Peitis 12.09.04 Kaido, Indrek ja Kaido(2) Reisijututoast [kaido]
Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 3.0, maastik 2.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Peidetud sai aare ühe tüüpilise männi kõrvale, lähedal on mitu merre suubuvat allikat.
Aare asub Taani Kuninga aia servas. Kord oli Taani kuningal tütar, keda ei õnnestunud kuidagi mehele panna. Nimelt huvitasid teda meeste asemel hoopis teised naised. Kuningas vihastas ja saatis siis tütre saarele asumisele, aga et tal igav ei hakkaks, andis kaasa hulga seemneid ja taimi. Nii see aed tekkiski.
Aardesse panime piparmündikommikarbi, võtmehoidja, rinnamärgi, kingapuhasti, Microsofti visiitkaardihoidja, SLO tulemasina, südamekese. Konteiner pole väga suur, pigem mini kui maksi.
UUENDUS: AAre asub maapinnast kõrgemal, pigem mikro kui mini. Kaevata pole vaja. Maskeering samast materjalist, kui alguses.
Vihje: Xäovq (gnnfgn znfxrrevat fnznzbbqv, xhv nneqr yrvnq).
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: http://www.reisijutud.com/node.php?id=1300
Aarde sildid:
väikesaar (1), lumega_raske (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GCKJ8E
Logiteadete statistika:
97 (79,5%)
25
5
3
5
1
0
Kokku: 136
3-s kord seda aaret otsimas ja kahjuks taas seda ei olnud- iga kord see kadunud. Meie seltskonnas oli inimene, kes selle aarde eelnevalt leidnud ja kinnitas samuti konteinerit ei ole. Palun omanikul kontrollida.
Varemleidnu kohalolu päeva ei päästnud ja tops jäi leidmata, aga vähemasti vaade oli ilus. Tänud juhatamast!
Siia jalutades rõõmustasime kauni metsaaluse ja ilusa vaatega rannaäärse pärast. Kahjuks aardeleiu rõõmu tunda ei saanud. Vaatasime kõik piirkonna männid üle, kuid aardetops jäi leidmata.
Mida pole seda pole. Viimase taastajaga sai ka suheldud ja pilte vahetatud ning seal kus aare peaks olema teda ei ole.
See jäi kahjuks leidmata, kuna me ei suutnud tuvastada ühtegi silmade kõrgusel asuvat peidupaika, mida saaks veel käbidega maskeerida. Ootame kellegi leiuteadet ja siis tagasi.
Et kõik ausalt ära rääkida nii nagu oli, pean alustama sellest päevast umbes kuu aega tagasi, kui meil töö juures infotunnil teatati, et selle aasta suvepäevad toimuvad Naissaarel ning uuriti kas kellelgi on traditsiooniliseks öömatkaks mingeid ideid - mille peale mina siis, ilma pikemalt mõtlemata, nagu mul kombeks on - kääksatasin: GEOPEITUS! Ülemus, kellel oli ilmselt mingi udune arusaam olemas, mida see endast kujutab, oli kohe nõus ja mis teistelgi siis enam vastu vaielda on - nii saingi mina omale kohe lisaülesande korraldada meile siis öömatk koos Geopeitusega. No tore lugu küll! - mõtlesin 15 minutit hiljem oma laua taha potsatades...mis ma endale nüüd kaela tõmbasin. Öömatk (ma pole varem kunagi öömatkal käinud) Naissaarel, kus ma pole kunagi varem käinud ja ei tea maastikust halligi ja karjatamiseks suur kari mugusid - kes ei tea Geopeitusest mitte halligi. Kiirelt vaatasin, kas Naissaarel üldse aardeid on - huh, vähemalt sellega on korras, aardeid on seal piisavalt. Ööbimispaik teada, hakkasin siis meile Geotuuri planeerima - Nargö jätsin heaga kohe kõrvale, lisaks jätsin esialgu kõrvale ka teised multiaarded ja mõistatused, ning keskendusin tavalistele - sest neidki oli ümbruskonnas piisavalt. Leidsin, et kui teha umbes 12-13km pikkune ring, peaks olema võimalik leida 15 aaret - piisab mulle endale ja kindlasti ka kõigile töökaaslastele. Järgmine mure oli, kuidas töökaaslased aardeid ja ennast kaardil näeksid ja otsida saaksid - kindlasti ei eeldaks ju seda, et kõik või isegi mõned hakkavad endale gc lehel kontot tegema, et saaks kasutada gc äppi või Locust. Järsku turgatas mulle pähe, et Geojaanil oli ju juttu Sookolli veebilehest - natsa googeldamist ja tudeerimist ja leidsin, et Super! Täpselt seda mul vaja oligi. Kui teha seal geotuur valmis ja seda linki jagada, ei pea keegi kuskile sisse logima, aga näeb ilusti kõik vajaliku ära. Nädal enne üritust saatsin ka lühikese mänguõpetuse kirja teel laiali (mida loomulikult keegi väga lugeda ei viitsinud nagu pärast selgus)ja tegin aaretsest parerile tabeli, kus olid kirjas suurus, raskusastmed ja vihjed, et ei peaks koguaeg ninapidi mobiilis passima (lisaks selgus ju ka mingi aeg see, et ega Naissaarel mobiilileviga just väga hästi pole...) Kohapeal tundus, et õnneks huvitatuid äkki väga palju polegi, aga siis tekkis ülemusel geniaalne mõte, et selle asemel et alustada öömatkaga traditsiooniliselt kell 00, lükkame alguse kaks tundi varasemaks ja tulemuseks oligi see, et peaaegu kõik olid huvitatud, välja arvatud väikeste lastega tulijad - oeh. Oma lastele seletasin, et kui nad just ei taha tulla meiega kaasa ja hommikuni võsas ragistada, siis peavad nad umbes tunni aja pärast ise leidma tee tuppa ja voodisse - ei mingit probleemi, saab tehtud! Kogunesime siis kell 22 ja jaotasime ennast kiirelt kolme tiimi. Esimesse läksid need kes teadsid, et nemad otsivad üles ainult 5 lähimat aaret ja pikemale ringile kindlasti ei tule, sest tahavad ka muude öiste tegevustega hiljem tegeleda. Teise tiimi koondusid kokku kõik meie noored ja tugevad kutid ning mina, ülemus ja kõik teised ülejäänud moodustasime siis kolmanda tiimi. Iga tiim valis oma marsuudi, ning minema hakkasime 10 minutiliste intervallidega. Kaks esimest panid siis minema ja meie väljusime 22.30. Etteruttavalt mainin ära, et meie retk kestis täpselt 5 tundi, tagasi jõudsime kell 03.30, meie tiim leidis 11 aaret, 2 jäi leidmata ja 2 ei jõudnud otsimagi. Meie parim tiim - Novarc2, mis koosnes noortest kuttidest, kes olid 100% mugud - noh...nemad leidsid üles 13 aaret :D Täpsemalt siis juba iga aarde juures...
Öömatka üheteistkümnes aare. Kui poolel teel enne Novarc2 tiimiga kohtasime, siis nad siunasid seda aaret siin, et otsisid üle poole tunni ja ei leidnudki. Ja käbisid ja muud maskeeringut olid kõik kohad täis. Minu tiimikaaslased siis otsustasid, et ärme lähme meie üldse otsimagi, kahju - aga mis teha, ülemuse sõna on ju seadus :)
ehh, üks kahest saare mitteleiust. Oh, mis aeg siin kulus ja mis kõik sai segi pööratud. Lõpuks juba mõtlesin, et ei tea, mis imesid pean tegema, hakkasin juba mõtlema, et mis silmade kõrgusel. Kas konna? Või kus on mu jalad, et siis silmade kõrguselt otsida. Lõpuks tuhlasin 30m raadiuses kõik läbi, iga kivi ja käbi. Aga ei, vast seda aaret enam pole. Aitäh.
Mulle tundub et mingi tarvilik osa hallollusest sai eile ja täna maha joodud. Loodan et on taastuv värk. Tänud.
Argo juurest võtsime suuna siia otse läbi metsa. Muidugi käisin mina nina maas ja iga kollase seene pärast tuli peatuda ka :). Muidugi oli okasmetsas ka kahtlaselt palju kollaseid kaselehti,need võtsid natuke liikumistempot alla, sest no kontrollida ju tuli . Tuustisime mingi 40 minutit seal nullis, kontrollisime ka mere äärt, aga aaret leida ei õnnestunud. Kaasavõetud filmitopsile Alex kui aarde varemleidnu mingit mõistlikku kohta ei leidnud, nii ta hetkel taastamata jäi .
Otsisime ja osisime, aga tulutult.
Järgmise korrani :(
Õnn, et Nargö leitud oli, 3 mitteleidu järjest oleks ikka liig, mis liig. Ei tea kas geomängus uus reegel, et kes leiab peab aardekarbi kaasa võtma, siis järgmine peaks ju taastama....
Tulime oma viimaseid vabasid tunde Naissaarel siia veetma. Kavas olid hiliskevadised või siis varasuvised talgud (ilma järgi oleks öelnud üldse et sügis). Helbe puhastas puuümbruseid, Priit käis neljakäpukil, Anne tassis okkaid, lehti ja muud soga kaldatäiteks ja mul oli Brunolt laenatud teleskoopnui, mille ta leidis Nargö ühe vahepunkti lähedusest. Tehtud sai suurel hulgal abikõnesid. Mitte ükski ei viinud meid leiule lähedamale. Olime nulli ümbruses väga suure platsi ära puhastanud aga konteinerist ei haisugi. Vihma hakkas jälle tugevamini sadama ja otsustasime loobuda.
Järgmise korrani :(
Kui meie kohale jõudsime ohkas kajaliis, et lõpuks ometi tullakse neile appi aga abi meist tuhkagi polnud. Rohkem tegelesin vaatlemisega, kes kuidas ja kuskohast otsib ja kuulasin kõrv kikkis, mida varemleidnud kõnelesid. Otsustasin üsna kiirelt, et pole mõtet siin aega kulutada.
Ei uskunud, et Kaja ja Bruno ei leidnud, asusin ise tuustima, einoh kas ühe või kahe sõnaga - ei leidnud ja kohe keegi ei leidnud. See saar tegi mulle ajalugu - 2 mitteleidu järjest pole mul veel olnudki ja ees ootas minu kõige pikem aare Nargö, 3-s mitteleid oleks vähemalt andeks antavgi oma pikkuse ja raskuse poolest.
Kui ratturite seltskond lõpuks nulli jõudis olid matkalised juba tund aega jõudnud otsida. Andsime kõik oma panuse, et traditsioonilist vanakooli aaret tuvastada aga jäime pika ninaga. Naissaare seiklus oli selleks hetkeks alanud väga "mõnusalt" - vihm, tugev tuul, 2 mitteleidu ja ees ootamas hirmutav Nargö
Ei käbisid, ei aaret. Tegelikult elavad saarel päris sead ka! Tegelt ka! Ise kuulsime. Nägemisest nii väga ei unistanudki.