Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 4.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Tallinnast vaid veerandtunnise autosõidu kaugusel Tõlinõmmes asuv raba ja järv on meeldiv oaas, kuhu loodusvaenulikud „loodusesõbrad” pole veel jõudnud. Kunagi võttis Tõlinõmme järv enda alla suure ala – 38 hektarit. Ent pärast 1937. aasta ebaõnnestunud maaparanduskatseid saada häid heinamaid on järve tase langenud: vesi laiub kõigest 6,5 hektaril. Järve kaldale on 2004.a. ehitatud ühe platvormiga vaatetorn. Minge ja tehke väike jalutuskäik rabas ja puhake jalga järve ääres. Aardekonteineriks on 0,5 liitrine plastkarp mis ripub kotikesega oksa küljes.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
soovitan (5), matkarada (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC50BC2
Logiteadete statistika:
67 (95,7%)
3
1
1
1
0
0
Kokku: 73
Peale hommikusööki vaatas Indy küsivalt otsa: "Kuhu põnevasse kohta me siis täna läheme?". Hea küsimus ja vastuse saamiseks avasime Geopeituse lehe. Üsna kohe tuli meelde värske abipalve selle aarde juures ja nii oligi sihtkoht valitud. Kiirelt komplekteerisime kodus olevatest vahenditest uue aardekarbi ja saigi suund Tõlinõmme järvele võetud.
Auto parkisime juba varasemalt tuttavasse kohta tõkkepuu taha ja sealt jalutasime üle rohumaa kraavi äärde, kus teadsime purdekese olevat. Nojah, kraavi asemel oli üleujutatud võsa ja vett kattis mõne sentimeetrine jääkoorik. Siiski suutsime tuvastada koha, kus purre vee ja jää all olla võiks. Jää oli just nii paks, et Indy jooksis vudinal üle aga meid see ei kandnud. Eks siis tuli jäämurdjat mängida, et mõnekümne cm veekihi all olevat purdekest saaks kasutada. Siin kummikute sääre kõrgusest veel ilusti piisas aga edasi ootas meid veel sügavam vesi. Proovisime kraavi kaldal liikuda jupp maad, et mõnda madalama veega kohta leida võsast läbi saamiseks, kuid tundus lootusetu. Koprad olid ka oma tööd korralikult teinud ja kogu võsa lainetas. Tuli ots ringi keerata ja uuesti kraav ületada. Kuna Indyl on oskus tagasi minna täpselt oma jälgi mööda, siis tahtis ka ta kraavi ületada täpselt endisest kohast. Aga seal ju jääd polnud enam. Eks siis Indy suples, meie tegime tasakaaluharjutuse purdekesel ja olimegi taas kuival maal. Aga aare ju vajab endiselt hoolt. Eks siis läksime uurima, millised jääolud on järvel, et äkki õnnestub sealtkaudu läheneda. Nägime jääl sulanud suusajälgi ja otsustasime asja uurida. Jää oli paks, peal ainult mõnes kohas märg kiht. Nii me lõikasime nurga üle järvejää ja hulpiva saunamaja juurest põikasime juba ilusasse kuiva rabametsa. Sealt väike jalutuskäik aardeni ja olimegi õnnelikult kohal. Riputasime kaasavõetud karbi uue kotiga uuesti puu külge täpselt nii nagu originaalis aare oli. Tagasitee läks juba sündmustevaeselt ja umbes 1,5 tunniga oligi aare hooldatud ja mõnus seiklus kevadises metsas tehtud. Mõnusat seiklemist!