Tüüp: Multiaare Maakond / linn: Viljandimaa Raskusaste: peidukoht 3.5, maastik 1.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
NB! Aare on peitjale teadmata ajal oma positsioonilt eemaldatud ning taastamine antud kujul ei ole võimalik.
Viljandi linna on aardemeistrid puistanud erinevaid aardeid väga põnevatesse kohtadesse, kuid Paalalinna pole senini ühelgi geopeituril otsinguretkeks põhjust tulla olnud.
Tõsi, Elektripaketi valijad on jõudnud täpselt Paalalinna piirini, kuid mitte kaugemale...
Seega võime öelda, et tegemist on ESIMESE PAALALINNA AARDEGA!
Jõudu otsingutel, soovitan tähelepanelikult jälgida parkimiskorraldusi, et mitte nende vastu eksida.
Mugusid kohtate igal sammul, tegutseda ülima ettevaatlikusega ning järgmiste otsijate huvides soovitan panna kõik komponendid samasse asendisse tagasi. Otsijail ei ole põhjust minna eramaale!
Head otsimist!
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
lumega_leitav (1), lastesõbralik (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC50RDT
Logiteadete statistika:
44 (72,1%)
17
8
2
2
0
0
Kokku: 73
Mugud magasid jaaniõhtut välja ja plats oli suht rahulik. Tänud peitjale.
Selleaastase geojaluskäigu järgmine punkt siis. Peale leelotamist ja tsiruseartisti juures edvistamist oli täpselt paras siia tulla ja veidi trenni teha. Alustuseks võimlesime iga rehvi juures korralikult. Üks kohalik koer tundis ilmselgelt, et tungitud on tema territooriumile ja tuli üsna kurja moega uudistama. Õnneks olime Piiaga kahekesi ja seega jäime peale. Lõpukoha tuvastamisel aitas logidest selgunud paranduskoefitsent, aga ka siis tuli lõpus korralikult kehaliselt end liigutada. Ega poleks äkki leidnudki, ühel hetkel märkasin maakülge kinnijäätunud korgita viinapudelit, seega pidi logiraamat koos konteineri ja laenatud korgiga lähedal olema ja sealt lähedalt me selle ka tuvastasime.
Täna olid Viljandis kõik kohad inimtühjad peale spordiplatside. Eks ma siis töllerdasin ringi ja rajasin sportlike noorte ja laste vahelt oma radu. Esimene punkt tuli lihtsalt. Kui mõistatus ja vihje koos midagi kõlblikku ei vastanud, siis üritasin neid ühekaupa kontrollida. Keegi turnija karjus teisele "tutkit brat" ja tabas sellega mu järelduse teise punkti asukohast. Siniste pannkookide hulk pani kahtlema, et äkki on kadunud, mistõttu küsisin Hanneselt, mida valesti teen. Tuli välja, et vihje peaks olema veidi muutunud. Mitte 200 vaid 225m sobib. Nüüd läks veel veidi aega otsimiseks ja mugudega peituse mängimiseks, aga aare oli olemas. Talvel on seda ilmselt kergem otsida. Aitäh!
See sihke multikas mis on rohkem mõistatuse moodi multikas mu meelest. Kunagi vanal ajal kui veel kroon kehtis, käisin siin seda asja kaemas - siis oli algus hoopis teises paigas. Aga no nüüd sain sellele ka uues paigas küüned taha. Ka sõnastus oli aja jooksul muutunud... see kas ta selgemaks oli muutunud.. see jällegi minu objektiivse hinnangu kohaselt küsitav :). Aga jah, päris iseseisvalt ei leidnud. Aga eelmisel korral olin sealt u 30 meetri kaugusel ja otsisin kastaneid... :D - no see oli lihtsalt minu tõlgendus kunagisest vihjest. Tänud!
Sai siis jälle õhtupimeduses aaret otsima mindud. Vaatasime peitjalt saadud vihjet ja otsisime. Ei leidnud. Helistasme uuesti peitjale, kes tuli kohale ja kinnitas, et aare on ikka omal kohal ja andis veel vihje. Lõpuks aare ennast siiski ilmutas. Kiitus peitjale, sest aare oli tõesti hästi ära peidetud. Teistele otsijatele soovitaks otsima minna päevasel ajal, sest öö pimeduses on aarde leidmine äärmiselt raske.
Leitud :)
Tänud peitjale :)
Sai kambaga leitud. Tänud!
Seekord sai paremal ajal tuldud ja pooleliolev aare lõpuks logitud. Tänud.
Algusest saadud info jagasime kiirelt ära, kuid lõpp kippus venima. Jalutasime veidi, kuni tabasime peidiku.
Nii nagu Tartu aardeid, teen ka neid jupiti. Täna sahmisime kah siia-sinna aga lõpuks leitud sai. Vihjest sain alles lõpus aru, et ka nii võib seda vist Viljandimoodi nimetada, meiekandis on nimi küll teine, tänud jalutuskäigu eest!
Käisime seal nüüd veelkord, kuid päevasel/hommikusel ajal leidsime hobused ja ka vähemalt ühe saba üles. Tänu eelnevalt saadud vihjele tuli ka leid. Lisaks tegime lumesõda ja ühe lumememme :)
Aardega probleeme meie arvates ei tundu olevat. Esimene punkt oli kinni ühe kinnitusega kahest ning igatahes kuhugi teadmatusse ei kuku ka kolmandal põhjusel. Teine punkt oli samuti vähemalt ühe kinnitusega kinni, mida me enda omaga üle kinnitama ei hakanud.
Ennevanasti, kui Rakveres suisa kaks kino oli, juhtus nii mõnigi laupäev nii, et lapsevanem võttis pägaliku käe otsa ja viis multikaid vaatama. Täna juhtus täpselt samamoodi, aga et kinodes enam multikaid pole, tuli Viljandisse kobida. Esimene multikas oli spordimultikas. Üllatavalt sujuvalt tuli ta kätte. Alguseks pakuti küll kõiksugu aperitiive, aga gepsu null oli äärmiselt täpne ja Kaur sai vidina kätte sealt, kust ma just vaatamise olin lõpetanud. Aga tal paar senti parem vaade kah, nii et ... Juhist tõlgendasime täiesti ootamatult kah täiesti täpselt , nii et igasugused eksirännakud jäid ära. Topsi kättesaamiseks tuli natuke leiutada, aga ei midagi hullu, kõik jonks. Tänud juhatamast, ilma geopeituseta sellistesse kohtadesse ju asja ei ole.
Huu… selle aardega saime vatti. Alguse leidsime, aga alles pärast mitmete muude kohtade ülevaatamist ja üldse mitte nullist, lõpp läks veel segasemaks, sest juhised edasiseks tegutsemiseks eesti ja inglise keeles olid väga erinevad.… Reigo lõpuks vaatas õigesse kohta, omapead logiksin siin ilmselt sinist nägu…
Kuidagi ruttu said lihtsad tavalised aarded Viljandi linnast otsa. Seega vaatasime öömaja üle ja mõtlesime ilma kiuste teha natuke sporti ning jalutasime lähimale platsile. Suuri lootusi ei hellitanud aga julge hundi rind on haavleid täis. Esimese leidsime mõne aja pärast, kuid ilmselgelt mitte olekus, kuidas peitja selle jätnud on. Edasi oli ikka paras kosmos, okei vihje oli arusaadav, kuid muu...? Lõpuks ikka topsiku kuskilt välja urgitsesime...
Ronitud sai päris palju, mitte, et nüüd vaja oleks olnud aga lihtsalt meeldib ronida ;) Tänud peitjale!
Esimeses punktis hõljusin mina niisama, Tanel võttis topsi välja. Teises punktis nägin mina jällegi õiget asja ja tekkis väike "No muidugi!" efekt, üritasin seda ka Tanelile seletada, aga edutult. Mugusid ei olnud, oli hea otsida, kuid nõustun Taneliga, see peaks mõistatus olema. Aitäh!
Väikse Viljandi ümbruse tripi esimene aare. Nullis otsisime kõige pealt täpselt nullist. Kuna see edu ei toonud, siis otsisime lihtsalt loogilistest kohtadest ning see lõppes ka positiivselt. Seal oleva infoga me suurt mõistlikku midagi teha ei osanud. Käisime ühes vales kohas ka, aga mind tõmbas hoopis mujale ja sealt ka aare välja tuli, väga kaua ei läinudki. Pärast leidu sai Liis kogu asja poindile pihta, mina mitte. Kas see pole mitte mõistatus? Aitäh!
Päris kindlasti oleks head piletiraha võinud küsida selle tsirkuse eest, mis me seal tegime. Tänud!
Vaba õhtu tuli kuidagi tsementi valada või siis antud juhul logiraamatutesse kirjutada, nii võtsime ette veel leidmata Viljandi aarded. Vähe piinlik ju on, et selline olukord üldse tekkida on saanud, aga nüüd on need kollased täpid ära värvitud. Saime päris palju murul lebada, enne kui mõistus pähe tuli. Üldse tiirutasime päris palju ringi, kuni aardega lapiti piki pead saime. Peaaegu oleks lihtsalt minema kõndinud. Tänud peitjale!
Pärast Mädajärvedel käimist tundus uuesti kõva maa peal liikumine lausa vale. Otsustasime siiski üritada veidi Viljandit puhastada ja see oli ainuke, mille reaalselt ka leidsime. Minu ainus eelnev visiit siia kohta oli märtsis ja see ei läinud just kõige paremini. Sellel korral leidasin esimese punkti üles, nii et progress oli juba olemas. Lõpus läks ikka veits aega enne kui õige asi silma jäi, aga saime viimaks logi kirja.
Aitäh!
Pärast Mädajärvedel käimist, enda puhta(ma)kskasimist ja väikest jäätisepausi suundusime taas siia. Lugesime uuesti üle esimese punkti juhendi ja liikusime lõppu. Kodus olin kaarditöö ja logide lugemise järel mõned asjad välistanud ja väikese nõutuse järel sai Rudolf ka õigele asjale jälile. Tuleb tunnistada, et sinna ma polnud osanud veel vaadata. Minu jaoks vist neljas külastus selle aarde juurde, nii et päris hea lõpuks logi kirja saada :) Aitäh!
Punkriga võrreldes oli siin ju lausa lihtne. Kasutatud kollased vikerkaared äratasid juba eemal tähelepanu ja inimtühjal hetkel sain ka teada mis edasi teha. Palju polnud valida kuhu suunda minna. Lõpus sai ikka mõni vale koht kah üle vaadatud. Aitäh.
Ilmselt olin juba pikast päevast väsinud, sest esimesel korral õigesse kohta vaadates ei näinud ma eelpunkti konteinerit. Otsisin ümbruses kõik kohad läbi, kui uuesti samasse kohta vaatasin, siis oli konteiner ilusti olemas. Edasi tuli saadud infot lahti mõtestama hakata. õnneks olin lugenud eelnevaid logisid ja seega tõlgendamise idee oli olemas. Kui seda veel vihjega ka kombineerisin, siis saingi loogilise koha kätte. Varsti hakkas ka midagi kahtlast silma, mis viitas konteinerile. Asjaolusid kontrollides selgus, et mu kahtlused olid õiged ja võis logimistoimingutega alustada. Aarde iseloomu tõttu kaubanduslikke tehinguid ei sooritanud. Aare korras, aitäh peitjale.
Esimene pukt tuli lihtsalt, teisega läks jamaks. Konteineri kättesaamiseks oli vaja geokõnet Paavole, kes kinnitas meie kahtlusi. Peidik on sellises kohas, kust me ei tahaks otsida. See on muidugi meie nö "kiiks", aga ikka jääb meil veel puudu "geojultumusest" teatud kohtades otsimiseks ja ei tule seda ka kuidagi juurde! Mõistatus on ikka veel arusaamatu ja seos peidkuga tundub äärmiselt kunstlikuna.
See rõõmupall läks meist küll väga suure kaarega mööda. Leitud - logitud.
Nullis(või selle läheduses), minul muret polnud...navi jäi autosse, gepsu omanikud tegid sporti ja mina olin lihtsalt ilus. Mõne aja pärast soovitasin neil laiemalt vaadata, kuna tops oli mulle kogemata kohe silma jäänud. Saaadud info sundis mind ka teisi veenma, et otsime hobukastanit(milleks küll on inimene võimeline, kui tahab tünni leida)...isegi nooruses kuuldud sõnad kaevatakse mälust välja ja seotakse aaretega. Jõlkusime siis tünni suunas ja kõige uskumatust kohast ka aare välja tuli. Igatahes mitte sealt, kuhu ma esimese otsimise korral oleks oma valgeid käekesi toppinud. Pigem oleks see mul leidmata jäänud...aitäh!
Spordipisik oli ilmselt meie seltskonnast vaid Mikil ;). Meie vormi puhul ( ka ümar on ju vorm)pole sportlikud saavutused kerged tulema. Õnneks saime stardist edasi ja finišisirgel läks ka kuidagi kergelt, mugud olid kaugel ja muud elajad ilmselt mujale kolinud. Tänud, silmaring jälle laiem!
Edasi suundusime märksa ebasportlikuma tegevuse juurde :D, nimelt läksime Kadri juurde torti sööma, tänud vormi eest hoolitsemast ;) !
Esimeses punktis oli meil Jaak - minutiga oli tops käes. Topsist saadud info pani kukalt kratsima. Mingil imelikul põhjusel sammusime koguaeg õiges suunas. Aga no kui ei tea mida otsida, siis ei ole just kerge. Õnneks logisid lugedes sai veidi vihjeid, aga Jaagul polnud sedagi vaja, sest tal oli tops jälle pihus. Meie õnn, et ilm oli kärekõle ja vihmane - läheduses polnud hingelistki. Tänud!
Lõpu ümber tiirutasime ikka pikalt, no ei osanud seda kuidagi selleks loomaks pidada. Tänud!
Vihjepunkti saime kiirelt kätte, aga siis tekkis väike nõutus, kohalikud me ju pole, aga arvasime, et oleme juba kõik Viljandi hobused ära näinud. Mis värk teil on nende loomadega siin? Lõpuks ei jäänud muud üle, kui järjekondlalt vihjest kinni hoida ja oligi kohas, mille olime kõrvale jätnud, kuna tundus, et sinna ju ei peidaks.
Hunt kodu lähedalt ei murra aga selle aarde logisin siiski.Tänud.
Auto peatus ja Kadri tegi ainult mõned sammud ja hopsti oligi esimene punkt käes, mida mina olen oma korda neli otsimas käinud. Ei saa ma ise ka aru miks ma just sinna ei ole vaadanud. Müstika. Aga teise punkti leidmine nii suur müstika enam ei olnudki. Õppisin spordiplatsil ja spordiplatsil vahet tegema. Peale tükk aega poolpimedas ja pimedaqs tuiamist tuli ta ikka lõpuks välja. Leidis muidugi jälle Kadri. Järjekordne hea sooritus uuelt generatsioonilt. Tänud ja edu.
Ahhaaa... olen tänase päevani saanud kahest Viljandi uuest aardest eemal olla. Kui nad avaldusid, siis olin hoopis Läänemaal ja puudus võimalus tunda kiusatust uue aarde jahile minna. Hiljem aga olen neist eemale hoidnud põhimõttel-kodu lähedalt ei murra. ;) Ja nagunii on Viljandimaa tühi, hea tagataskus varuks hoida...
Nüüd aga peres kaikunud appikarjed ei lasknud enam kõrvale hiilida ja oli tarvis ikka kõleda tuule kätte minna.
Esimene punkt... eh, see oli vahva, mul polnud kahtlustki, kuhu sammud seada. Peep vaatas ja unustas vist suu ka lahti üllatusest, kui õiges kohas olin. Mis aga selle infoga peale hakata, oli alguses üks suur müsteerium. Õnneks oli muguvaba aeg, laupäeva õhtul hoiavad kõik normaalsed ju kooli piirkonnast eemale... nii me seal tuiasime ja peaaegu olime loobumas. Kuid viimane pingutus ja sai see sportlik harjutus spordiplatsil sooritatud. :D Jesss... Kollane pannkook maitseb paremini. ;)
Aitäh aarde eest! Oli päris tore! Kas aga ka päise päeva aal see sama tore oleks... :D
Pärast Punkrit ja enne medi.ee tööotsa Viljandis asusime sellegi kallale. Null võttis ikka pisut aega, otsimise käigus määrisin linnajope varrukagi ära. Tegelikult polnud seda muidugi vaja teha, aga no kahtlus oli suur, sest mitteleide ees palju. Kui nullist vihje saadud, otsisime lõpust. Täitsa kaval peidik, sest segadust tekitavaid objekte oli seal teisigi. Ainus, mis ei meeldinud, et lõpp püsitsivilisatsioonile niivõrd lähedal on, varem või hiljem hakkab kellelegi kahtlane tunduma. Endal oli küll pisut kahtlane seal olla. Aga vähemalt sai hetke seisuga Viljandi aare leitud. M.O.T.T. - mida oligi tarvis teha :-)
Pärast külastasime ka Kadrit, sest juba liiga sageli olen Viljandist kohalikega suhtlemata läbi veerenud. Muidu saab karmavõlg veel võitu ;-) Oli tore taaskohtumine, saime geojuttu puhuda ja ka lillemaailma tagatuba näha.
Aardetopsid korras, EVEJ. Täname ikke!
Geopeitus teist peitjat lisaks panna ei luba või kui saab siis aidake.
STF. Et päris kindel olla, et peitja õigust räägib, kontrollisin abivahenditega paar paika üle... ;) Edasi piirkonda laiendades sain minu gepsu järgi 9m kauguselt esimese topsi kätte, järgnes matkake logimispaika. Siin kulus taskunuga ära: muidu ei saanud logiraamatut kätte. Tagasi panin natuke kergemalt kättesaadavana. Aitäh, tore mõistatus!
Tulime sünnipäevalt, tuju oli hea ja enne kui kodus arvutit sulgema hakkasin, heitsin pilgu korraks geopeituse lehele. Silma hakkas järjekordne sinine latakas juba nädal aega vana aarde juures. No mis temaga siis lahti on, et mitteleiud üksteise järel tulevad? Selle asemel, et magama minna, panime riidesse, võtsime koera, taskulambid ja uued roosad kummikindad võimaliku musta töö jaoks ning läksime Sherlock Holmesi mängima. Jah, ega me ikka normaalsed inimesed pole, koer vaeseke ei saanud üldse asjast aru, et miks temaga nii hilja veel jalutama minnakse, kuid rõõmus oli ta sellegipoolest. Leid ise aga väga kergelt ei tulnud, otsisime nullis ja otsisime kaugemal, kõva tund ja vist natuke rohkemgi läks hetkeni, mil FTF-i (kell 00:26) sisse kirjutasime. Kairi pea töötas sellel hilisel tunnil väga hästi, aga ta ju meist kõige noorem ka. Valge ajaga oleks asi ilmselt lihtsam olnud. No ega midagi halba öelda olegi, tublid poisid, aitäh teile!