Voldemar Milvei oli 1905.a. sisseseatud lubja ja telliskivide tööstuse omanik, mis 1914. aastast kuni 1931. aastani seisis. 1931. aastal jätkas tema selles tööstuses lubjapõletamist ja 1932. aastal telliskivide valmistamist. Mingisugust kutsetunnistust tal ei olnud. Ettevõtteid oli kaks. Üks lubjatööstus ja teine telliskivitööstus, Tööstused olid väiketööstused. Tööstustes valmistatati lupja ja telliskive ja ahjupotte ning vähesel arvul ka krohvi jaoks kivipuru. Toodangumaht oli umbes 40 000 kg lupja kuus ja umbes 30 000 telliskivi hooajal, Mingisuguseid jõumasinaid tööstuses ei olnud. Telliskivide valmistamiseks savi segati hobuse jõul ja kuivatati lahtises kuuris, põletamine toimus pealt lahtises telliskivide põletamise ahjus. Ahjupottide valmistamiseks savi pesti savi pesemise ruumis. Savi segamine sündis ahjupottide valmistamise ruumis, kus teda ka vormiti ja valmis potte põletatati. Samas hoones asus ka sepikoda. Sepaääsil oli paekivist kate tule vastu kaitseks, Peale selle asus samas hoones ahjupottide ladu ja osa kasutamata ruume, kuhu tulevikus kavatseti sisse seada paekivi tahumise töökoda. Tule kaitseks sai vett tööstushoonest umbes 30 m kaugusel asuvast puurkaevust. Lubjatööstuses oli 3 töölist, kes olid ka ühtlasi põllutöölised selles talus, ja telliskivitööstuses 3 töölist. Rohkem töölisi ei olnud, kuna polnud ruume. Woldemar Mardi p. Milwei esitas uue lubjapõletamise ringahju kava Majandus-ministeeriumi tööstusosakonnale kinnitamiseks 22.veebruaril 1937.a. Positiivse vastuse sai ta 1938 aprillis, kus lubati töötada projekti järgi sisse seatud savitööstuses. Korsten sai valmis 1939. aastate lõpus. Tegelikult tootmist ei toimunudki, ainult proovipõletamine. Korsten lammutati 1962. aastal. 2000-ndail aastail on seal varemete ümbruses küngastel korraldatud mõned korrad traielivõistlusi (Vasalemma Trial).