Võhma talu

Aitäh aarde eest!

Tänud aarde eest!

Potentsiaalseid peidukaid oli ikka märkimisväärselt, aga Kaupo nina viis ta õigesse kohta ja saime mõistliku ajaga leiu kirja. Aitäh!

Kodutööga sai nulli kenasti paika. Lähenemine jooksutas ringi. Esimese hooga sattusin tellise otsa, mis edasi oleks niikuinii läbipääsmatuks teeks muutunud. Aga tegelikult on RMK väga kena maantee sinna ehitanud, koos suurte teeotsadega, mis loodud parkimiseks. Majas ka ilmatu kaua ei läinud. Kuna mainiti kavalat peitmist, siis ühte kavalat kohta märgates oli kohe selge, et seal ta olema peab. Aitäh!

Talu asukoht oli ammu kaardile pandud, aga pidevalt leidsin põhjuse selle külastust edasi lükata. Täna olin siinkandis ning otsustasin asja ette võtta.
Huh, ei osanud ma õiget lähenemisteed valida, nojah, ilmselgelt süüdi kehv kodutöö, õigemini olematu kodutöö. Tiirutasin natuke, jäin ähvardavate keelusiltida taha, lõpuks lähenesin ringiga kaugelt, mööda metsasihti sain parajalt pika jalutuskäigu. Õnneks pisut külmunud maapind oli kasuks, muidu oleks põlvini poriseks ilmselt saanud. Karp tuli vähemalt esimesest vaadatud kohast välja. Kokkuvõttes mõnusa karge sügisilmaga parajalt pikk matk.
Aitäh.

Siia jõudsin kui kell oli tiksunud uude päeva. Üllatas magistral mis jookseb kohe talu kõrvalt. Ilmselt uus elurajoon. Autoga sai 150 meetri peale. Üritasin läheneda mitmest kohast aga igalpool erateed. Lõpuks leidsin tee mis polnud eraomandis. Tänan

Talukoht oli juba kodus välja raalitud. Kiviaed ka täitsa olemas. Objektil poleerides sai sääsed korralikult ära söödetud enne kui logisid lugema hakkasime. Edasi oli leid juba kiire. Aardega, mida pole rohkem kui aasta keegi külastanud, on kõik hästi. Tänud peitjale!

Tänud aarde eest!

Näidati suund kätte ja eks siis hakkasingi sinnapoole liikuma. Nullis ehmatasime miski linnu minema, kuid mitte aarde pesast. Loodetavasti sai ta oma hingetraumast peatselt üle. Üks puuk tahtis minuga ka kaasa tulla, aga ma ei võtnud. Aardega kõik korras ja logiraamat kuiv.

Leidsin ka ühe endisaegse printsi sammaldunud lakk-kinga. Kuna mul miski printsilaadne toode juba kodus olemas, siis ma ei hakanud kingaomanikku mööda metsa taga ajama. Oleks vast võhmale võtnud see üritus.

Aitäh.

Ühel hetkel sai julgus otsa ja jalastusime. Käimiseks oli rada super. Praegu on mõnus metsas jalutada, pisikesi põrgulisi ei ole. Aitäh!

Tftc! Kui lipekõrve talu juures suutsin mitu korda kiruda, et mis võpsikust läbi pidi minema, siis siia oli lausa lust tulla :)

See oli üks ammu lahendatud, kuid kogu aeg pisut liiga teelt kõrvale jääv aare. Täna sai lõpuks külastus ette võetud ja aare üles otsitud.

Tänan peitmast.

Päeva põhieesmärgiks oli Võhma ja Likekõrve ära logida, nende ligikaudsed koordinaadid olin varasemalt kaardile kandnud. Mõlema puhul otsustasin, et teen maasturiga_huvitav lähenemised. Võhma juurde sain autoga u 150 meetri peale, aga siis tekkis ületamatu veetakistus ette. Ja seeläbi siis ka arusaam, et Likekõrve juurde ma seda teed mööda autoga edasi ei saa. Aga pole hullu, ilm oli hea ja aega mul oli.
Olin veidi logisid sirvinud ja teadsin, mis ruumi juures avatud pilguga vaadata, seega leid oli kohene.
Aare väga heas korras, tänan peitjat.

maasturiga_huvitav tee jah, aga siit läbi/üle minna paraku kavatsust ei olnud

Saime auto remondist kätte ja otsustasime kohe proovima tulla, kuidas sõidab.. Teeolud olid suht kesised, lund oli kohati väga palju, vahepeal tuli üks teele kukkunud puu pooleks saagida. Aare päris kohe end ei ilmutanud, vihje lihtsalt oli meelest läinud... Tänud

 1 

Kui veel aasta tagasi oleks sellest aardest suure kaarega mööda vaadanud, siis nüüdseks on tekkinud juba palju erinevaid (geo)oskusi, sealhulgas on märgatavalt arenenud kaarditöö. Salme lihtsalt võttis asja ette ja kohe esimese korraga andis geokontroll 30 m täpsusega aarde asukoha. Selle tulemusega oli juba üsna hea tunne metsa minna.

Kuna tänane eesmärk oli niipalju kui võimalik lumist metsa nautida, siis sobis selle aarde külastamine meie päeva imehästi. Auto jätsime umbes 700 m kaugusele, väike Yaris pole mõeldud tundmatute metsateede alistamiseks. Pealegi mööda lumiseid külavaheteid, kus polnud ühtegi jälge, oli väga tore jalutada.

Talu asukoha leidsime kergelt, vanad kiviaiad oli looduses veel päris hästi eristatavad. Talu varemete osas ka palju valikuid polnud, tuli ühte kindlat kohta uurima hakata. Natuke ringi tuustides ehmatasime kõigepealt ühe hiire oma pesast jooksu. Ei tea, kas see sama tegelane, kes käib aarde ümber olevat minigripi näksimas? Esimesest ehmatusest toibudes märkasime üsna kiirelt ka aarde peidukaks sobivat kohta ja just sealt me selle karbi kätte saimegi.

Peale logimist panime nii karbile kui logiraamatule ümber uued minigripid.

Suur aitäh nendele vanadele talukohtadele kutsumast! Meile meeldis väga!

 1 

Selle aarde geokontrolli pihta saamine oli kordades lihtsam kui sinna sõitmine. Ei oleks uskunudki, et seal metsas kah erateid niipalju on.

Lõpuks sain ikka 100 meetri peale välja sõidetud. Nulliski läks omajagu aega. Kuigi olin ma ka seda kohta mitu korda enne näperdanud.

siit tuli jala edasi minna :(

Oi kuidas ma siin viis aastat tagasi juba korra ringi leida tuustisin :D. Ja tookord leiuta ma jäingi ning Likekõrve jätsin koos uue Võhma külastusega kordusvisiiti ootama. Noh, täna siis jõudis ikkagi kätte kordusvisiidi aeg Lauri pakkumisel, ise oleksin asja ilmselt veelgi edasi lükanud ettekäändega, et mul oleks mõtestatud koht, kuhu minna, kui tahan Indyga kord teha pikema jalutuskäigu… Aga eks mõtlen siis selleks mõne uue aarde jalutussihtkohana välja, tänasega Võhma talu aare igatahes leitud ja logitud, aitäh mõnusa mõistatuse eest.

Suht õhtul hilja sai seda aaret nillima tuldud, päris hirmus oli seal :D Veidi läks leiuga ikka aega aga kuna uuesti väga ei viitsinud tulla siis lausa tuli see ükkagi ülesse leida pimedas metsas krõbinate saatel, tänud :)

Tulime kodusest laatsaretist korra välja end tuulutama ja me ei pidanud kahetsema. Päike siras, metsavahel tuult ei olnud ja saime autoga paraja jalutuskäigu peale. Taavi viskas ühe pilgu aarde asukoha kaardile ning õige pea saimegi õigest kohast aarde välja võetud. Keegi on usinalt minigrippi närinud, sellel enam põhja ei ole. Aare sellest hoolimata kuiv. (315) Aitäh! EVEJ

Selle aardeni saamine on eelnevalt läbi arutamata. Seepärast improviseerisime. Korraks oli tavapärasest huvitavam ja pisut hiljem saime nimed karpi. Tänud!

Mingi aeg tagasi sai lahendatud ja tatsasin kohapeale. Leidsin talukoha kenasti üles aga aaret kohe kuidagi silma ei hakanud. Lappasin seal kive ja tuhnisin põõsastes. Igaks juhuks veel vaatasin ringi, et ega mõnda teist hoonet seal olla saa. Ei saanud. Lõpuks ikkagi teiste logidest väikeseid vihjeid ja kaval peidukas tõesti. Eriti sellises kohas, ei ootaks. Aitäh. Kuna tööalaselt asja, siis ehk saab ka teise mahajäetud talukoha lähiajal võetud.

Siia oli palju mõnusam tulla kui esimese otsitud taluni. Peale logide lugemist pistsin käe kohe õigesse kohta.

Leitud peale kergetjalutuskäiku, tänud.

Koordinaat tuli umbes-täpselt, millest kohapeal täiesti piisas, et karp leida. Nüüd siis tegin avatud talude külastuse õhtu. Tänud juhatamast.

Selle aarde juures sain tänase päeva jooksul lausa kaks korda käia. Esialgu koos Annega ja kuna kohalikud olud olid teadmata, pidime auto silla juurde jätma ja veidi jalutama. Hiljem olime juba teadlikumad paremast jõeületuse kohast. Kuna Maril ja Siimul aare leidmata, aga patt oleks käimata jätta, jalutasime nendega kaasa. Leid tuli suhteliselt kiirelt ja andsime fantaasiale voli, milleks aarde juures olevat kohta minevikus kasutati. Aitäh.

 1 

Kui juba mõistatus kästi ära lahendada, siis tuleb ju logi ka kirja saada. Uskumatud kohad ikka on olnud inimestel elamiseks. Arutasime Kleonega tükk aega, et kus ma logisin ja saime ühese vastuse, et täitsa peldikus. Tänud Erko kohta näitamast, ma poleks iialgi siia sattunud!

Kuna see paik jäi väga lähedale, siis sai siingi ära käidud. Aitäh!

01298

Aare asus täitsa loogilises kohas, kui arvestada ehitise seisukorda. Oleks see seisukord tunduvalt parem olnud, siis poleks sealt küll tahtnud otsida. Tänud!

Mõistatuse lahendasin mõni päev varem ja geokontroll värvus "enam-vähem" roheliseks. Igal juhul piisavalt roheliseks, et kohta piiluma minna. Sõidutrajektoorile jäi aga hirmsa sildiga sild, kus keelumärk eest ning hoiatus ohtlikust sillast allpool. Valisime siis teise lähenemistee ja jõudsime kohale ikka. Aare ilmutas end ruttu, Saskia seisis kohapeal ning mõtles, et huvitav, kui ma oleks aare, siis kus ma oleks? Ning oma mõtiskluse lõpuks võttis ka aarde peidukohast välja. Tänud peitjale, aardeta poleks eales sinna sattunud.

Kuna aare oli poolenisti peidukast väljas, siis läks siin kiiresti. Tänud juhatamast.

Lühikeste pükstega minek oli väga halb mõte ;) Lohutuseks saime taskutäied õunu ning aardelogi. Aitäh!

Õue oli risti-rästi rajakesi täis tikitud. Metsloomad on õunapuude vahel head paremat otsimas käinud. Karp leitud. Tänud peitjale.

Kaupo oli head kaarditööd teinud.Kohapeal eriti kaua ei läinud,karp jäi kiirelt silma.Aitäh!

Kunagi sai see punkt leitud, teist talu pole veel suutnud kaardilt leida. Nulli minnes mahtusime üle silla ning aarde otsisime oli täitsa lahe, peidukaid oli, aga aare on loogilises kohas.

Lahenes vist kergemini kui Likekõrve. Leidmine oli ka palju kergem. Algul ei saanud aru, et kust peab otsima. Ian oli eelnevalt õiget kohta vaadanud, aga seekord leidsin mina. Tänan aarde eest!

Veidi võsas tiirutamist ja saigi logi kirja. Tänud!

 1 

Leitud. Tänud peitjale!

Kuna aeg hakkas otsa saama (õhtul tulevad külalised), siis jätsime pärast seda aaret planeeritud aarded vahele. Liis oli varem antud aarde leidnud ning jäi sooja autosse ootama. Meil aga kand ja varvas ning üsna pea olime aarde juures. Nii hästi kohe, et olime alguses kohe õige hoone varemete juures. Vaatasime natukene ringi, arvasime end valede varemete juures olevat aga ringiga jõudsime ikka tagasi. Seejärel märkasime ka kohta, kus aare võiks olla ning nii oligi. Aare korras, aitäh peitmast!

 1 

Ettevaatust! Seoses seakatkuga käib praegu Eestis suurem metssigade küttimine. Lugege! Antud aarde piirkond on suur metssigade elupaik!

 4 

Fantastiline idee oli sõita kuhugi metsa vahetult pärast tugevat sadu. Nulli lähedale jõudes paistis päike otse silma absoluutselt igast küljest ning puude alla ronides sain muidugi iga kord sahmaka vett kaela. Aga ega sinna nulli ei olnudki nii lihtne pääseda. Mingis suunas sõites jõudsin autolaiuse sillani, mille kõrval ilutses suur keelumärk tekstiga: ohtlik. Kui ohtlik, siis ohtlik. 10 minutit mõtisklesin, kas julgen üle sõita, kuna oli märke, et seda on siiski korduvalt kasutatud, kuid lõpuks taandusin ja läksin ringiga. Nulli lähedal nägin eemal midagi punast liikumas, mis alguses ehmatas, kuid pärast pisukest mõtisklemist jõudis kohale, et põder end punasesse fliisi pole riietanud ja see on hoopis mingi tädi, kes jalutab last. Sellises kohas. Puude all sai päris tükk aega ragistatud ja kui mul külmast veest kõrini sai, asusin logisid lugema. Hanno ja Hannese omadest piisas, et õige koht üles otsida ja aaregi välja koukida. Tõsi küll, enne igaks juhuks pildistasin. Hea peidik leitud. Tagasiteel jõudsin uuesti sama sillani, millel nüüd keelumärk puudus, kuid tekst oli ikka sama. Samal ajal algas ka meeletu paduvihm. Seisin voolava vihma käes, mõtlesin ja pidin just hakkama ringi keerama, kui teiselt poolt tuli täie vungiga vastu väike kaubik ning lendas hoogu maha võtmata üle silla. Ma vaatasin, et eest ära sain. Noh, kui juba selline masin üle läks, siis saan mina ka - üritasin sama kõhklematult ja pidurdamata üle sõita ning kõik õnnestuski ludinal, kuigi sees oli küll kergelt õõnes. Vaimusilmas nägin juba, kuidas mind jõest tullakse välja tõmbama. Igatahes tänud aarde eest. See andis rohkematki kui ainult aardeleiu. :)

Selline paks elukas tahtis minuga autosse tulla

Ülesõit omal riisikol

 6 

Kuna kõik tänased plaani võetud aarded olid seni lõppenud rohelisega, läksin sellest nii ülbust täis, et otsustasin järgmisena Erko vanu katkiseid majavaresid ka natuke tuulutada. Kunagi üsna varsti peale ilmumist sain nii Võhma kui Likekõrve kaardil oma kohale, aga neile omapead järgiminemine tundus siis selline projekt, et mõlemad jäid paremaid aegu ootama. Täna arvasin, et proovin nendeni ikkagi ära murda, vahepeal pikalt kuiva pidanud ilm lubas eeldada, et saan nendeni ka oma miniautoga sõidetud… No ja sain ju ka, siinne metsatee oli võrreldes mu järgmise sihtkohaga ikka suht ok…:D. Parkisin Võhma lähedusse jõudes ennast siis kuskile pikka rohtu ära ja suundusin optimistlikult maja otsima… Jeerum küll. Kuidagi diagonaalis lõigates läksin ja juba üsna varsti takistas mu tee tihe põõsastik, kust ma siis üritasin järjekindlalt mingisugustki vundamendi otsa leida… Ma ei tea, seal vist oli teine maja olnud või midagi, mingid kivid seal igatahes olid ja telefon muudkui õrritas mind sinna tihedasse padrikusse ennast suruma ja kuna see suht läbimatu oli, siis üritasin sinna jõuda suure ringiga ühelt ja teiselt poolt ning kui vundamenti ikka veel ei paistnud, proovisin igaks juhuks ka kükitades piilumise ja madalamana veel natuke lähemale pressimise ära – sest no ikka võib ju olla, et ma lihtsalt ei näe mida vaja, mitte et seda seal pole... :D. Palav ilm oli käskinud mul kodus lisaks kõigele muule endale selga korraldada ka kõige väiksema riideosaga särgi, mis majas leida, nii et … Nojah, aga keegi vähemalt ei kuulnud seekord mu vandumist seal :D. Lõpuks otsustasin, et tuleb loobuda ja hakkasin ennast tagasi tee poole pressima… Ja siis koperdasin kogemata otsa ühele täiesti selgepiirilisele ja konkreetsele vundamendiruudule. Mispeale telefon otsustas, et talle meeldib selle juures ka täitsa oma punase mummuga olla… :D. No ja ma siis nõustusin temaga, jälle, sest siin oli ju hulga parem juba ringi ukerdada... Leidsin ühe ägeda augu ja lootsin, et see ongi peidukas, aga tundus et vist ikka ei ole. Logisid lugedes tundus veel rohkem, et ei ole... samas 2 ringi vundamendivaatlust ei andnud ka tulemusi. Samuti kivide keeramine. Ja puude inspekteerimine… :D. Kasutasin juhust ja sajatasin kohe südamest veel üht koma teist, mida ma kogu sellest enda tund aega tagasi nii hea mõttena tunduvast mõttest kokkuvõtvalt hetkel arvan ning kõmpisin tagasi auto juurde; Likekõrvet ei tahtnud miskipärast enam isegi kaugelt vaatama minna… :D. Aga karpide kättesaamise isu see muidugi ei kustutanud, nii et järgmise korrani, Erko, küll ma ükskord siia veel tulen ja need ikkagi üles leian :).

Kunagi siin kasvatati...

 3 

Nagu mitmed enne mind, jõudsin gepsutädi juhatusel ohtliku sillani, mille juures Google Mapsi tarkus kohaliku liiklusmärgiga konflikti sattus. Kaalusin jalgsi edasi sibamist, aga laiskus minu kontides tähendas seekord lihtsalt rohkem tööd autole. Lõpp-punktis olin esiti peaaegu õigetel jälgedel, ainult täielik pimesikk. Sealt edasi rassisin kõvasti tihedas taimestikus kuni juba hakkas vaikselt võhmale võtma. Siis lugesin jahutuseks viimaseid logisid ja minut hiljem oli leid registreeritud.

Tsiteerides klassikuid: Õpi, poja, muidu jäädki eluks ajaks tööriistu kätte andma!
Eks ma püüan...

Mulle seal käimla augus täitsa meeldis aga Karl on tipa loogisem vend ja sai kohe kätte. Täname peitjat.

 3 

Lähenemisteel sattusime kokku metsaveo linttraktoriga. Väga mõnusad rööpad ja kuumaastik. Tasa ja targu jõudsime minu kodutöö nulli. Rauno hüppas suure hooga jalgupidi käimlasse ja hakkas kätega sorteerima. Mina samal ajal lähenesin otse tuumale ja eemaldasin ummistuse. Tänud!

Kui otse ei saa siis ringiga ikka.

 1 

Mõistatus oli juba ammu lahendatud ja nüüd tuli see päev, kus ka kohal sai käidud. Nautisime ilusat ilma ja metsateed. Aitäh aarde eest.

 1 

Kaarditöö sai kodus tehtud ja geokontroll roheliseks. Autoga otse hoovi ei hakanud sõitma, jäi värava taha. Tuleb tõdeda, et taluhoone on ka paremaid päevi näinud. Lahe peidukas on aardele leitud. Aitäh peitjale.

 2 

Lähenesin asjale teise nurga alt ja sain auto 120m kaugusele, aare avaldus päris kiirelt aga ma ei taha teada mis otstarvel peidukat kunagi kasutati... Teine talu jääb ajapuudusel teiseks korraks. Tänud.

Ette jäi ohtlik sild ja ei olnud aega jala edasi minna.

 2 

Aardele üritasime läheneda mööda külateed, mida GPS keeldus tunnistamast. Paraplaani garaaži juurest leidsimegi eest ühesuunalise! silla. Geopeitur on teatavasti reeglite järgimise meister ning sõitsime objektile mõõduka kaarega. Nullis oli vaja päris elavat kujutlusvõimet, et ammuseid aegu ette kujutada. Ometi piisas ka vähesest kujutlusvõimest, et kujutada ette Sveni kellegi kuivkäimla kastis aaret otsimas. Sven ise õigustas ennast, et ilmselt on **** omanik ise ka juba ammu teises ilmas. Tagasi saime mööda ühesuunalist silda (vahepeale jäi veel möödukas jõu- ja närviproov likekõrvede juures).

Erinevalt siin varemleidnutest mina kohast vaimustusse ei sattunud, lisaks veel õnnestus autot ümber keerates korraks põhjaga vastu kivi sõita.

Leitud koos kallo-tiimiga. Tänud aardepeitjale vahvas kohas aarde eest! EVEJ

 2 

Võhma talu poole liikusime Likekõrvest. Aga mitte mööda seda teed, mis otse Likekõrve juurest möödub, vaid veidi lääne poolt. Jõudnud kuhugi keskele, märkasime väikest Fordi, ema ja poeg kõrval. Sellised, ütleme üsna mudased ja räsitud olemisega. Tegime siis veidi juttu, et mis nüüd siis juhtunud. Resümee oli umbes selline: "Oh ei ärge te siit edasi nüüd küll minge, umbes 500m saate sõita, siis tuleb nii hull mudane ja põhjatu tee, et te peate siis küll traktori järgi minema. Me just olime siin ise kinni, käisime külas traktori järgi. Neid oli küll igas majas, aga kuskil polnud kedagi, kes traktoriga sõidaks." Me siis avaldasime oma tagasihoidliku arvamuse, et tavaliselt me ise tõmbame teisi välja ja kinnijäämisel ka vints abistab. Seepeale ta arvas, et eks me riskigu, kui julgeme. Asja uba, et kuidas nad sinna üldse sattusid, seisnes aga 10km pikkuses ummikus Keila-Haapsalu maanteel Ämaris toimunud lennushow tõttu. Nende GPS soovitas ümbersõiduks aga just seda teed, mis kunagi ehk tõesti ka on tee olnud. Nii nad siis sealt end läbi rammisidki kuni autol kõht kandis ja rattad abitult muda kaapisid. Meie jaoks kulges teekord aga sujuvalt.

Aaret ennast sai veidi ikka otsida, parajalt riukalik teine. Lõpuks ei jäänud tal muud üle kui alistuda.

Tänud aarde eest!

 1 

Koordinaadid olid mul kodus üles otsitud juba ammu, täna oli vaid logimise vaev.

 1 

Mõistatus lahendatud, leitud ja logitud. Huvitav lahendus ja peidik, jätsin helendav röövik. Sääsed ja teised vampiirid hästi toetatud kah. Tänud peitjale!

 1 

Autoga sai kenasti päris lähedale ja läbi vihmamärja taimestiku sammusime kohale. Kiire leid. Aitäh peitjale!

Mängisin ja panin tagasi :)

 1 

Kodutöö oli varem tehtud ning geokontroll ka roheliseks saadud. Kohapeal oli mõni minut ringivaatamist ja seejärel saime logima. Täitsa mõnus rahulik talukoht seal. Keegi ka lelusid puude otsa riputanud. Tänud peitjale!

Kenal päikesepaistelisel päeval kena sõit mööda metsateed ja kui lähenesime objektile, ilmus ei teakuskohast võsast keegi, kes osutus ereniks... Ta oli juba pikalt uurimud, aga polnud leidnud... Ühendasime jõud ja karp tuli ise peidust välja... Aitäh

 1 

Mulle täitsa meeldis see mõistatuse lähenemine. Metsatee aardeni oli ka mõnus. Noole asukoht oli mul muidugi valesti meeles, seetõttu otsisin jupp aega valest kohast ja asusin juba lahkuma kui kohtasin ikse, kes tulid samuti võssa. Läksin siis ise ka tagasi. (Võsa muidugi suurt ei olnud.) Edasist jälgisin kõrvalt ja panin seanahavedajana nimed kirja. Tore ikka kuskil iks kohas inimesi kohata.

 1 

Täitsa hästi peidetud, ja koht oli ka huvitav. Aitähh!

 1 

Milline võimas kiviaed, tõepoolest! Mõnus jalutuskäik linnulauluses metsas, tutvumine ehitise pinnalaotusega ja logimine. Aitäh peitjale!

 1 

Autoga lõppu trügima ei hakanud, jäime veidi rohkem kui poole kilomeetri kaugusele. Mõnus jalutuskäik piki kiviaeda ja kiire leid noolega näidatud kohast. EVEJ.

Mõnus matk tärkvas roheluses ja kerges uduvihmas.
Meie täname!

 1 

Meie olime kuulekad - kus ohu eest hoaiatati sealt üle ei roninud. jala matkates saigi kordades vahma tripi. Kevadine rohelus okaspuudel ja samblana kividel oli saavutanud kevadvihmas oma eriti sügava värvitooni. Niimoodi me naudiskledes matkasime talukohani. Seal otsides suutsime mõttes isegi peitja kirumiseni jõuda et "oled Sa ikka kindel kuhu oma nooli vead", hetk hiljem kirusime muidugi enda piiratust. Väga suured tänud peitjale, kevadises uduvihmas saime väga vahva matka osalisteks ilusas metsas

Lapsed on läinud siit..

 1 

Alustasime siit ja seltskonda arvestades jätsime Likekõrve järgmiseks korraks. Koordinaatide leidmine tänapäeva vahenditega kodus diivanil pole ju mingi probleem - suts ja valmis. Ja ligi sai ka kenasti. Vaatasime kolmekesi seal varemete vahel, seletasime Mammule, kus oli esik, kus ahi, kus peldik ja kus lampkast. Mamm vaatas laiemalt ringi, leidis kunagise lillepeenra lumi- ja märtsikellukestega, ka võsatelefoni. Ja kogu selle tegevuse käigus saime ka karbile näpud taha - teised täna. Logisime, panime gripid kinni tagasi. Tore koht, aitäh näitamast!

 1 

Meie tulime siia Likekõrve poolt. Oi mis tore tee. Päike paistis, mõnus oli. Eriti vahva oli vaadata, et autotermomeeter näitas päikesekäes 20 kraadi ning tee peal olevate ülisuurte lompide jää kandis :) Jee, see oli vahva. Nendes porilompides mulistada küll poleks tahtnud. Muid teravamaid elamusi polnudki. Rahulik metsatee unustusse vajunud küla vahel kuni ajahõlma kadunud talu vareni. Leitud-logitud, täname!

 1 

Maskeering väga hea! Kõndisin mitu korda mööda.

EVEJ ja tänud peitjale.

 3 

Teekond selle aardeni kulges mõtteid vahetades, et miks küll mina pean alati roolima ja miks kaaslane ei võiks vähe oma oskusi meelde tuletada. Mingist sillajurakast üle sõites sain aga kiire vastuse, kui sadakond meetrit eemal küsis Merike(endal endiselt käed silmade ees), et kas me saime sellest purdest üle? Teravate elamuste vältimiseks, olen ka edaspidi nõus pigem rooli keerama kui sedaviisi peitust mängima...õudne, nagu jaanalind. Aardele saime kah kenasti käpad külge ja nagu tavaliselt, kangutas kaaslane kive ja mina roomasin. Tänud peitjale!

 1 

See mõistatus oli Marjel välja mõeldud kuni mina lõunamaades lumelauaga lustisin. Naasnuna näidati mulle suund kätte, andsime tuld. Autotee, mis siia tõi, oli ikka lausa lust võrreldes sellega, mida mööda püüdsime Erko järgmise taluni jõuda. Jätsime siiski ka siin auto mõistlikkusse kaugusse, et saaks pisutki tatsuda. Astusime veidi aega otse ja olimegi kohal. Vana ja väärikas elupaik, mida geopeitusega tutvustada. Kohapeal oli jälgi siin ja seal. Tuli ikka pilt korraks ette manada, et tuvastada, mis kohta punane nool näitab. Seejärel läks juba ludinal. Ega muid erilisi vimkasid ja sekeldusi meenugi. Kiviaed oli igati muljetavaldav, päris pikk ja võimas. Paras Kalevipojal ükshaaval kohale veeretada.

Aare korras, EVEJ. Aitäh Erkole vaikse ja omaette koha näitamise eest! Ootame uusi häid matka-aardeid.

Aardevalvuri töö on tehtud

 1 

Sildadega olime tänaseks ühele poole saanud, nüüd oli vaja hakata ajalugu uurima ja unustusse vajunud talusid metsas otsima. Kodutöö selle aardega oli kulgenud kiirelt ja sama kiirelt saime ka aardele lähemale ja siin saime ka jalutada. Linnud siristasid ja värvilised liblikad lendasid, tuleb vist värviline suvi :D. Suur majapidamine on siin vist olnud, ruumi paistis jaguma. Kui gpsi tasku olin pannud ja oma näppe kuhugi toppida tahtsin sain ka esimeselt õite noorelt kõrvenõgeselt sutsaka ää. See tegi silmad hästi suureks ja nägijaks ning nägingi kohe kus aare on. Alexil jäi vaid minu väljapakutud kohast aare välja võtta. Edasi järgmise talu poole. Tänud kutsumast!

 1 

DCLXXXV. Kaarditöö tehtud suundusin otsima. Kunagise elu märke leidus, päris suur majapidamine tundus olevat. Georadasid oli tõesti mitmeid tekkinud ja lasin ennast alguses nendest ka eksitada, kuid aare peitis ennast ikkagi kaardil näidatud kohas. Teise talu jätan edaspidiseks, sest saadud info kohaselt kasutuses oleva autoga väga ligemale ei tasuks pressida ja plaan täna veel Saaremaale jõuda.

Kuna kasutada sai keskimest suurema kliirensiga kulgurit, kontroll oli roheline ja sõbrad geopeiturid ka väge täis siis andsime minna. Kohapeal andsime ka ikka üsna kõvasti minna. Ei teagi mitmenda ringi pealt ümber vajaliku koha tuli uuesti juhiseid kontrollida ja siis välja võtta.

 2 

Kui "normaalsed" inimesed lähevad reede õhtul sõpradega buppi, siis geopeiturid lähevad kambaga pimedasse metsa vana talu müüri ümber laduma. Kui enne oli seal ainult üks georada, siis nüüd on kogu plats ühtlaselt ära tallatud ja segadust veel rohkem. Aega läks ja enne asja ei saanud, kui maakaart oli lahti rullitud. Siis enam palju üle sekundi ei kulunud, mõistmaks, millest me jälle aru ei saanud. EVEJ

Tänan!

 1 

Töö arvuti ja kaardiga õnnestus ja geokontroll ei tõrkunud. Peiduka avastas Miki, mina käisin sellest millegipärast kaarega mööda. Tänud

 1 

Seda uut aaret märkasime eile Tihnikus. Õhtul meelitasin rohelise tule välja ning kuna täna see kant nagunii plaanis oli, siis järgmiseks selle poole teel olimegi. Erko debüüt, nagu sai naljatledes öeldud :) Tee oli kohati veel väga talvine ning ei viitsinud rattaid aardeni viima hakatagi. Koha peal tuli leid ka üsna kähku. Peidukoht on väga hästi valitud :) Tänud peitmast ja jõudu järgmiste aaretega. Järgmiseks logis Liis Lubjakivi ning siis suundusime Laitse poe poole, et seal juba edasist tegevusplaani mõelda. Aitäh! Kirja läks teine logi :)

 1 

Mina ei teadnud, kuhupoole minnagi, aga Tanelil olid, nagu alati, koordinaadid olemas. Peale sildade aardeid tulimegi siia. Mina olin arvanud, et Eestis on lumi ja jää juba sulanud, aga võta näpust- siin oli seda päris mõnusalt. Seekord ma üllataval kombel siiski rattaga ümber ei kukkunud. Samas ei olnud tee nii piinarikas, kui alguses tundus. Ainult mingi koer jooksis ühest aiast välja ja hakkas meid taga ajama. Sealt aiaast sai täna veel palju mööda sõidetud, aga edaspidi oli koer ikkagi ketis. Kui talu juba leitud oli, paljastas ka aare ennast kiiresti. Aitäh peitjale!

 2 

Kuna meil olid ka teised uued Vasalemma aarded külastamata siis oli vaja ka need üle vaadata ja gepsu saada. See kohmitsemine andiski Laurile võimaluse kevadporri värsked jäljed ette sõita. Kuna meil oli geokontrollist esimesema saadud kinnitusega koordinaadid ja Lauril neid polnud, siis mõnusa koostöö tulemusena leidsime toreda peidiku üsna ruttu. STF kell 16.31
Täname peitjat!

 2 

FTF kell 16.31 Olin linnas ostoksitel kui telefonis nägin, et Erko aare on lõpuks üleval :P Algul ehmatasin, et oh ei, mõistatus...kas sinna see taas jääb. Õnneks selgus, et ei midagi keerulist. Naise-lapsed viisin koju ära, kiirelt arvutist talu koht kirja ja teele. Ah jaa, geokontrollist sain punase tule ka kätte aga lootsin, et suund on ikka õige :) Kohapeal jõudsin vist minuti paar tegutseda, kui kuulsin auto ukse häält. Teolt tabas mind tiim [lelo] Nad olid esimesena saanud geokontrolli roheliseks, niiet see andis kindlust vähemalt, et olen õiges kohas. Natuke läks aega ja aare tuli välja kavalast kohast :) Tänud peitjale juhatamast ja ootan järgmiste avaldamist ;)