Kuusalu kolhoosi

Plaanisin juba sügisel Vana-Narva maantee äärde peita mõned aarded, kuid teostamiseni ei jõudnud. Pakun nüüd Kuusalu Pajulinna naabriks teistsuguse ajalooga aaret.

KOLHOOS oli Nõukogude Liidus põhiliselt põllumajanduse või kalandusega tegelev ühismajand. Eesti esimene kolhoos „Krasnaja Niva“ loodi 1940.a. Narva-tagustele Viru-Ingeri aladele (1945.a-st Venemaa koosseisus). 1947.a. loodi Eestis uus esimene kolhoos Saaremaal. Ametliku versiooni järgi oli tegemist vabatahtlikul ühinemisel põhineva ühistuga, kus inimeste omandis olnud loomad ja maad läksid kolhoosi ühisomandisse. Tegelikult astusid paljud eestimaalased kolhoosi küüditamise hirmus või selle tagajärjel.
1973. aastal oli Eestis 215 kolhoosi (Harjumaal 9), hiljem liideti mitmed väiksemad majandid suuremateks kolhoosideks. Kõrvuti kolhoosidega eksisteerisid NSVL-s ka (tunduvalt vaesemad) sovhoosid ehk riigimajandid. KUUSALU KOLHOOS loodi 1949.a. ja sai suurmajandiks 1952.a. väikeste majandite (Kuusalu, Kiiu, Allika, Valkla) ühendamisel, peakontoriks sai Kiiu vana mõisahoone. Kuusalu kolhoos oli kuulus oma eesti mustakirju tõukarja ja kõrge piimatoodangu poolest. (Piimatootmise traditsioon ja hea maine pärinevad Kiiu mõisast 19.sajandist, mil varustati piimatoodetega Tallinna linna). Tuntud oli ka Vana-Narva maantee ääres paiknenud aiand. Samuti oli Kuusalu kolhoos tuntud oma algupäraste ja mitmekesiste abitootmisettevõtete poolest: Estron (lauakalkulaatorid ja sidesüsteemid), Remedia (likööritehas, tuntuim on „Munaliköör“), Est-Stein (katusekivitehas). Kuusalu kolhoos (1949- 1993) oli Eesti üks jõukamaid põllumajandusettevõtteid, majandi palgal oli hiilgeaegadel ~ 1200 inimest. 37 aastat oli Kuusalu kolhoosi esimeheks visionäär ja arendaja Arnold Vunk (1922- 1992). Kolhoosid likvideeriti aastatel 1991-1993, selle varad jagati tööosakute kaudu kolhoosi liikmete vahel.

Kolhoosid olid isemajandavad, ka tulu jagati kolhoosisiseselt. Kolhoosnike kuupalk oli suur - 300-450 rubla ( 5- 6 miinimumpalka, 2-3 kooliõpetaja palka)! Kolhoosid olid ka maakoolide rikkad sponsorid.

Geopeituse aare on peidetud Kuusalu ja Kiiu asulate piirile, Vana-Narva maantee ja uue kergliiklustee (rajatud 2012) äärde. 2013.a. septembris paigaldati siia mälestuspink Kuusalu kolhoosi kauaaegse ja eduka esimehe Arnold Vunk`i auks.

Algkoordinaadid toovad teid mälestuspingi juurde. Aare on peidetud pingi juurest itta (E) 28 m kaugusele kivi alla.Lumega on otsimine raskendatud. Midagi ümber tõsta või kaevata ei ole vaja, tuleb käsi pista õigesse kohta.

NB! Uus peidukoht alates 25.nov. 2017.