Hukkunud sõjaratsu

Ei leidnud.

Esimeses punktis käisime kunagi suvel, kuid edasi jäi minemata. Mingil ajal sai geokontroll roheliseks värvitud ja alles nüüd sattusime taas siiakanti.
Nüüd oli aga kärss kärnas ja maa külmand ja märg ja tuuline ja libe ja... Üleüldse, tekkis siin mõte "manjaana!". Teine kord, teised mõtted ja teised olud ehk soosivad ka asja lõpule viimist. Ja tuju on ikkagi hea. ;)

Aitäh peitjale!

Suvi Kurkses. Üksik latern ootamas...

Ja ilm oli ilus...

 1 

Loomulikult olid GPS-is veel vanad koordinaadid ning nii ma nulli jalutasin ja seal erinevaid paiku poleerisin. Siis lugesin kirjeldust ja sain selguse majja, mis valesti on. Koorisin oma varasemad pildid vajalikust infost nutifoni kaudu silme ette ja hakkasin koordinaate välja manama... no mingi jama, kohe kuidagi ei saa geokontrolli roheliseks. Täitsa hullumaja - muidugi eks küsimus ikkagi tekib, mis asi see kolmega korrutada tuleb, kuid kõige loogilisem variant andis ka kõige loogilisema tulemuse, kuid kohapeal siiski tünni näppu ei jäänud. Mingi anomaalia mul selle aardega. Kord on kadunud, siis jälle ise saamatu - krt, elu on ikka keeruline.

Sohki ei teinud ja käisin ikka nullis mälestuskivi juures ära. Lõppu jõudsin nädal hiljem oluliselt ebamugavama ilmaga. Paduvihmas otsisin umbes 20 minutit, kahjuks aaret ei leidnud. Tuleb tunnistada, et vihjevahend puudus, selle asemel improviseerisin alternatiivmeetoditega. Näppu jäi küll üks väga omalaadne konteiner, aga asi polnud üldse mõistliku koha peal ja igasugune sisu puudus samuti. Kui see oligi kunagi geopeitusega seotud, siis loodan, et ehk üks varasematest hukkunud konteineritest ning viimane jäi mul lihtsalt märkamata. Täpsemalt peitjale privas.

Juhuu, jahihooaeg taas avatud! Oli siiakanti mingit muud asja ja sestap sõudsime ka siia, et vähemalt kolmandalgi korral aare üles otsida, eriti kuna äsja hooldatud. Tatsusime mälu järgi samasse kohta, otsisime samadest kohtadest, ei silmanud midagi. Siis vaatasin taastamise logi - ei midagi. Siis vaatasime kirjeldust - ai kurja! Koordinaadid muutunud. Pusisime siis metsas kännu otsas telefonidega midagi kokku kompunnida, ei suutnud. Vihastasin ja otsisime tagasiteel kõige ligilähedasemast kohast, mis tundus küünlaid väärivat - ei midagi. Istusime autosse ja tagusime geokontrolli - ei midagi. Lahkusime ja palusin kontrolli mõttes ka Mikil ülesannet lahendada - kümme minutit hiljem oli tal pihtas-põhjas käes. Selge, ju ikka ise lollid nagu tavaliselt. Elame ja areneme edasi, järgmise korrani. Aitäh, kena kant jätkuvalt :-)

Pärast great sucessi Vasalemma ja Rummu kandis - nii peidik 4.0 kui maastik 5.0 aarded said leitud - tulime siia. Siia, kus me viimati 1.5 tundi lolliks jäime, sest aare oli tookord kadunud. Täna otsisime kolmekesi kindla käega sealt, kus teadsime olevat. Mõne aja pärast ma midagi silmasingi ja taandusin kavala näoga. Kui kõigil seesama midagi leitud sai, hakkasime välja võtma. Phäh, polnudki midagi võtta, ainult see midagi oligi. Kurja!! Mis siis ikka, arutasime isekeskis mis, kus, kuidas seal olla võib ning asusime otsima. Kui see miski seal all on, siis me selle välja oleks ka toonud! Otsisime end varjutades ja taskulambiga vilgutades kolmeerand tundi. Mitte midagi ei silmanud. Helistasime viimasele leidjale Karlile ja ka peitjale. Esimene neist püüdis meenutada, aga ka saadud lisainfo alusel ei näinud me mitte midagi. Otsustasime siis veel mitusada meetrit jalutada, ehk jääb veel midagigi kusagilgi silma. Lähim asi aardetopsile oli teibitud üllatusmuna totsik. Paraku ei sobinud selles olevale märjale jalkakaardile leidu logida ;-) Aga koht oli lahe, nii kaugele polegi siin enne tulnud. Jälle üks uus koht käidud ja nähtud!
Peale järjekordset tubli tundi oli aeg järjekordselt löödult lahkuda. Aaaargh! Mitu korda me peame seda aaret otsima. Täna oli ju ometi nii hea aeg ja ilm ja soov selleks :-) Aga eks geopeituses nagu muus elus tulebki ootamatusteks valmis olla.
Palun peitjal kaaluda aarde veelgi kindlamalt veel sel aastal taastamist. Leidmiseks on veel mitu head kuud, peab lihtsalt mees olema ;-) Me näiteks poleks peljanud laskuda sinna, kuhu vaja. Oleks vaid märki antud, et seal midagi on. Seega, ootan innuga taastamist. Aitäh! Ja täname ka mõnusa jalutuskäigu eest sinna, kuhu muidu kunagi - ka aardega - läinud poleks. Oli lahe.

Rooraja aare :-)

Lihtsalt lahe koht

Aardelähedaseim leid

 1 

Kurkses said ettevalmistused filigraanselt sooritet aga välja arvutet ja geokontrolli poolt heaks kiidet paigas miskit silma ei hakanud. Kohapeal ukerdasin julge tunni ja kuna vihje annab täiesti selge kandi, kust poolt ja mil viisil peidetud aaret otsida, ei näinud ega saanud peale ühe landi miskit kätte. Kui ma teaksin, kuidas jahutanuki ja kännumampli vahel vahet teha, siis oleksin sealt küll kartulikoti täie 5+ söögiseeni kaasa võtnud. Aga paraku on minu teadmised mükoloogia vallas üsna piiratud. Lühidalt, loodan, et tünn olemas ja ma ise pimeskii. Peitjale aga tänud mõnusa jalutuskäigu eest, praegu saab kuiva jalaga muretult ligi.

 1 

Saabusime siia nelja autoga. Me ootasime teisi juba ees, nosisime Paldiskist muretsetud kana ja peedisalatit. Lõpetasime just õigel ajal, teised just jõudsid. Mina olin lahtiste plätudega, mõni kummariga, mõni tossus. Maastik oli OK, ajas vaid higiseks ja mõnes kohas nõgesed. Eks ole siin ju ennegi käinud. Oli teada, mida oodata. Kuiva jalaga said ligi kõik.

Asusime siis otsima. Ei leidnud 10 minutiga, ei leidnud ka 15-ga. Isegi poole tunniga ei leidnud. Kammisime ala sõna otseses mõttes läbi. Ühelt ja teiselt tilkus infot, kuidas-kuhu peaks peidetud olema. Kammisime siis koos varemleidnuga veel kuni tublisti üle tunni täis sai e. pikk inimtööpäev, 8 otsijat korda 60+ minutit. Isegi nüüd ei ilmunud aare päevavalgele. Sai siiber. Äkki on ikkagi kadunud. Naasta tuleb igal juhul. Mis siis ikka, jääme järgmise korrani, geosemud!

 1 

Sõitsin kuskile mudaauku ja ei jäänud kinni. Kuna seal pikalt ei peaks minema siis jäin auto juurde ootama. Peale poole tunni möödumist kõmpisin ikkagi kohale. Sobrasime seal kambakesi kõiki kohti kuhu ligi pääses aga ei aidanud miski. EVEJ.

 1 

Olime suure seltskonnaga õiges kohas väga kaua otsinud, kui lõpuks tuli ka Lauri (varem antud aarde leidnud) kohale ning ei õnnestunud ka siis leida seda aaret. Abivahendeid oli meil igasuguseid, aga no ei leidnud. Peitja võiks üle kontrollida, kas aare veel olemas on või on igaviku teed kadunud.

Mõistatuse järgi võis arvata, et viib lahedasse kohta aga siuksesse võpsikusse ma küll enam ei roni, las jääb siniseks!

Ei meeldunud see kalameeste rada. Liiati kui väike laps süles. Kohapeal saime otsida ükshaaval kuid midagi ei hakanud silma. Peale veerand tundi kõõlumist ja piilumist loobusime. Tagasiteel oli ühtäkki kadunud nii kalameeste rada kui jõgi, järele jäi vaid võsa. Eks näis millal naaseme.

 1 

Maerus lõunatades (lõunat oodates) juhtusin korraks ka geopeituse lehele ja märkasin uut aaret mitte väga kaugel. Kõht täis, tuju hea, ilm ilus, autol paak peaaegu täis ja gepsus värsked akud sees - seega otsima. Edasi nii lõbus ei olnud. Saime kaks võrdtõenäost punkti, aga enam ei saanud netti, et ka geokontrolli piinata. Läksime kohale ja uurisime mõlemaid - vahe oli õnneks 10-15m. Siis sai veelkord proovida netti ja seekord õnnestus geokontrollilt saada ka roheline tuli. Salvestasin koordinaadi oma koordinaadina ja jätkasime otsinguid, aga tulemusteta. Täna (19.05.14) vaatasin geopeituse lehelt aardekirjeldust ja ei näinud enam oma koordinaati. Proovisin eilset geokontrollis rohelise saanud koordinaati ja - enam ei saanud roheliseks. Hakkasin siis aardekirjeldust põhjalikumalt lugema ja selgus, et ööga on ka kirjeldus ja arvutamisjuhised muutunud. Uus arvutus ja geokontroll uuesti roheline - ainult nüüd oli koht hoopis teine. Vahe ei olnud küll suur, kuid jäi ikkagi meie põhjaliku otsingu alast välja. Mis muud, kui millalgi uuesti. Esialgses aardekirjelduses väljendas peitja lootust, et see aare jääbki võib-olla leidmatuks - ju siis peeti silmas meiesuguseid, kes arvavad, et aare võiks olla kirjelduse juhiste järgi arvutatud koordinaatidel.