Lähiaeg sai peale hoiatus läbi. GC lehel on aarde staatus muutunud If there are still leftovers from container I would appreaciate if other players could collect them so that there are no trash in the nature.

Happy geocaching!

 1 

No ma siis ei pane mitteleidu - ei olnudki ju mida leida. Koordinaat oli ammust ajast gepsus ning kuna täna sinna lähedusse sattusin, läksin torkima. Tükk aega uurisin siit ja sealt ning koukisin okkaid kraevahelt. Lõpuks helistasin ja siis muidugi selgus, et aare polegi leitav. Vägisi kipub asi nii minema, et ma pean ikka ka omale nutitelefoni ostma...

Huvitav kas maikuus lubatud "lähiajal" on selle aastanumbri sees?

Et aaret huvitavamaks teha, tõstsin ta veidi ümber. Lähiajal tuleb ka parem maskeering. Seni muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu". Seni aga suur tänu kõigile, kes aarde eest hoolitsesid, kuni ma eemal olin.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne". Aitäh, [kadari], taastamast! Uus suurus - väike.

Kohapealt tulid andmed aarde kaotsimineku kohta. Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

Leitud :) Tänud peitjale!

Leid kiire. Raskusastmed tundusid minu jaoks veidrad, aga ju siis peab nii olema. Aitäh!

See oleks ju võinud lausa drive-in olla kui ainult auto gps'i pealt poleks tundunud, et kohe oleme nullis. Auto pargitud, sai lumevallis ja kohutavalt külma tuule käes sumbatud nulli. Leidsime, Logisime, Lahkusime. Aitäh! EVEJ

Leitud Piret ja Taivo

Lumises õhtus tegime jälgi ja logisime aarde.

Kui kavalate asjadega hakkama ei saa, siis tuleb lihtsamaid asju otsida. Tänan.

Halb ilm hoiab mugud eemal ja võimaldab geopeituril tegutseda. Aare heas seisus.

Pärast head pikka kõndimist oli hämming, et kuidas ma asja kätte saan. Seisab teine seal samas, aga liiklusvool nii tihe, et hakka või ööd ootama. Õnneks päris ööd ei pidanud ootama, piisava kannatusega sai ikka moment ära oodatud ja paar kiiremat liigutust tehtud.

Kiire leid, tänud peitjale.

Edukas päeva algus. TFTC

Selle päeva esimene Tartus :)

Tänud :)

 1 

Uus logiraamat pandud.

Tops paistis kaugele. Rebisin väljatrükitud bussipileti küljest paberit ning moodustasin uue logiraamatu. Peitsin veidi rohkem peitu ka.

Kiire leid, tänan!

Logiraamat täis!

Leitud. Logitud.

Ma ei tea, kas see aare pidigi nii peidetud olema? Pakuksin siin peidukoha raskusastmeks 1 ja maastikuks samuti 1 või 1.5. Aga kuna mul on au olnud peitjat tunda ja temaga koos georetkel käia, siis saadan Anetele siinkohal tervitusi. Tegele ikka geopeitusega edasi! ;) Tänud aarde eest!

Leitud ja logitud

Kiirelt leitud. Tänud aarde eest.

Leitud logitud!

Kerge, väga kerge leid, aga just sobiv aare, millega pärast üle aasta ajast geopeituse pausi taas algust teha. :)

Tõeliselt avalikult peidetud aare. Juba autost väljumatta jäi peidukas silma.

Tulime kesklinnast jala spetsiaalselt selle jaoks ja kena lihtne leid. Pärast mõtlesime veel aarde kõrval jalgu puhata, aga liiga palju sipelgaid.

Peale lõunat Lõunakeskuses suund Veerikule. Õige teeots oli remondis aga ringiga saime ikka õigesse kohta. Sel ajal kui mina telefoni uurisin märkas Elve korralikult laotud maskeeringut. Mina läksin kontrollima ja loomulikult oligi seal.

Kiire leid õhtuämaruses. EVEJ

Siin olime eriti laisad ja saatsime geokollektiivi noorima liikme topsi ära tooma. Panime lõbusasti nimed kirja ja vurasime Tallinna poole.

Leitud. Väga kerge.

Päris lihtsasti leitav.

Geojaanilt kodu poole müdistades jäi Veeriku lausa teele. Lihtne leid. Tekkis väike kahtlus, kas ta ikka nii pidigi olema peidetud, kuidagi liiga avalikult vaatas tops vastu.

Kui ma kuu aega huljem taaskord sinna sattusin siis minu suureks imestuseks oli tünn alles, kuigi kahtlustasin, et see seal pikalt ei püsi.

Leitud.

Leitud.

Kohale jõudes leid 1 sekundiga :)

V: täring. J: märk.

Leitud:)

Päikeseloojangu valguses leitud. GP 1081 / GC 1301

Kohe ei leidnud, väike paus ja tagasi otsima. Näkkas, aitäh.

Leitud :)

Veidi tobe peidukoht, juhuslikult sattusin õige koha otsa tänu kommentaaridele. Kord sai seal juba otsimas käidud, aga otsisin ilmselt mingit teist lahendust. Sai vähemalt leitud.

Esimestest vaadatud kohtadest karp silma ei jäänud, siis vaatasin natuke laiemalt ringi ja kohe leidsin ka paiga, kus ta ennast peita võis.. kontrollimine näitas, et peitiski. Tänud!

Nii külmal maiõhtul tuleb hästi käbedasti otsida ja nii ka läks - ei jõudnud veel külm hakata.

Sai ümberringi vaadatud siit ja sealt. Igalpool olid nõgesed ees ja puu andis tolmu ka iga liigutuse peale. Aga kõige avaramast kohast otsides leidsime ka aarde. Arvasime, et on ikka suurem. Logisime ja panime samma kohta tagasi. Õhtusel ajal on seal päris kena päikeseloojangut vaadata!

Leitud, logitud.

Aare leitud :) Vihmase ilmaga saab riided mustaks.

Nähtavasti on ka selliseid aardeid vaja, et oskaks paremini hinnata neid aardeid, mis on südamega tehtud ning millel on oma selge idee. Aare näis olevat juhuslikult põõsasse visatud. Käisime meiegi seal siis ära.

Ei noh jah ei kindlasti vist jajaa. Aga tehtud.

Kiire peatus ja logi kirja.Tänud!

 5 

Kuidas see oligi, et igast autost saab ükskord opel. Selle aarde juures muundus ka mu armas Fiat opeliks ja pakkus meile äärmiselt elamusterohke kodutee...8 tunni pärast. Korra olen ka mina olnud opeli omanik(auto oli aastast vist 1976 ja liignimeks kadet). Kuna eelmine omanik oli töökaaslane ja masina välimus oli ilgelt-jubedalt-lahe, siis sai kaup kärmelt tehtud. Ainsate asjadena küsisin, et miks kapoti all ainult üks nurk on täidetud ja palju bensiini võtab. Vastused olid asjalikud: mootoriruum on arvestatud 2+ liitrise mootori jaoks(paigal oli ca munaresti suurune mootor) ja viis liitrit. Tundus jube äss diil ja nii valasingi kümme liitrit paaki ning läksin pealinna tibisi lantima. Kodu jäi tagasiteel 3 kilomeetri kaugusele, kui auto turtsatas ja tee äärde jäi. Hm, läbisõit 50km, kõik nupud nagu töötavad aga ei kõssugi. Tatsasin siis kenal ja valgel suveööl(õnneks üksi) koju ja järgmine hommik tööl kurtsin endisele omanikule, et vaja nööri otsas ära tuua. Kuna töö ja elukoht olid 300m vahega, siis toimus kõik "siinsamas". Lohistasime õnnetukese siis kohale ja kaevusime...no kurja...mida sa kaevud kui mootorit ennast tuleb luubiga vaadata, et näha. Kolleegide irvitav soovitus oli, et pane ikka bensiin kah sisse, et siis töötab paremini. Minu arvestuse järgi oli seal aga vähemalt 50km jagu veel eluvedeliku, aga vanemaid inimesi tuleb ju kuulata. 10 liitrit juurde ja ta käis!!! Hinge aga puges kahtlus ja läksin vana omaniku juurde ja algas kahekõne: palju ta kütet ikkagi võtab?- 5 liitrit- sajale?- eee...ma seda ei tea, mul pole kunagi rohkem raha olnud ja olen viie liitri kaupa ostnud...#!!!%%%fak/((¤¤¤&&&???) krt küll...oli minu ainus reaktsioon...mootorit pole aga janusem kui kaamel kõrbes!!! Eks sama aparaadiga oli veel seiklusi aga pajatamine läheks pikaks...samas oli ta lõpp lühike aga kuum: peale täieliku taastamist tuli üks väike säde ja tulemuseks oli põlenud kosu, hirmunud keevitaja ja nukker omanik. Opel ja mina ei kuulu kokku nagu meri ja tuul, see on fakt! Aarde eest aitäh!

DCCCXIX. Kiire leid, segavaid faktoreid polnud.

Hea lihtne aare. Leidsime ilma gepsuta. Aarde tõmbas välja Jaak, aga mina sain teda selles juhendada :)

 2 

Siin olime lausa kahe valvsa silmapaari all otsimas. No ja peale sukeldumist tundmatusse saime ka logida. Opelit meil polnud, kuid Geopuuk hakkas digimuunduma juba, igatahes oli meil igapool suitsukate omast käest võtta ;) .

Pühapäevase aardeotsingutripi esimene leid. EVEJ

Purk põõsast ilmutas ennast veidi aja pärast. Oma viga, olin keskendunud millegi suurema leidmisele.

Einoh, mõnus jalutuskäik. Täname!

 2 

mul ei ole tõesti noorte inimeste vastu abosoluutselt mitte midagi, et mitte öelda et nende olemasolu lausa meeldib mulle, ja järelkasv on tore ja vajalik... aga... see pole ei esimene ega teine ega ka kolmas aare mille juures mõtlen et kas tartu noored geopeiturid äkki võiksid alguse mõttes rohkem olmasolevaid otsida kui et ise peita. suvalises kohas mingi purk põõsasse vista... noh olgu, vähemalt ta ei häiri seal kedagi, erinevalt sellest "mõistatuslikust kirjast" või mis ta oligi. väga random lihtsalt.

Käes. Vähe kahtlane koht oli aarde jaoks.

Leitud.

Miki ja Merle

Kiirelt leitud. Tänud!

Hommikune äratusaare. Suur reede algas selles paigas õnneks väga vaikselt, saime rahulikult toimetada.

Päris huvitavasse kohta juhatas see aare. Nagu teine maailm kohe. Aitähh aarde eest!

Siit alustasime me siis oma Tartu skoorimist. Aardeleid tuli sekunditega, sest oli kategooriast "Mis see maskeerimine veel on?"

Logisime ruttu ära(ja vaatasime, et näe, Hanno ja Triin ka Tartus) ja maskeerisime teda natuke. Aitäh!

Kui ma eelmine kord Tartust lahkusin, jäi mul siia 3 kollast täppi, nüüdseks oli neid kogunenud üle kahekümne. Kuskilt tuli peale hakata ning seda otsisime esimesena. Leid kiire, kuid sellises kohas peab olema aare vähemalt natukenegi maskeeritud. See aare oli rohkem pandud, kui peidetud. Panime natuke oksi peale. Aitäh!

Leitud, logitud, ka minust jäi ta madalale.

Aarde leidsin üsna madalalt, võibolla peabki nii olema, aga tõenäosus Teeme ära! ohvriks langeda on suur. Aitäh!

Kiire leid.

 2 

Veeriku linnaosaga meenub mul kohe Veeriku kauplus (siiani tegutsev), kus täpselt kaks korda nooremana sai vinge pärlmutter rohelise sportautoga kastide kaupa mahla ja makarone soetatud. Samuti peaks samas linnaosas olema Visa hall, kus tol ajal pidudel käidud sai. Alla Red Labeli siis ei joodud, olid alles ajad.

Täna, roolis vett juures ja nostalgitsedes saabus aardeleid kähku. Kättesaamiseks ajasin moor-muti võssa. Ise logisin eemal nagu Valge Meez. Tagasi pidin aga topsi ikka ise viima. Aitäh aarde eest siin aardevaeses linnajaos! Võib veel peita (-:

Ka kell üksteist õhtul oli objektil rahu ja vaikus. Logitud.

Ei tea, miks küll kõik siin Opelitest räägivad. Igatahes kell 10 õhtul järjekorda teeninduse ukse taga ei olnud ja sai rahus logida.

 4 

Olen minagi Vecta-meeste klubisse kuulunud. Läbivus hea, kuradima mahukas - lahtivõetud riidekapp läks nagu naksti sisse ja mingeid üleliigseid tehnilisi probleeme küll ei esinenud. Pigem ikka niipidi, et mis liigub see kulub. Esimesed tõsisemad kodumaa avastused saidki selle autoga tehtud. Regio atlases sai näpuga järge aetud ning teekond oli palju sirgem, kui nii mõnegi tänapäevase gepsuga. Sealt maalt sai mõõt täis, kui katus roostetama hakkas. See oli viimane piisk karikasse. Väärt masin.
Aardel vist suuruse hullustus. Meie määratleksime selle pigem väikeseks. Kaasa võtsime mingit sorti rootsiku ränduri.

 3 

Mul oli kunagi Opel Kadett. Pärast seda, kui Kuressaare politsejaoskonna ees summuti alt ära kukkus, müüsin ta maha. Aardesse jäi geomünt.

Minnes ooperisse (teadaolevalt elus esmakordselt) aega parajaks tehes ka sealt läbi hüpatud. Opeli mehed eriti ei seganud. Endal on Vectra ajast päris head mälestused. Oli dziibi asemel. Aga vast see aare püsib seal kaua. Tänud.

Lähenedes aardele õigelt poolt, ta lausa karjus vastu, et siin ma olen...

Sai (minevikuvorm saama - Saab - sai) omal ajal ka GMi toodanguga ringi sõidetud ja seepärast mõni kord ka kõrvalolevat asutust kasutatud.Nüüdseks on uus geomobiil. Leid ise oli kärme - Leopold lähenes õigelt poolt.

Kuna oli natuke aega üle ja aare lähedal, sai muidugi mindud ja ära võetud. Kohapeal oli peidukoht ümpris selge, aga kaugelt seda kohta vaadates, arvasin küll, et seal läheb päris kaua aega, sest peidukohti on miljoneid, aga tegelikult polnudki vaja kaua otsida. Aitäh peitjale!

Nagu ikka unetutele kohaselt läksime aardejahile ööpimeduses. Alguses aarde peidu kohast mööda mindud jäi see ikka uuesti tee peal ja natuke hoolikamalt uuritud näitaski aare end kätte.

No ei õpi oma vigadest... Oleks esimesel korral juba eeltöö ära teinud ja kasvõi korraks mõnd kaarti piilunud, oleks aare juba siis näpus olnud. Nüüd tuli ka teist korda tagasi tulla. Päevavalges kiire leid.

 3 

Kuskil umbes nii 00:30 paiku tuli idee piidelda seda väikest põõsast, mis Opeli kõrval seisab. Selleks lasin neljakäpakile. Ootamatult avastasin oma selja taga seismas politseiauto, milles istujad vaatasid himural ilmel minu tagumikku. Miskipärast minu tegevus neile rohkem huvi ei pakkunud, kas tundsid mu ära või on see normaalne, et Tartus ülekaalulised mehed öösiti neljakäpakil peadpidi põõsas, tagumik upakil väljas aega veedavad.

Otsisime aaret veidi valest kohast juba eelneval päeval..kuid läksime teisel päeval tagasi, ning sai kirutud, kui lähedal olime olnud :)

veidi tuhnimist ja käes ta oligi

Pimeduse varjus käisime koduaarde juures lõpuks ära.

Peale ilusat Mari Pokineni kontserti oli piisavalt pime, et otsida päeva teist aaret. Kuna päeval oli leiuga õnne olnud, siis sisetunne ütles, et leiame ka teise aarde. Natuke otsimist ja käes ta oligi. Mõnus lihtne aare, sellised mulle meeldivad. :)

Leitud õhtuhämaruses. Hea sehkendada seal kui pime.

V: jänes

 4 

Väike jalutuskäik linnast välja. Luurekas täpselt nulli kõrval parkiva rekkavennaga ja pärast sirutust käes ta oligi. Nimi kirja ja loodetavasti ilma rekkajuhile vahelejäämata minema.

Ahjaa kohustuslik Opeli nali jäi tegemata. On teada tõsiasi, et igast autost saab kord Opel. Minu masingi on viimasel ajal teinud suuri ja kindlaid samme sellepoole liikumisel. See oli ka üks põhjustest, miks ma eelistasin jalgsirännakut liikurmasina kasutamise asemel.

Sõltumatu kogemuse najal võin omaltpoolt kinnitada eelpoolkirjeldatud lugu sellest, kuidas Opeli mootorid armastavad küünlaid välja süljata. Nii tõepoolest juhtubki.

Pimedus oli parim kattevari aarde otsimiseks selles kohas. Natuke sai algul kassi kombel pudru ümber hiilitud, lõpuks osutus taskulamp piisavaks argumendiks, et peidupaik leida. Tänud peitjale.

Kena grüünes patseerimine oli ;) Grüüne asukoht tööstus/laomaastikul tekitas kenakese kontrasti :)

Aare jäi teele lausa, seega tegime peatuse hoolimata päevasest ajast. Vahel on Saatusel ka helgemaid momente pakkuda, nii oligi ta ühe suure autosid täis treileri just aarde kõrvale parkinud ja juhile mujal tegevust andnud. Nii tekkis mõnus kattevari ja me saime Liina aarde kallale saata. ;) Missioon täidetud ja meil uued sihid silme ees. EVEJ

Üldiselt ei ole peidukas kõige parem, aga leidsime kiirelt.

See oli täna meie viimane aare enne kojusõitu. Väljas oli juba pime, lootsime, et mugusid väga pole, kuid võta näpust. Üks Opeliga onu jälgis meid väga tähelepanelikult, et kas me sõidame tema territooriumile või mis plaanid meil sealkandis üldse on. Olime sunnitud autoga ümbruses ühe lisatiiru tegema, tagasi tulles oli õhk õnneks puhas. Aaret otsisime aga üllatavalt kaua. Kuna taskulampe möödasõitvate autode tähelepanu äratamiseks kogu aeg põlevana ei saanud hoida, siis ega me hästi ei näinud mida ja kust me otsime. Aga lõpuks jõudsime tulemuseni. Täname väga!

Ega see päeval otsimise mõte väga hea ei olnud, liikumist liiga palju. Aga mõningase kannatlikkusega tehtud. Tänan!

Opeleid ja muid ikka liikus ja otsimine võttis ka omajagu, aga tehtud ta sai, aitäh.

Kiire leid!

Kui hommik vaba ja kooli ei pea minema, sai rataste selga istutud ja Veerikule vändatud. Leid kiire ning aare korras! Kui aare täna hommikul samal ajal üles oleks pandud oleks FTF'i isegi võinud saada, aga on kuidas on! Aitäh!

 3 

Tuleb tõdeda, et tänapäevased Opelid on ikka töökindlad masinad, kuna liikumist oli seal vähevõitu. Sõitis küll üks massin teeninduse hoovi, aga see oli hoopis Nissan!

Loomulikult paneb see teema ka ennast nostalgitsema. Kunagi sai isegi vähe aega selle margi esindajaga kulgetud. Mudeliks oli vinge kupee, -79. a Kadett C siis ning see oli täpselt aasta vanem kui ma ise. Et kui mina 18, siis auto 19. Ent olles abiturient, ei häiri miski, peaasi, et auto liigub. Piduritest töötas täpselt üks, parem esimene. Seega pidi pidurdades sellega kindlasti arvestama ja rooli vastu (vasakule) hoidma, et teele jääda. Korra sai ülekäiguraja ees tutvutud ka minu ees peatunud mosse veokonksuga. Õnneks jättis see vaid väikese märgi autonumbrile, ei enamat. Eelmine omanik oli autole installeerinud sportrooli ja katuseluugi (mis küll läbi tilkus), aga kiirusomadustele see mõju ei avaldanud. See auto ei olnud kiireks liikumiseks mõeldud :) Auto finaaliks sai siduriketta purunemine. Kuna see ketas moodustanuks üsna soliidse osa auto (olematust) jääkväärtusest, siis jäigi see töö ette võtmata ning auto maine teekond lõppes metallipurustis.

Aga aare ise kiirelt ja kergelt leitav. Tänud!

 4 

Kui juba meenutamiseks läks, siis tuleb välja, et oleme isegi tiim Opljää'ga koos stardis olnud :)

Staarorienteerujad ja Opljää paremal

 28 

Kui enamuse jaoks on Opel lihtsalt üks ammendamatu huumoriallikas, siis mina olen kõik need naljad omal nahal läbi elanud.

Mõned nopped:

• Ostsin Tallinnast oma esimese auto: tõeline sinine välk oma 66 kilovati eeslijõuga. Vaevu neljarealisele jõudnuna süttis mootorituli. Müüja leidis telefonis, et vahel lähebki põlema, pole hullu. Tankida sai ka kuni 10 liitrit korraga, sest muidu jooksis liigne kütus auklikust paagist välja. Tartus kapotti avades selgus, et õli viga küll ei saanud olla: mõõtevarras oli täitsa tolmune.

• Ülevaatuse läbimiseks ehitasime küljekarbid ja tagumised poolraamid makroflexist, pahtlist, teibist, puidust ja naeltest. Temperatuur oli 10 miinuskraadi ümber ja tegevus toimus kusagil Hiinalinna garaažis. Esimest ja teist käiku sai sisse ainult väga täpse ja jõulise liigutusega. Ülevaatuse onudel see ei õnnestunud ja imestasid, kuidas ma sellise loguga üldse kohale jõudsin. Ära saadeti sõnadega: "ega see järgmise aastani niikuinii vastu ei pea". Pidas.

• Käivitus jõuwanker nii, kuidas jumal juhatas. Käimalükkajad pidid alati kaasas olema. Vahel sai elekter otsa keset tipptunni liiklust. Siis oli üsna piinlik lükata, eriti liiklusele vastassuunas. Ühe generaatori vahetasime talvel Ülikooli spordihoone parklas.

• Mis on esimese auto juures kõige olulisemad? Õige, VALUS VELG ja TÜMAKAS! Velg oli lausa nii valus, et kui tagaistmel keegi istus, lihvis koopaserv rehvi õhemaks. Korra metsast jäätunud pakke vedades oli rehvisuitsu rohkem kui kiirendusvõistlustel. Kui muusikat kuulasime, tuli õnnetusehunnik pea iga kord käima lükata. Eneseväärikus oli meile võõras mõiste.

• Aeg-ajalt lahkus üks küünal plokikaanest kõva plänniga. Sellest oli kapotil hulk mõlke. Avatud küünlapesaga ja kolme silindri jõul sõitmine oli igatahes tõeline tähelepanumagnet.

• Korra jooksis Turu tänaval mootor kokku. Olin väga lähedal, et Opel 100 meetri kaugusele Emexisse lükata. Selle järel toimus ka minu ainus kontakt Opeli esindusega: vaja oli õlipumpa. Kui selgus, et küsitava hinna eest saaks mitu samasugust rimakat veel, jäi biznesplan katki.

• Kui kiirus oli 90 ja 110 vahel, tahtis rool käest hüpata ja hambaplommid välja kukkuda. Rataste tasakaalustamine ei aidanud.

• Keegi unustas kunagi oma aluspesu pagasnikusse. Paari kuu pärast olid need rooste läinud.

• Kõigest hoolimata on väga-väga-väga palju ka positiivseid mälestusi erinevatelt avastusretkedelt ja võib öelda, et suuresti tänu sellele sain ma huvitavate kohtade avastamise pisiku, mis mind ka lõpuks geopeituse juurde tõi.

Ah jaa, aarde leidsin ka. Tuleb välja, et olin nii mõtetes, et kirjutasin logi 10 kuud tulevikku :)

Peitjale aitäh mälestuste äratamise eest! :)

Tiim "Opljää" Tartu autoorienteerumise finišis, anno 2010

 1 

Ilus õhtu, isegi vihma ei sadanud. Kuna kell hakkas lähenema südaööle, siis polnud seal mugusid ei opelitega ega ilma. Peidukakandidaat jäi kohe silma, veidi aja pärast ka aare. Konteinerile ligisaamisega oli veidi nuputamist, aga peatselt oli ka see käes. Päris palju logisid oli nii värske aarde kohta. Eelmisel real oli matu logi. Seekord siis õnnestus leida 10 kuud enne matut, mis sest et rida hiljem :) Aardest võtsin kaasa kojamehe, omalt poolt lisasin kondeka. Aitäh peitjale mõnusa lihtsa aarde eest.

 2 

Paneme siis esmaleiu ka kirja. Kui esimesed tööasjad üle vaadatud ja esimene kohvi laua peal, sai uudiste kõrvale ka geopeituse lehte vaadatud ja näädsa, uus aare :) Kaart ei jätnud palju võimalusi peidukohtade osas ja läksin siis vaatama. Geopeituse Murphy seadustele kohaselt oli muidugi täpselt 20m kaugusele ja ninaga aarde poole pargitud mingi vana punane mercedeserimakas, igavleva tädiga seal sees. Õnneks sai ta ca 10 minutiga oma vanaraua uuesti liikuma ja kadus, andes võimaluse peidukohta natuke lähemalt vaadata. Edasi oli juba lihtne, kuigi liiklus oli tihe nagu Opeli teeninduses. Esimene kirje läks logiraamatusse 10:18, nii et jah, napilt sain Rudolfil jalust ära. EVEJ, tänud!

Leitud. Loodetavasti ei kao kevadise "Teeme ära" raames ära. EVEJ. Täname.

 8 

Hommikul napilt enne kodunt lahkumist avastasin uue aarde, nii et sai väikese ringiga tööle sõidetud. Opelimehi ikka jagus, eriti stiilne näide oli üks papi halli 90ndate alguse Vectraga, mis oli selgelt paremaid aegu näinud, aga ometi käis mees sellega teenindust terroriseerimas.

Aardetopsik jäi kohe silma, aga kulus paar lähenemiskatset eri nurkade alt enne kui lõpuks temani läbi murdis. Mõtlesin, et kui keegi uurib, mida ma seal tuian, siis teen rohelise bioloogi näo pähe ja häman midagi sellest, et kogun proove hindamaks ferroanorgaaniliste ühendite toimet paljasseemnetaimede ribuloos-1,5-bisfosfaadi karboksülaasi/oksügenaasi kompleksile.

Õnneks keegi liigset huvi minu tegemiste vastu ei tundnud ja sain nime kirja. Küllap oli töömeestel liiga palju tegemist mõne "klassikalise eksemplariga" töökojas. Nimi kirjas teisena. Kuna telefon jäi autosse, sai pandud umbkaudne kellaaeg 10:30 (reaalne paar minti varasem), nii et esmaleiust jäi lahutama tegelikkuses alla 10 minuti.

Aitäh! Muutis hommiku natuke vaheldusrikkamaks :)

 6 

Opeliga ei sõida, aga koht on vägagi selge. Päevasel ajal on seal küllaltki ebamugav otsida, sest teadupärast Opelimehed päeval enam üksteist ei tervita, kuna hommikul on kõik juba teeninduses kohtunud :) - seega liiklus on tihe. Mõni tund pärast avaldamist oli juba päris mitu nime kirjas.

Miks ei ole Opelitele gps-i vaja?

Sa ei jõua nii kaugele,et ära eksida.

Tänud peitjale!

Leitud.