidas sõita Keibu...
Loen... ja vannun kohe väga kõvasti. :D Mida paganat???
Ja siis muutub kõik ebahuvitavaks, sõidame mööda suurt "autostraadat" otse lõkkekoha parklasse ja juba jalutamegi mere poole. Jah oh imet, isegi gepsud... täpselt sama seadistusega, sama sihtmärgiga, olles toodud ninapidi otsetee algusesse, leiavad nüüd üksmeelselt, et just siit tuleb minna. On kamp ikka.. Oskab elu huvitavaks teha. ;)
Edasine on juba lihtne ja selge ajalugu. Juhised edasiseks said kiirelt leitud, siin aimasin, mislaadset asja otsida võiks ja kuhu oma silmad seada.
Ja sihtmärk käes, oli aeg teha ära. Mitte väga sageli ei tassi me prügi peaaegu Viljandimaale välja, et see siis taas pealinna poole tagasi saata. Kui aaret otsime ikka ringiga, miks siis mitte ka prügile ilma näidata enne konteinerisse suunamist.
Aitäh aarde eest Alex ja Merike! Meil oli väga lahe seiklus!
PS. Pliiatsi puudumist ei pannud kahjuks tähele, asusin ju ma ennast ja teisi kinnastega varustama ja pahna kokku korjama ümbrusest...
Vat siin läksid mõlema pardalolnud naviseadmete "katused lendu"- täiesti ebaloogilist teed hakkasid juhatama.Ligikaudu 10...15 km sai seigeldud enne, kui võtsime paberkandja ette ja hakkasime asja uurima. Ja ennäe imet- lõpuks jõudsimegi õigesse piirkonda ja leidsime ka esimese vihje lõpu suunas. Järgmised vahepunktid tulid juba valutumalt- ja lõpp oli vägev.Tõrvatilgaks meepotis oli vaid kohutav prügi laeka ümbruses. Mõtlesime siis "Teeme ära"- talgud korraldada- ja jaotasime grupi kaheks- ühed puresid laeka avamise nimel- ja teised tegid suurpuhastust. Ja mõlemad eesmärgid said kenasti täidetud- nimed said kirja ja ka keskkond sai vähemalt selleks õhtupoolikuks tiba rohelisemaks. Oli vahva- tänud :)
Esimene punkt tuli kiiresti, aga kuna mul jalad lõid peale tänast 24 km ja eilset 36 km jalutamist välja tuld, siis ei olnud mul täna kannatust teist punkti kaua otsida. Eks tuleb kunagi seda kaunist kohta uuesti vaatama tulla.
Viis aastat hiljem on ju täpselt õige aeg aardeid logida ;)
Meenub, et saime teisel katsel pihta. Kuna koht on ilus siis oleks võinud ka kümme korda katsetada.
Täname!
Kuidas küll see teine vahepunkt meile ikka keeruliseks osutus. Kevadel lahkusime siit mitteleidjatena öösse. Seekord tundus et kaunis ümbruses muutub kõik taaskord katastroofiks. Keegi aga oli logides soovitanud logisid lugeda, lugesin... Suured tänud - abi sai sealt tõesti leitud. Aga ega siis polnud kannatused veel läbi. No tahtsin lõpus ka juba jõuga hakata lähenema, aga jõud oli õhtuks raugenud, nüri mõistus leidis lahenduse. Väga tore multikas oli, mitu korda sai külastatud - seega leidsime karbis ruumi ka ühele rändurile. Ärge seda sinna kauaks igavlema jätke.
Parkisime auto ära ja liikusime esimese punkti poole kui kohale vuras atv-ga kaks mugu. Ootasime kui nad mere äärde jalutasid ja tegime natuke kõhulihastele trenni. Teises punktis teadsime juba ette, et tuleb raskem. Kui mõtted otsa said võtsime ette uuesti eelmised logid ja leidsime sealt kasuliku vihje. Väga ilus koht ja vahva teostus. Tänud peitjale!
Otsustasime oma sünnipäevi (nimelt on meil need mõlemal ühel päeval) tähistada veidi ebatraditsiooniliselt - läksime aardeid otsima. Alustasime Tallinnast vaadatuna kõige kaugemast - kuivõrd ühel meist oli ajalimiit -, et siis vaadata, palju jõuame. Keibu oli neljas ja jäi ka viimaseks, kuna aeg sai otsa. Tegelikult tegime kõikides punktides ülikiirelt, et ajahätta ei jääks, aga lõpus läks veidi rohkem. Polnud me ju kumbki nii pikad, et näeks või kätte saaks. Ei teadnud ju ka, mida otsida - kas uut punkti või juba karpi. Kuid mu vaist ei petnud mind ja nii me siis ühe kännu ikkagi veeretasime lähedale, millelt turnides aarde kätte sain. Keerutasin seda käes ja jõudsin Kristilt just küsida, et ei tea, kuidas seda avama peaks, kui asi lihtsalt koost lahti kukkus. Kristi turtsus naerda, kuni mina põrandalt osi korjasin. Nii lihtne see siis oligi. Panime nimed kirja, kõik taas kenasti kokku, kännu toimetasime minema ja pühkisime veel ka jäljed ära, et meid pärast huligaansuses ei süüdistataks. Tänud, oli vahva.
Meil vist läks kõigis punktides ühtemoodi kaua aega. Esimene vahepunkt peitis end ikka sellises kohas, et vähemalt kolm inimest said sinna vaadatud enne kui välja tuli. Teises punktis jäime korralikult jänni, lugesime logisid ja üks neist mainis ühte head abivahendit. Lõpus ei arvanud, et aare end seal peidab, kus ta peitis, Laur+Mari tiimitöö kandis vilja. Aarde logimise ajal kaotasime aardes olnud pliiatsi. Samuti pliiatsi läheduses on kuskil üks küüneviil (täitsa hea veel, järsku keegi teine saab selle kätte). Aitäh toreda multi eest!
Esimene punkt üle vaadatud-korras, teine punkt üle vaadatud-korras, kolmas punkt üle vaadatud-korras. Kõik oli täpselt sama moodi nagu peitmise hetkel, mingit hooldust ei vajanud. Kahjudesse kirjutame 50 lisakilomeetrit ja 1,5 tundi, mis õnnestus veeta lõpus, et oodata mugude lahkumist kelle auto oli just seal kõrval katki läinud ja ootasid puksiiriabi. Plussidesse saab märkida 6 suitsukala, veendumus, et sadamast saab paati mõnusalt vette lasta ja tänutunde, et senised otsijad olid väga viisakad olnud lõpptünniga, aitäh!
Telkimiskohad olid pühapäeva õhtulgi hõivatud, nii jäi seekord kaunist rannast kuidagi ühiselamu mulje. Esimene punkt tuli kiirelt, teises aga jäime jätta ning saime edasi vaid tänu geokõnele - Hannes mäletas vähemalt osa vihjest, teine tuli oma loogikast. Tundub, et seal on asju ümber ehitatud, peitja võiks teise punkti üle vaadata. Lõpp oli tore, tänud!
Kuna esimeses läks ludinal, siis lootsime ka edasist kiiret seiklust aga võta näpust! Mugusid muudkui vooris, loomulikult, oli super rannailm ju, siia tahan tagasi ... Õnneks nüüd põhjust ka tulla!
Esimesest punktist saime kiirelt edasi kui mitte arvestada tunnike rannas vedelemist. Teises punktis targemaks ei saanud ja tulime tulema.
Lutsukiviranna juurest hakkasime kõigepealt minema mereäärset teed, mis mingi hetk jätkus rannas. Et sealt pääseda keerasime tulevasele uuselamurajooni tänavale, kust omakorda jõudsime ühe maja aia taha ja aia äärest ka lõpuks normaalse teeni. Huhh. Edasi läks sõit nulli valutult. Nullis leidsime otsitava kiiresti ja samuti ka lõpus. Lõpuks läks muidugi logimisega teatavatel põhjustel vähe kauem. Käisime ka rannas, kuid praegu on seal piirkonnas ülimalt ebameeldiv olla. Ei ole ruutmeetritki, mis poleks sipelgatega kaetud ning seda isegi rannas kuni veepiirini. Pärast suuremahulist sipelgatõrjet on seal kindlasti mõnus. Aare oli lahe. Aitäh!
Käisime siin ka rannas. Mõnus, aga palju sipelgaid oli. Konteiner oli lahe, päris esimese hooga seda lahti ei saanudki. Aitäh!
Algus oli lihtne ja lõpppunkti jõudsime ka aga kuidas see aare veel lahti käib? :) Lõpuks siiski õnnestus :) Täna seal aarde juures lõpetasime ja igaüks suundus kodupoole.
Oleksin peaaegu tünga ohviks läinud, ei tea miks otsustasin veel viimaks ... Aga konteiner on huvitav, loodan, et püsib kaua. Tänud peitjale!
Vihje juures tabas mind täielik geopimedus, kohe mitte kuidagi ei suutnud vihjet leida. Peale pikka otsimist tegin geokõne ja sain teada, et olin otsinud kohe algul ka täiesti õigest kohast. Nüüd kui silmad korralikult puhtaks hõõrusin, suutsin lõpuks ka vihjet näha. Lõpus oli logiraamat väga huvitavas peidikus hoiul.
Olime Kelly ja Georgi sünnipäeva geotuuril. Keibu RMK lõkkeplats oli plaanitud meil piknikukohaks. Seni kuni teised liha küpsetasid käis väiksem seltskond aaret otsimas. Esimene punkt tuli loogilisest kohast aga kuna teine punkt näitas suht keset parklat, siis seal jäime nõutuks ning kuna liha hakkas valmis saama, siis ei viitsinud pikalt pead murda.
Tänan aarde eest!
Väikse emadepäevatuuri esimene aare. Esimene punkt juhatas randa kus polnud varem käinud. Taas üks kaunis koht mis tuleb meelde jätta. Ka edasipidine kõik oli väga meeldiv. Konteiner ise avanes üpris ruttu, kuna asi oli juba mingist ajast selge :) Tänud mõnusa multika eest mis tutvustas lahedat kohta!
See oli tore aare jah, pusisime ja hakkasime juba ülemõtlema, piilusin veel korra ja käes oligi. Vahva tünn igatahes. Tänud
väga lihtsalt see ei tulnud, aga ära tegime ! tänud ! hea teostus !
10 punkti peitjatele. Igas punktis tore teostus ja paik, kuhu juhatati on näitamist väärt. Meil õnnestus kõik vahepunktid pingutuseta ja pikema tuiamiseta leida, lisaks veel ilus ilm (see ei lähe peitjate arvele) ja mida veel õnneks vaja. Tänud
Nagu Dirhami aarde asukoht oli ka see kant mul tööülesannete täitmisel varem käidud, kuigi siis oli see oluliselt "metsikum". Esimeses punktis läks veidi aega - istusime randa pandud pingil ja nautisime õhtust merd ning jälgisime kohalike kalameeste tegemisi. Teises punktis läks kiirelt - hea taskulamp on ikka abiks ka siis, kui päris kottpime ei olegi. Lõpp-punktis ajasime pikalt jutu ühe kohalikuga, kes rääkis pikalt teatud rajatise ajaloost, varastest, lapselapsest, keda külla ootas ja paljust muust oma elust. Lõpuks saime leitud ja logitud. Karbiga ettevaatust tõstmisel - mitte loksutada!
Sai siis lõpuks võetud siin Nõval see aeg ja läksin aaret otsima. Nagu ikka pean mainima, et pool kohalikuna ei olnudki siia veel sattunud, väga mõnus kant, merelt ei paistagi kui mõnus siin jämmida oleks, pigem olen silmanud ülbikuid ATVga rannaliival. Aardega läks üllatavalt kergesti, tavaliselt olen pimekana kuid täna omasin kullipilku :). Muidugi lõpus nii kergelt ei läinud, hakkasin raketikaid aretama aga õnneks nende teostuseks aega nappis :). Nii ma siis panustasin veelkord loogikale ja oligi aare käes. Nüüd tundsin end kui mõne teise aardega suhteliselt abitult, mitte kui midagi ei osanud teha sellega. Lõpuks hakkas argnema ja oligi nimi kirjas. Superlux multikas mille kõik punktid pakkusid midagi uut ja ei hakanud end kordama :). Suured tänud peitjatele...
Pärast mitteleidu tõmbas peitja meid liistule ja siis pidi Agu Sihvka aru andma, et millest me jälle aru ei saanud. Panime siis tarkust kapaga kõrva taha ja täna võtsime asja uuesti käsile. Kogu seeria on eeskujuliku vormistusega ja tutvustab kauneid kohti. Tip-top asi.
Kuidagi vaevaliselt tuli see asi. Grillimine oli selle asja juures kõige mõnusam tegevus ja ilm oli taas super ja ei ühtki mugu segamas. Tänan mõnusa koha tutvustamise eest!
Üks ütlemata huvitav koht. Tore teostus ka. Suur tänu peitjale juhatamast.
Kuna kivi juures käimine osutus kui tagahoovist läbijooksmiseks, siis oli veidi aega ka selle nikerdisega tegeleda. Iga kord Axe´li aardeid vaatan, tuleb meelde üks lause, mis varem ta konto lehel ilutses. Ei hakka seda siin uuesti välja tooma, aga kõigil oleks lihtsam, kui mõni mees oma liistude juurde jäeks. Lõpetasime samas punktis, kus eelmised. Mõni teine homme jälle...
Esimeses punktis läks kiiresti. Teises aga jäin jänni. Vahtisin nullist mõistlikus kauguses erinevaid objekte ja poleerisin mõne neist päris läikima, aga miskit mis mind edasi aitaks küll kusagilt silma ei jäänud.
Jäi ajapuudusel kahjuks poolikuks. Jõudsime 3.punkti aga ei ole kindel, kas sealne vihje oli ikka see õige mida nägime?
Pika geopäeva viimne, ent mitte hapupiimne. Igavesti kvaliteetaare, otsast lõpuni. Meil vedas selle lumeteisaldamatusega, lumi ei seganud üheski vahepunktis ega isegi lõpus. Nullis läks üldse kuidagi kergelt ning nii otsustasimegi, et jalutame edasi, mitte ei veere massinaga. Mõeldud-käidud. Kõndides tundsin ära 2013. aasta ellujäämismatka Idioto Topografico: Nõva-Österby marsruudi. Ohoo, kui palju lihtsam oli täna siin samas ilma 20 kg seljakoti ja jalge all vajuva liivata tatsuda. Enne sammuma hakkamist tegime mere ääres ka kohustuslikke rate,ee päikseloojangu pilte ;-)
Ka teises punktis läks päris nobedasti, väga hästi varjul olev info ilmutas end kui tellimise peale. Kasutasime ka kõrvalhooneid sihtotstarbekalt ning jalutasime edasi. Lõppude lõpuks olime ka viimases kohas, nüüd juba kottpimedas. See aga ei seganud peale mõningaid eksiteid meil õiget rada leidmast, mis aardeni viis. Aare oli vahva - vt selle logi teise lause kiitust, sest korrata pole ju end viisakas :-P Mõistatasime viimasegi nõksu lahti ja lugesime päeva kordaläinuks. Hea alus ja hea lõpp, ei ainsamatki mitteleidu. Kõik sujus ladusalt, igal pool läks aega nii palju kui pidi. Aitüma peitjatele, kes enamuse me päevast sisustasid. Jääge muhedaks! :-)
Oli see vast madin, mingi kolmveerand tundi pimedas metsas. Esimeses tahtis geps panna mind lund kühveldama ca 4 m õigest kohast. Lumevaesel ajal suva, aga kui seda valget ollust veel antakse, siis asi nii lõbus ei ole. Aga algus on tegelikult täitsa kena ja loogiline ja oma lumeteisaldamisvajadust tuleb praegu veel rahuldada mujal. Edasi läks jupp aega ludinal, kuni lõpus hakkas jälle nalja saama. Kõigepealt toimus koosolek, bemmid seisid ninad koos ja pudel käis ringi. Parkisime ennast bemmide kõrvale ja hakkasime vaatama. Mispeale bemmid rahumeelselt laiali läksid. Siis hakkasime objekti üle vaatama, rajasime kollases lumes radu. Siis leidsime stiilipuhta mereröövliteemärgi. Siis kooles telefon. Siis leidsime mereröövlikirstu, või oli see hoopis peitja vanaema puhveti neljas tuletis. Hulk aega muukisime ta kallal, enne kui sahtlid lahti tulid ja logiraamat end kätte andis. Ainult kaks logi enne meid - mis toimub? Peitjale tänud ja eelmistele leidjatele tervitused sinna tulevikku :D
Hambaarstilt tulles ei ole erilist jututuju ja ma läksin metsa, kuigi hakkas juba pimedaks kiskuma. Enne sihtkohta jõudmist kohtasin Vladislavi ja tegime pilti ka. Kohale jõudes oli vau! Kaunis koht mererannas, parkla jne jne. Super koht, tänan juhatamast! Poole aardest leidsin vaevata ja linnulaulu kuulates liikusin eesmärgi poole, aga minu gepsuga võiks ainult lutsu visata, juhatas lagedale alale, kus 10m raadiuses pole küll võimalik midagi peita. Taskulamp on küll aus ja teenib mind hästi, aga ma olen ju valgel ajalgi geopime, nii et homme uuesti!
FTF kell 16:10. Pärast geopeituse advendiseeriat oli mõnus üllatus see, et alex ja mooritz tegid oma seeria jätkuks! Igal hommikul sai põnevusega oodata uute aarete avaldumisi ja kui juhtus sobivas kohas olema siis - teele! Seegi kord hakkas süda kiirmini põksuma - Keibu! See ju minu suund jälle! :) Ruttu jalgratas valmis ja väntama. Teekond sinna kulges küllaltki vaevaliselt , sest tuul oli vastu. Olin valmis, et keegi autoga jõuab enne mind või samaaegselt. Aga metsas oli täielik rahu. Tegutseda sain rahulikult, kuna mitte ühtki inimest ei kohanud kusagil. Väga kiiresti ei läinud just - otsida sai igal pool natuke. Lõppaarde karp võttis suu muigele! Midagi sarnast olin varem näinud, aga see siin oli vähe erinev. Kerge nuputamise järel sain karbi näpuosavuse abil lahti. Logiraamat oli tühi, nii et järjekordne FTF mulle! Kokkuvõttes oli lahe elamus! Tänud peitjatele!