Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Tallinna linn Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 2.5 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
1990-ndatel hakkasid mustade sissetulekutega kahtlased ärimehed Meriväljale, Kakumäele ja muudesse rahulikesse paikadesse omale uhkeid eramuid ehitama. Hoovis olid kallid tõukoerad ja seinte küljes sellel ajal väga palju maksvad valvekaamerad. Paljud neist tegelastest kuulusid Eesti maffia eliiti. Paljud neist istuvad hetkel ka vangis, kuid osadest on saanud ka "ausad" ärimehed ja poliitikud.
Konteinerisse on veel peidetud üks šiffer, mida läheb vaja, "Eesti Maffia tagasitulek" aardes :)
Vihje: pole
Lingid: https://www.youtube.com/watch?v=YyGuEhr4MgM
Aarde sildid: ilus_vaade (3), soovitan (1), omanikuta (1), gpsita_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC5145F
Logiteadete statistika: 203 (97,6%) 5 5 1 1 0 0 Kokku: 215
Siin olime kord varem uurimas käinud. Tookord oli väljas valge, kuid leidmisega pidi veidi vaeva nägema. Seekord oli pime ning lisaks oli hulganisti taimestikku juurde kasvanud, mistõttu otsisime seekord siiski üsna kaua. Aitas vähemalt see, et teadsime, mis kujuga karp meid ees ootab. Aitäh peitmast, omamoodi koht!
Et elu ikka põnev oleks, siis tulime päris pimedas siia ratastega. Kulgesime läbi Õismäe raba teede, kus mitte üks tuli ka ei põlenud. Hea, et endal rattal tuled peal olid. Rattad jäid üles, me ise ronisime alla ja saime kiirelt jaole. Nimed kirja ja samamoodi pimeduses väntasime koju tagasi.
Lisasime kuiva logilehe. Järjeaare peaks juba leitud olema. Aitäh!
Küll sattusime ikka toredasse kohta selle aarde otsinguil. Aitäh! Kordan ka varasemat juttu, et logiraamat täis, läbi vettinud ja gripid vett ei pea. Kahjuks ei olnud endal hooldusvahendeid kaasas.
Krabasin ema õue merd, maffiabosse ja rinnuli vees olevaid kalamehi vaatama. Juu vaatepilt ja merekohin innustas teda, sest ta tõmbas metoodiliselt otsides üsna ruttu aarde välja!
Näitas veel 18m vasakule. Õhus kõndimine ei ole veel selge. Tuleb laskuda. Kõndisin mõned sammud edasi ja märkasin laskumiseks Georada. Tark ei torma. Logiraamat oli märg. Mul on marker, mille peenema osaga panin oma nime märja peale kirja.
Kunagi sai seal juba käidud, aga sügisene ilm ei meelitanud meid aardeni. Seekord oli pinnas kuiv. Aarde asukoht sai kiiresti tuvastatud, aga sisu oli täiesti märg. Eemaldasime aardest jää ja niipalju kui võimalik, kuivatasime ka koti sisu ja logiraamatut. Igal juhul vajaks hooldust, logiraamat saab ka varsti täis.
Leitud Heigoga. Heigo hea kaardilugemis oskus ja minu jonnakus/järjepidevus viis leiuni :)
Sai leitud sellise lume, pimeduse ja Merlega. Mina oleksin kevadel tagasi tulnud, aga Merle ei jätnud jonni ja nii ta selle leidis siis.
Tänane ilm kohe mitte ei soosinud mere ääres olekut aga ma ei lasknud end segada ja tulin ikkagi. Kallas on väga libe, kui aardeni jõudsin, seisis üleval naine koeraga ja vaatas mind pikalt..võtsin telefoni välja ja tegin näo nagu pildistaksin mässavat merd. Õnneks ta kaua seal vahtida ei tahtnud ja ma sain logida. Tänud
Parkisime auto ära, peale mida hakkasin alles logidega tutvuma, et kas peaks lähenema alt või saab ülevalt ka. Kuna väikeste viperustega lubati ka ülevalt lähenemist, siis otseloomulikult ei hakanud ringiga minema. Laskumine möödus ilma vahejuhtumiteta ja üsna pea oligi Tarmol konteiner näpus. Tore, et sellega ühelepoole sai, kuna seeria teine aare seisab juba tükimat aega esimese leiu taga. Aitäh!
Liina jäi siin üles kaldapealsele rataste juurde ja mina alustasin oma siledaks kulunud taldadega tossudel aarde juurde laskumist. Käisin ikka paar korda selili, õnneks mitte eriti valusalt. Eluohtlik? Igaühe oma valik, aardeni saab ka ringiga, kuid nagu minugi näitel näha, kes see viitsib. :)
Tänu maastiku iseärasustele on aaret võimalik otsida mitmelt tasandilt. Õnneks jäi peidukas siiski psna kiirelt silma ja sain leiu kirja. Koodi vaatamine läks selleks ajaks juba meelest, aga eks ma tulen siis kunagi tagasi kui aaretest peaks puudus kätte tulema.
Aitäh!
Ööbisin läheduses ja tegin hommikuse äratursringi. Maastik on siin märja ilmaga küll eluohtlik. Huvitav konteiner ja koht. Aitäh.
Nüüd teame, et tee kuritegevuseni on libe ja järsk, see sai omal nahal ja püksitagumikul järgi proovitud. Raskustele vaatamata on nüüd nimi kirjas ja šiffer olemas. Tänud peitjale!
Esimest korda nägime vilksamisi teisi geopeitureid, kes saabusid siis kui meie juba tagasiteed otsima hakkasime. Kust me teame, et nad mugud ei olnud? Selleks oli see kant veider niisama ronimiseks... Üldiselt otsisime liiga kaua seda aaret, aga geoõhtu kuues leid tulemata ei jäänud.
Aarde juures toimetasid parajasti teised peiturid. Lasime neil rahulikult lõpetada ja lähenesime seejärel ka ise. Leitud nii aare kui ka šiffer. Boonuseks oli mere ääres palju häid lutsukive :)
Tartlasena mere äärde jalutama väga tihti ei satu ning teise aarde juurest oli see täpselt parajal kaugusel ka. Hea vestluspartneriga läks see tee eriti kiiresti. Kohapeal kaua ei pidanud otsima. Midagi, mida kirja panna, aardest ei leidnud. Aitäh!
Et pidin just üht Merirahu tänava kortermaja külastama, suure ekraaniga aparaat oli taskus, internetiga SIM ka sees, ei leidunud ühtegi põhjendust, miks mitte kuussada lisasammu teha.
Maffia oli värava küll lukku keeranud, aga et ristiisa maja paistis päris mahajäetud - vaid aednik trimmerdas rinnuni heina - hüppasin üle aia ja turnisin mööda toda kuivanud hagu täis kallakut mere äärde. Täpset peidupaika polekski ehk niisama lihtne leida olnud, aga üks pisike ninasarvik näitas sarvega just õigesse suunda ja nii too tore tops oma urust välja ilmus. Päris inspireeriv - endalgi peaks mõni samasugune konteiner veel garaažis vedelema.
Vihje edaspidiseks on muidugi saatanlik, eks näis, kas kunagi sinna ka satun...
Aare kena ja korras. Siin läks libedalt. Vist sain vihje kah, kuid kes sedagi teab :)
Arrdes oleva vihje leidmine ei olnud üldse nii kerge kui aarde enda leidmine :D
Imeilus koht jalutamiseks. Nagu vist kogu Kakumäe poolsaar. Pojad kinkisid mulle teeäärest korjatud nurmenukke. Kahju, et piibelehed ei õitsenud veel.
Ratastega. Laskusime alla Merirahu jalakäijate silla juures ning trügisime aardeni mööda kiviklibuga kaetud randa. Seal on hiljuti võsa lõigatud ning kõik see vedeles seal jalus. Rattaga sai vast pool maad sõita, muidu tuli käekõrval lükata. Kuskil õnnestus ka külg maha panna ning kuna telefon jäi minu ja maapinna vahele siis sai ekraan omale ämbliku peale. Lahkusime nii, et vedasime rattad otse aarde juurest üles.
Kuna kirjeldust ei olnud lugenud, siis jäi ka see vihje nägemata. Võibolla peab siis kunagi tagasi tulema.
Leitud. Aga logiraamat oli täis saamas :) muidu väga vahva ja esimene aare leitud
Leitud ja logitud. Kes see tarkpea selle vihje sinna nii sügavale sisse toppis?
Natuke värsket merehõngu ja lainete loksumise kuulamist leidsin nii aarde kui šiffri.
Leitud :) Nii aare kui šiffer. See läks lihtsasti. Ja meri on ka ikka veel alles ning pole lukku pandud :D
Tore kaldaäärne rada, polnudki siin varem käinud. Aitäh siia juhatamast. Leid tuli kiirelt.
Kuna koduteele jääb selle aarde jätk, siis olin otsustanud alguse külastamise ette võtta. Täna oli mul kenasti aega koos Shinega ja kasutasime seda siis merelt paistva päikesehelgi taustal aarde otsimiseks. Siffer jäi kahjuks ikka leidmata, kuigi mitu korda tuustisin aarde sisu läbi... Tänan.
Peale Vabaõhumuuseumi külastus plaanisime veel paar leidu kirja saada ja nii see väike jalutuskäik teoks saigi. Tänan.
Jätsin auto tuttavasse kohta ja jalutasin aardeni. Ei tulnud lihtsalt aga õnneks siiski mõistliku ajaga.
Mõnus õhtune jalutuskäik, tasuks sain veel täiesti arvestatava välimusega verise päikeseloojangu ja selle veristele meestele pühendatud aarde. Madeiral omandatud geokogemus ja ronimisoskus olid seekord väga abiks ja leid tuli kiirelt. TFTC!
Andis ikka otsida kust ligi saab, igalpool ajad ees, lõpuks leidsin ühe katkisr väravaga aia :)
Merirahust vaatasin, kuidas edasi saan. See oli igalt poolt piiratud ja varisemisohus. Selle jätsin vahele ja otsisin Eesti Maffia aarde üles. Õnneks väga libe ei olnud ning jõudsin aardeni kenasti. Väga kena koht ja vaade. Aitäh peitjale!
Täna tahtsime teha ratastega treti Klooga-Kurkse-Vasalemma, aga rong oli nii paksult igasugu vankreid ja rattaid täis, et loobusime pärast Nõmme-Hiiu jaamavahe sõitmist. Tegime hoopis linnatreti ja see viis meid ka aardest mööda. Alla sai ronitud kaks korda, sest esimesel korral ei leidnud. Aga kuna Janno luges, et keegi oli aardesse pannud Pokemoni-kaardi, siis pidin ma oma valusa põlvega veel kord ronima. Siis õnnestus ka aare leida, aithä tema eest!
TFTC. Sai ronitud. Sai otsitud. Lõpuks leidis silm kerge struktuurianomaalia. Aitäh.
Ilmselgelt see mugu koeraga pidi just selle koha peal merd vaatlema. Jalutasime siis jupi maad temast mööda ning naasesime juba teiselt tasapinnal. Muguproua oli selleks ajaks ka otsustanud edasi jalutada. Aare andis end kiirelt kätte, aitäh!
6htuse jalutusk2igu teine aare. Nulli l2hedal veel ytlesin et n2e siit ju lausa rada sisse k2idud. K2in sutsti 2ra. Tegelt oli aga nii et tagavedu lylitus yhel hetkel v2lja siis esivedu sisse, nelivedu ja siis tagasi tagavedu. 6nned p6hi vastu maad ei k2inud nii et p22sesin kerge puhastusega. Konteiner ise oli kll t2ielik nostalgialaks. Selliseid kohtas omal ajal t6esti uhkemates liikurites nagu volgad v6i ka lihtrahvalikemas zazides ja vazides :)
See ei jäänud enam teepeale linnulennult AGA siia me ju ei satu iga päev. Ikka tuli veel õhtut venitada piiikemaks. Kõht oli ka tühi. Leidsime parkla ja tegime romantilise jalutuskäigu rahuliku mere ääres. Aarde juurde pidin minema üksi, sest tulime sealt kust tulime. Päris hulk aega kohmitsesin seal. Vaatasin seda asja mitme valgusega ja kobasin. Üks asi tuli ju sealt leida, et minna kodu lähedal asuvat teist pindu p*** likvideerima. Tundus, et ei saanud pihta. Aare oli OK seisus ise.
Selle aarde juures hüppas null siia ja sinna. Lõpuks jäi loogiline koht lihtsalt silma. Tore suur konteiner :) Aitäh!
Eesti maffia, oh Eesti maffia... Siin võiks rääkida pikalt erinevaid lugusid, aga küll ma varsti aarde selle kohta sepistan, mõtteid on. Kõik see, mis taasiseseisvunud Eesti Vabariigi algusaastatel toimus, oli väga, väga huvitav, hoopis teistsugune aeg kui praegu.
Neljateistkümnes oktoober. Vihmane ilm. Esimese aarde otsing ebaõnnestus. Siis mõtlesin, mida teha ja mäletangi end lihtsalt seismas, telefoni vaatamas ja mõtlemas. Otsustasin, et lähen ja otsin siiski Kakumäe aardeid, sest kui ma hiljem sellele järele mõtleks, siis jääks see lihtsalt meelde kui allaandlikkus ja kodus logelemine, nüüd olen juba aga nii kaugele tulnud, et võiks midagi laupäevaga peale hakata. Niisiis suundusingi seda aaret otsima. Oli märg ja külm, nii et ega ma väga sõitu, hoolimata ilusast vaatest ei nautinud, aga aarde leidsin üsna peagi. Aitäh!
Kuna siin kandis olin esimest korda, siis lasin google mapsil end juhatada. Sealne hääl muudkui ütles, et pööra paremale. Ma siis pöörasin. Tõkkepuu. Tagasi teele. Pööra paremale. Tõkkepuu. Ja lõpuks olin sadamas. Sai siis sealt väike jalutuskäik tehtud. Nulli paika pannes selgus, et see nii lihtsalt ei lähe. Kui olin juba otsustavalt laskumas, kõlas selja tagant jalutusekaaslase hääl: ära mineee! Läksin ikka. Peidukas hakkas kohe silma.
Alt mööda rannaäärt minnes saab teha väikese metsmaasika söömise peatuse. Tänud peitjale.
Kenri libistas pangalt alla, mina valvasin rattaid. Kiire leid, lahe konteiner. Aitäh peitjale :)
Pakkisin ratta auto katusele ja kihutasin kakumäele sellega aardeid noppima, 1/6 aare. Polnudki selle kandi rannikuäärse pangapealse rajaga veel tuttav. Alles sain jalad soojaks kui tuligi rattalt maha ronida ja sellest vähe laskudes eemalduda. Õnneks nõlv soosis seda ohtult läbi viia. Leid tuli kiirelt kuigi hästi oli peidetud. Nimi kirja ja vurades seda rajooni edasi avastama.
Maffia mehi ega kaameraid ei näinud ja aare sai logitud. Tänud peitjale.
Tegelikult tulin šifri järele :) Olin teine aare eile teepeale ja näppu jäänud, ei saanud paraku ilma esimest leidu teisele logiraamatule kätt alla panna.
Oi, kui kaua oleme selle aarde otsimist edasi lükanud! Teame, et Merirahu asumist mere poole viivad väravad on suletud ja pole viitsinud minna vaatama, kust sealt täpselt ringiga lähenema peaks ;-) Ja nii on läinud järjest 5 aastat Kakumäel elamist ja iga päev sealt mööda sõitmist, aga retke aardeni ei ole ette võtnud. Täna siis kauni kevadise päeva puhul sai matk ära tehtud. Oli väga meeldiv, oleks pidanud varem tegema! Täname aarde eest ja panime endale kirja ka järgmise aarde vihje :P
Oli ikka külm ja tuuline siin kalda peal. Ei tea kuidas need majad seestpoolt soojad püsivad sihukese ilmaga. Aardega saime ühele poole enne tihedat lumesadu. Tänud peitjale
Tulime jalgsi eelmise aarde juurest. Kogu tee vaatasin üle lahe linna siluetti, eriti üht suurt vilkuvat reklaamtahvlit. Vihje järgmise aarde otsimiseks tuli päris vaevaliselt. Õnneks jõudsime aarde tagasi panna enne lumesadu. Tänud aarde eest.
Jutt tundus põnev ja ise oleksin oodanud veel uhkemaid maju ümberringi, põnev oli jalutada igal juhul. Rayner sai ka turnida,miskipärast oli tal meelde jäänud,et aare on mikro, nii et paras üllatus oli konteinerit nähes. Täname mõnusa jalutuskäigu eest! :)
Pimedas oli algul pãris hirmus, kuid vaade oli suurepãrane ja ka aardeni sai ilusti seigeldud. Minioni võtsime endaga kaasa :)
See oli tänase georetke üks kõige meeleolukamaid aardeid :) Esiteks muidugi juurdepääs läbi pimeda metsatee ja siis see lummav vaade linnale...milline pfui või õigemini ikka mitme milline :) Aarde ümber lõõtsutas tugev tuul ja mõnus merekohin. Aardest võtsime endaga seiklema kaasa ühe vahva satika. Sifri peidukas paljastas end ka.
Koplist vaadates tundus, et küll siin on ilus tuledesäras rannik, vaja üle vaadata. Naaberaarde külastusest oli sobiv lähenemistee teada ja tuleb välja, et ka öösel saab sisse jalutada. Nautisime taas ilusat vaadet ja tegime jalutuskäigu mööda teerada. Kui nulliga risti jõudsime, siis mööda järsakut alla ja peagi oligi aare leitud. Šifrit me miskipärast ei suutnud tuvastada, aga eks vaatab, kas ja kuidas sellega saab. Poole logimise pealt jalutasid mugud koos koeraga pea kohalt üle, ei teagi, kas meid ka märgati.
Tagasi proovisime esmalt mööda randa minna, aga pimedas osutus see üsna kontimurdvaks, nii et püherdasime ikka ülemisele rajale tagasi. Kokkuvõttes: olin selle aarde mitu korda otsingunimekirjast välja jätnud, kartes jube ebamugavat asja, aga tegelikult oli isegi pimedal sügisööl täitsa meeldiv ja puhaste riietega võetav. Aitäh!
Kuna kesklinnaaaretega kaubale ei saanud, siis võtsin suuna kaugemale. Meri, päike, tuulevaikne ilm - tõeliselt kaunis ilm aarete otsimiseks. Leid tuli kiirelt ja tänud randa kutsumast!
Lähenesime veits valest suunast, seega oli pisut turnimist enne kui aarde kätte saime.
Negatiivne skoor (mitteleide rohkem kui leide ühel päeval) jätab alati rahutuks, seegi vaatamata väsimusele otsustasime väikse kuritegeliku jalutuskäigu ette võtta. Või noh, nii ta tundus, sest sosenemine aardealale tundus kui võõrasse hoovi minemine. Minu jaoks veidi sürr sellises tarastatud linnakus elada, aga samas eks ta turvaline ole. Igatahes, päris tuuline oli, seega sammusime kiirel sammul. Sellegipoolest ei jäänud märkamata armas pardipere, kes kividel puhkas ja lahe limusk tee peal. Nulli saime hämmastavalt täpselt paika. Liina jäi üles sihti märkima ja mina ronisin süstemaatiliselt alla poole ja kontrollisin erinevaid potentsiaalseid peidukaid. Liina luges logisid ning teatas mulle abistava vihje. Aare käes, tegime pilte, leidsime vihje (misiganes asja jaoks seda vaja läheb) ning saigi aare tagasi oma peidikusse. Täname peitjat!
Ikka traditsiooniliselt. Altpoolt vähe huvitavamat ja keerulisemat teed mööda kohale , Andreas sai turnida ja kive loopida. Siis kiire leid ja mööda kitserada tagasi. Ilus koht eelnevalt käidud ka.Aare korras. ŠIFFER samuti. Aitähh :)
Jalutasime Merirahu aarde juurest siia, nautisime kividel käimist ja värskeis metsmaasikaid. Leidsime aarde ja šifri ka. Aitäh!
Kasutasime ilusat ilma ja käisime maffioosodel külas. Näpistasime nende tagaaiast magusaid maasikaid ja nautisime merevaateid. Maasikad, mida maitsesime, on merekividel kasvavad metsmaasikad, vaevalt need maffioosod siin alla kivide vahel üldse kolistavad. Täname kutsumast.
Leid tuli kiirelt ja lihtsalt. Oli väga ilus lummav udune merevaade!
Loodus on väga kaunilt panustanud aarde peitmisse, kuid siiski õnnestus leid kirja panna. Jätsin kaelapaela.
Ei tahtnud esialgu tuhnima hakata, aga üks asi ikka hakkas silma, ja peale järgmist käeliigutust juba aardeke paistis. Tutvusin sisuga hoolikalt, aga vihjet teise Eesti maffia aarde kohta ma küll ei saanud. Ei pea ennast rumalaks, aga seekord jäin vist küll lolliks. Nüüd vähemalt tean, kus see asub ja vajadusel saab uuesti vihjet nuputada.
Mööda kive hüpates sinna ja mööda teerada tagasi. Võtsime mingi lambipirnieluka ja jätsime harjaeluka.
Mõnus õhtune jalutuskäik vaatega merele, uhketele eramutele ja mõnele koeralegi. Tänud!
Mööda rada liikumist ja natuke laskumist ja nimi kirja. Tänud peitjale.
Ilus talvelumine ja päikesepaisteline ilm ja võrratult ilus rannik. Aitäh peitjale.
Ilus mereäärne jalutuskäik ja veidi ronimist. Tänud!
Geo-kaaslane läks alla, mina logisin. Meil hea koostöö!
Parkisime oma geomobiili kellegi ilusalongi juurde ja hakkasime aarde poole astuma. Läks ilus rajakene, meri oli vaikne, päike loojumas... rikkad inimesed oma kodudes telekat vaatamas (olen päris kindel, et nende aknad on sama suured kui nende telerid) Kuna hakkas hämarduma, siis oli vaja kiiresti tegutseda, kottpimedas oleks üsna keeruline sealt mäest alla saada. Aare ise oli väga armas roosa. Kiidame asukoha heaks, sest ei usu, et sellisesse kohta niisama luusima oleksime sattunud!
Selline suht mõnus lõunapausi aare.Lähenemine oli veidi komplitseeritud,pärast ülesmäkke tagasi ronimine raskusi ei valmistanud.Aare ise heas konditsioonis.Aitäh!
Loopisime muudkui lutsukive ja jõudsime õigesse kohta. Peidukas avaldas end ruttu, kuna lääpas uks selle ees äratas kahtlust. Tänud peitjale, tore koht ja konteiner. Shiffer ka leitud järgmise aarde jaoks.
Kõige keerulisem oli roheliste aedade tihnikust mööda saada. Mööda kaldanõlva allalaskumine polnud väga mugav aga hakkama sai. Tänud!
Tegelikult pidid Kakumäe aarded novembrisse jääma, kuid kuna täna oli sinna asja, siis sai ka aardeid otsitud. Ilm oli selleks ka super ilus.. tänud mõnusa jalutuskäigu eest. :)
Auto parkimisega on seal kandis jama. Lõpuks leidsin toreda koha kõugi Kakumäe aarete keskpunktis ja nii saigi mõnus õhtupoolik veedetud piki mereäärt kõndides. Nii sai Kakumäele ring peale, isegi vahepealne vihmasabin ei seganud, uskumatult soe ilm oli. Leitud ja logitud. Aitäh peitjale matka eest!
Ronisime ja ukerdasime ning kätte ta saime! Aitäh peitjale!
Sai tõesti tiba ronitud. Plätudega ei olnud see just kõige lihtsam aga tehtud ta sai.
Aare leitud ja logitud. Tundus korras olevat kõik. Konteinerist ei suutnud tuvastada aga vajalikku šifrit Eest Maffia tagasituleku jaoks.
Suveõhtud on ikka nii mõnusad! Jalutuskäik mere ääres, super ilm ja mõned aarded:) Selle aarde leid tuli üsna kiirelt. Natuke ronimist ja logitud ta oligi:) Tänud peitjale!
Ilus jalutuskäik ilusa ilmaga ilusas kohas. Vahepeal natike mägironimist ka. Aardest napsasime ränduri. Sänk juu veri meni :)
Ilus koht! Leitud päris kiiresti. Metsmaasikas oli eriti hea! EVEJ.
hehe, vist esimest korda leidsin aardest nänni, mille ise aasta tagasi kuhugi hoopis mujale peitsin. what goes around comes around, aitäh!:)
Väikese otsimise järel leitud huvitav konteiner ei tuletanud kuidagi maffiaga seonduvat meelde. Ilusa vaatega koht kutsus pigem pikniku pidama. Aare OK. EVEJ.
Ilus jalutuskäik ja väga lärmakas aare oli.Tänud peitjale.
Naised juhatasid ja mehed otsisid. Ja leitud ta saigi.
Väga ilus õhtune jalutuskäik :)aare leitud mõne minutiga, maskeering aitas :) aitäh peitjale :)
Enamus otsingust pidime otsima kohta, kus laskuda ja tõusta. Kui jõudsime sobivale kõrgusele, siis lakkas GPS töötamast. Otsisime umbes 10 minutit.
Ei võtnud, ei jätnud.
sai nats saviga mängitud. libe värk.aare täpselt piiri peal, ootab tormi. tänud !
Laintesse heidan end..., kõrge veega võib p..e märjaks saada.
See on meie tänase matka esimene aare, mille me leidsime peale seda, kui olme end üle Vabaõhumuuseumi aia venitanud. Ilm oli väga tuuline. Aga aare sai leitud.
Kakumäe kondimootoril (1/6) Otsisin mõnda aega lähenemisteed, aga kui see oli leitud tuli leid kiirelt. Tänud!
Veikol oli see küll leitud, aga ta soostus kaasa tulema. Poolel teel vist küll kahetses, kuna lähenesime altpoolt ja ta oli sunnitud kivide peal kalpsama, aga siis oli juba hilja taganeda. Pealegi kui ta enne kaebas, et on külm, siis kohale jõudes oli päris palav. Nullis reetis korralik maskeering asukoha ning logimine käis kiirelt. Tagasi minna otsustasime mööda normaalset teed ja nii me siis ronisime nõlva pidi üles ning kõndisime nagu korralikud inimesed. On ikka majad. Arutasime, kuidas need mafioosod seal elavad ja mis otstarbel nad oma tube kasutavad. Veiko arvas, et üks tuba on enda, teine relvade ja kolmas laipade jaoks. Aknast paistev bassein on kindlasti täis tegelikult söövitavat ainet, kus saab kõigest liigsest vabaneda. Lühidalt - värske õhk mõjus täiega. Tänud aarde eest.
Selle koha ajalugu ilmtingimata põnev.Sattusin sinna esimest korda ning tuleks mainida et olin üsna rabatud(tegu oli rikaste pärusmaaga).Tänud!
Õnneks palju lund polnud ja kannatas ülevalt poolt ka läheneda.
Aasta esimene aardeleid. Libedaga ja lumesajuga on koht üsna ohtlik. Üleüldiselt ka ´´huvitav´´ koht, otsin pool tundi, kust mere äärde saada, sest et kõik on oma uhked villad piiranud aedadega. Ühe kuuli võtsin ka kaasa. Aitäh!
Sain end veitsa saviga määritud, kuid peamine, et aarde leidsin. GPS osutas enesekindlalt veidi kõrvale, aga leidsin ikkagi. Aare heas seisus. EVEJ.
Väga suured ja uhked majad! Tekkis mure, et aknaid kole palju pesta, tänan, pole minu leivanumber! Aarde juures oli täiega savi, tahtsin olla kivikuningas, nüüd olin savikuningas! Aarde sisu oli vinge, kallasin kõik välja, tänud siia juhatamast!
Kas minna alt või ülevalt... Ülevalt tundus tee palju parem. Kohapeal oli maastik igavesti salakaval. Kaugelt paistis, et ilus toekas kivi, aga tegelikult hoopis libe savi. Lahe temaatiline nänn oli konteineris. Ainus, mis leidmata jäigi, oli shiffer maffia tagasituleku aarde jaoks. Vaade oli tõesti kena. Aitäh peitjale.
Mõni aeg tagasi olen selles tarade ja hekkide ja tõkkepuude taha end varjavas kandiliste majade külas käinud. Teadsin isegi seda kust silla peale saab.
Oi, kuidas siin sai tõeliselt tunda kui vastik ikka Tallinnas olla on - tuul oli kolekülm. Ja oh seda teatrit, kui ma oma kostüümis end aarde järele pidin sättima... Ave sai pärast kerget jonni (polnud ju temagi end mägironimiseks ette valmistanud ning müts jäi ju ka ostmata - vt. Kakumäe) isegi palju paremini hakkama. Sellal kui mina püüdsin päästa, mis päästa annab (savine pinnas ei tee seda asja just kergeks) leidis tema aarde ja otsis juba parimat taevasse minemise teed. Koos startisime... Ja siis tulidki mul kitsed meelde - ma olin alles esimese kümnendiku peal kui tema mulle ülevalt lehvitas... Tänud!
Lähensime kohe alt poolt, aga see oli päris ebamugav jalutuskäik, täis lõigatud puuoksi ja kive. Siiski jõudsime kohale ja leidsime, tagasi teeks valisime kõrgema raja, sai kiiremini. :)
Pilkases pimeduses ja mere suunas puhuva tuulega kohalikud valvekoerad oma peremeestele minu tulekust kuulutama ei hakanud. Lähenesin ikka ülalt ja leidsin kompamisi paiga kust oleks kõige järsem ning mudasem alla liuelda. Ma vist ei ole kuigivõrd puutetundlik ja seetõttu ei saanud kohe aru mis kohad täpselt poriseks läksid, aga pärast Merirahu lampide all ühe puhta laigu leidsin küll ja kõrvaldasin selle ebaühtluse kohapeal.
Aarde juures meeldisid temaatiline konteiner ja eriti rikkalik vahetusnänn. Võtsin mälestuseks padrunikesta ning jätsin Mustjõe oja juurest toodud terariista.
Sellel päeval juba teist korda kõndisime aardest tükk maad mööda. Läksime siis silla juurde tagasi ja ronisime mööda kive. Kiire leid ja kiire logi. Peaaegu oleks ununenud võtta vihje maffia tagasitulekuks. Aitäh ;)
Peale vabaõhumuuseumist lahkumist oli plaanis veel Kakumäe aardeid otsida, esimeseks sai maffia… Valisime ülevalt lähenemise ja …saime kohe 2 sekundiga praktiliselt nulli - mingis mudases kohas õnnestus meil mõlemal jalad alt kaotada, alguses üks, siis teine…nagu multifilmis…:D. Peale logimist jäi üle teha vaid otsesõit riidepesulatesse…aitäh peitjale, oli lõbus.
Linnariietega vabalt tehtav :) Aitäh! Ja ikka jäi veel vaba aega enne tänaseks plaanitud aaret.
Mäe erosioon tundub olevat geopeituse tagajärjel kasvanud päris korralikult. Ronides kadus endalgi maapind paar korda alt. Konteiner paljastus kiirelt. Probleem oli aga aarde paarilise lubatud vihje leidmisega. Mõne hetke pärast paljastus ka see kavalpea. Üleval oli hea olla kindla pinna peal. Tänud!
Tiirutasime ratastega Merirahu kvartalis ja otsisime ligipääsu. Lõpuks andsime alla ning läksime metsaradasid pidi. Nulli lähedal hakkasime mäest alla minema. Karl ees, mina järgi. Mingil hetkel oli tema rannas ja mina leidsin poolel teel augu, kuhu oleks võinud ka aaret peita. Nii kaua kuni ma toda auku takseerisin, leidis Karl aarde ja ma võisin käed taskus poole mäe peal edasi targutada. Hea kui keegi räpase töö ära teeb :)
Tänud peitjale
Jalutasime aarde Meri on väga rahulik juurest mööda randa ja nautisime ilma ja inimesi. Karuonu leidis aarde esimesest kohas vist, kust vaatas.
Kõigepealt, kuidas sinna ligi pääseda: tõkkepuud on ees, "Stopp, kontoll" märgid ees. Õnneks olime ratastega ja saime otse sadamasse. Saime ka silla peale ja sealt otse aardeni. Mugud toimetasid seal omasoodu, kes vaatas merd, kes jalutas, kes tegi sporti. Me üritasime midagi vahepealset, või siis kõike seda korraga :) Nulli lähedale jõudes tegime kindlaks õige laskumise koha ja valisime turvalise laskumise tee. Märjaga olge ettevaatlikud! Pärast mõningat otsimist ja loogiliselt mõtlemist oli aare enda valmis näitama. Suures muguhirmus unustasime kahjuks järgmise aarde jaoks märkmete tegemise, nii et varsti sinna tagasi.
EVEJ
Sai lähenetud mereäärest mööda kive jalutades, aardega läks muretult, hakkas teine juba teises urus silma millest sai otsitud. TFTC! :)
Nautisime sooja suveõhtut ning tegime pikema jalutuskäigu. Aitäh
Ilusal suveõhtul sai see aare ette võetud. Tegevus juba tegelikult käis aarde läheduses. Sai järjekorda võetud ning kui eelmine lõpetas, läks kiirelt.
Kodu lähedal ilus jalutuskäik ja boonusena ka lahedas konteineris aare :)
Lasksime tulirelvade asemel silmadel tööd teha ja leitud ta oligi.
Tihtipeale, et näha kogu konteineri sisu tuleb see kõigepealt tühjaks valada ja siis hakata sinna asju ükshaaval tagasi toppima. Selle aarde puhul hakkasin sama tegema :D õnneks sain poole pealt pidama... Aga ikkagi läks ikka aega kuni kõik vajalik tagasi sai. Lahe aare, aitäh!
Maffiale vahele ei jäänud, kuid koju jõudes ootas hobusepea teki all.
Tegelikult ei. Tore ja ilus leid. jee!
Taaskord leidis kinnitust geopeiturite ammune vanasõna: "Kõige lühem tee punkti A ja B vahel on see, mis läheb kõige suurema ringiga." Esimesel katsel sattusime kellegi tagahoovi, kus poleeriti parajasti kullast golfikeppe ning valati kaaviari kanalisatsiooni. Vastashoovis püüdis üks ontlik noormees määrdunud dollaritega grillis tuld süüdata. Olime Piiaga hästi ettevalmistatud eliitrajoonis märkamatuks liikumiseks... või siis mitte. Geopeitur oma loomulikus asendis meenutab teatavasti tsirkusest põgenenud karu, kes oma katkiste pükste ning pealambiga üritab ninaga hoogu lükates põlevast rõngast läbi ronida. Meie tagasihoidlik sisenemine rahalõhnalisse hommikumiljöösse pälvis kogukonna kõrgendatud tähelepanu ning viimane koer jäi vait siis kui olime kadunud pankranniku mudastesse voogudesse. Suures erutuses oleks napilt tähtis kood jäänud võtmata. Kui tahad teada, mis meiega juhtus tagasiteel autoni, loe kogu eelnev jutt tagurpidi.
Kena ilm kutsus kohe mere äärde! Lisaboonusena avaldas aare oma asukoha kiirelt ja valutult. Pärast sai veel silla pealt vaadet nauditud!
Et kõik ausalt ära rääkida, siis peab mainima, et üritasin minagi kunagi esimsel päeval siin ftf-i teha. Aga noh, kuna koordinaadid olid mööda, siis ilmselgelt see ei õnnestnud. Kellaaegasid vaadates, oleksin ilmselt ka teiseks jäänud. Täna siis, uus katse ja õnnestunult. Kaldapealsel oli hea jalutada ja merd ning Kopli poolsaart (mis küll pelgalt vaid tööstuspiirkonda meenutab) vaadata. Leitud kiirelt, nimed kirjas.
Tänud!
Lähenesime aardeni mööda kaldal asuvat metsarada kakumäelt.Ühel hetkel oli aed ees.Kui me suure ringiga tagasi mere kaldale jõudsime,siis meenutas viimane pigem kraavikallast - igavat võsastuvat tehismaastikku.Tänud peitjale kohale juhatamast,teekond oli huvitav.
Auto jäi kuhugi kaugele tõkkepuu taha. Aardele lähenesin alt, eemaldusin ülevalt. Oli tore.
Tegime kiire jalutuskäigu. Śiffer on hetkel pähe õpitud, iseasi, kas see ka otsustaval hetkel meelde tuleb. Tänan siia kutsumast.
Paterdasin mereni, libistasin ennast pervest alla, logisin merekohina saatel ning linnamehele kohaselt mööda treppi taas ülesse.
Mõned ajad tagasi sai seda aaret otsimas käidud, siis oli ta veel verivärske ja tõenäoliselt olid ka koordinaadid segased. Täna, enne tööleminekut otsustasin üritust korrata- ja ennäe imet- tulemus oli positiivne :)
Veidikene ringiga läksime, kuid kohale jõudsime ja ära tõime :)
Mõnus jalutuskäik ja aardega ka kaua ei läinud. Tänud peitjale. V: rulataja, J:klaaskuuli
Ilus ilm oli palju jalutajaid kohale meelitanud. Meie koos jäljekoera ja tema sõpradega tõmbasime natuke eemal tähelepanu endale ja Andres ja Merily said rahulikult otsida. Ilus kant ja tegelikult ka stiilne ja ühtselt väljapeetud elurajoon. Kahju ainult et neil selline „üliarenenud omanditunne“ on.
Mina ja Sander otsisime hiljem teistest eraldi. Teised logisid juba oma leiu. Koht oli meeldiv, selliseid maastike ma väga eelistan :). Aarde leidsin kiiresti, ilma kahtlustamata :P
V: mehike, ripats. J: rinnamärk, part
Mina ja Katja otsisime hiljem teistest eraldi. Teised olid juba oma leiu kirja pannud. V: mehike, ripats. J: märk, part
Kui õigesti mäletan, siis kirjutasin logiraamatusse, et Rocca-al-Mare - Paldiski jalutuskäigu esimene aare. Paraku juhtus nii, et kuigi kindel plaan oli, siis Paldiskisse ma ei jõudnudki - jalutuskäigu umbes 47. kilomeetril tekkis ootamatu tõrge, mida oleks pidanud tegelikult oskama ette näha, et nii võib juhtuda, aga kahjuks polnud selleks ette valmistunud, ja 18 km hiljem sõitsin juba rongiga kodu poole. Eks edaspidi targem, et mis ja kuidas.
Aare ise ilusas kohas, konteiner ka äge. Tänan! Muidugi see eramaa ja eravalduse asi on iga päevaga aina jaburam ja jaburam, kaardi pealt vaatad et normaalne tee, lähed kohale - aiad ees ja eravaldus, tere hommikust.
Sai lastega väike rattaretk ette võetud ning teepeal ka vaikselt aarded ära nopitud.
Võetud geomünt vms. Jätsin ehte.
Tänud peitjale.
Katse 1
Mulle põhimõtteliselt sümpatiseerivad nii linnad kui maa-asumid. Ma olen üsna sõbralik erinevate kooseluvormide suhtes.
Eile suutsin siiski leida asumi, mis oli peen, moodne ja puhas, aga mille koosolemise vorm osutus väga vastumeelseks. Nimelt viisid meie liikumised meid Merirahule.
Sisenedes koos Lassiega lahtisest väravast (me ei roninud salaja asumisse ja kõndisime tänaval, mitte eramajade aedades) merevaatelisse elamurajooni, polnud meil aimugi, et välja sealt ei saa. Selle kohta info puudus.
Kaart näitas sarnast väravat ka asumi teises servas, kuid see oli lukus. Võtsime asja rahulikult. Tagasi esimese värava juurde jõudes oli lukus ka esimene. Siis tuli oodata, kuni järgmine kuldpuuri elanik koju jõuab.
Ma olen küll näinud päris mitut tarastatud suvilarajooni ja aedlinna. Sinna ma lihtsalt ei tüki, sest need on selgelt märgistatud olnud, et need on eraomand, kuhu võõrad pole oodatud. Need elurajoonid on jah tüütud, kuna neist ei saa mööda. Mõnikord on tükk tegemist mööduva tee leidmisega. Neist mõned on lukustatud olnud, kuid kunagi veel pole juhtunud, et saan asumisse lihtsalt mööda teed jalutades sisse, aga välja ei saa.
Ma ei saa aru sellest tarastatud eraomandi kultusest, kus isegi tänavad ära lukustatakse. Nagu vanglas elamine. Enamasti laenuga võetud, võõra hirmus tarastatud. Majade ümber on tarad. Kvartalite ümber on tarad. Asumi ümber on tara.
Häda korral ei saa ka kiirabi ja politsei ju sisse. Kui mõni tegelane päriselt halbade kavatsustega (nt relvastatult) sinna suletud asumisse peaks sattuma, siis ei saa elanikud ise ka välja. 24/7 pole ju pääsuluba kaasas.
Tekkis lõksu püütud inimese tunne.
Ringiga minnes oli juba ööpimedus kätte jõudnud ja aare jäigi leidmata.
Katse 2
Täna kella 19 paiku oli kenasti valge. Aarde leidsime ka üles. Enam me rikkurite kuldpuuri ei roninud. Me ei põe vanglafetišit.
GP 1034/ GC 1250
Päevavalguses tuli leid suhteliselt kiiresti, ehkki suutsin mäeküljel ära käia ja ropendada. Paraku pudenes osa aardeinformatsioonist kõlisedes kivide vahele ja vähemalt kolm objekti jäi kadunuks. Tuleviku arheoloogidele avastada.
Peale 32 tunnist järjestiku tööl viibimist oli lausa füüsiliselt vajalik üks jalutuskäik kaunis kohas. Õnneks oli Piia nõus minuga ühima ja seega oli võimalik seda õhtuloojangus ilu ka kellegiga jagada. Ja loomulikult oli õnn, et lähedal viibis senikülastamata aare. Peidukoha tuvastasime ruttu ja seega tõi geopeitus taas tuimaksmuutunud emotsioonid positiivsesse tagasi
Sattusime läheduses olema ja skoorisime ära.
Parkla oli ühe teise aarde otsimisest tuttav, seekord sai veidi pikemalt mere ääres jalutada. Kena koht, aitüma!
Esimene geopäev peale lumelauareisi Itaalias. Võtsime lihtsaid aardeid, et ma võimalikult sujuvalt pärisellu naaseks. Lähenesime läbi poolavatud aiavärava, mille ma korralikult sulgesin, nii et tagasi me sealt tulla ei saanudki. Nulli jõudes avastasime end valelt tasandilt, aga õiges kohas oli ka juba keegi. Tundsin Ove ja Mia ära ning laskusime nendeni. Aare end kaua ei peitnud. Kogusime infot - mida tuli järgmise aarde juures, et vaja ei läinudki :-) - ning liikusime edasi järgmise aardeni kahe ekipaažiga. Ja nii kohe mitme aarde juurde.
Siin mere ääres vilus oli tuule käes uskumatult jahe. Aga koht oli tore. Aitäh! Aare kombes, EVEJ.
Kõigepealt otsisme kohta auto parkimiseks, seejärel kohta, kus alla saaks, seejärel aaret ning lõpuks ülespääsu. Järgmise aarde andmed jäid muidugi võtmata, seega tuleb tagasi minna,
Olime just Miaga laskunud aarde juures õigele tasandile kui nägin, et nullile läheneb veel keegi. Pettemanöövriteks siiski vajadust ei olnud kuna lähenejateks osutusid Paavo ja Marje. Edasi avasime ühiselt aardepurgi ja panime nimed kirja ning märkisime üles jätkuaarde leidmiseks vajaliku info.
Hommikupoolikul oli sealt kandist tarvis mööda sõita, otsustasime, et teeme väikse käänu teekonda sisse. Algul üritasime majade vahelt nullpunkti jõuda, kuid see ei õnnestunud. Seejärel siis otsustasime veidi pikema jalutuskäigu kasuks. Kohapeal läks ikka omajagu aega, no ei jäänud karpi silma. Siis lugesin logisid ja selge see, et minu GPS-is olid need u 30 m mööda koordinaadid. Peale logide lugemist oli selge, kus aare ennast peidab ning Andre võttis ta mõnekümne sekundi pärast juba oma pesast välja. Tänud, väga vahva koht oli!
Pimedas tuuritamise päev. Põnev on sealkandis ka pimedas ja merel paistavad vilkuvad meremärgid, hulkuvad laevad ja eemal on "suurlinna tuled". Saime vajaliku info ka selle aarde paarilise tarbeks.
Ärkasin hommikul tund aega varem kui oleksin pidanud, et siia jõuda. Aarde juures olin juba 07.30 aga kahjuks nullis tegi mugu hommikuvõimlemist. Õnneks ta kaua seda ei teinud. Õigel tasandil olles jäi aare küllaltki ruttu silma. 8.00 ringis on ikka paras piin siit kandist minema saada aga selle eest hommikune päike merel oli ilus :)
See kant on iseenesest mõnus, natuke Tabasalu moodi. Aare hakkas nullis üsna ruttu silma. Kõik oli eeskujulik :) Jääme jätkuaaret ootama. Aitäh!
Kui piirkonnaks on "Tallinna linn", siis on aare mõeldud peale kooli võtmiseks. Sõitsime bussiga kohale, turnisime natuke ja käes ta oligi. Hommikul autosse istudes mõtlesin, et pagan, juhend jäi maha, aga seekord oli see juba olemas :) Kiitus peitjale! Ümbrus oli ka äge, vaatasin kohe huviga neid uhkeid maju. Uued mafioosod?? Igatahes, aitäh aarde eest!
Kena lõunapausiaare, aitas lambal parem seedumisasend sisse võtta :) Meri oli täna ka vaikne, ilm ilus, uus koordinaat väga täpne ja seega leid hetkeline - mis nii viga. Aga tuliseks on seal jah läinud, kui toosi põhjal otsustada. Näis, mis siis saab, kui mahvia tulebki tagasi. Seniks tänud!
Hetkel veel tiba mõistmatu aarde nimi, aga ehk jätku-aare annab vastuse. Kuna päevane võsakogus oli saamata, siis kulgesin aardeni läbi võsa, samal ajal jalutades mingil betoonivalul. Aarde konteiner oli igatahes vahva aga pisidetaile on vist varsti terve rand täis :) Tänud aarde eest!
Olime saanud Kelvingis hea naeruteraapia. Sellest saadud hea tujuga me siis mafioososid piiluma sõitsimegi. Kui Kelvingis ja Pirital oli puhunud tuul siis siin oli meri vaikne, paiselehed õitsesid ja haned taeva all kaagutasid suurest rõõmust, et olid taas rännakut lõpetamas. Kulgesime mööda mere äärt aardeni, vaatasime lahtiste silmadega ringi ja panime logi kirja. Ja siis lihtsalt istusime kivil ja vaatasime merel podisedes lähenevat paati. Nii mõnus, ei mingit kiiret kuhugi . Tänud peitjale mere äärde kutsumast! Siia tasub teine kordki tulla. Ja minu jaoks on selle aarde esmaleidjaks siiski Erko ;), Madis teostas peitjaga koos lihtsalt testleidu :P.
Kõigepealt vaatasime oma Merirahu aarde üle (kõik tibens-tobens) ja siis jalutasime mööda kaldapealset maffiat otsima. Lihtsam oleks olnud kohe altpoolt läheneda aga tahtsime maffia elupaikadele ka pilgu peale visata. Aarde leidsime peale kaldast laskumist kergelt ja peale logimist jalutasime mööda mereäärt veel veidi edasi. Elve pildistas kiva ja muid väiksemaid asju, mina otsisin lutsukiva ja loopisin neid. Mõnusalt tuulevaikse ja sooja ilma tõttu ei kiirustanud kohe kuidagi lahkuma kuigi plaanis oli ainult korraks tulla ja logi kirja panna. Juhuks kui keegi peaks ära eksima siis joonistasin väikse spikri ka aardest veidi eemale :) Tänud siia juhatamast, EVEJ.
DCLXXIV. Eesti maffia, see on puhas sõnakõlks. Sellegi poolest oli aardes püssirohu lõhna tunda. Kordinaat praegu väga täpne, kiire leid.
Sel päeval oli mul plaan Tallinnasse minna. Uute aarete avaldamine andis siis natuke lisategevust. Esimesena võtsin ette selle. Kui ma jalgrattaga nulli kohale jõudsin, siis arvatavasti polnud Madis veel loginud. Looduslike olude tõttu polnud sellest "valest nullist" aarde õiget kohta kahjuks näha. Ei taibanud ka sinna pangast alla vaadata. Kõigepealt kulutasin umbes veerand tundi sellele, et tutvusin juba märkimisväärse geoerosiooniga. Küll oli seal nulli ümber mättaid ja kive kangutatud! Kui oli selge, et mäe peal aaret tõenäoliselt pole, siis mõtlesin, et kindlasti on see hoopis allpool kalda sees. Ja nii oligi! Alla vaadates nägin, et seal käis juba vilgas logimis-tegevus! Ei jõudnud end ära kiruda! Seal olid siis Madis koos peitjaga. Kui nad üles tulid, siis ajasime natuke juttu ja seejärel siirdusin mälu järgi ise aaret otsima. See paljastus õnneks kiirelt. Kirja läks siis teine logi.
Sattusin avaldamise hetkele peale, seega olin juba 10:40 aarde piirkonnas. Kuidas nüüd alustada? Tasub kõigepealt mainida, et aaret oli sama lihtne leida, kui jaanipäeval lumme lasta. Selles kohas, kuhu null näitas ning lähima 20 meetri raadiuses oli ainult üks potentsiaalne peidukoht, aga see oli tühi. Umbes 10-15 minutit hiljem jõudis Kristjan (sportlane) kohale ning tuulasime seal pääääääris pikalt ringi. Tund aega hiljem (11:40 paiku) sain peitjaga kontakti ning uued juhtnöörid (aare on panga all ehk koordinaadid on ligemale 30-40 meetrit mööda). Ronisime siis sinna ning otsisime tükk aega sealt. Mida aga ei leia, on jätkuvalt aare. Vahepeal leidsin 25 krooni maast vedelemas, aga aaret ei paistnud ikka kuskil. Siis küsisin juba väga konkreetse kirjelduse peitjalt, kus aare on, aga ka see ei aidanud kaasa. Kristjan tüdines vahepeal ära ning läks minema, mina ei jätnud enda jonni. Lõppes kogu see otsimine sellega, et võtsin peitja linnast peale, tõin aarde juurde, peitja näitas kus aare on ning võtsime täpsed koordinadid. FTF kell 13:00. Enne ära minekut kohtasime veel Erkot, kes juhuslikult nägi pealt, kuhu aarde tagasin panin. Kuna nüüd on täpsustavad koordinaadid olemas, siis peaks järgmistel tunduvalt kergem olema. Tänan siia piirkonda taas kutsumast!