Sain ilge nõgeseteraapia, aga aardeni ei jõudnudki. Üle oja on raske saada praegu.

Tulin HJR 18 juurest mööda 7. aasta tagust tuttavat rada järvepatrulli otsima. Paaris kohas proovisin varbaga jääd aga see ei kandnud üldse, seega turnisin üht puutüve pidi üle jõe aga umbes 30m enne aaret ragises maapind juba igal sammul liiga ähvardavalt ja paaris kohas õnnestus ka jää katki teha. Valelt poolt jõge näitas telefon aarde kauguseks 12m aga no üle ei saanud kuidagi. Aga ehk siis 2028. aastal jälle kui talv on praegusest veel krõbedam.

Otsisime HJR 4-18 aardeid. 18.-nda juurest tahtsime ka üle jää Järvepatrulli juurde jalutada aga kui karuonu aarde lähedal kalda ääres ühte jalga pidi vette kukkus ja end efektselt eemale rullis, siis arvasime, et aitab ka ja läksime risti üle järve auto juurde tagasi.

 2 

Vaatasin juba enne HJRile minekut, et ka see aare jääb tegelikult ju täitsa tee peale, aga kuna nimega seoses tulid meelde Liisi ähmased heietused sellest, kuidas polnud üldse jaluta kohale ja logi aare, siis alguses seda plaani ei võtnud. Kui selgus, et ka Airil see leidmata on, siis otsustasime ikkagi kaema minna. Algus oli paljulubav, kuid lõpp täpselt selline, nagu olin kahtlustanud.

Nüüd ma siis tean, mida ma nii kaua vältinud olen. I will be back.

 2 

Njah, ega ma siis eelmisi logisid ei olnud kodus lugenud ja jalutasin lihtsalt kohale. Esimene käik oli valel pool oja, mis antud hetkeks oli omandanud noore jõe mõõtmed. Umbes mõnikümmend meetrit enne vastaskaldal asuvat aarde asukohta sai minu pool viimanegi nähtav maapind otsa ja edasi oli ainult vesi. Kummikut mul muidugi polnud ja see oja ei näinud ka selline välja, et ma sealt ennast üle mõtleks. Jätsin selle teekonna siis katki ja mõtlesin proovida alternatiivseid teid vastaskaldale (kallas oli muidugi selle kohta palju öeldud, aga ma eeldan, et selle oksarisu all oli peale vee midagi tahkemat ka) jõudmiseks. Tiirutasin mõnda aega ümber tolle eramaa ja kui olin tuvastanud, et üks aiaots läheb otse järve ja teine otse ojja, siis sellega olid variandid otsas ja siirdusin järgmist aaret otsima. Eks tuleb kunagi natuke sobivamates oludes tagasi tulla. Igatahes oli meeleolukas algus päevale, tänud juhatamast!

Sellised aarded meeldivad mulle väga. Just see üle jõgede/kraavide turnimine. Olen küll ja küll sisse lennanud, kuid see pigem asja põnevaks teebki. Täna polnud aga mingit soovi katsetada. Laupäevane ekstreemsus on mu vist natuke hellikuks muutnud. Natuke aega vaja ja küll ma siis jälle julgeks muutun. :)

Tulen millalgi tagasi.

Ei leidnud.

Harku haarang lõppes haledalt. Ei olnud mentaalselt ennast ette valmistanud ning eratee ja siis võsa takkajärgi hirmutas nii ära, et pärast paari logi lugemist ei hakanud isegi autost välja minema, et potentsiaalset teed aardeni leida.

 2 

Õige lähenemistee otsimine juba tüütas ära aga viimasel hetkel leidsin sobiva raja valel pool jõge. Hakkasin astuma kellegi värsketes jälgedes ja lootsin, et saan kuskil aarde lähedal üle jõe ronida aga nii palju mul ei vedanud. Jää ragises päris korralikult ja mul polnud tahtmist märjaks saada. Pidin veits rohkem tagasi minema ja taas kellegi jälgedes sain üle. Ka teisel pool pöörasid jäljed varem ringi kui mina. Ragistasin läbi võpsiku kohale aga kui tüki aja jooksul midagi silma ei jäänud siis helistasin Ingale, et uurida mida ma üldse otsin. Selgus, et olin üsna õigesti arvanud. Ragistasin veel mõnda aega ringi ja laiendasin otsimispiirkonda aga aaret ei leidnud. Tea kas keegi on tuuri pannud või on see lihtsalt lumme kukkunud aga lootusetu juhtum igatahes.