1 

Möödnunud on natuke rohkem kui aasta. Sellel korral tulin siis üksinda, seda aaret lahendama. Vahepeal on siin noori kuusekesi maha niidetud, aga nullis kõik täitsa olemas. Ei saa aru, kuida siis nüüd eelmine kord nii pime sai oldud. Lõpu otsimine võttis ikka aega, aga lõpuks ilmutas ennast ka see. Küll siin metsas on lapsed alles ehitamas käinud. Leidsin kohe võrratuid ehitisi. Üks nedest oli ikka väga vinge. Ühele korrusele oli lausa maal üles riputatud. Käisin minagi ringi ja vaatasin kõik korrused läbi. Aga peremehele tänud aarde eest.

Tulevase onni kaks seina.

Väga vinge ehitis.

Laste onnist võib leida ka maali.

Tänud aarde eest!

Jalutuskäik tihnikus tehtud.Aitäh!

Ligi 2 aastat tagasi sai käidud ja siis jäi leidmata. Nüüd oli kord teha vigade parandus. Käisin uuesti algusest läbi ja sisestasin käsiseadmesse ka uuesti. Koht oli ikka sama, ainult puid oli ouliselt rohkem risti rästi. Otsing algas samuti nagu eelmine kord, no ei leia. Natuke sai ringi uuritud ja leidsin lõpuks ühe kirjutusvahendi. Miks see siin on? Natuke veel uurimist ja aare hakkaski silma. Vahepeal juba tekkis tunne, et tuleb jälle sinise näoga tagasi minna aga õnn oli seekord minu poolt ja saab rõõmsa näoga koju minna. Aitäh.

Veel oli aega mida parajaks teha. 3560. Võtsime siis väikse meeldejäänud jalutuskäigu ette. Lihtsalt jalutama tuleks siia ka veel uuesti. Esimene punkt oli kõvasti niiskust saanud. Vajab kuivatamist. Teine ja lõpp olid korras. Aitäh

Korra olin siin juba käinud. Teisel katsel jõudsin lõpuks logimiseni. Polnud just minu maitsele see aare.

Tänud.

No tõesti, nii nagu nimi, nii ka aare. Kahjuks siin midagi peale võsa ja puude vaadata ei olnud ning tunduski, et see aare on peidetud peitmise pärast. Aga geopeitus peabki olema mitmekesine ning aardeid peab olema igale maitsele. Aitäh.

Leitud...oli oma nime väärt :)

Esimeses juba ei teadnud mida otsida aga kogemus ja ilmselt hea joppamine aitas esimesest punktist suht kiiresti edasi. Aare aga puikles kõvasti vastu, kuna tihnikus ei tahtnud ka gps ja isegi internet eriti koostööd teha siis läks ikka aega. Oli loobumis mõtteid, mõtteid mõni vihje küsida, et mida üldse otsida. Ja peamine oli sealt kiiresti minema saada aga siis mingil hetkel leidsin maast ühe vihje, ei tea kas see pidi seal olema või keegi unustas aga tänu sellele sai leitud. Ei teagi kas tänada selle aarde eest või rahulikult minna lasta, et uhh, sai tehtud ja võib ära unustada selle... Aga kuna vaeva on ikka veidi nähtud siis - tänud aarde eest :)

Leitud, tänan!

 1 

Esimene punkt tuli suht kähku, suisa sama kähku kui see logidest juba tuttav põder minema joosta ragistas.

No aga see teine punkt... mina olin igatahes juba maas roomamisest täiesti sammal. Ja ega siin muud aidanudki, kui pidin peitjale helistama ja küsima, et mida me õieti siin otsime :D

Pärast kõnet kulus veel ilmatuma aeg. Aga lõpuks selgus: kus suitsu, seal tuld. Ehk siis, kui leiad maast pastaka (mille ma kohe alguses leidsin), ega siis konteinergi kaugel saa olla :D

Me täname!

Aarde nimi kõlas nii, et vaja enne sääskede saabumist vähemalt algus üle vaadata. Nulli õnnestus isegi kuiva jalaga jõuda. Tegelikult mul vedas, et otsinguala suurendamise käigus õiges kohas märgistatud nulli asukohta kontrollisin. Ootamatult kiire esimese punkti leidmine ja sealsed juhised suunasid mind muidugi jätkama. Aarde leidmisega nii kergesti enam ei läinud, kuid siis oli juba eestlaslik jonn sees. Siin tegelikult kuulsin aaret enne, kui nägin. Tagasiteel õnnestus ka ägedaid kivi-puu kooslusi näha. Tänan.

Esimeses punktis veetsin aega kuskil tunni ringis, teises punktis läks õnneks kiirelt. Parajalt õel aare, aitäh :)

Leitud. Tänud!

Aarde nimi kõlas kurjakuulutavalt ja ega viimane sinine nägu ka just palju julgust lisanud. Nii juhtuski, et kulgesin nulli T-särgiga ja kummikuid ka jalga ei pannud. Nende viimaste puudumine küll ei seganud, kuid käsivarre tõmbasin juba enne otsikohta jõudmist lõhki. No ja vereimejaid polnud ka seal just vähe ning võimalikke peidikuid ka. Natukese mõtisklemise järel jõudsime otsusele, et ehk ikka pole esialgu arvatud peitmisviis ja kui kaaslane oli ühe mõtte valjusti välja mõelnud, jäi seda järgides mulle kohe tops silma. Lasin siis teistel edasi otsida, ise vaikselt itsitades, kui kaaslane juba ma ei tea mitmendat korda konteinerist mööda kõndis. Lõpuks jõudsid siiski kõik sihile. Kartsime, et juhised võivad midagi keerulisemat olla, kuid ei, kõik tundus selge. Järgmisse punkti jõudes olime kindlad, et tegemist on veel vahepunktiga ja otsida tuleb samasugust konteinerit. Et seal tundus olukord loodusjõudude mõjul hiljuti muutunud olevat ja konteinerit kuskilt näppu ei jäänud, lisaks veel eelmine mitteleid ka, saigi peitjale geokõne võetud. Sellest selgus, et oleme hoopis lõppu jõudnud ja otsida tuleb aardekarpi. Ja nagu tavaks saanud, siis pärast geokõnet see aardekarp end paljastaski. Seda muidugi objektilt, mida olin enne hoolega uurinud, aga just kõige loogilisema peiduka välistanud. Mis sa ikka teed, kui seltskonnas on mitu neljakohalise leiuarvuga isikut, kes vahel kõige lihtsamate asjadegagi hakkama ei saa. Aitäh peitjale!

Möödasõidul kiire leid, tänud.

Esimene katse nullis sai kunagi talvel tehtud, aga siis lähenesin otsingutele natuke vale nurga alt ja edasised juhised jäid leidmata. Seekord läks juba paremini ja peale enamvähem adekvaatse nulli paika´saamist kulus kõigest mõni minut, et otsitav leida. Lõpp jäi ka kiirelt silma. Tänud peitjale!

Aitäh siia juhatamast.

Tänud peitjale :)

TFTC!

 1 

Nagu ikka sinna mööda märga teed, õnneks kummikuid vaja ei läinud ja tagasi nagu tavaliselt paremat ilusat teed mööda, kus oli täiesti kuiv.

See on vist meie kõige pikem aare :) Esimeses punktis olime aastal 2015. Nüüd igatahes tehtud, täname!

Raskesti läbitav mets aga jõudsime õnneks eluga nulli. Nullis läks ca 45 min, kuna ei teadnud,mis kujul meile infot antakse. Üks kõne ja sõna otseses mõttes leidsime hetk hiljem lõppkoordinaadid. Lõpus läks kiiresti. Aitäh peitjale :)

Kasutasime veel soodsaid looduslike tingimusi ära ja jalutasime esimesse punkti. Õnneks seal väga pikalt ei läinud ning suundusime lõppu. Lõpus läks ka suht kiirelt. Täname!

01239

Täitsa ime, et eelpunkt pimedas silma jäi. Ju siis oli õnn sel päeval meie poolel. Lõpus oli juba lihtsam. Tihnikud olid muidugi tihedad. Tänud!

 2 

Uut aastat tuli loomulikult samuti geotuuriga alustada, nagu ka vana aasta lõpetamiseks tehtud sai. Järgisime hoolega peitja soovitust kummikute osas, kuigi tuleb välja, et oleks ka ilma hakkama saanud. Küll aga vajanuks geopilk täiendavat kalibreerimist: esimeses punktis sai keerutatud ikka jaburalt kaua ja abigi küsitud, enne kui otsitav silma hakkas. Siis muidugi meenus, et siitsamast sai kõvasti otsitud, aga veidi teistsugust asja.

Lõpp läks juba veidi kiiremini, kuid hõlpsaks leiuks ei saa sedagi lugeda. Tõotab tulla huvitav, aga keeruline geoaasta. Aitäh peitjale!

"Kännualuste" tuuri esimene leid tuli ikka vägagi raskelt.Tänud!

Nullis sai pikalt otsitud, muidugi pimedas. Lõpuks kui enam rohkem kännu aluseid ei tahtnud otsida sai tehtud geokõne ning siis tuli leid kiiremini. Lõpus läks kiiremini, kuid mitte väga ruttu. Karp ei paistnud välja. Null võiks pisut kergem olla, liiga killer oli meile. Võib-olla valges lihtsam.

Kolm on kohtu seadus nagu lapsepõlves sai öeldud :D Kas ka aarete otsimisel... Selle aarde puhul just nii oli. Aga ega nendel jalutuskäikudel ju miskit viga polnud ;)
Täname!

Kolmas kord! (esimesel ei leidnud esimest punkti ja teisel teist) nüüd tabasin üsna alhuses karpi puudutada. Lõpp hea kõik hea. See tihnik seal on ju huvitav ja vahva

Mõlemat pidi veidi otsima. Britt - 69

Siin läks aega nii esimeses, kui teises. Esimeses ei teadnud ju mis nurga all silmi hoida, aga lõpuks ta silma jäi. Lõpus seepärast, kuna arvasin, et karbi serv paistab, nagu peitja kirjutas, aga ei paistnud, seepärast sammusin esimene kord märgistatud kohast mööda ja tuhnisin rohkem kui vaja. Täitsa normaalne tihnik, tänud kutsumast!

Vahepunktis veetsime meeldivalt kaua aega sääskede seltsis. Ei hakanud midagi silma, mis tegelikult oleks pidanud ruttu silma hakkama, kummaline. Koordinaadid olid kõigest kahe sammu kaugusel, st. Mari ühtäkki kiljatas ja võisime edasi minna. Tänud peitjale.

Tihnik torgib siiani selga. Alguses oli lahe. Umbes 100 meetrit enne aaret nägin suurt isapõtra. Too vaatas mind ja jalutas edasi lääne poole. Seejärel algas täielik geopimedus. Kui esimene punn oli käes, siis teine tuli õnneks ruttu. Tehtud. Ja koduteel nägime emapõtra kah. Viitnal.

Aardeni sai mindud mööda raskemat teed ja tagasi tulime mööda lihtsamat teed - nagu enamuste võsa-aarete puhul. Tänud aarde eest!

Kui pea ei jaga, siis jagavad jalad :P

Neljandal korral õnnestus aare välja meelitada. Aitäh.

Logide järgi tundus see üsna pikk otsimine, aga tegelikult läks kardetust kiiremini, nii alguses kui lõpus. Koordinaat oli ka meeldivalt täpne. Tekitasin omale ka lisapunkti, nimelt jätsin ühel hetkel võsa vahele oma ratta maha, aga ka selle leidsin kiirelt uuesti üles. Aitäh peitjale.

Õhtu oli sujunud üle ootuste hästi ja mõtlesin ka seda proovida. Kunagi talvel olime Karliga proovinud, kuid lõppu ei leidnud. Jällegi jätsin auto kuskile ja asusin teele. Alguses oli täitsa lubav rada kuid ühelhetkel oli vaja sealt ära pöörata ning siis hakkas rist ja viletsus. Loomulikult olin valede jalanõudega metsas, paar sammu ja sain varbad märjaks. Aga no kus sa siis enam tagasi pöörad, ikka edasi ja edasi. Jõudes kohale ning saan vaevu otsima hakata kui teisest kohast kuhu vaatan vaatab potsik vastu. Noo kuidas me seda eelmine kord küll ei leidnud! Seekord oli lapsemäng. Kritseldasin oma nime üles ja panin tagasi. Samamoodi! Aitäh Ingale, kes minu jaoks leidmise lihtsamaks tegi :)

Lõpuks siis leitud. Läksin metsa kindla teadmisega, et enne ma sealt välja ei tule, kui karp käes. Ja seekord ei läinudki kaua. Juba 5ndas augus vaatas karp vastu. Seekord oli jah karp täiesti nähtav. Panin samamoodi tagasi, et järgmised otsijad hulluks ei läheks. Tänud korduvalt tihnikusse viimise eest. Eks see lõpuks kinnisideeks ikka muutus. Ja metsas on praegu väga ilus ja värske.

 1 

Aare tõotas palju tihnikut ja veidi väljakutset, et kas ikka leiame selle võrukaela üles. On ju lehel ees kaks sinist nägu. Tulime siia neljakesi koos Rainiga. olime temaga kohtunud varem ühe aarde juures ja nii ta siis tuligi kaasa, et seda võsa oma silmaga üle vaadata ja siis minna teiste aarete juurde, mis tundusid leitavamad kui see tihnik. Meil aga oli juba tänasel päeval üksjagu leide seljataga ning see väljakutse silme ees. Tiirutasime esimeses punktis, midagi silma ei hakanud. Null tundus olevat vägagi paigas, aga esialgu ei saanud aru, mida peab otsima. Siis kui leidmise lootus juba väiksemaks jäi, lugesime eelmiseid logisid ja selgus, mida otsida. Margus sattus seisma õigel kohal ning pilk peatus otsitaval. No vähemalt see punkt sai alistatud. Teises punktis oli juba tihnikutki meeldivalt vähem, kuid õiget peidikut silma ei hakanud. Otsisime nii alt kui ülevalt, ei midagi. Lõpuks viis visadus sihile. Üsna mitmendal ringil sattus Margus õigele kohale. Tehtud, tihnik sai alistatud! Jess! PS: Lõpp küll silmadega leitav polnud, maskeering oli korralik.

Nüüd teist korda otsimas. Seekord tundus see tihnik kuidagi tihedam, kohe üldse ei tahtnud mõnest kohast läbi mahtuda. Geps oli aga üllatavalt korrektne ja markeerisin igaks juhuks näidatud nulli kohe ära. Otsisin ikkagist nii nullist kui ka 20 meetri raadiusest pikka aega. Lõpuks silmasin kuidagi imemoodi ja koordinaadid käes. Esimese punkti koordinaadid märjad.

Sammusin teise punkti ja tähistasin ka seal nulli ära. Geps oli täna metsas täpne. Nüüd arvasin, et tean kuidas peidetud ei ole. Nullis ei jäänud jälle midagi silma ja otsisin ka 30 meetri raadiusest. Lõpuks jõudsin tagasi algusesse. Aare ilmutas ennast küll sealt kuid mitte päris nii nagu ma eeldanud olin.

Tänud!

Eks ikka natukene sai ennast läbi tihniku ragistatud. Siiski jõudsime küllaltki kriimuvabalt lõppu. Aitäh!

Selle multikaga läks mul hästi. Nii vahepunkt kui lõppaare tulid mõlemad minu poolt :)

Kartsime, et siin läheb hirmsaks võssiks, aga täiesti normaalne paras võssikene. Nimi natuke hirmutas. Kui võtta Katkise Katapuldi võsa etaloniks, siis siin oli äärmisel juhul 0,01. Päris tore metsa-aare oli, aitähh!

Mm... esimeses punktis leidsin alles päris pika otsimise järel ja ise ka imestan, et üldse märkasin. Peamiselt sellepärast, et otsisin tegelikult väikese suurusega konteinerit, mida see küll kohe üldse ei olnud. Aare ise lõpp-punktis on jah nimetatud mõõtu ning suht kergesti leitav. Aga esimene seal tihnikus, kus GPS registreerib pidevalt 6-meetriseid hüppeid - minu arust info aarde suuruse ja peidukoha raskusastme kohta on eksitav. Välja arvatud juhul kui ongi tavaks, et multiaarde puhul hinnatakse ainult lõppaarde suurust/raskusastet.

V: koer, J: jänes

 1 

Sel hetkel kui me ratta seljast maha kargasime oli päike kõrgel ning taskulambist ei rääkinud keegi. Võpsiku servas isegi ei tulnud lamp mõttesse. Tihnikusse sisenedes hakkas aga kino peale. Meelis oli salaja kaasa võtnud pealambi ning üritas sellega mind iga puu tagant pimestada - ainus põhjus miks ma aaret kohe esimesest kohast välja ei võtnud kuhu käe pistsin. Arvatavasti oli see ka põhjuseks, miks ma seda aaret üldse välja ei võtnud ja ilmselt ei oleks välja võtnud ka nähtavas tulevikus. Käitusin peitja juhiste järgi ja otsisin silmadega... esialgu aaret, siis kohta kuhu astuda ning lõpuks Meelist, kes kuskil kaugel kilkas, et temal juba tops käes. Ilma taskulambita olid kõik otsimised väga rasked. Teises punktis oli konteiner õnneks natuke suuremaks paisunud ja oli leitav ka ilma suurendavate abivahenditeta. Aitäh hämara seikluse eest.

 2 

Läksime Lauriga metsa mõttega leida üks sündmusaare. Lauri rääkis mulle augu pähe ja mingil põhjusel väljusime metsast hoopis veebikaamera aarde leidjatena. See tuli, tõsi küll, enesel valmis meisterdada. Kahjuks rändas peale FTF tegemist aga arhiivi, sest veebikaamera aarded on teadupärast tänapäeval Eestis keelatud. Sorri, poisid.

Tihnik polnudki nii väga tihe tihnik - isegi mina mahtusin puude vahel liikuma. Natuke ringivaatamist ja esimene punkt oligi käes. Lõpus läks veel kiiremini - ju siis lihtsalt vedas! EV, J: Vedur-järjehoidja ja mütsimärk.

 1 

Esimese punktiga läks kaua. Vist said kõik elamised läbi otsitud. Jõudsime juba loobuda ja mina olin ühe jalaga tihnikust väljas, kui kuulsin Annet selja taga kõvasti vandumas. Nojah, igati sobiv peidukoht. Teises punktis natuke otsisime ja siis teatas Anne, et tema heidab nüüd kännule pikali ja nüüd on minu kord karp välja tuua. Ei jõudnud ta ei lauset lõpetada ja seda enam kändu otsima hakata kui silmasin karpi.

No neid mättaid ja juurikaaluseid ikka oli, kust otsida, sõbrad! Loobusime Kleonega ühel ja samal ajal, hakkasime ära minema juba kui ma mingil instiktil tagasi keerasin ja koordinaadid lihtsalt välja võtsin. Aarde lõpppunktis ütlesin Kleonele, et nüüd on tema kord aare leida, et mina nüüd pikutan. Kleone ütles, et eks ma siis otsin, ise juba krõbistas aardega.... Tänud emotsioonide eest!

 3 

Vahepeal on talv mööda saanud ja terve rodu aardeid koduvalda tekkinud. Sai täna väike retk ette võetud ning see sai esimeseks valitud.
Esimeses punktis võttis korra nõutuks aga miski ühest eelmisest logist oli kummitama jäänud ja see aitas kaasa. Kui järgmise punkti koordinaat oli näpuvahel, kuulsin kedagi lähenemas. Tegin kiirelt koordinaatidest pildi ja sättisin selle oma algsele kohale tagasi. Ma olin vist väga hästi maskeeritud, kuna tulijad märkasid mind alles siis kui olid mulle peaaegu otsa koperdanud. Jätsin nad sinna otsima ja liikusin järgmise punkti juurde.
Teises punktis sai mõeldud, uuritud ja ennast kirutud, et milleks mul siia ikkagi vaja üldse tulla vaja oli. Leitud ta siiski sai ja tunne läks palju paremaks. Hea meel oli ka selle üle, et geopeiturid, keda eelmises punktis olin kohanud, ei olnud sinna veel jõudnud. Kahjurõõm on ju ka rõõm :)
Tänan aarde eest!

Tänan aarde eest!

Polnud väga kiire aga ka masendus ei tulnud veel peale. Nimi on igatahes õige. Aitäh.

 1 

Hästi läbimõeldud aare! Kõik sujus kergelt. TFTC!

 1 

Lause "konteineri raiskamine" andis aimduse, mida otsida ning vahepunkt tuli üsna kiiresti. Lõppu jõudsin ka üsna pea ning teises vaadatud kohas oligi karp. Võtsin ränduri kaasa, tänan toreda jalutuskäigu eest!

 2 

Esimese punkti leidsin päev varem jällegi endalegi üllatuseks päris kiiresti. Viimsi poolsaar mõjub vist silmadele väga hästi. Sealt edasi läks asi aga nilbeks kätte - otsisin lõppu mingi pool tundi, aga mida ei leidnud, seda ei leidnud. Seejärel avastasin telefonist, et Viimsi tondimaja aare on avaldatud. Polnud mõelda enam midagi - jätsin Tihniku pooleli ja täie ajuga uue aarde poole teele, FTF-i lootus silmis.

Jooksin võimalikult otsest teed need 3 kilomeetrit, hüpates üle mätaste ja kraavide ja rebestades end läbi kuuskede, kuid läks nii nagu ikka, ei leidnud midagi seal tondimajas. Küll aga järgmisel päeval tulin üsna rahuliku kõnnakuga ja väikese ringiga tondimaja otsingu teiselt katselt siia jälle tagasi ja seekord piisas umbes kümnest minutist, et konteiner leida ja logi kirja saada. Loomulikult oli konteiner seljast maha poetatud seljakotist paari meetri kaugusel. Tänan spordi eest, ka tavaline mats võib end hetkeks tunda nagu Usain Bolt.

 1 

Läksime Anuga metsa eesmärgiga leida üks multiaare. Vahepealne jäi üsna segaseks - tihnik või asi, gepsu totaalselt erinev arusaam lõpu asukohast,niisamatuiamine, pererazgruzka ja gepsu veenmine - ja väljusimegi metsast multiaarde leidjatena. Aarde leidmiseks ei olnudki vaja midagi välja mõelda. Tuleb lihtsalt metsa minna. Aitüma!

 1 

Autoga lähenedes on mõlemad parklad üsna samal kaugusel, meie valisime meetrite poolest lähima. Aardele lähenedes tundus selle nimi veidi arusaamatu aga viimastel meetritel enne vahepunkti olukord muutus. Vahepunkti otsimine võttis meil päris kaua aega aga lõpuks leidsime topsi sealt kus seda kohe algul olime otsinud. Edasi sammusime lõpppunkti ja seal läks kiirelt, sobivaid peidikuid oligi ainult üksainus. Logisime ja jalutasime tagasi auto juurde.

 1 

Eelmisel laupäeval sõitsime me juba sellele aardele lähimasse bussipeatusesse, siis aga saime siiski aru, et niimoodi ma küll laevale ei jõua ja sõitsime lihtsalt tagasi. Noh, vähemalt saab bussiga tasuta sõita...

Seekord tabas meid vahepunkti otsides täielik geopimedus, mingi aja pärast jäi aga õige asi mulle silma. Nojah, eks see natuke hea konteineri raiskamine ole, aga... Muidu täitsa tore aare, jätsin siia TB. Aitäh!

 1 

Vedas nii, et saime Leppneemest täpselt bussi peale ja otse siia. Nullis ja selle ümber oli ikka vahva tihnik. Vaevu mahtusime ära sinna tihniku vahele :) Nullis vaatas Liis GP lehte ja avastas, et on tekkinud Erko poolt Võhma aare. Õnneks avastasime kohe pärast seda ja esimese punkti ning sammusime lõpu suunas. Või noh mis sammusime. Koperdasime? Trügisime? :) Lõpus GPS natuke keerutas, kuid nullist tuli ka leid. Seistes aarde kõrval, me teda ei leidnud. Selleks tuli asja kaugemalt uurida. Metsa-aarded mulle meeldivad! Isiklikult pean sellist multiaarde vahepunkti teostust natuke raiskamiseks, kuid leida on teda tore :) Aitäh! Pärast jõudsime veel täpselt bussi peale ka, kuigi arvasime, et see on täiesti lootusetu.

 1 

Seljakott seljas, värske vesi ning kummikud jalas...teel aarde poole, täis optimismi. Nullis taidlesin korralikult ringi, kuniks märkasin midagi, vaevu märgatavat. Huhh...lõpuks ometi sain järgmised koordinaadid. Müdistasin kohale ja oh seda saatana silmamuna...kohal on käinud vaevalt kahe käe sõrmedel kokku loetavad geopeiturid, kuid tegemist oleks olnud nagu terve armee külastusega. Mis jääb järgi, sellest kohast, peale sadade külastajate tagajärjel? Isegi Trine poolt natukene nähtavale jäetud aarde konteineri tulemusel, sain seda ca pool tundi otsida. Soovitan aarde omanikul natukene parem lahendus lõpp aarde puhul välja nuputada, kõik selleks, et säästa loodust. Koht ise super ilus ja äärmiselt toredat jalutuskäiku vääriv. Kuusiku külastamisest, leidsin tagasi auto juures boonuse...kaks puuki :)

Natuke küsitavaks jäi selle asja olemus, kuigi kohal polnud viga midagi. Tänud!

 1 

Parkisime õpperaja kaardi juurde, aga isegi pärast aarde järel käidud tiiru ei saa päriselt aru, kus need õpetlikud objektid pidid üldse olema. Tihnik oli esialgu üsna hõre ja vesine, hiljem hakkas rohkem oma nimele vastama. Üsna kehv oli otsida metsast ei-tea-mida, lõpus tuli juba päris tüdimus kallale. Enne mind on selle aarde leituks loginud vaid 8 mängijat, aga metsaalune on juba ära songitud mis hirmus :( Ei ole kuigi loodussõbralik peitmisviis, kogu aeg oli tunne, et torgin kellegi urgudes, kuigi ükski nirk täna pahaselt nina välja ei pistnud. Maastik 3 on üle pakutud, pigem võiks raskusastmed omavahel ära vahetada. Kena koht, kus värsket õhku hingata! Jätsime karbi veidike nähtavale, ehk on järgmistel kergem leida.

 2 

Mõnus multiaare. Leelo komistas vahepunktile sõna otseses mõttes otsa, sisestasime uued koordinaadid ja müttasime edasi. Lõpus enam nii kiirelt ei läinud. Tiirutasime seal kuuskede all ikka oma 10 minutit. Vahva aare, meile meeldis ja aitäh peitjatele!

 1 

Aare igati oma nime väärt. Vahepeal varemleidnutega konsulteerides nulli asukoha üle, tuli välja, et neil fotokas sama pilt! Rakurss´ki sama. Loomulikult tuli aare välja kohast, kuhu eelmisel korral geps kohe juhatas. Aga kui silm ei seleta, siis ei aita päevavalgus ka. Lubatud kolme TB asemel leidsime vaid ühe kummitusliku, mille ka tasku poetasime.

 2 

Kuna see osutus kodule kõige lähemaks, otsustasin koeraga väikese tuuri teha ja aarde üles otsida. Aardeni liikudes jälgisin GPS-i ja kõndisin mööda selliseid teid, kuhu varem sattunud polnud. Matkarada ise oli mulle juba varasemast tuttav ja siin olen korduvalt käinud. Esimese punktiga läks ikka hirmus kaua. Ei olnud teada, mida otsida - alt või ülevalt maa-alt või pealt. GPS tuuritas ka ringi kuidas jaksas - nii kui kusagile rahunema jätsin näitas ikka 10 või 16 meetrit aardeni. Peale 45 minutilist ringisiblimist olin täiesti lootuse kaotanud, kui äkki õige asi silma jäi. Edasi läks juba kiiremini, kuigi eks ta suht pool-kogemata mulle miski 5-6 minuti jooksul näppu jäi. Peale aaredeleidu otsisin jälle GPS-ist teid, mida ma veel kõndinud pole. Kokku sai koeraga värskes õhus viibitud veidi üle 3 tunni ning läbitud 15,3 km. Täitsa mõnus oli, tänud!

 2 

Viimne piisk enne Geovastelt. Kummareid keegi jalga ei ajanud, sest mets tundus piisavalt kuiv. Otsejoones aardeni minnes aga selgus, et see teps mitte tõsijutt pole. Nagu viis kopikat olime autoteel tagasi ja ennäe imet, aardeni viist tegelikult täiesti normaalne teekond. Kes oleks osanud nime järgi aimata ;-) Enne nulli sisenesime nimikangelasse. Null oli piisavalt täpne ja esimene punn sai peagi leitud. Hoopis teises läks minul rohkem aega. Ei tahtnud kuidagi otsida sealt, kus aare end lõppeks peitis. Ikka 10-15 minutit läks vist ära, korda neli inimest = ligi töötund :-) Aga üks hetk saime siiski suure lõbusa seltskonna poole Geovastlale teele asuda.

Aare oli pinks-ponks, ega nänni vist vahetanud, aga ränduri pistsime küll sisse. Aitäh peitjale vastuvõetava tihniku eest! :-)

 3 

DCXXXV. Teine katse. Päevavalges. Tihnik ei tundunud pooltki nii tihe kui pimedas. Aega läks siin kümmekond minutit seegi kord. Lõpp hea, kõik hea. See oli mu 500-s leitud aare eestis, peaks vist peitmisele hakkama mõtlema...

 3 

Viimane leid enne Geovastlapäevale suundumist. Kõigepealt panime ikka otse gepsunoole järgi. Siis kui märgala vastu tuli, lontsisime kuulekalt teele tagasi ja sealt läks väga mõnusalt, kuni 20 m enne aaret hakkas ta oma nime õigustama. Puselesime seal tihnikus ringi, kuni lõpuks koordinaate märkasime. Huuhh. Järgmises kohas olid kõigi meie nullid erinevates kohtades, kuid neljakesi otsides on ka silmapaare rohkem, seega väga kaua ei läinud, kui Karuonu maha istus ja teatas, et on aarde leidnud. :) Saime siiski ka meie teised otsida. Tänud mõnusa varakevadise jalutuskäigu eest metsas! Jätsime geomündi ja ränduri. Ja nüüd edasi Kalevi-Liiva poole, kus sõbrad-geopeiturid juba jõmisesid.

 2 

Täielik kuusesanatoorium ;). Nulli ragistasin Alexi selja taga , kes kui kevadine põdravasikas igalt poolt otse pani ( hämmastav, tavaliselt on tema selja taga lai rada, täna aga pidin koguaeg pugema :P, ei tea kas ta mõtles end ees tibatillukeseks põdrakärbseks või milles asi ;) )Seda aaret otsides saime mõnusa okkateraapia ja võitlesime ka lampjalgsuse vastu. Koordinaadid on väga täpsed, meie atribuutika oli aga sellest niivõrd segaduses, et saime mõnusad jooksurajad sisse teha, enne kui korduvalt läbitrambitud kohtadest edasise leidsime :D .Lõpus oli eriti koomiline kui gpsi kaarti jälgides nö aardele otse peale läksin ja siis äkki olen tast nii muuseas üle hüpanud :P. Alex rahustas samas mättal oma navi ja no näed ,seal see aare end peitsiki, peaaegu Alexi kõrval ;). Peale logimist tuli veidike karastust teha, sest kõik kohad olid kuuseokkaid täis ja see ei olnud just meeldiv tunne :D. Riidepuu kohusetäitjaks ülendatud Alex küll torises nii moepärast kui oma jopi ja fliisi ta külge riputasin kuid sain vähemalt okkavabalt autosse istuda ja ei pidanud koguaeg nihelema palkidel sealsamuses ;). Tänud! V:2xTB J:TB

 3 

Erineks siis sinisest ja hallist massist siin ja teataks, et kõik asjad olid olemas jah...koordinaadid perfektselt täpsed aga riistvara oli korralikus segaduses mõlemil selles tihnikus.Väike lebamine mättal ja autonavi teatas, et aare 2m kaugusel ja imedeime:Merike noppiski karbi 1,5 m kauguselt! Ootasime ära tavapäraste kiirreageerijate külastuse ja sättisime täna end sinna ning üllatuseks oli logiraamatus ruumi veel küllaga. Kokku läks oma 40 minutit ja viimased okkad noppisin kodus alukatest. Tore, et peitja oli armuline ja nanosi ei kasutanud ;)Tõeline vanakoolikas...prr...hetkel sai kuivade jalgadega hakkama, aitäh!

 1 

FTF kell 10:40. Sel päeval oli mul Tallinnasse asja. Õhtul vaja laevale minna ja Rootsi sõita. Kasutasin siis päeva geopeituseks. Viimsi poolsaarel hulk aardeid kõik veel käimata ning uuski aare ilmunud. Võtsin Tihniku ette esimeses järjekorras. Jalgratta jätsin tihniku serva ja edasi jala. Esimese punkti leidsin küllaltki kiiresti. Lõppaardega läks natuke kauem. Loodus on sealkandis kena. Orienteerumisvõistlustel palju käidud, seega tuttav piirkond. Tänud aarde peitjale taas siia kutsumast!