Nu ronisin mina sealt ja ronisin mina siit, aga ei jäänud aare näppu. Eks tuleb uuesti tulla.

Kodutöö oli tegemata ning pidasime targemaks teinekord sobivamate oludega uuesti tulla.

Ei leidnud.

Käisime ilma kodutööd tegemata kohta uurimas. Tundub, et hetkel on maastiku raskusaste kõrge. Teine kord tagasi.

Veendusin, et veetase on liiga kõrge kuiva jalaga logimiseks.

Oh jah, kunagi uuesti.

 2 

Õhtuse ringi eesmärgiks sai natuke Vasalemma-Rummu tavakaid harvendada. Varem kirjeldust lugenuna arvasin, et siin tuleb mingile keset karjääri olevale saarele minna, mida praeguse jääga vist enam ei julgeks. Mõtlesime siiski, et vaatame korra otsa. Arvo oli täna gepsujuht ja nii oli minu jaoks paras üllatus, et koos kuristiku paistmahakkamisega kõlas ka kohalejõudmist tähistav piiks. Tutvustasime ennast kõigile lähedalasuvatele kuuskedele, aga nemad ei teadnud aardest midagi. Edasise luureinfo kogumise käigus paistis, et vist tuleb päevavalgus ja natuke soojem vesi ära oodata, praegu võib liiga elamusterohkeks minna. Jään juba ootama.

Ämblikuid leidsime, aaret mitte.

Kahjuks ei leidnud, aga koht oli ilus.

otsisime kahekesi kahe flashlightiga koopa igatpidu läbi, kuid aaret silma ei jäänud. vähemalt pool tundi ukerdasime seal. logisi lugedes teistel sellist probleemi olnud ei ole, ehk omanik vaataks üle?

Käisime kohal, kätte ei saanud. Tuleb ilmselt oodata kas kuivemaid või külmemaid aegu.

 1 

Kuna olin päeva graafikust juba rohkem kui tunniga ees, siis mõtlesin, et proovin Männiku karjääri uuesti külastada. Võrreldes eelmise korraga olen täiustanud enda geoinventari kummikutega. Möödunud korral oli just neist puudus. Veepiirile jõudnuna paistis olukord juba veidi kahtlane. Ronisin siiski alla ja üritasin läheneda. Mööda vees olevat kitsast äärt sain ronida aardest umbes kahe meetri kaugusele. Kuna tänane geosõltuvus ei olnud nii suur, et ennast märjaks kasta, siis pöörasin otsa ringi ja proovin seekord mitte mahamagada sobivat aastaaega.

 1 

Taivo tuvastas küll peiduka, kuid aastaaeg on nats vale :) millalgi tagasi siis.... :)

 2 

Käisin vaatamas seda imekohta. Ronisin alla ühelt poolt, siis teiselt poolt. Katsusin vett aga ei kutsunud paljajalu sulistama. Nüüd Marise logi lugedes on veel parem tunne, et ei läinud. Poleks tahtnud endale varbavahe massaaži saada mõnelt rästikult. Karjääri kõrval asuval niidul aga laius suur valik erinevaid õielisi.

 3 

Kui autojuht plaanib sõita Autobaasi karjääri ja kaardilugeja teda hoopis Männiku karjääri juhatab, siis ei jää muud üle, kui tekkinud tüli lahendada Lõhkeaine laos. Paraku aga oli sinna viiva tee peal silt, mis keelas viibimise sealsel territooriumil. Ei jäänud muud üle, kui tuli välja selgitada, kes on targem ja annab järele. Nii me suuna Männiku karjääri võtsime ja hetk hiljem kahtlesin ma autojuhi terves mõistuses: väikeautoga sellisel künklikul teel.. Tuleme kunagi veel, sest ilmselt polnud selle leidmiseks aeg veel piisavalt küps.

 5 

No ei olnud mul algselt täna plaanis otsimisi teostada, päev pidi tulema selline “kartulisalat-kiluleivad-ja-telekast-paraad”. Aga kui ma hommikukohvi kõrvale Lembitu Rummu järve saare logi nägin, vajus nagu iseenesest ööga ära kuivanud geovorm selga ning uueks sihiks sai endale ise Rummus mööda aardeid üks paraad korraldada :). Esimesena põikasin siia ja algus tundus paljulubav, kuskil midagi ei krõbisenud ja aardele sain sel korral lähemale mindud kui kahel eelmisel korral. Aga enne finišit nägi asi taaskord selline välja, et ei suutnud ma veenda ennast sinna sisse ronima. Mõtlesin siis, et vaatan vahepeal ümberkaudseid aareid ja tagasiteel otsustan, kas proovida uuesti siin oma hirmuga mängida või jääb ka täna seis 1:0 selle aarde kasuks; paar tundi hiljem sai selgeks, et ei ole mõtet siia mul täna tagasi sõita – Reigo kontrollis üle, et ei pannud ma ilmaasjata seal täna jänest ja otsimine on mõistlik mingiks ajaks katki jätta. Saab näha kui kaua see “mingi aeg” mul kestab, kui juhtumisi vahepeal nt Raudtee tara peaks ära lahenema, tulen kindlasti uuesti vaatlusele :).

 4 

Tänase päeva põhieesmärk, Erko hiljutine comment ajas ju kange isu peale uuesti selle laheda peidukaga katsetama minna… No vot oli vaja mul uugutada 4 päeva siia tulekuga! Täna nulli lähedal igatahes taganesin tagasi kindlale pinnale, kui jala all pind praksuma hakkas... Võib-olla valisin liikumiseks liiga äärepoolse koha ka ja julgelt otse minnes oleks praksumine olemata olnud? Proovisin teiselt poolt samuti läheneda, seal tundus koorik hoopis paksem (no umbes nagu Kessule ja Tripile tundusid 2 jäätist teise vahel sobivalt soojad, ei ole loobumine ju kerge… :D), aga kui seal ka miski krõbises, andsin alla ning otsustasin järgmisi miinuskraadidega päevi ootama jääda. Erko loodetavasti on jätkuvalt nõus meile vahendama operatiivselt neid kõige värskemaid olustikuteateid karjääris toimuva kohta, mina tuleks siis küll kolmandale katsele :).

Ei leidnud geotuuri käigus teel aastavahetamisele moorimajja.
Sihuke lahe koht. Küll me proovisime igast suunast läheneda, kuid asi ei õnnestunud, jääd oli palju, selle tugevus polnud teada ja libe oli ja vesine ja otsustasime mõnel ilusamal aastaajal tagasi tulla.

Lõhkeainelao naabri juurde tulin ka, silmadega vaatamisel jäi üks mõnus peidukoht silma, aga hetkel sinna sisse pressida ei tundunud mõistlik. Kevadel tulen uuesti :).

lastel lõbu laialt koobas ja saab sisse ka veel minna"jes" kahjuks tegi mingi metsamees aarde ümbruses puudelangetamist niiet meil ei õnnestunud otsingutega tegeleda.järgmine kord.

 2 

Teivas oli pehme ja kummik liiga lühike.

 1 

Tükk aega sai otsitud parimat lähenemisteed autoga. Keelumärkide alt läbi ei sõitnud aga ühel hetkel olin üht teed pidi ukerdades peaaegu kellegi tagahoovis. Sealt lahkusime küll vaikselt ja viisakalt. Nulli läheduses helistasin korra ka Alexile, et ühes asjas selgusele saada ning siis nägin ka mugu seenekorviga (metsatöll?) minust 15m kaugusel. Hetkel on seal maastik palli võrra kõrgem ja ka minu poolt kaasa võetud geovarustus oli ebapiisav.

 4 

Peab ikka ühe mitteleiu ka panema. Muidu poleks see ju mingi õige aare.
Tiirutasin üsna palju ringi, kuna navikas sattus segadusse ega osanud mind kohale juhatada. Lõpuks jätsin auto maanteele ja sammusin kenasti läbi kunagise värava nulli suunas. Viisid nagu igasugused rajakesed õiges suunas, aga nagu ei viinud ka. Igatahes sumasin läbi heinamaa kohale ja seal hakkas alles tõsine ronimine.
Geps ei saanud üldse aru, kus mina olen ja kuhu minema peaks. Käisin all, käisin üleval, siis jälle all, siis jälle üleval, kuni lõpuks ei jaksanud enam sammugi astuda. Moepärast vaatasin ikka veel ringi, aga ette jäid hoopis igasugused vinged elukad, keda vahepeal ennastunustavalt pildistasin. Kuna ma olin lootnud täna hoopis loomi kohata, oli mu fotokal teleobjektiiv ees, seega neid putukaid fotografeerides pidin neist üsna kaugele ronima. Ja kuna nad väga sobivalt olid muidugi karjääri pool, siis pidin kõhuli aelema järsaku serval, jalad üle ääre rippumas, lihtsalt selleks, et saaks ühest viinamäeteost portreevõtet teha.
Fotosessiooni vahepeal otsisin jälle aaret, kuid ilmselt olin siis juba liiga väsinud, et selgelt mõelda. Korjasin küll ühe teo kuuse otsast maha, sest mine neid geopeitureid tea, kuid lõpuks lõin käega. Eks tuleb tagasi tulla. Koht on igatahes seda väärt.

Ei saa ju aaret otsida kui nii vinged loomad lähedal on