Tüüp: Multiaare Maakond / linn: Viljandimaa Raskusaste: peidukoht 3.0, maastik 3.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Pane end valmis üheks värskendavaks kogemuseks looduses.
Vastavalt ilmale vali ka riietus, kindla peale minek on minna riietega mis vőivad määrduda ja märjaks saada. Kui kraade üle nulli on, siis soovitan jalga panna kummikud.
Aarde ümber siblivad kitsed ja koprad, keda kohates ei tasu ära ehmatada. Senini pole nad veel kedagi maha murdnud, aga mine sa tea...
Vaadata tasuks hoolega kuhu astud. Aaret on valvama pandud terve Sakala malev, kes on valmis vajadusel reageerima, kui mőni geomaniakk aarde otsimisega üle käte peaks minema :)
NB! Relvastatud mugud on läheduses.
Vihje: Mõistatus aastast 1973: "Mees metsas, tilk tilli otsas"
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
lumega_leitav (1), ilus_vaade (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC50QTD
Logiteadete statistika:
84 (93,3%)
6
1
2
1
0
0
Kokku: 94
Hea oleks selle kohapealt pidada endaga dialoogi. Algaks see nii:
"Nonii, räägi kas sul on mingi probleem?"
Vastaks: "See on väga hea küsimus" jne..
Ehk otsustasin seda võtma minna pärast kõige suuremat vihma/rahesadu. Suure hoone taga vaatas üks mees ka mind sellise näoga, et mis kurat sul veel arus on. Kummikud olin õnneks ikka jalga pannud. Püksid said aga esimese paarikümne meetriga läbi märjaks. Oli küll oletatav rada ees eelmistest käijatest aga suurt kasu sellest polnud. Kohale jõudes arvas geps, et null asub iga puu juures mida ma talle välja pakkusin. Niimoodi ma seal kergelt vandusin kuni lõpuks leidsin üles. Täitsa viks vahepunkt. Edasi aga ei olnud aimugi kuhu poole liikuda ja läksin tagasi. Enam seda teeotsa ka üles ei leidnud ja pidin uuesti võtma vihmaveest maksimumi. Auto juures vist sain aru kuhu ma peaksin liikuma aga pole 100% kindel
Honda jätsin teeinduse ette ja suundusime metsa meest otsima. Tiirutasin, mis ma seal tiirutasin, aga kui nulli taga ajama hakkasin jõudsin alati ühe ja sama koha peale välja. Otsisin ja vaatasin seal tulemusteta. Neljandat või viiendat korda sama koha peal olles avanesid lõpuks silmad. Punkri juures vaatasin veidi ringi, kuid Henrikod huvitas rohkem punkri sisemus ja pidasin edasist otsimist kahkesi seal natuke ohtlikuks. Vähemalt kuigi kaugele jõudsin. Tänud.
Rudolfil esimene külastus siia, minul teine. Pärast esimese punkti külastamist liikusime taas lõppu. Otsisime kuskil pool tundi punkri seest ja väljast, aga ikka ei suutnud seda asja läbi hammustada. Praegu ideed ka otsas; kui kunagi mõni tuleb, siis jälle.
Mitteleidude päev, 9/9.
Parklas kaalusin tükk aega, et kas panna kummikud või mitte. Lõpuks ikka panin. Null tuli hirmus kiiresti kätte, nagu ka vahepunkti konteiner. Lahendus meeldis väga.
Lõpp oli ka loogilises kohas. Nüüd läks natuke ka kummikut vaja. "Punkris" ehmatasin konna vette, ise tegin paar tiiru peale ja "külmkappi" vaatasin ka. Endale tundus natuke kahtlane see asjatamine seal, midagi väga silma ka ei hakanud. Punkrist paari meetri kaugusel on üks lahtine märgistamata kaev, vaadake kõrges rohus jalge ette! Aga jah, seekord ei leidnud.
Kuna Mädajärve juures oleksin tänase õnnega vist janusse surnud, võtsin hoopis kodutee rataste alla. Aga ma ei anna alla!
Juba õpetaja Laur ütles, et kui sa kõike ei jõua tee vähemalt poolki. Esimese punkti leidsin. Hea teostus. Olin seal sõna otseses mõttes kõrvuni sees vahepeal. Punkri leidsin kah. Aga vot aaret ei tulnud kusagilt välja. Lõpuks lõppes jaks, koordinatsioon ja kannatus ning pidin selleks korraks lõpetama. Eks mingi aeg puksin edasi.