Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 3.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Pikaveski sild asub Harjumaal Anija vallas, sild läheb üle Jägala jõe. Ühel pool silda asub Pikaveski talu ning teisel pool samanimeline aianduskooperatiiv, seega võib kohata vahetevahel ka mugusid. Osaliselt on säilinud ka vesiveski ja hüdroelektrijaam.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid: soovitan (3), lumega_raske (1), lumega_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC50G6J
Logiteadete statistika: 72 (93,5%) 5 2 1 1 0 0 Kokku: 81
Argipäeva õhtusse täpselt paras leid. Demonsteerisin oma akrobaadivõimeid ja üllatavalt ruttu sain aardele näpud taha. Aitäh!
Ingal oli Pikaveski juba ammu leitud aga kuna see polnud Jõelabürint 2 juurest kaugel, siis tulime kõigepealt siia. Mina tegelesin akrobaatikaga, Inga pildistamise, filmimise ja itsitamisega. Tänan.
Aitäh aarde eest! Koordinaadid on mu hinnangul 14-15 m mööda, aga õnneks õigel tasapinnal olles jäi aare silma.
Lähenesime ratastega mööda mõnusat metsarada kirde suunast. Üllatavalt tore ja vaikne koht oli. Sild oli kena ja pidasime "veskis" pikniku. Peidukohti tundus jaguvat ja eriti kaua otsida ei viitsinud. Aitäh kutsumast.
Veidi poleerisime silda. Siis lugesime logisid. Koht tundus õige olevat ja jätkasime poleerimist. Edukalt. Aitäh!
Eneselegi ootamatut olime Pikaveski silla juurde sattunud ja loomulikult läksime seda tavalist aaret otsima. Sai üle vaadatud kõik tasandid ja aardekarp leitud. Täitsa tore silla konstruktsioonidega tutvumine oli. Aitäh!
Kui juba olime siia lähistele aaretama tulnud käisime/vaatasime selle silla ka üle.Tundus sedamoodi,et aianduskooperatiiv "magas" sügavat talveund :)
Aitüma kohta näitamast
Indy magas autos ja mina sain rahulikult tutvuda uue sillaga.Aare korras.Aitäh!
Uus sild
Vajaks kontrollimist, kas aare ikka alles?
Vahepeal on sild kõva uuenduskuuri saanud...
Naeltest pääsesime. Huvitav sild, mille väljanägemine tekitab erinevaid mõtteid. Aarde ikkagi leidsime ka üles. Aitäh :)
Krt sai ikka metalli poleeritud, eemalt uuritud jne, ja ühel hetkel küsisin Krissult, et vaata ülevalt korra "sinna"... Ja seal see oligi. Kurja, mõtlesin, et milleks ültse sinna ronisin, aga hea kogemus ikka kasuks, polegi enne silla all kõõlunud. Suht nulli lähedal, aga kuna praegu hetkel ei oma head telefoni, siis nende nullide kätte saamine on meil ka üks peavalu. Aga logitud!
Kohalikud veeresid julgelt ùle silla, et pidi kohe logimiseks aega ootama. Tänud peitjale!
Õnneks osutus maastik terake lahjamaks ja Piia minust palju südikamaks.
Suvel peale Jõelabürint 2 logimist üritasin siia ka jõuda, kuid olin autoga valel pool jõge ja hiiglaslik ring kohalejõudmiseks lükkas külastuse määramatuks ajaks edasi.
Täna Kehras asjatades tuli see sillake meelde ja tulime õigelt poolt asja kaema. Sillale sõita ma ei julgenud.. mu meelest on mul liiga lai auto selle jaoks :D Jalgsi saime aga kenasti õigesse kohta ja siin oli üks väheseid kohti, kus väike olemine on pigem plussiks. Logi raamatusse ja tagasi Kehrasse. Tänan.
Pimedas kohale saabudes ja silda nähes ei olnud sugugi tahtmist seal kuhugile ronima hakata. Kui aga lähemalt silda uurisin, siis oli see ronimise osa väga lihtne. Aaret esimese korraga kohe kätte ei saanud ja tulin tagasi silla peale olukorda hindama. Lõpuks sain topsi kätte lihtsamalt kui oleks osanud arvata.
Väga lahe sild ja aarde kättesaamisega ka probleeme polnud. TFTC!
Leidmisega läks aega kuna kaarti sai kuidagi kõõrdi vaadatud ja nullis polnud midagi. Ja kui leitud sai siis null oli ikka vapsee möödas. Nüüd logisid lugedes keegi nagu ei maininutki seda, vaatasin uuesti kaarti ja kõik on lihtne ja loogiline, ei tea kuidas nii valesti vaadata sai xD
Sai autoga ka silla kandejõud üle proovitud. 1,5 t pidas vastu:D. Aarde enda leidmisega läks ikka aega. Tänu väiksele suunamisele tuli leid. Tänud
See aare sai tõesti Priidu vereohvriga märgitud. Nii et palun, olge ettevaatlikud, kui silla alla ronida kavatsete - kuuetolliste naeltega pole seal koonerdatud, iga kõdunenud palgijupp on neid täis.
Koht iseenesest väga kena. Jube põnev oleks kuulda, kui keegi neist eikusagil asuvatest suurtest ja tänini aktiivsetest suvilakooperatiividest midagi pajatada oskaks!
Aarde endaga oli kõik konkreetne, ainult tagasiteel õnnestus nael jalga astuda. Sild on tõesti vaatamist väärt. Tänud peitjale!
Piirkonna kollaseid täppe revideerides paistis see timixi kolmikust kõige lihtsam ning vääris külastust, enne kui riided loodusest läbi solgutatud. Kaks mugu oli end jõe äärde chillima sättinud, aga õnneks niimoodi, et aarde juures sain nende pilkude eest varjatult tegutseda. Sild on muidugi omaette vaatamisväärsus :D Aitäh kutsumast, niisama poleks siia ilmselt sattunudki.
Käisin Leo, Airi ja Allaniga seenel, saime kenad korvitäied kitsemampleid. Tagasiteel põikasime siia logima, Aitäh!
No null on kuskil siin.. ahah, kus? Aarde leidsid või? Ei, nulli.. Aa näe, aare on siin!
Eelmisel sügisel poolikuks jäänud ettevõtmine sai siin täna lõpetatud. Mõnusalt suvise ilmaga lausa lust ja lillepidu! Tänan aarde eest!
Oli vaja üks tiirukene teha, et testida masina sõidukorda. Andsin siis suuna kätte. Koht ise on tore ja mõneti oli suur kiusatus turnima minna aga pidasime siiski targemaks seda soojemal/kuivemal ajal uuesti külastama tulla.
Tänase rattamatka viies aare. Mäletan et kunagi aastate eest olen Erna matka käigus siin olnud. Oligi tuttav koht. Võtsin kõigepealt oma eelmiste aarete jaoks selga pandud märjad ujumisriided, so pikad püksid ja tossud, ära ja tegin sillal istudes kerge eine. Aardekarp paistis sillalt aga kättesaamiseks tuli natuke ronida. Aitäh!
Algul tundus keeruline, aga rahulikult ronides sai leitud. Kui karp tagasi pandud ja tahtsin juba üles tulla siis sõitis auto mööda. Lumega ei kujuta otsimist ette. Tutvustamist väärt koht.
Aarde ise leidsin kähku aga kättesaamisega oli raskusi, lõpuks sai logitud :) Tänud!
Mängisin seal ühe kaluriga peitust. Kui tal varem olid mingid kahtlused, siis nüüd on ta kindel, et noorus on hukas. Aitäh!
No siin piisas esimesest pilgust, et ena-vähem selge oleks, kust peaks karpi otsima. Enne õigesse kohta sirutamist sai mõni natuke hullem urgas ka läbi sobratud, sest ega ju kordinaati ei pea vaataa, onju. Tänud.
Siinkandis olen mitu korda olnud aga kõigil oli see aare leitud ja et vastik ronimine ja nii ta jäi. Jäi ootama parajat hetke ja kaaslast. Täna meelitasin siia Aini, kes pahaaimamatult ka nõustus. Kogapeal polnud ju küsimustki, kes aarde järel käib. Vähemalt turnisin ise sama palju või veel rohkemgi. Tänud kohta tutvustamast!
Auto parkisime enne silda vasakule - seal oli korralik geoparkla. Sillale jalutades tuli meile vastu kass - kohalik mugu. Aga kuna ta oli nii sõbralik, siis me ei lasknud häirida ja hakkasime aaret otsima. Põlved saime märjaks aga aaret ei näinud. Siis Margot nägi ja läks logima. Kass tahtis ka minna aga loobus viimasel hetkel. Kui Margot aarde poole liikus, tuli dziibiga mugu ja sõitis aianduskoperatiivi. Igaks juhuks pani peale sisenemist värava kinni ja veel lukku ka. Kusjuures enne meie saabumist oli värava täiesti pärani. Ju me siis nägime nii hirmsad välja, et ta hakkas kartma. Tänud aarde eest!
Parkisime peaaegu, et teise hoovi, jalutsime sillani, vaatasime ringi, loobusime GPSi poolt näidatud kohast ja usaldasime maaametit. Kahjuks seekord edu ei toonud otsingud.
Auto parkisin silla kõrvale. Esimese instinkti korral tõesti ei julgeks sealt üle sõita. Konstruktsiooni lähedamalt uurides aga on näha, et täiesti ohutu. Kõige õrnemas kohas avalduv jõud on enamvähem võrdne sellele, et väike paariaastane laps seisaks paku otsas. Seda kus konteiner võiks pesitseda, paistis olevat ilmselge. Läksin aga niivõrd suure hooga, et pistsin kogemata varbad jõkke. Edasi sekeldusi ei olnud ja sain päeva jätkata. Aitäh!
Annile aarde nime öeldes, ei öelnud ta mulle, et ta on siin varem käinud. Aardele lähenedes hakati mulle negatiivset aurat peale suruma. Kuna mina siin varem käinud polnud siis ei lasknud ma end sellest mõjutada. Lugesime natuke tarkust juurde ja eks siis peatselt sain ka aarde lähistele. Natuke otsimist ja tasakaalu hoidmist ja leitud ta oligi. Kui aare oli tagasi peidetud siis tuli kohalik karvakera meie tegevusele hinnangut andma. Kostus nurr, nii et usun, et ta jäi meiega rahule. Aitäh! EVEJ
Kui aardele liginesime, siis lõi mul lambi põlema, et aaaa, see on ju see aare, mis mõni aeg tagasi leidmata jäi. Proovisin Carolysile aga sisendada, et tema saab kindlasti hakkama, ma vaatan niisama. Nii läkski, Carolysi saatsin alla ja ise sõbrunesin kohaliku kassiga silla peal. Õnneks nimi kirjas ja ei pea selle jubeda silla peale enam minema.
Sild oli omaette vaatamisväärsus. Lähistel oli uhke maakividest maja. Uurisime silda ja logisime. Tänud peitjale.
No midagi sellist me ootasimegi - eht timixlik aare. Väga äge koht ja teekond! Aitäh peitjale! EVEJ
Aarde poole suundudes oli tuul puu risti üle tee langetanud. Tutvusin olukorraga, murdsin ühe oksa ära ja ülejäänust sõitsin üle. Esimese hooga tundus, et tuleb kõrge veetaseme tõttu loobumisvõit anda, aga ei tahtnud nii kiiresti ka alla anda. Tuvastasin turnimismeetodil teraherts-signaalianalüsaatoriga aarde asukoha, logiraamatu sain kätte günekoloogilisel meetodil. Kui parasjagu logimisega ametis olin, siis hiilis seljatagant ligi sõbralik hall kass, kes kategooriliselt silitamist nõudis. Silitasin siis kassi peitsin aarde tagasi ja jätkasin oma teekorda. Aardest teist teed mööda eemaldudes oli järsku pikk kuusk üle tee pikali. Õnneks osutus ka see suuremate probleemideta üleronitavaks. Aitäh peitjale.
Kui esialgu tundus, et oleme millestki valesti aru saanud ja aare peaks asuma hoopis jupp maad eemal, siis lõpuks avaldus ikka aare sealt, kus ta pidigi olema. Siin oli vaikne ja keegi ei seganud. Täname.
Praegusel aastaajal väga hea külastada seda aaret. Täitsa huvitav koht.
Algul käisime Heleniga kahekesti kaemas, ei hakanud silma. Tunnike hiljem geogäng suurenes ja ka aare sai leitud. PS! Tennised ei ole sama vettpidavad kui kummikud...
Käänutasin tee Valgehobuse mäele siit kandist läbi. Aardetopsik ilusti nullis ning kuna ilm oli nagu oli, siis mugudega muret polnud. Tänud!
Tänan mulle kätte saadava aarde eest! Väga ilus koht oli ka. Jätsin tb.
näähh ! ei läind aastatki kui muguvaba momendi ajal sinna sattusin ! õnneks sõitis kaks autot üle silla samal ajal kui aaret otsisin . kihvt elamus ! tänud !
ei saand otsida. kuna kala vähe ja muge palju ! aga väga kena koht ! tänud !
Kohale jõudes meenus mulle ähmaselt, et olen seal nagu kunagi olnud ja tookord oli silla otsas ka silt "Kasutamine omal vastutusel", kusjuures samal ajal kui seda lugesin, sõitis üks auto üle silla. Ju siis vastutus kõva oli.
Praegu seal enam mingit silti polnud. Ehk on siis sild vastupidavamaks muudetud.
Aarde leidsime küllaltki kähku. Mina muidugi ronisin, kuniks teised mulle abivalmilt igasugu sodi pähe ajasid ja suht tarbetuid õpetussõnu jagasid. A la "null on siin", mis asus tegelikust nullist u 15 m kaugusel. Tänud, vähemalt polnud mikro.
Ei hakanud oma killavooriga üle silla trügimagi, kuna järgmine aare asus...eee...õigel pool jõge ja nii nulli tatsasimegi. Pisut silmade pungitamist, kohustuslik kirumine peitja suunas ja punusingi masinasse navi järgi, et kirjeldust ja suurust lugeda. Edasi läks suht emotsioonitult, kuna kõik on ju ette öeldud, kus kohast aare võtta. Täitsa inimlik värk! Suured tänud!
Olime edukalt hakkama saanud sama peitja eelmise aardegaja tulime siis ka siia katsetama, kas leiame . Ega me kohe tegelikult mäletanudki, et maastik selline on, kuid tänapäeval levib kõik ju õhu teel ja nii sai nutipluti abil uuritud interneedusest seda asja. Ja siis sai lihtsalt jalutatud kohale ja aare välja sikutatud. Praegusel aastajal see täitsa lihtne leid ka meiesugustele. Tänud, et kuhugi hiireurgu ei pidanud pugema :D!
Oli see vast kena koht ning ehitiski tõeline geopeituri rõõm - peidikuid siin ja seal. Mina valisin esiteks vale lähenemisnurga ning lasin poistel lõpuni minna, ise koos ööbikuga põõsas passides. Rohkem mugusid seekord liikvel polnudki, ehkki ka uhke talu on nüüd elu sisse saanud. Väga lahe, suur tänu näitamast!
Üllatav koht tõepoolest! Martenile meeldis koos minuga karbi järel käia, mulle ka täitsa meeldis. Aitähh!
Päeva elamus tuli just siit, kui üks pisike elektrisinine lind - no palju neid meil ikka vabalt ringi lendab? - silla alt läbi vuhises ja Triinu peale siutsus. Turnimine oli äge isegi minusugusele ja ma kraabiks maastikku pool palli allagi praegustes oludes. Aga jah, uudistamisrõõm on turnimisrõõmust suurem seekord - kihvt koht valitud. Sfinks tuli kaasa. Tänud!
Enne silda on väga vinge elamine, kasvõi mitmele perele. Paraku tundub nagu seisab tühjana. Sillatrepil toimetas isa tütrega, viskasid mättaid vette. Tundus nagu jääb otsimata. Aga otsisime silmadega siiski, ja leidsimegi. Edasi algas salaoperatsioon kättesaamiseks. Oi, kui palju nalja tegi hiirvaikselt olemine, kui mugud on vaid poole meetri kauguselt möödusid :-D Aga - ära tõime! Operatsioon edukalt täide lõpule viidud. Tegime ka sillatahvlist pilti, soovitan lugeda - kasutaja Tomm logis olemas, ei hakka dubleerima.
Paratamatult pani mõtlema, kuidas need elanikud seal teisel pool silda elatud saavad, kui sillaga midagi juhtuma peaks. maailmast eraldatud koht ikka küll. Paras asundus.
Aare korras. TB Sfinksi ei võtnud, sest oleme seda kolli juba korduvalt liigutanud. Täname lahe koha ja silla eest!
Täitsa huvitav ajalooline koht. Aaret jätsime valvama TB - Sfinksi.
DCLXXI. Kui Tommi ja Signe sopastes jälgedes lõpuks siia jõudsin olid tunnid juba lõppenud. Eks ma siis esitasin oma versioone karbi asukohast ja käisin ka tema välimust vaatamas. Üks kooperatiivi külastaja sõitis mul vahepeal üle pea, muud huvitavat ei juhtunud.
Kui kohale jõudsime ja olime pool tundi otsinud ei olnud mugusid, koeri ega ka aaret. Õnneks liitus meiega veel Reigo ja teise grupina tehtud ta saime :)
Vahetevahel on vahedel vahed vahel ja vahede vahel vahet teha pole sebivate mugude vahel üleüldsegi mitte kerge. Üritasime vahelduva eduga koera haukumise vahel piiluda, kuid põhjalikum otsimine oleks pälvinud liigset huvi mugude poolt. Keda ju vahetevahel kohata võib. ;) Kirjeldus on täitsa õige. Seega leidsime, et oleks ju suvel siia tore tagasi tulla...
Aitäh peitjale! Mõnus päikesepaisteline paik oli...
FTF kell 15:25. Eelmisel õhtul tekitasid elevust timixi kaks uut avaldatud aaret üksteise lähedal. Mõtlesin, et kuidas oleks hommikul vara sinna minna otsima. Aga hommikul ei viitsinud siiski välja minna. Lund ka nii palju. Siis aga tuli mulle telefonikõne Madiselt, kes vajas ikka väikest juhatust VJS 2 juures. Seejärel tekkis mul küsimus, kas Madis on juba timixi uusi aardeid otsinud. Kuna tuli välja, et polnud, siis pakkusin kohe välja, et lähme teeme ära. Õnneks Madis hakkaski ideest kinni ja nii me siis sõitsime. Oli lahe saada tuttavaks veel ühe agara geopeituriga! Ilm oli küll talvine, kuid päike paistis ja tuult polnud. Silla juures mõtlesin, et ega GPS-seadet polegi eriti vaja, sest palju seal neid kohti ikka? Hakkasime koos otsima. Lõpuks minu käsi tabas karpi. Läks küllaltki lihtsalt! Põnev oli logiraamatut avada. See osutus aga tühjaks! Kirjutasime esimese logi. Õnneks mugusid polnud üldse segamas meie tegevust. Ainult üks koer käis meid uudistamas - ta oli väga rahulik ega haukunud! Tegime veel pilte sillast ja siis sõitsime edasi järgmise aarde juurde.
Vasalemmas olles rääkisin Erkoga, kes pakkus välja, et võiks Taneli uusi aardeid otsima minna. Kuna ta ise polnud veel läinud, siis FTF-i lootus oli täiesti olemas. Auto jätsime mõned sajad meetrid eemal tee serva ning jalutasime sillani. Vaatasime mõned kohad läbi enne kui aarde leidsime. Logiraamat oli tühi ning FTF sai kirja 15:25. Tänan aarde eest!