Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Tallinna linn Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 3.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Kuni Esimese maailmasõjani elati Kadaka külas, nagu ikka linna lähistel, ilmselt rahulikku ja tulusat elu. Hiljem on paiga eluolu ja ilmet mõjutanud laskemoonalaod ning pealevalguv Mustamäe linnaosa. Ilmasõjaaegne hoogne laevatehaste ja kaitserajatiste püstitamine Tallinna tõi kaasa seninägemata ehitus- ja migratsioonibuumi, mida ei ületanud ka nõukogude aja viisaastakud (suhtarvudes loomulikult). Kui 1916. aastal otsustasid sõjaväevõimud rajada merekindluse laskemoonalaod just Kadaka ja Mäeküla piirkonda, oli vaikelu lõppenud. Tõsi, võimaliku asukohana kaaluti ka Varsaallikat, Viimsit ja Mustamäge.
Nagu enamikul merekindluse rajatistel oli ka Astangu ladudel esimese kasutusperioodi lõpp kiire ja kuulsusetu. Sakslaste saabudes 1918. aasta veebruaris õhati kõik valminud tunnelite sissepääsud. Teise maailmasõja lõppedes kohandas Balti laevastik osa tunneleid uuesti miiniladudeks. Lõpuks hoiti siin ka suurtükiväe relvastuse ja lahingumoona varusid. Kogu ala (umbes 150 ha) piirati mitmekordse traataiaga. Järgnevate aastakümnete jooksul rajati Astangule arvukalt hoidlaid, kasarmuid, valvehooneid, klindi-esisele alale ka moodsamaid laohooneid, mis lööklaine kõrvalesuunamiseks piirati kuni viiemeetriste pinnasevallidega. Kirjas olid veel sepikoda, klubi, sigala jpt. ehitised. Nagu kinnitab 1975. aastal koostatud linnaku plaan, hõlmas Astangu objekt kokku 90 kasutatavat ehitist ja paarkümmend varet
Nõukogude armee lahkumise ajal 1990. aastate alguses ilmus ajakirjanduses Astangu ladude ohtlikkuse kohta mitmesuguseid hinnanguid. Midagi täpset loomulikult teada polnud, tagantjärele oleks sealset nn. püssirohutünni hinnata meelevaldne. Õnneks kulges ladude tühjendamine suuremate tõrgeteta ja 1994. aastal võttis Eesti kaitsevägi laod üle. Mõnda aega valvas objekti Kaitseliit, et takistada rüüstamisi.
Pikemat lugemist (ning samuti ka aarde kirjelduse allikas): http://www.loodusajakiri.ee/eestiloodus/artikkel11451123.html
Aardes puudub kirjutusvahend!
Vihje: seespool, keskmise akna kohal
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
lumega_leitav (2), soovitan (2), mahajäetud_ehitis (1), pliiats_kaasa (1), militaarobjekt (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC557XD
Logiteadete statistika:
106 (96,4%)
4
8
2
2
1
0
Kokku: 123
GC lehelt tuli info, et maja on lammutatud. Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Käisin täna ehk neli aastat pärast peitmist aaret kontrollimas. Alo oli nii hästi hooldanud seda, et logimise ruumi jätkub aastateks. Rattaga oli seal piirkonnas üpris mugav vurada. Häid leide!
Õige maja, õige akna leidmine ei olnud teab-mis-ületamatu-ülesanne. Ka õige topsi sai Karol kiirelt kätte, kuigi oli juba üsna hämar. Häbiväärsel kombel aga ei saa leidu registreerida, nimelt geopeiturile lubamatult ei olnud meil selles autos ühtegi kirjutusvahendit kaasas :) Aga vabanduseks võib öelda, et plaan siit need mõned aarde üles otsida tekkis ka spontaanselt. Egas midagi, mõni teine päev tagasi logima.
Tänud!