Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 3.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
VJS ehk natuke pikemalt Vasalemma jõe sillad. Nagu nimigi ütleb, tutvustab see väike seeria mõnda silda, mis aitavad ületada Vasalemma jõge.
Antud aare juhatab teid sillani, mis pole enam kasutuses samal eesmärgil milleks see kunagi ehitati. Sild ehitati aastal 1936 ja aitas rongil liikuda Vasalemma-Rummu vahel. Palun olge silla peal väga ettevaatlikud. Märjaga võib seal eriti ohtlik olla. Jälgige, et gps käest ei libiseks ja muud lahtised esemed.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?comp=objresult=parandobj&obj_id=1249616914
Aarde sildid:
ettevaatus_vajalik (2), ronimine (1), lumega_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC508EJ
Logiteadete statistika:
101 (86,3%)
16
10
1
0
1
0
Kokku: 129
Võeh, ei ole eriline kõrgusepelgur aga pärast 24h vihmasadu oli nii puit kui metall ligumärg ja jube libe. Vaatasin siit-sealt, katsusin siit-sealt aga ei julgenud akrobaatilisi liigutusi see kord teha. x'i ka ei märganud. Koordinaatide ja vihjes oleva konstruktsiooni ristmikul igatahes ei tuvastanud otsitavat.
Kõik poldid, liiprid, piirded jne said kokku loetud ja üle poleeritud. Ka jõgi sai läbi skänneeritud. Aga aare end ei näidanud. Siin olid üksikud eksinud sääsed, kes ei seganud otsinguid. Sääsed kahjuks aarde peidukat ei reetnud ja seega logimata ta jäigi.
Poolteist tundi kulutasime seal kindlasti. Tunne on, et aaret ei ole.
Jälle ei leidnud ja kuna see sild mulle ei meeldinud ka, siis väga ei pingutanud. Aitäh ikkagi :)
Silla leidsin, vihjele vastavat kohta mitte. Ja kuna ma järjekordselt seal kõõlusin seest õõnsa enesetundega – no ei ole mulle lihtsad need kõndimised, kus jalgade alt jookseb jäbi liikuv vesi ja pilk sellele ajab vägisi sammu tuikuvaks ning nendest laiemastest pragudest mahub ilusti läbi sadama :D – andsin selleks korraks alla...
Otsisime siit ja sealt, isegi X leidsime, aga mitte konteinerit - kas totaalne geopimedus või julguse puudus, aga meist jäi ta leidmata. Pisikeseks hüvitiseks nautisime ühe orava tegevust sillal ja silla lähedal puudel.
Eelmine VJS 2 oli super lahe leid. Seegi sild on ületamistväärt vaatamisväärsus. Panime kõik kukkuvat esemed kindlale maale hunnikusse, ainult gepsu võtsin sillale kaasa. Otsisime nulli üles ja hakkasime mikrot otsima. Peidikuid jagus. Meil aega, kannatust ja ronimishimu samuti. Otsisime kokku oma poolt tundi, nii nullist kui kaugemaltki, nii vihjet kui ilma. Leidsin vist isegi ühe Y, aga vihjet ei ühtegi. Ei tea ju ka, kas see on kirjutatud või moodustab konstruktsioon mingi vihje või hoopi araabia vihje.. Käisin vahelduseks isegi silla all, vesi nii madal, et saab tossuga üle. Aga tulemus ilus kena null.
Siis kuulsime autoukse sulgemiseheli. Lootsime, et geokolleegid tulevad appi. Aga paraku ei midagi, kalalised (või kavalalt maskeerunud geopeiturid ;-) saabusid hoopis. Tegime neile ruumi ja sõitsime edasi Paldiski poole.
Nüüd vaatan, et MA näitab küll mujale kui minu geps. Järgmine kord otsime sealt rohkem, kuigi sai ka sealtpoolt ja vihjele vastavast kohast otsitud. Aitäh kutsumast!
Tegelikult täitsa mõnus koht, kus peesitada ja päikest võtta. Järgmine kord võtame õnge ka kaasa, siis vähemalt teame, millest ilma jääme. Õnneks on nädalavahetusel Geoakadeemia ootamas. Tarkade inimestega koos tulevad ikka helged mõtted ehk lööb ka selle koha pealt lambi põlema.
Nüüd kui peaks jälle olemas olema, siis siia sekka üks põhjendatud mitteleid ka. Ei saanud me sellest X-i naljast jälle aru.
Meeles ju oli ,et aare kinni, kuid kahes päeva esimeses aardes oli selle aarde peitja öösel hullamas käinud ja nii jäi õhku väike lootus, et ehk jõudis ka siia taastama. Nii vaatasimegi sillakese üle, võitlesin siin oma teatud sorti foobiatega, üritasin peitjat kõnetorust tabada ja lahkusime teadmisega, et tuleme tagasi siis kui asi ikka reaalselt paigas on. Nende foobiatega areneme siis vaikselt positiivses suunas ja saame ehk ka logi kirja :D.
Teadsime ju küll, aare kättesaamatu, aga väikse julguse andis siiski see, et kahe eelmise aarde juures olid peitja öised logid raamatutes ja pealegi, sattus ta nii hästi ju meile ka teele. Müdistasime vist pea tunnikese sillale proktaal uuringuid tehes ja Merike proovis ka peitjat tabada, uurimaks, et öösel ta ehk ikkagi siin ei käinud ja meie ju ometi pimedad pole, aga nurjus ka see üritus. Lõpuks ajasime käpad taeva poole ja lubasime, et me tuleme siia veel tagasi! Sild on lahe ja foobijad taanduvad...kui see kuramuse kõht ainult ei segaks... :) Õnneks ei leidnud kohapealt ka libedust ja see andis mägikitse julguse muidugi.
Ei olnud teda kusagil loogilistes kohtades. Ehk on minema jalutanud?